funktsioneerimise tagamises, suguelundite ja sekundaarsete sugutunnuste kujunemises (nt karvakasv, hääletämber, kehavormid), seksuaalkire e liibido ja geenide regulatsioonis ning anaboolsete protsesside stimuleerimises. Naistel on androgeenid vajalikud geenide regulatsioonis ja anaboolsete protsesside stimuleerimises, aga nad mõjutavad ja seksuaalkire ja sekundaarsete sugutunnuste avaldumist. Testosterooni metaboliidi DHT toime märklauad on prostata, välised suguorganid ja suguorganite nahk ning nendele märklaudadele on DHT toime oluliselt androgeensem kui testosteroonil. Testosterooni märklauad on mitmed embrüonaalsed struktuurid, spermatogeneesi tüvirakud, skeletilihased, luud, neerud ja aju. Sekretsioon. Androgeenide sünteesi lähteühend on kolesterool. Testiste Leydigi rakkudes sünteesitakse 90 95%
põhjustavad mRNA deadenüleerimist (lagundamise alla kuulub) • mRNA lagundamise puhul tingib miRNA seondumine sihtmärgi deadenüleerimise ja selle cap-struktuuri eemaldamise. See vähendab mRNA stabiilsust ja suurendab tema lagundamist eksonukleaaside poolt. • • MikroRNAde funktsioonid • miRNAd mängivad olulist rolli transkriptsiooni järgses regulatsioonis. miRNAd reguleerivad mitmete geenide avaldumist posttranskriptsioonilisel tasemel. Nad seonduvad komplementaarsuse alusel mRNA 3’UTR järjestusega ja see võib viia mRNA lagundamiseni või translatsiooni represioonini. miRNAd on olulised koespetsiifilisuse määramisel – osad on aju spetsiifilised osad lihase spetsiifilised jne. • miRNAd osalevad mitmetes bioloogilistes protsessides, nt metabolismis, rakkude jagunemises, diferentseerumises ja apoptoosis, organismi arengus, omavad ka mõju vähi tekkel jt
Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. Eoskand - kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed. Eoskott - kottseentele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskupar - sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Epigeneetika - teadus, mis uurib DNA modifitseerimist (nt. metüülimist), kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epigeneetiliste tegurite tõttu on hulkrakse organismi genotüübilt identsed rakud fenotüübilt erinevad, olenevalt nende asupaigast ja ajast. Epigeneetiline - raku selline geneetiline eriseisund, mis ei ole tingitud geenide (DNA) mutatsioonidest. Epigeneetilised muutused tulenevad geenide avaldumise regulatsioonist kromatiini struktuuri, DNA inaktiveerimise või mRNA translatsiooni tasemel. Epiteelkude - kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu.
areneb umbes nelja ja poole aega jooksul, võib saada päris kiitesti uut põlvkonda. Suur hulk uuritavaid isendeid annab lihtsaid ja uusaldusväärseid statiistilisi andmeid. 57. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks? 1) Mus musculus e koduhiir. Kuigi neil on vähem geeni kui inmestel, kõik nendes leiduvad geenid on olemas ka inimese organismis ning nad täitavad sama ülesandeid. Seepärast hiirte järgi on võimalik jälida geenide avaldumist ka inimestes. Peale seda hiired on odavad, kiiresti paljunevad ja nende eluiga on kuni kaks aastat. 2) Rattus norvegicus e rändrott. Nende järgi uuritakse inimeste füsioloogiat ja haigusi. Rottidega on kergemini töötada, sest nad õpivad kiiremine ja on mugavad käitumise uurimiseks. Rottid on füsioloogiliselt lahedased inimesele, kui hiired, ja nede prganism käitub stressi ajal samasuguselt nagu inimese organism. Kuna rotidel on
pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele. Häälikuseaduse erandituse põhimõttest tunnistati vaid üht erandit analoogia: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. 19.sajandi keskel hakkas kiiresti arenema foneetika. d)20.sajandi alguses tekkis strukturaalne keeleteadus, millest sai tähtsamaid teooriaid humanitaarteadustes. Ferdinand de Saussure (1857-1913) eristas keele süsteemi (langue) ja selle igakordset avaldumist kõnes (parole), sünkroonilist (tänapäeva keele uurimine) ja diakroonilist (keele ajaloo uurimine) uurimismeetodit, keeleliste sümbolite vormi ja tähendust. Olulisem uus mõiste oli struktuur - kooslus, mis koosneb teatud viisil struktueerunud osade väärtusest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle sisu kaudu, millised on selle teised osad. Saussure suri enne, kui tema teooria tuntuks sai. Tema õpilased toimetasid ja andsid tema nime all 1916
