Esimeseks nõudeks sellisel juhul on lepingu muutmine. Kui lepingu muutmine ei ole võimalik, siis võib kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga üles öelda. 3) mõjuv põhjus (VÕS § 196 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks on seaduses nimetatud lisaks VÕS § 196 lg-s 1 nimetatud asjaoludele ka kohustuse rikkumist (VÕS § 196 lg 2). Siiski ei pea mõjuv põhjus olema tingimatult seotud kohustuse rikkumisega, vaid võib tuleneda isiklikest või avalikest huvidest. Mõjuv põhjus ei pea olema vääramatu jõu asjaolu VÕS § 103 lg 2 mõttes ega kohustuste vahekorda muutev asjaolu VÕS § 97 lg 1 ja 2 mõttes. Tegemist on üldsättega juhuks, kui eriosa sätted ei näe ette erikorda mõjuval põhjusel lepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemine ei puuduta seni lepingu järgi toimunut. Ülesütlemisel ei toimu üldjuhul tagasitäitmist. Leping lõpeb ülesütlemisega, pooled ei ole lepingu järgi teineteise suhtes enam millekski kohustatud
Esimeseks nõudeks sellisel juhul on lepingu muutmine. Kui lepingu muutmine ei ole võimalik, siis võib kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga üles öelda. 3) mõjuv põhjus (VÕS § 196 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks on seaduses nimetatud lisaks VÕS § 196 lg-s 1 nimetatud asjaoludele ka kohustuse rikkumist (VÕS § 196 lg 2). Siiski ei pea mõjuv põhjus olema tingimatult seotud kohustuse rikkumisega, vaid võib tuleneda isiklikest või avalikest huvidest. Mõjuv põhjus ei pea olema vääramatu jõu asjaolu VÕS § 103 lg 2 mõttes ega kohustuste vahekorda muutev asjaolu VÕS § 97 lg 1 ja 2 mõttes. Tegemist on üldsättega juhuks, kui eriosa sätted ei näe ette erikorda mõjuval põhjusel lepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemine ei puuduta seni lepingu järgi toimunut. Ülesütlemisel ei toimu üldjuhul tagasitäitmist. Leping lõpeb ülesütlemisega, pooled ei ole lepingu järgi teineteise suhtes enam millekski kohustatud
Kesk-Ida-Euroopas saavutasid kalvinistid mõneks ajaks ülekaalu Ungaris, Böömi- ja Määrimaal, Poolas ja Leedus. Anabaptistid. Kolme protestantliku põhivoolu luterlus, kalvinism, anglikaani kirik ( Inglismaa) kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga. Nad keeldusid relvakandmisest ja avalikest ametitest. Tuntumate anabaptistide hulka kuulus köösner Melchior Hoffmann, kes oli muuhulgas 1525. aasta jaanuaris Tartus korraldatud pildirüüste eestvedajaid. Anabaptistide tähetund saabus veebruaris 1534 võimu kehtestamisega Münsteris. Linn kuulutati uueks Jeruusalemmaks. Kaotati raha, kõik võlad kustutati, elanike käes olev kuld ja hõbe konfiskeeriti. Anabaptistide veendumuste kohaselt kehtestati kõigile teistkordne ristimissund.
