jätkamist uue kursi vaimus. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, arendada tervishoiusüsteemi, rajada juurde uusi elamuid, lõdvendada immigratsioonisedusi ja toetada õigusliikumisi. Nagu juba varem mainitud, siis sellel eelnõul laialdast mõju Ameerikale ei olnud. Truman asus 1950-ndate algul kommunismi levikut piirama ka kodumaal. See väljendus makartismis, mis oli senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide ja nende hüpiknukkude kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Kahjuks kasvas see üle nõiajahiks, millega kaasnes avalik hukkamõist tuhandetele. 1954. aastal mõistis Senat senaator McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Dwight D. Eisenhoweri ametiaeg Dwight David Eisenhower astus ametisse 1953 aastal ja oli USA 34. president. Dwight sündis 14. oktoobril 1890. Poliitilistelt vaadetelt oli vabariiklane.
Samuti annab ta hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Lisaks on tal ka muud esitatud paragrahvis nimetatud kohustused. Juriidilise isiku kohta, kellel lasub raamatupidamiskohustus, saab ajutine haldur informatsiooni isiku raamatupidamisdokumente uurides. Füüsilise isiku puhul saab ta informatsiooni füüsiliselt isikult endalt ja avalikest registritest.20 Ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri staatused ja kohustused on erinevad. Kui võlgnik on maksejõuetu ja kohus kuulutab välja pankroti, asub tegevusse pankrotihaldur.21 Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 54 lg 1). Tema üks põhikohustustest on kaitsa
sotsiaalset sidusust, majandusliku edendamist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik, kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Põhitunnused Igasuguseid ühiskonna ressursse kantakse ühest valdkonnast teise, näiteks majandusest sotsiaalvaldkonda haridusse. Kui 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks (haridus, toetused, emapalk, toimetulekutoetus jne) Infoühiskond. Iseloomustab info ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Selline areng ühiskonnas, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja ka järeltulevate põlvkondade vajadused 4 komponenti ● heaolu kasv (palgad, pensionid)
Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and for the people). Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva heaks tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. 1.1 Otsene ja esindusdemokraatia Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001, lk 75. 6 Eerola, R. jt. loc. cit. 7 Riigi Teataja võrguväljaandest. Lisatavad andmed. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/abiLeht.html?id=1 (08.12.2015). 6 Eesti territooriumil sõjategevuse tõttu surnud isikute säilmete ja matmispaikade austamise ning viimaste tähistamise ning mille järgi on Eesti riik õigustatud säilmeid ümber matma avalikest huvidest lähtudes, võtab Riigikogu vastu käesoleva seaduse." Ka SHKS § 1 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et lähtuda tuleks välislepingutest. Seega juhindutakse otseselt rahvusvahelisest õigusest. 7 4. ÕIGUSE IDEE Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õiglus, õiguskindlus ehk õiguslik garanteeritus ning eesmärgipärasus. Õiguse ideest peaks olema lähtunud ning nimetatud printsiipidele tuginenud ka SHKS.
SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks alateemaks: sekkumise alane seadusandlus; teenuste suunatus ja struktuur; kasutatavad
nõukogu, mida kutsuti senatiks. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Juba enne varase vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba varakult hakati traditsiooniliste ühekorruseliste elamute kõrval rajama korruselamuid. Vabariigist keisririigiks Vallutussõdadega sai Roomast kogu Vahemere ümbrust hõlmav suuriik. Kuid Roomas valitses siiski segadus, edukas väepealik võis soovi korral senati otsuseid ignoreerida, ja kui tarvis, koguni oma vägedega Rooma vastu minna. Tihti puhkesid
mõjualused riigid. Peaülesanne viia läbi rekonversioon ja demobiliseerida armee. Jätkas FDR suunda - 1948.a. valimisprogramm Fair Deal. Välispoliitika: - pidurdamisdoktriin, oluline pööre loobumine traditsioonilisest isolatsionismist, alustati sekkumist maailmapoliitikasse Trumani doktriiniga 1947 (1948 Marshalli plaan). Selleks loodi 1949.a. NATO. Sisepoliitika: makartism 1949-1954 senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaazi ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi). 2. Suurbritannia Konstitutsiooniline monarhia: 1936-1952 George V, edasi Elisabeth II. Kaheparteisüsteem, majoritaarsed valimised. Pärast II maailmasõda olid võimul leiboristid ja lõid tervisekindlustussüsteemi, riigistasid palju tööstusettevõtteid, finantseerisid odavate elamute ja korterite ehitamist vaestele heaoluriigi kujunemine. Koloniaalimpeeriumist loobumine: 1947.a
p T olema G-st suurem 40 miljoni krooni võrra, e. eelarve ülejääk peaks olema 40 miljonit krooni. 44. Väljatõrjumist defineeritakse kui: a) suurenevad avaliku sektori kulutused asendavad erasektori kulutusi; b) kasvavad maksud põhjustavad intressimäära tõusu; c) maksutulud on ebapiisavad finantseerimaks kasvavaid valitsuse kulutusi; d) mõningatel inimestel tekib raskusi oma maksude tasumisega; e) osa avalikest kulutustest finantseeritakse laenude abil. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 44. Nimeta kolm põhjust, miks on suhteliselt raske ette näha fiskaalpoliitika mõju suurust majanduses: Põhjuste hulka võib lugeda: (a) väljatõrjumise suurust on raske prognoosida; (b) maksude vähendamise (soodustuste suurendamise) mõju on raske hinnata, e. probleem on selles,
massimeedia, mille tulemusena tekkis meelelahutusliku ja tantsulise funktsiooniga popmuusika. Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates 5.-4. sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontsertidest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tu...
Linnad ja ehituskunst Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja impeeruiumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati hipodroome, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Templitele lisandusid uued, teiste seas kõigi jumalate tempel Panteon. Juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest kujunes välja hiljem kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Avalikest saunadest termidest kujunesid välja puhkeasutused, mis pakkusid massaazi ja erootilisi teenuseid. Hakati ehitama korruselamuid. Need olid odavad, varem puust, siis kivist üürimajad vaesema elanikkonna, sealhulgas proletaarlaste majutamiseks. Juba vabariigi ajal hakati rajam kivist teid ja sildu, aga ma monumentaalseid veejuhtmeid akvedukte -, mis varustasid linnu joogiveega. Peamise ehitusmaterjalina kasutati tellist, mid pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga.
umbusaldus); 3) pooldan presidendi tasakaalustava institutsiooni olemasolu ühiskonnas. Heaoluriik 12 Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule (töötuks jäämine) Klassikalisel heaoluriigil on 2 tunnust: 1) toimub ressursside ülekandmine 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik (mudel) (Skandinaaviamaades) Iseloomulik: 1) sotsiaalsed hüved peaksid olema kättesaadavad kõigile kodanikele/inimestele; 2) peamiseks heaolupakkujaks on riik, mistõttu nendes riikides on kõrged maksud / astmeline (progresseeruv) maksusüsteem; 3) pension tagatakse ka neile inimestele, kes pole elu jooksul palgatööd teinud. Liberaalne heaoluriik (USA) Iseloomulik:
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
4) Kapitalihinnarisk 5) Välisvaluutarisk (currency risk) 6) [Toorme-] hinnarisk (price risk) 1. Krediidirisk - Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk) - Muutused tehingu vastaspoole krediidikõlblikkuses (nt krediidireitingu alandamine) (downgrade risk) a. Krediidireitingud b. Krediidiraportid * Aastaaruande koopia - Äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne. · Faktiraport - põhineb avalikest allikatest pärineval infol, ei sisalda analüüse ega hinnanguid. · Ettevõtte maksehäirete raport - annab ülevaate ettevõtte võlgnevustest Maksu- ja Tolliametile ning eraettevõtetele. · Krediidihinnangu raport - krediidireitingu lühiversioon. · Krediidireiting - sisaldab valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta: krediidisoovitust, krediidilimiidi summat, maksejõuetuse tõenäosust ja Krediidiinfo reitingut. Lisaks ettevõtte finants- ja majandusolukorra näitajaid (sh
Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 2.7. HEAOLU Sotsiaaldemokraatia nt Rootsi,Taani,Soome Konservatism nt Saksamaa,Prantsusmaa Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid. 2)Eestis on ülekandeühiskond-rahalisi ressursse võidakse kanda valdkonnast valdkonda (nt kaitsepoliitikast tervishoidu vms) EI 1)Heaoluriigile omaselt ei lähe Eestis pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajaduseks 2)Eestis on sotsiaalse kaitse kulutuste (laste hambaravi?) osatähtsus märksa madalam kui teistes Euroopa heaolu riikides / rahvas pole praeguse valitsemisega rahul ja streigitakse tihemini (õpetajad, meditsiinitöötajad jne) Milline heaoluriigi mudel sobib Eestile/on Eestis? Liberalism , Põhjenda: 1)Eestis on võimul Reformierakond, kelle vaated on eelkõige liberaalsed 2)Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema
Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre keskkonnamuutus sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism
Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre → keskkonnamuutus → sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism
avalikku haldust: a. Sotsiaalne fenomen sotsiaalselt kujundav tegevus (alati seotud inimeste ja kogukonnaga) ning tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elevate liikmete asjadega (kogukond võib olla riik, omavalitsus või muu avalikõigulik organisatsioon). Avalikõigulik organisatsioon tegeleb sellega b. Orienteeritud avalikele huvidele (avalikud huvid (NB Põhiseadus ei räägi avalikest huvidest, vaid üldistest huvidest) on eelkõige siiski, need mis on kirja pandud): i. Positiivne seadusandja, kes otsustab, mis on avalikud huvid ii. Loomuõiguslik - riik otsustab nende ülesannete üle, mida üksikisikud ei suuda ise rahuldavalt täita. Avalikud huvid pole üksikisiku huvidega vastuolus, need on üksikisikute huvide summa.
Süüdimõistev kohtuotsus Surma korral Uue vabariigi presidendi ametisseastumisega Presidendid: Konstantin Päts: 1938 1940, Lennart Meri: 1992-2001 Arnold Rüütel: 2001-2006 Toomas-Henrik Ilves: 2006- praegu Õigus kehtivate normide kogum. Kohtuvõimu teostab õigsriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtud tegelevad õigusemõistmisega. Eraõigus Kõik eraõiguslikud suhted on tsiviilasjad Avalik õigus avalik õigus tuleneb avalikest suhetest ja üheks osapooleks on riik. Tänapäeva maailmas kehtib kolmõigussüsteemi, selle määrab ära poliitiline kultuur. Rooma õigusel põhinevad Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemid ning islami õigussüsteem. Kodune ülesanne: 1.Kes võib olla rahvakohtunikuks? Mitmeks aastaks ta valitakse? Kes valib? Rahvakohtunik 25 70 aastane teovõimeline eesti kodanik, oskab võõrkeeli, kõlbeliste väärtustega, laitmatu. Teda valib omavalitsusüksuste volikogu 2
seotud üksiku isikuga. Nagu juba eelpooltodudt nähtub, et kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse, kui aga õigussuhe puudutab kahte eraviisiliselt tegutsevat võrdse õigusliku staatusega subjekti, siis leiavad rakendamist eraõiguse normid. Samas on siin ka erandeid, esineb ka avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid (N: PS§ 17 Sätestab, et kellegi head nime ei tohi teotada). Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest( vanemlik võim perekonnas). Eelpooltoodust tulenevalt ei ole huviteooriast lähtuvalt võimalik täpselt eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naaritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õigussubjektid on õigussuhetes võrdses sisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õiguse õigusnorme rakendatakse juhul, kui
kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 45 Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat - Vanimaks eristamismeetodiks on materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Eraõiguse sisuks on üksikisiku huvid. Teooria rakendamise muudab raskeks asjaolu, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, samas võib eraõiguse norm tuleneda avalikest huvidest. Kaasajal on enam levinud subjekti teooria, kus kahe peavaldkonna eristamine toimub üksteisega suhtlevate subjektide kaudu. Lähtuvalt sellest teooriast kuulub õiguslik probleem eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on
6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus. 7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus. 8. Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka ebapopulaarsete otsuste tegemiseks. 9. Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike osavõtu poole võimu teostamisest. 10. Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele. 11. Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu. 12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest. 13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. 14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult. 15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. 16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu. 17