Alguskoodon- AUG, lõppkoodon- UGA, UAA, UAG 7. Geneetika mõisted (alleel, monogeenne tunnus jne.) Geen- Täielik nukleiinhapete järjestus, mis on vajalik funktsionaalse geeniprodukti(polüpeptiid, RNA) sünteesiks. pärilikkuse elementaarüksuse, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi: määrab ühe valgu järjestuse. Struktuurgeenid- info RNA ehituse kohta (mRNA, tRNA, rRNA) Regulaatorgeenid- kontrollivad struktuurgeenide aktiivsust ja avaldumist Kromosoom- pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kormosoomid paiknevad rakutuumas ja koosnevad DNAst. DNA on seotud struktuursete valkudega(histoonid) ja regulatoorsete valkudega(transkriptsioonifaktorid, replikatsioonivalgud). Sisaldab 3 funktsionaalset elementi: replikatsiooni origin-punktid, tsentromeer, telomeersed järjestused. Telomeerid- takistavad kromosoomide otste kleepumist, abistavad DNA molekulide otste
(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Regulaatorgeen geen, mille alusel sünteesitud Sekundaarstruktuur (teist järku struktuur) valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. biopolümeeri molekuli ruumiline kuju (valkudel Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid heeliks, DNA-l biheeliks, RNA-l osaline biheeliks). korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi Renaturatsioon valgu kõrgemat (neljandat,
on energiaallikas tegutsemisele eesmärkide saavutamisel. Arengufaase läbides säiluvad eelmiste faaside iseloomulikud käitumised (erijuht- fiksatsioon - jääb varasema juurde, regression - pöördub tagasi varasema juurde) Inimene on tungide kogum ja tungid sunnivad meid tegutsema see annab energia vajaduste rahuldamiseks, seda kontrollib EGO - pragmaatiliste teadmiste kogum keskkonna ja sellega manipuleerimise kohta. SUPEREGO - indiviidi moraalinormide kogu-kontrollimaks EGO avaldumist KONFLIKT tungide ja SUPEREGO vahel - ärevus, sellega toimetulekuks: · väljatõrje · projektsioon: soovimatu mõte seotakse mõne teise isiku või asjaga · sublimatsioon: tungi surve (libido) ning energia suunatakse muule tegevusele (N: tõrksa taltsutus) · ratsionaliseerimine: kujundatakse välja vastuvõetavad põhjendused kui tõelised põhjused on mittevastuvõetavad ja välja tõrjutud
varakult vähendab atoopilise astma ja teiste allergiliste haiguste tekkeriski. Siiski ei ole selge, kas see on tingitud imiku vanusest või sellest, et uute toitudega tutvuti samaaegselt rinnapiimatoidul olles, mis on näidanud kaitsvat rolli tsöliaakia vastu gluteeni tutvustamisel. Leitud on ka tõendeid, et rinnapiimaga toitmine vähemalt 4 kuud võrreldes lehmapiima baasil piimasegudega lükkab edasi või vähendab atoopilise dermatiidi ja lehmapiimaallergia avaldumist varases lapsepõlves. Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt). Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt)
8. Transkriptsiooni reguleerimine Bakterite elukeskkond võib väga kiiresti muutuda ning sellest johtuvalt peab bakter kiiresti reageerima keskkonna muutustele. Kõige kiiremini reageerib bakter keskkonna muutustele metabolismis osalevate ensüümiaktiivsuste muutustega, mida viib läbi allosteeriline regulatsioon. Aeglasem vastus keskkonnast tulnud signaalile on geenide ekspresseeritavuse muutmine, mis sisaldab endas mitut kontrollpunkti. Geenide avaldumist saab reguleerida transkriptsiooni initsiatsiooni ja transkriptsiooni enneaegse terminatsiooniga ehk attenuatsiooniga ning post-transkriptsiooniliselt RNaaside abil reguleerides RNA eluiga. Samuti on oluline kontrollpunkt translatsioon ning post-translatsiooniline valkude pakkimine ning degradeerimine. 68 Keskkonnast vastuvõetud signaalile võib bakter reageerida erinevalt,
a) tuuma katab tuumaümbris(2 membraanist ja pooridega) b)Tuuma sees on tuumasisene plasma e. karüoplasma(sisaldab lahustunud kujul kromosoome. c)Rakutuumas võib esineda üks või mitu tuumakest, ja neis toimub ribosoomi RNA süntees. Kromosoomid : kromosoom - isekordistuv nukleiinhapete ja valkude kompleks. Kromosoom koosneb : *DNA st *Valgust *RNAst Erilise tähendusega on histoonvalgud, mis pakivad DNA kokku ja kaitsevad teda väliste muutuste eest. Nad kontrollivad ka päriliku info avaldumist. Kromosoomide arv : -liigile omane tunnus, mida võib anda keha või sugurakkude kohta. *väikseim arv võib olla 2. * suurim arv võib olla kuni 1000(mõned sõnajalad) Äädikakärbes - 8 kromosoomi Inimene - 46 kromosoomi Shimpans - 48 kromosoomi Haploidsus(n) - kõik mkromosoomid rakus on ühes korduses (N: sugurakud) Diploidsus(2n) - kõik kromosoomid on rakus 2 kordselt(N: loomade keharakud) Polüploidsus(3n - 10n) - kõik kromosoomid on rakus rohkem kui 2 kordselt.