1919 a suvel ilmus noores ajalehes "Sotsiaaldemokraat" esimesel lk-l pisike kuulutus, mis ütles, et AHT ja Käthe Weltmann (~20 a.-ne) abiellusid 7.06. K.W. töötas "Päevalehes" korrektorina. Üks esimesi kodanlikke e ilmalikke abielusid. Ametlikult registreeriti abielu 1920 a märtsis. Tms kolis Tln-sse, järgnevad 20 a-t elas Tln-s erinevates üürikorterites. Elu lõpuaastail kolis Koidula tänavale. Üksikutel per-del üüris oma pisikese töötoa, kus kirjutas. Tln-s hoidis Tms avalikest piduõhtutest (nt Estonia) eemale, oli väga tubase eluviisiga. 1921 sündis tütar, 1928 poeg (äärmiselt kohusetundlik isa, perepea). Läbi abielu 2 kohustust: 1)puud ja küte, 2) armastas ise turul käia ja sealt kraami tuua. Tln-a perioodi langevad vähesed üksikud lähedased suvised puhkusereisid (Võsul, Narva-Jõesuus). Raha lõpuks niipalju, et 2 teenijat. Tms ei ilmunud ta enda auks korraldatud aktusele (kui 50 ja 60 a juubel). 60 a
Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) 130 sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Avaliku õiguse tüüpiline reguleerimisvorm on ühepoolne ja kohustuslik (nt seadus), eraõigusele on omane leping
Great Dixter, East Sussex (1910-) Lutyens, Christopher Lloyd Koostanud: 152 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 21. LINNAPARGID EUROOPAS 19.-20. SAJANDIL (Hellström 1997 jt) Parke linnarahva ühiseks kasutamiseks leidus juba vanas Kreekas. Keskajast on üksikuid näiteid esimestest avalikest linnaparkidest 13.-14. sajandil. Itaalia linnades rajati kaupmeeste pealekäimisel nn prato'sid - muruväljakuid, kuhu istutati varjupakkuvaid puid sirgetesse ridadesse. Neid parke kasutati ka turgudeks ja laatadeks, samuti üliõpilaste mängudeks. Sarnaseid näiteid on ka Pariisist, Madriidist, Viinist. Ka Versailles' Suur Park oli linnakodanikele avatud. SAKSAMAA LINNAPARGID 19. SAJANDIL Hirschfeldt oma teoses "Aiakunsti teooria" (1779-85) paneb ette rajada parke, kus kõikidest
tati ka enamiku seltside tegevus (Karjahärm, Luts 2005: 38), mille tulemusena lõppes nende 156 Rahvaleht 1940, 2.07. 77 juures tegutsenud orkestrite eksistents – see kõik tekitaski oluliselt suurema pakkumise muusikute tööturul. Esimesel okupatsiooniaastal ei olnud poliitiline surve džässile kui kultuurinähtusele siiski veel kuigi märgatav. Nagu kirjutab Toomas Karjahärm: “Esialgu hoidusid okupatsioonivõimud otsestest avalikest repressioonidest kunstirahva vastu” (Karjahärm, Luts 2005: 41). Ümberkujundamisi alustati loomeliitudest ja sel ajal põhiliselt siiski tantsumuusika funktsioo- nis olnud džässmuusika jaoks polnud lihtsalt veel aega. Nii juhtuski, et ringhäälingusaadetes võis kuulda Kuldset 7, mitte küll nii tihti kui varem, kuid H. Speek mäletab, et 1940/41 oli neil siiski pool tosinat raadioesinemist (Ojakäär 2003: 120). Samuti osutus võimalikuks jätkata P
• kaitsealused objektid ja alad ning kehtivad eritingimused või nende koostamise/ tellimise vajadus, kõrvalalade ehitiste ja muude objektide mõjud ja kaitsetsoonid, mis ulatuvad planeeritavale alale, • võimalikud jääkreostused, • teed, liikluse intensiivsus ja vajalikud manöövrid, parkimis- ja liikluskorraldus, • tehnovõrkude paiknemine ja arendamine, • haridusasutuste teeninduspiirkonnad jmt. 2. võimaldab omavalitsusel seada detailplaneeringu lahendusele avalikest huvidest (linnaehituslikud, tänavate ja liikluskorraldusega, puhkealadega ja tehnovõrkudega seotud jm. tingimused) ja kohalikest oludest tulenevaid lähtetingimusi. 3. võimaldab piiritleda planeeringuala, liites vajadusel erinevad detailplaneeringu algatamise ettepanekud sama ala või lähialade kohta üheks detailplaneeringuks. 4. võimaldab omavalitsusel määrata isikud, keda peab koostamisel kaasama ja kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha. 5
muud seadmed kuuluvad laoteenust osutavale ettevõttele. Samuti on ka laopersonal teise ettevõtte palgal. Sel juhul räägitakse laoteenuse ostmisest. Kui laoteenuste osutajal on palju selliseid kliente ja teenuseid laos pakutakse sarnastel tingimustel ühesuguse hinnatasemega, räägitakse avalikest ladudest. 11 Kauba käitlemine 257 Avalik laopidaja on üldjuhul sõltumatu partner, kes pakub laoteenust kõigile soovijaile ühe- sugustel alustel ja ühesuguste teenusehindadega. Koostöö toimub tavaliselt lepingut sõlmimata,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