See on üpris täpne, kuna ressursside ülekandmine on sedalaadi ühiskonnale tõepoolest omane. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja 13 heaoluriigi mudelid. Teiseks annab heaoluriigist tunnistust asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik ju kulutada mitmel otstarbel: kasumi võib suunata majandusse, võib suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Ka neil juhtudel on tegu ühiskonna huvidele vastava tegevusega, ent selline riik ei pruugi veel olla heaoluriik. 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik Laia leviku saavutas heaoluriik 20. sajandi keskpaigaks. Algul arvati, et riigi ulatuslik
kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 45 Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat - Vanimaks eristamismeetodiks on materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Eraõiguse sisuks on üksikisiku huvid. Teooria rakendamise muudab raskeks asjaolu, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, samas võib eraõiguse norm tuleneda avalikest huvidest. Kaasajal on enam levinud subjekti teooria, kus kahe peavaldkonna eristamine toimub üksteisega suhtlevate subjektide kaudu. Lähtuvalt sellest teooriast kuulub õiguslik probleem eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on
1. Sissejuhatus 1.1. Phimisteid Elektrivarustuseks nimetatakse tarbijate varustamist elektrienergiaga. Tarbijate all mistetakse tehaseid, organisatsioone, kellede elektrienergia vastuvtjad on hendatud vrku ja tarbivad elektrienergiat. Elektrienergia tarbijad, edaspidi tarvitid, on seadmed, milledes toimub energia muundamine teisteks energialiikideks selle rakasutamise eesmrgil. Elektrivarustus phineb enamasti elektrienergia saamisel avalikest elektrijaamadest ja energiassteemidest - s.o. tsentraliseeritud elektrivarustus, nende kauguse, kohapealse elektri odavuse vms. korral ka kohalikust, tarbija juurde kuuluvast toiteallikast - s.o. autonoomne elektrivarustus. Mlemat toiteviisi vidakse rakendada koos. Selles kursuses vaatleme tstusseadmete elektrivarustust. Tstuslikud elektritarbijad vib jagada 4 gruppi. 1.Elektriajamid 2.Elektritehnoloogilised seadmed 3.Elektrivalgustus. 4
43. Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.
tagasivõetav akreditiiv 41. Riigirahanduse funktsioonid, mida tähendavad? Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.
Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 4. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus) Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja
1) Eraõiguseks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vahel (nt ostja ja müüja õigussuhe). Eraõiguse alla kuuluvad kitsamalt majandus-, tsiviil- (võla-, asja-, perekonna-, tööõigus) ja kaubandusõigus. Eraõiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse tsiviilasjadeks. 2) Avalik õiguseks nimetatakse avalikest suhetest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku õiguse alla kuuluvad riigi-, haldus-, finants-, kriminaal-, protsessi-, ja rahvusvaheline õigus. Avaliku õiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse kriminaalasjadeks. 7.2. Õigussüsteemid ja nende erinevused: Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur
Nagu juba eelpooltodudt nähtub, et kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse, kui aga õigussuhe puudutab kahte eraviisiliselt tegutsevat võrdse õigusliku staatusega subjekti, siis leiavad rakendamist eraõiguse normid. Samas on siin ka erandeid, esineb ka avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid (N: PS§ 17 Sätestab, et kellegi head nime ei tohi teotada). Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest (vanemlik võim perekonnas). Eelpooltoodust tulenevalt ei ole huviteooriast lähtuvalt võimalik täpselt eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õigussubjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhetes).
reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid: 1) Eraõiguseks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vahel (nt ostja ja müüja õigussuhe). Eraõiguse alla kuuluvad kitsamalt majandus-, tsiviil- (võla-, asja-, perekonna-, tööõigus) ja kaubandusõigus. Eraõiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse tsiviilasjadeks. 2) Avalik õiguseks nimetatakse avalikest suhetest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku õiguse alla kuuluvad riigi-, haldus-, finants-, kriminaal-, protsessi-, ja rahvusvaheline õigus. Avaliku õiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse kriminaalasjadeks. 7.2. Õigussüsteemid ja nende erinevused: Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur.