de Maale ilmumise ajaga; y analüüsib, kuidas olelusvõitlus ja looduslik valik viivad organismide evolutsioonini; y hindab olulisemate bioevolutsiooniliste muutuste tähtsust organismide mitmekesistumisele ja levikule; y analüüsib, millised olulisemad muutused on kaasnenud inimese evolutsiooniga ja toob väl- ja nende võimalikud tekkepõhjused; y uurib arvutimudelite abil valikuliselt pärilikkuse seaduspärasuste avaldumist, muutlikkuse tekkemehhanismi või evolutsiooni tegureid. 3. IV KOOLIASTE (10.-12. klass) 3.1. IV kooliastme põhikursus 3.1.1. 1. kursus Õppesisu Elu tunnused, elusa ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemete eristamise võimalused, nende uurimisega seonduvad loodusteadused. Eluslooduse molekulaarset, raku- list, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad eluavaldused
rünnata või taanduda jne. Konfliktse ja kooskõlastamata ajejõudude juhtumiteks on säärased otsustamisdilemmad, kus kummagi alternatiivi valik võib tuua probleeme või ei tõesta kumbki valikuviis oma üleolekut. Üheks otsustamisdilemma vältimise viisiks on liisu heitmine, kulli ja kirja viskamine (võib ka endale öelda, et kui ta 7 min pärast ei tule siis ma lahkun). 9. Tahtelise käitumise eripära. Tahe kujutab endast säärast psüühika aktiivsuse avaldumist, kus subjekt püstitab endale teatud eesmärgi, ohjab oma käitumist ja pidurdab teistele eesmärkidele suunavad impulsid või püüdlused. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni. Tahtelise käitumise põhisisuks on närvisüsteemi stimuleerimine ja pidurdamine. 10. Tahtepingutus.
29. Vastavalt Fisheri efektile põhjustab kõrgem inflatsioon nominaalse intressimäära suurenemise 30. Kui inflatsioon langeb 6-lt protsendilt 4-le protsendile, ceteris paribus, siis vastavalt Fisheri efektile nominaalne langeb 2 protsendipunkti ja reaalne intressimäär ei muutu 31. Õigesti prognoositud ehk oodatud inflatsioon kahjustab eeskätt: raha enda käes hoidjaid, inimesi, kes saavad tulusid mingi kindla, eelnevalt kokkulepitud nominaali alusel, mis määrati enne inflatsiooni avaldumist, restoranide omanikke = kõiki eelpoolloetletuid 32. Kui kartulid on ainuke kaup majanduses ja 1000 kilo kartuleid müüakse etteantud ajaperioodil ühikuhinnaga 0,15 rahaühikut ning raha kogus majanduses on 50 rahaühikut, siis raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus on: 3 33. Kui raha nominaalne pakkumine suureneb 6 protsenti, hinnatase kasvab 4 protsenti ning toodang tõuseb 3 protsenti, siis vahetusvõrrandi kohaselt raha tuluringluskiirus suureneb: 1 % 34
337. Hetero-, homo- ja biseksuaalsus hetero-mees+naine, homo mees+mees=gei või naine+naine=lesbi, bi=homo+hetero 338. Homoseksuaalsuse pärandumine perekondades: ühemunakaksikud-52%, erimunakaksikud- 22%, mittesugulased- 11% 339. Homoseksuaalsuse esinemissagedus: tulemused erisugused aga arvatakse 2-10% 340. Homoseksuaalse käitumise muutumine: homoseksuaalsuse avaldumisele on märgatav mõju ka keskkonnatingimustel, kuid keskkonnatingimused ei saa põhjstada tunnuse avaldumist, kui vastavad geenid puuduvad XII 341. Bioinformaatika: geneetilise ja muu bioloogilise informasiooni talletamine ja uurimine, kasutades arvutit ja statistilisi meetodeid, esmakordselt võttis kasutusele Paulien Hogeweg 1978. Aastal; järjestuste reastamine, genoomide kokkupanek, bioloogilise mitmekesisuse määramine 342. Statistilise geneetika parameetrid: valim- mingi juhuslik osa populatsiooni isenditest, sagedusjaotus- horisontaalsel X-teljel
........ 36 2 SISSEJUHATUS Stress ehk pingeolek on meile õpilastele üsnagi tuttav mõiste. Tänapäeval on kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud negatiivne stress. Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam ja raskem protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja kogenematu ning ei pruugi pingeseisus toime tulla. Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud üsna suureks probleemiks. Uurimistöö eesmärgiks on saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti on eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest.
Konfliktse ja kooskõlastamata ajejõudude juhtumiteks on säärased otsustamisdilemmad, kus kummagi alternatiivi valik võib tuua probleeme või ei tõesta kumbki valikuviis oma üleolekut. Üheks otsustamisdilemma vältimise viisiks on liisu heitmine, kulli ja kirja viskamine (võib ka endale öelda, et kui ta 7 min pärast ei tule siis ma lahkun). 9. Tahtelise käitumise eripära. Tahe kujutab endast säärast psüühika aktiivsuse avaldumist, kus subjekt püstitab endale teatud eesmärgi, ohjab oma käitumist ja pidurdab teistele eesmärkidele suunavad impulsid või püüdlused. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni. Tahtelise käitumise põhisisuks on närvisüsteemi stimuleerimine ja pidurdamine. 10. Tahtepingutus.
Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse : kirjandus, majandus, bioloogia. Courtenay oli kuulsaim keeleteadlane Tartus. Võttis kasutusele foneemi mõiste. Tema arvates on f häälik, mis eristab tähenduse ja moodustab keeles terviku. * foneem väikseim keeles esinev üksus, mis eristab tähendusi, kuid ise tähendust ei oma (isad i s a d) Sassure - strukturalismi teoreetik. Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumist kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu) Strukturalismi põhitõed: · tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) · sünkrooniline keele uurimine · keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne) Deskriptivism strukturalismi edasiareng - Bloomingfield, USA strukturalismi esindaja
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüüh...
Märkide loomust, päritolu ja arengut. Teised on üldsemiootika rakendused. 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i ja Euroopa suunaks. Semioloogia – semiootika keeles ja suhtluses. Peirce märk oli kindlam üksus, konkreetsem. Saussure’l rohkeb keelesem. Saussurel keel on semioloogiline süsteem, keel ei ole. Peirce’l asendab midagi, aga Saussure’l tuli kõik suhtlus jnejne juurde. Saussure uuris märkide avaldumist sotsiaalse elu südames, semioloogia sotsiaalpsühholoogia osa. Saussure ise oli ka seotud strukturalismiga. Semantika – tähenduseõpetus. Üks semiootika 3 dimensioonist (Morrise järgi: pragmaatika, süntaktika, semantika). Hakkad tõlgendama ja mõtlema. Loed lauset, tekib ajus mingi mõte(pilt/kujutlus). Kuidas mingi asi saab tähenduse, miks me saame asjadest aru nii, nagu me saame. Märgi ja tähenduse vaheline seos. Mida märk peaks põhimõtteliselt interpreteerida.
· Kromatiin takistab regulatoorsete valkude juurdepääsu eukarüootsetele promootoritele. Induktsioon ja repression on operonide transkriptsiooni kontrollimise meetodid Induktsioon - geenide ekspressiooni intensiivistumine vastuseks mingi metaboliidi kontsentratsiooni tõusule; induktor aine, mis indutseerib ekspressiooni Repressioon geenide ekspressiooni vähenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule; repressor aine, mis represseerib geeni avaldumist valguna Geneetiline kood tähendab nukleiinhappe ahela teatava lõigu nukleotiidide järjestuse ja polüpeptiidahela aminohapete järjestuse vastavust. Geneetiline kood sisaldab 64 (43) koodonit. Koodon e.triplett on 3 nukleotiidist koosnev järjestus mRNA ahelas, mis kodeerib 1 aminohapet. Geneetiline kood on: kattumatu: iga nukleotiid kuulub ühe koodoni koostisse pidev (st mitte punkteeritud): aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist alates katkematult
preestrid, kes pärinesid konkreetsetest aristokraatlikest peredest ehk preesterkonnast. 02.11 Jaan Lahe Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt o Maagia: katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituse abil. · Valge maagia: kogukond on heaks kiitnud- puhas · Must maagia: ebapuhas, kahjustab kogukonda ning ei kiideta heaks. Maailmapuu- yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate
(3) Vastandlike tendentside kokkusobitamine. Selle sünteesiva funktsiooniga on tegelenud selfi-psühholoogid (G. Klein, H. Kohut) ja nad ei pea self’i enam ego osaks, vaid eraldi psüühikaosaks, millel on integreeriv funktsioon. Egos endaski on vastandlikke tendentse. Ego on uuudishimulik, ta tegeleb mitte üksnes enese tunnetamisega, vaid tahaks teada sedagi, mis miskis on. Seesugune eesmärk satub ilmselt vastuollu mina põhieesmärgiga - miskit kontrolli all hoida ja selle sisu avaldumist takistada. Mina kaitsemehhanismid noppis S. Freudi teostest välja A. Freud ja sai neid 9 (Das Ich und die Abwehrmechanismen, 1936). 11 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © (1) Repressioon e. väljatõrjumine (Verdrängung) on soovimatu tõrjumine mitteteadvusse. Tõrjutakse tungidega seotud soove, unistusi ja mälestusi
64 koodile vastab 20 aminohapet Startkoodonid: AUG (UUG, CUG) Stoppkoodonid: UGA, UAA, UAG DNA kopeerimine 1) Lühike oligopeptiid sünteesitakse järgmisest RNA järjestusest: 5' GACUAUGCUCAUAUUGGUCCUUUGACAAG Kust algab süntees ja kus see lõppeb? Mitu aminohapet kodeeritakse? 2) Otse kopeeritav haru DNA kaksikheeliksist sisaldab järgnevust: (5')CTTAACACCCCTGACTTCGCGCCGTCG Milline on RNA vastavus sellele harule? Kas teise haru RNA vastavus on sama? Geen Geen mõjutab ühe või mitme tunnuse avaldumist. Tunnus võib olla nähtav (naha värv, jäsemete arv) või väliselt eristamatu (veregrupp). Geen võib avalduda juba sündides või elu jooksul või jääda passiivseks. Äädikakärbse genoom sisaldab 139,5 mlj lämmastikaluse paari ning koosneb ca 15682 geenist, mis jaotub X,Y ja 3 autosoomi vahel. Inimese genoomis arvatavasti 3,09 mlr lämmastikaluse paari, ca 20 000 valke kodeerivat geeni Muutlikus Sama liigi isendite võime üksteisest erineda
selle kohta pärineb aastast 1505 maalitud sündroomile iseloomulikke tunnustega inimese kujutis Aacheni altarimaalil Saksamaal. Siisiki tundub, et Downi sündroomist kui kindlapiirilisest seisundis ei oldud teadlikud enne 1866. aastat, mil doktor John Langdon Down, sündroomile iseloomulikke tunnusjooni esmakordselt kirjeldas. Enda poolt kirjeldatud sündroomi põhjused Down ei mõistnud. Tema seisukoha, et Downi sündroom kujutab endast primitiivsete mongolite etnilise genofondi avaldumist, lükkas peagi ümber tema arstist poeg Reginald. Vaatamata dr Waardenburgi 1932. aastal avaldatud arvamusele , et downi sündroomi põhjustajaks võib olla kromosoomikahjustus, kulus veel mitu aastat enne, kui see arvamus kinnitust leidis. 1959. aastal, 93 aastat pärast sündroomi esmakordset kirjeldust Down'i poolt, demonstreerisid Lejeune ja tema Pariisi kolleegid veenvalt, et Downi sündroom kaasneb liigse kromosoomiga. Esinemise sagedus
id kahjustavad organismi elulisi funktsioone. Seda, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte, saab testida testertüvega ristamise teel. Kasutatakse retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks. N: äädikakärbsel on kirjeldatud 2 retsessiivset mutatsiooni. Nii ei saa testida dominantseid mutatsioone, sest dominantne alleel avaldub nii või teisiti, hoolimata, millist mutatsiooni kannab ristamisse võetav testertüvi. 9. Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus & ekspressiivsus. Kk: sama geeni erinevate alleelide poolt kodeeritud produktid võivad olla erineva temperatuuri tundlikkusega. Inimestel: Fenüülketonuuria (PKO) retsessiivne haigus, häiritud ah. metabolism. Bioloogiline keskkond (N: indiviidi sugu) võib mõjutada geenide avaldumistaset (N:kiilaspäisus). Penetrantsus sagedus %, millega mingi kindel genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Sõltub
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
2)Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. 3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: Eeltuumsed- tsütoplasmas Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides . II. Aeg: Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüp ehk matriitssüntees V: Komplementaars us
elujõulise keskkonna säilitamiseks. Neid kõiki ühendab loodusvarade arukas kasutamine ja taastamine ning keskkonna saastamise vähendamine. 6. Eelneva evolutsioonilise arengu mõju organismide eluavaldustele ja tunnustele. Liigi evolutsiooniline minevik piirab seda, mida saab saavutada selektsiooniga tulevikus. Looduslik valik sobitab organismide tunnuseid pigem nende minevikuga, kui et näeb ette tulevikku. Looduslik valik – mõjuta pärilike tunnuste avaldumist 7. Konvergents ja divergents. Homoloogilised ja analoogilised struktuurid. Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga elusolendid muutuvad aja jooksul omavahel sarnasteks. Seda seetõttu, et elavad sarnastes elutingimustes või täidavad mingit funktsiooni sarnaselt. Nö kaugelt kokku toomine. Nt kalmaarid. Nende silmade ehitus on sarnane selgroogsete silmade ehitusele, kuigi päritolu on erinev. Nt linnu tiib ja nahkhiire esijäse. Nt pingviin, delfiin ja hai näevad