70%; kontrolliväga detailselt isiku varalist seisu nt kas on eluruum ,kellega me elame jne - kohalik omavalitsusüksus osutab sots.teenuseid, väiksemad KOVid ei saa kõiki teenuseid pakkuda; raha maksmisega ei ole probleeme, kuna riik tuleb appi - teenused, toetused (elatusmiinimum) - õigus (mitte enam vajadus?) vajaduspõhine, ei ole vajaduspõhine, - finantseerimine avalikest vahenditest ei küsi lisafinantseerimist, riik peab leidma vahendeid miinimumabi osutamiseks Ei ole tekitatud, on evolutsioonilane, on tekkinud aja jooksul. Sots.hoolekanne viimane võimalik abi, et ellu jääda, kas rahaline abi või mingid teenused, peab avalik võim pakkuda. Sotsiaalhooldusõigus - õigusnormide kogum - suhted toetuste maksmisel ja abi osutamisel Terminoloogia kokkuleppeline
NÄIDE 7. Audiovisuaalsete dokumentide esitamine dokumentide loetelus Funktsioon 10 ASUTUSE TEGEVUSTE AUDIOVISUAALNE KAJASTAMINE Tähis Sarja/allsarja pealkiri Säilitustähtaeg Teabekandja Märkused 10-1 FOTOKOGU 10-1.1 Fotod ametlikest visiitidest Alatine D Vastutaja: infonõunik 10-1.2 Fotod avalikest üritustest Alatine D Vastutaja: ja tähtpäevadest infonõunik 10-1.3 Fotod lepingute ja kokku- Alatine D Vastutaja: lepete sõlmimisest infonõunik 10-1.4 Fotod hoonetest ja Alatine Analoog, Vastutaja:
Vargus ressursside kadu hindade kasv või toote väljatõrjumine turult Varjatud madalama kvaliteediga toote hindade tõus diskrimineerimine valik nõudluse vähenemine müük allpool turu võimalusi Altkäemaks: annetus, millegi vastuvõtmine või küsimine eesmärgiga mõjutada ametnike tegevust erinevalt nende avalikest või õiguslikest kohustustest. Võib olla rahaline või varaline. Sund: mõjutamine ähvarduse jõuga. Võib olla otsene või vihjatud (varjatud). Pettus: inimese või firma eksiteele viimine valede tegude või sõnadega, tulevikku või minevikku puudutavate faktide tahtlik moonutamine. Vargus: võtta midagi, mis ei kuulu sulle. Varjatud diskrimineerimine: normaalsete õiguste piiramine rassi, soo, rahvuse, religiooni vm. omaduste tõttu. Ärieetika mikrotasandil
Koopiate tegemine haridus- ja teadusasutustes ja isiklikeks vajadusteks riivab autorite varalisi huve. Sellepärast on õigusega kehtestatud kompensatsioonimehhanism.13 Vaadeldaval viisil paljundamise eest peavad autor ja kirjastaja saama õiglast tasu. Sihtasutus Autorihüvitusfond loodi 2004. a. jaanuaris Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu poolt. Autorihüvitusfondi eesmärk on hüvitise maksmine autoritele ja autoriõiguste omajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja reprograafilise reprodutseerimise eest.14 Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstav tasu jaotamise määrad, tasu 13 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 87-88. 14 Autorihüvitusfond www.ahf.ee. 8 arvutamise ja maksmise kord tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 29. Mille kohaselt makstakse tasu välja üks kord aastas
Alaarenenud ja seniilsed- ühiskonna suhtumine on leebem neisse tänapäeval, seega ei peeta nende piltide avaldamist enam neile inimestel kahjutekitavaks. No muidugi ei tohiks lisada artiklile juurde häbitekitavaid pilte, aga lihtsalt nende piltide avalikustamine, kus näha, et ta on alaarenenud, ei ole hull. Vägistamisohvrid- Pressinõukogu soovitab ohvreid mitte indentifitseerida. Infot, mis on avalikkusele kättesaadav avalikest dokumentidest, põhimõtteliselt võib avaldada. Kuid eetikakoodeks on selle vastu, sest vägistamisohvriks olemine on häbi. Kui vägistaja vabaduses, siis ta võib taas rünnata. 10. Tõde ja petmine. Tõde tuleb avalikustada, enne seda kontrollida fakte ja ei tohi põhjustada osapooletele põhjendamatuid kannatusi. Ajakirjanik ei tohi petta, valetada, infot moonutada. Tõde raske teada saada, tõendamine ja kontroll. Igaüks vaatab omamoodi tõde.
Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja
ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi 7. Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus 1) Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk,
heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. See on üpris täpne, kuna ressursside ülekandmine on sedalaadi ühiskonnale tõepoolest omane. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja heaoluriigi mudelid. Teiseks annab heaoluriigist tunnistust asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik ju kulutada mitmel otstarbel: kasumi võib suunata majandusse, võib suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Ka neil juhtudel on tegu ühiskonna huvidele vastava tegevusega, ent selline riik ei pruugi veel olla heaoluriik. Arenguetapid ja tulevik: Laia leviku saavutas heaoluriik 20. sajandi keskpaigaks. Algul arvati, et riigi
Tänu Marshalli plaanile ja ÜRO organisatsioonidele taastus Euroopa demokraatlike riikide majandus kiiresti. Peagi jõudsid Põhjamaad heaoluühiskonda. Ameerika Ühendriigid loobusid isolatsionismist ja hakkas aktiivselt liitudes tööd tegema takistamaks kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina (senaator McCarthy järgi), mis kujutas endast kampaaniat kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannia kaotas oma koloniaalimpeeriumi. Enamik asumaadest astusid siiski Briti Rahvaste Ühendusse, seega Briti valitsus säilitas mingisuguse mõju kolooniates, mida teised emamaad ei saavutanud. Prantsusmaal mõisteti Esimese maailmasõja kangelane Teise maailmasõja ajal Vichy valitsuse juht Petain surma. Vastupanuliikumise juht Charles de Gaulle moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 aasta referendumil kiideti heaks uus
Päästetööd ja ohvrite kohtumeditsiiniline tuvastamine on pigem kõlbeline imperatiiv kui juriidiline protseduur. Seda tehakse lihtsalt sellepärast, et nõnda on õige. Ainus vapustav erand on Estonia ohvrid. Soome Utö saarest kõigest 38 kilomeetri kaugusel ainult 60 meetri sügavuses vees roostetav vrakk peidab 17 riigi kodanikke, alates kahekuisest lapsest ja lõpetades 87-aastase raugaga. Hoolimata mitme peaministri avalikest lubadustest, hoolimata ohvrite sugulaste ängistatud nõudmistest, hoolimata sõltumatu komisjoni soovitustest ja tsiviliseeritud maailmas teadaolevaist loendamatuist eeskujudest on Rootsi nende ülestoomisest keeldunud. 21. sajandi Euroopas ei tarvitse enam mütoloogilisi merejumalaid lepitada ning roostetav terasvrakk ei kõlba enam ülevaks pühaks puhkepaigaks. Aga sellega polnud päri Eesti president Lennart Meri. ,,Isegi siis, kui laeva ülestõstmine oleks
huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi.
ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi 7. Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. (11) Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk,
Kas leidub midagi paremat? Esindusdemokraatia Osalus peaks olema nii suur, nagu kogukonna täiustamise üldine määr lubab; ja lõppkokkuvõttes ei tule soovida midagi vähemat, kui et kõigil lubatakse osa saada riigi suveräänsest võimust. Aga kuna kogukonnas, mis on suurem kui üksainus väike linn, ei saa kõik isiklikult osa võtta enamast kui ainult väga väikesest osast avalikest asjadest, siis järeldub sellest, et täiusliku valitsuse ideaaltüübiks peab olema esindusvalitsus. (Mill, Esindusvalitsus, 217-18) Igasugune valitsussüsteem isegi kõige radikaalsem osalusdemokraatia vajab poliitika elluviimiseks administraatoreid. Rahva otsuste täideviimist ei saa teostada rahvas tervikuna. Järgmine küsimus on, missugune võim tuleks neile administraatoritele anda
Avalikus õiguses subjektid alluvussuhtes. Eraõiguses võrdses õiguses. Lapsed alluvad vanematel, allumine riigile (täiendus huviteooriale). 3. TÄIENDATUD SUBORDINATSIOONI TEOORIA Allutakse avaliku võimu kandjale: riik, kohalikud omavalitsused. (Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.) MIKS ON TEOORIAID KOLM? Esimesel kahel on puudused. Huviteooria puudus: paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. (Riik on omanik, aga võib olla ka pärija.) Näide: auto ostmine ministrile on lepinguõigus ehk eraõigus, kuid sellega luuakse alluvussuhe, mis on avalik õigus. (Ministeerium ostab auto, riik on omanik.) Subordinatsiooniteooria puudus: eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel). 1.3. Tsiviilõigus tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid institute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide kogum.