• sensomotoorne • äri • sport KESKKOND Joonis 2. Gagné andekuse ja talendi diferentseeritud mudel. Vt ka GAT education (2009, Ed D. Eyre) II kd, lk 195. Hulk autoreid on andekuse avaldumist mõjutavaid faktoreid kirjeldanud veelgi detailsemalt, kuid neiski on peamine eelduste, isiksuseomaduste ja keskkonna koosmõju. Andekuse nn Müncheni dünaamilises mudelis (Ziegler & Heller, 2002) tehakse vahet suhteliselt iseseisvatel võimetel (intellektuaalsed võimed, loovus, sotsiaalne kompetents, praktiline intelli- gentsus ehk elutarkus, kunstilised, kehalised ja muusikalised võimed), mis
ümberkorraldused. Kultuurimuutustesse suhtutakse enamasti negatiivselt, põliselanike kultuuri muutmine toimub vägivaldselt (üldine koloniaalvallutajate strateegia); põlisrahvaste vastuhaku strateegiad: 1 ignoreerimine; 2 kontaktidest hoidumine; 3 vägivaldne vastuhakk · Lewis A. Coser (1970) jäigad süsteemid suruvad maha konfliktiinsidendid, mis võib hiljem viia raskemate tagajärgedeni. Elastsed süsteemid lubavad konflikti avaldumist ning on seetõttu vähem ohustatud tugevast koondunust vastupanust. Rõhumise vaidlustamine · A. Bloch (1996); N. Vahtin (2001) põlisrahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik. Inimesed üritavad uute kultuuridega kohaneda, keelest loobumine ei ole sunniviisiline, vaid valitav. Sotsiaalne kontekst sunnib inimesi valima teist keelt. · G. E. Marcus (1998); Marcus ja Fischer (1999) maaillmaajaloolised protsessid annavad
protsenti ning organism nn oma insuliini praktiliselt ei tooda. Kõrgenenud veresuhkru tase pikema aja jooksul toob kaasa närvitundlikkuse häired ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades, ajus ja südames. Kõige selle tagajärjel võib inimene pimedaks jääda või tuleb tal näiteks amputeerida jalg. Näiteks USAs tehakse 60 protsenti traumadest mittepõhjustatud alajäsemete amputatsioonidest diabeetikutele. Ülekaalulisus soodustab Diabeedi avaldumist võib põhjustada inimese eluviis: napp kehaline koormus, rikkalik toidulaud ja rasvumine soodustavad haiguse arengut. Samal ajal võimaldavad tervislik toitumine, tervisesport ja ülekaalulisuse vältimine diabeeti ära hoida. Eelkõige soodustabki diabeeti haigestumist suurenenud kehakaal. Seetõttu on vajalik veresuhkru regulaarne kontroll, eriti oluline on see üle 35 aastastel inimestel. Tihti avastatakse diabeedi sümptomid juhusliku kontrolli käigus või seoses teiste haigustega
- Emotsioone põhjustavad sündmused. - Sündmuste kodeerimine - sündmused liigitakse erisuguse tähendusega kategooriasse (nt alandus, solvang). - Hinnang - sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule. - Füsioloogiline reaktsioon - stereotüüpsed mudelid emotsioonide füsioloogiliste muutuse kohta. - Tegutsemisvalmindus. - Emotsioonide avaldumine - emotsionaalses käitumises. - Regulatsioon - emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimeldatakse tahtlikult. - Emotsioonid - ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused mitmesugustes inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka stosiaalne ja kultuuriline komponent. Põhiemotsioonide kriteeriumid (- P. Ekman): 1) Universaalse näoväljenduse olemasolu. 2) Emotsiooni esinemine teisel primaatidel. 3) Emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused.
mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Ühel elemendil on mitu grammatilist tähendust. Eesti keeles on nii aglutinatsiooni kui ka fleksiooni, areneb fleksiooni suunas. Sõnatüvi võib eri vormides olla erineva kujuga, vrd jala/s, `jalga/des; põõsas/te, `põõsa/id Üks ja seesama tunnus võib eri vormides avalduda erinevalt, vrd mitmuse avaldumist vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid 3. Sõnaliigi mõiste
· Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus.
viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt, neerupealistest ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Limbiline süsteem- agressiivne marutaud Neokorteks- vaikne marut Marutaudi kulg on äge Kliiniliselt avalduv marutaud lõpeb 100%-lt surmaga Ekstsitatsiooni faas ehk hullunud koera sündroom · loomad püüavad kõike pureda · urisemine ja haukumine · pupillide laienemine, desorientatsioon · käitumishälbed ja agressiivsuse hood · näoilme muutus (rahutus ja suurenenud valvsus), ärrituvus
2)Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. 3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: Eeltuumsed- tsütoplasmas Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides . II. Aeg: Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüp ehk matriitssüntees V: Komplementaars us
Talle ei saa moraalireegleid omistada. Idi ja ego suhe on nagu ratsaniku ja hobuse suhe. Internaliseerumine - (poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks) ...isa kuju asub poisslapse sisse. Autoriteet. "Tootem ja tabu" Reaalsusprintsiip peaks aitama Id´iga toime tulla. Mõnuprintsiip. Inimeste elueesmärk on püüelda naudingu poole (F) või siis agressiooni poole. Kummagi tungi väljendamine tekitab nimesele probleeme. Ühiskonnas on seatud reeglid, et takistada tungide vaba avaldumist. Sest mõnuprintsiibi rakendamine tekitab inimesele kannatust. Tsivilisatsioon on reaalsusprintsiibi väljendamise viis, aga see on eitav sellele, mida inimene tegelikult tahab. Tsiv on loodud inimese kaitseks. Ihade alla surumine e repressioon. Kas seda on vaja? Sublimatsioon - Inimese iha suunatakse sfääridesse, kus nad on vastuvõetavad. Kunsti valdkonnas sublimeeritakse oma tunge. Kõige rohkem leiab aset unenägudse. Inimese
Otsene - ebanormaalne rakkude diferentseerumine Kaudne- blokeeritakse mõne ensüümi süntees. 27. Mutatsioonide funktsionaalne liigitus amorfsed (inaktiivsed alleelid) - tingivad tunnuse kadumise hüpomorfsed (alatoimelised alleelid)- tingivad tunnuse nõrgenemise hüpermorfsed (ületoimelised alleelid)- tingivad tunnuse tugevnemise neomorfsed (kodominantne alleel normaalalleeliga)- kvalitatiivselt uue tunnuse ilmnemine antimorfsed (normaalalleelile antagonistlik alleel)- pärsivad tunnuse avaldumist 28. Suguliitelise retsessiivgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine Pärandub heterosügootse emaslooma kaudu – avaldub peaaegu alati ainult isasloomadel. Heterosügootsel kujul on varjatud. 29. Autosomaalse dominantse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine Päranduvad ainult juhul, kui nad ei põhjusta varast surma või viljatust. Esinevad peamiselt heterosügootsetes isendites. Homosügootsus on enamasti letaalne, kui just ei ole tegemist
Profülaktika eesmärk on loomade tervise tugevdamine ja parasiitidega nakatumise ärahoidmine ilma et selleks loomadele manustataks ravimpreparaate. Vt. ka parasitooside tõrjemeetmed. profülaktiline dehelmintiseerimine (kr. prophylaktikos -- eelvalve; de -- ära, helmins -- nugiuss). Metafülaktikavõte, mille puhul loomadele manustatakse anthelmintikume plaanipäraselt, kooskõlas tauditõrjeplaaniga, et ära hoida helmintooside kliinilist avaldumist karjas. Profülaktilised dehelmintiseerimised planeeritakse kõigile parasitoosidest tabandatud karjadele aasta peale ette. profülaktiline karantiin (kr. prophylaktikos -- eelvalve; pr. quarantaine -- nelikümmend päeva). Parasitooside ja teiste nakkushaiguste leviku profülaktikaks tuleb majandist elusloomadeks välja viidavaid ja sisse toodavaid loomi pidada 30 päeva üldkarjast eraldi profülaktilises karantiinis. Selle aja jooksul jälgitakse loomade tervislikku seisundit ning
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
Peamine RNA molekul, mis transleeritakse valguks. ● tRNA – transpordi RNA (transfer RNA). Madalmolekulaarsed RNA-d, mis on vajalikud translatsiooni läbiviimiseks. Toimivad adapteritena mRNA koodonite ja aminohapete vahel. ● rRNA – ribosoomi RNA (ribosomal RNA). Ribosoomi struktuuri osad, ka funktsionaalse tähtsusega. ● miRNA – mikro RNA (microRNA). Väikesed, 20-25 nt. Reguleerivad geenide avaldumist (mõjutab mRNA aktiivsust ja stabiilsust) 26. Kirjelda RNA protsessingu kolme peamist osa Esineb eukarüootides. ● mRNA esmase transkripti 5’-otsa müts (cap), tagurpidi RNA 7-metüülguanosiin-5’-müts. Side on 5’-5’ fosfaatside. Lisatakse elongatsioonil. Funktsioon on kaitsta lagundamise eest (ribonukleaasid), olla signaalmolekul transpordil ning anda märku ribosoomile, kus on õige koht alustada translatsiooni. ● mRNA splaissing