maksega viivitatud päevade arv ja viivisenõue. Nõuda tuleb lepingu viivitusteta täitmist. Arvestada tuleb siinjuures eelkõige aegumistähtajaga, mis tehingust tulenevate nõuete puhul on kolm aastat. Selgitama välja millised on olnud laenulepingutingimused ning kas OÜ X on tingimusi rikkunud. Eelnevalt mainitud tingimused on aluseks hilisemale õigustatud ja põhjendatud nõude esitamisele OÜ X suhtes. Kontrollima Avalikest Teadeannetest, ega OÜ X suhtes pole avaldatud pankroti teadet! Tulenevalt TsMS-est võib olukorra lahendada esitades maksekäsu kiirmenetluse( max summa antud menetlusel 6400 eurot, seega 6000 mahub ette antud piiridesse). Kui nõue on selge, sissenõutav ja võimalikud vastunõuded puuduvad ning võlgnik tundub olevat jätkusuutlik, võib ettevõte ise või inkassofirma vahendusel üritada raha võlgnikult kätte saada.
43. Riigieelarve funktsioonid ja sisu. Peamised funktsioonid, mida riigieelarve kaudu täidetakse on: 1)allokatsioonifunktsioon 2)jaotusfunktsioon 3)stabiliseerimisfunktsioon Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.. Jaotuspoliitika viiakse ellu: 1)maksude kaudu
kuni 16-aastaste hulgas väga kõrge. Rahvusvahelistes võrdlustes kasutatakse UNESCO haridustasemeid: I tase põhiharidus, II keskharidus, III ülikooliharidus. Kohustuslik haridus peab olema tasuta, arenenud maades kulub hariduse rahastamisele 6-7% SKP-st (ka Eestis). Enamikes maades riigi/munitsipaalkoolides 90+% lastest. Ülikooliharidus tõstatanud ülikooliõppe rahastamise probleemi: tuntud ülikoolides õppemaks kõrge. Euroopa riigid on püüdnud III taseme haridust rahastada avalikest kuludest. Täna aga mitmetes avalik-õiguslikes ülikoolides üliõpilaste arv kasvab, kuid eelarve mitte, seega napib õppevahendeid, auditooriumid ülerahvastatud, õppejõud rahulolematud. Alternatiiv ülikooliharidusele: kutseharidus, seega peaks see võimaldama tööturul toime tulla. Kohustusliku haridustaseme mittesaavutamine ehk õpilaste põhikoolist väljalangemine on tõusnud üheks põhiprobleemiks maailma ulatuses. EL pöörab aga rohkem tähelepanu III taseme õppuritele.
Koostöö aluseks on pikaajalised kirjalikud koostöö kokkulepped. Leping sisaldab elemente nii privaatse kui ka avaliku lao pidamisest. Lepinguline ladu omab klientidega enamasti pikaajalisi lepinguid. Nendega võidakse sätestada, et laopidaja osutab kliendile ka mitmesuguseid lisaväärtusteenuseid, nagu koostamine, pakkimine ja markeerimine. Logistikafirmade laod kujutavad endast tavaliselt kombinatsiooni lepingulistest ja avalikest ladudest Lepinguline logistika (logistiline outsourcing) Logistiliste teenuste sooritamise ostmine teiselt ettevõtelt pikema perioodi jooksul kindlaksmääratud tingimustel kokkulepitud tasu eest. Pikaajalise koostöö tingimused, osapoolte õigused, kohustused ja vastutus määratletakse üldjuhul kirjaliku lepinguga Liiklemiskeelud (sõidukeelud) Seitsmes Euroopa Liidu riigis Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja Luksemburgis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