Kõige intensiivsemalt tegeletakse tänapäeval viiruste ja teatud toidufaktorite rolli uurimisega ß- rakkude autoimmuunse protsessi vallandamisel ja püsimisel. Paraku on selliste keskkonnategurite määratlemine osutunud geeniuuringutest märksa keerulisemaks. Probleem on eelkõige selles, et keskkond on geenidest palju ebapüsivam ja I tüüpi diabeedi puhul võisid haiguse seisukohalt olulised sündmused (näiteks mõni viirushaigus) toimuda aastaid enne haiguse avaldumist. Viirustest uuritakse praegu aktiivselt enteroviirusi, mis võivad inimesel põhjustada väga erinevaid viirusnakkusi. 2 Riina Shor, "Teie laps ja suhkrudiabeet", ISBN, 2005 11 Toiduainetest on kõige teravama tähelepanu all lehmapiim: on andmeid, et liiga kiire üleminek rinnapiimalt lehmapiimale või selle baasil valmistatud toitesegudele imikueas võib tõsta diabeediriski
energiat taga. Teatud kehaosasid kasutatakse tähtsateks maagilisteks toiminguteks, teisi aga mitte. Organitest on tähtis kindlasti süda. Kehaosadest jooksevad läbi küüned, karvad, hambad (kihvade kandmine amuletina). Veel on olulised veri, higi ja sülg. Taimede puhul korjatakse tavaliselt rohkem õisi ja juuri, mis omavad suuremat väge ning aitavad igasuguste haiguste vastu. Vägi avaldub ka vaimolendite kaudu, religioossete kogemuste läbi. Ruum ja aeg mõjutavad samuti väe avaldumist. Vägi on tugevam pühade ajal ning on olemas teatud kohad, mis on pühad. Teatud esemed nagu amuletid, mälestusesemed, kingitused, ehted võivad endas samuti väga kanda. Väega võivad olla seotud ka mõned arvud (nt 3), märgid ja sümbolid. Väe suunamisviisid Väge saab suunata sõnadega. Millegi välja ütlemine, millegi ära nimetamine võib muuta midagi hoopis teiseks. On asju, mida ei ole hea välja ütelda, näiteks ei öelda valjult oma soove
kui aktivaator on sellega juba seondunud. Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja täiendavate regulaatorite liitumist. Need võivad olla raku enda ainevahetuse produktid või pärineda väljaspoolt (hormoodin, vitamiinid, toitained jt.) Eristatakse kahte tüüpi geene: struktuur- ja regulaatorgeene. Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate rakkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Osa neist kodeerib vähesel hulgal sünteesitavaid tuuma regulaatorvalke. Geeni regulatsioon 1) RNA baasil kui palju RNA-d sünteesida, kas sünteesida. 2) RNA ja valgu üleminek kas võtta sünteesitud RNA kasutusele. 3) Valk on sünteesitud, kui miks sünteesitud valku kasutada ei saa: võib puududa koeensüüm või pole komponentne (komplementaarne?) tertsiaalstruktuuri jaoks. 20. Geenitehnoloogia
See on muutus täiuslikuma, parema, väljakujunenuma suunas ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 29. Kuidas mõjutab inimese arengut keskkond? Keskkond mõjutab seda, kuidas ja mil määral pärilik informatsioon avaldub. Keskkonna all mõeldakse näiteks perekonnas valitsevat õhustikku, võimalusi erinevateks kogemusteks, ümbritsevate inimeste mõju nende tegevuse, hoiakute ja väärtuste kaudu, kultuuri, mis soosib või pärsib mõne omaduse avaldumist ja samuti füüsilist keskkonda, näiteks vaba liikumise ruumi, vahendeid mingi omaduse arendamiseks, keskkonna saastatust jm. 30. Milline sünnieelse arengu etapp on kõige olulisem ja miks? Kõige olulisemad on esimesed 8 nädalat, siis moodustuvad kehaorganid ja algab ka närvisüsteemi areng. 31. Kuidas mõjutab arengukeskkond närvisüsteemi arengut? Mida rikkalikum on arengukeskkond, seda rohkem seoseid tekib ning seda intelligentsem laps areneb. 32
linnuliikide nimekirja, üleriigilist nimekirja või hoopis aasta nimekirja. On olnud ka palju kriitikat sellistel sündmustel. Eriti siis, kui on väidetud, et on kasutatud teiste abi. Ameerika Linnunduse Ühing (The American Birding Association, ABA – ingl. k) oli algselt alustanud klubina, mille nimetus oli listersid (”listers”), kuid praeguseks on seltskond suurenenud. Ikka veel ABA jätkab Põhja-Ameerika ametlikke aastaaruannete tabelseisu avaldumist. Linnuvaatluse erinevad võistlused: Suur päev – meeskonnal on 24tundi, et leida nii palju linnuliike kui on võimalik. Suur aasta - sarnane suure päevaga, kuid peab võistlema individuaalselt. Samuti peavad arvestama suurel hulgal aega ja raha. Suur istumine või suur jäämine - linnuvaatlejad peavad nägema linde teatud raadiusel. Kui nähtud lind on tähniline, siis võib lahkuda ringist, aga uusi linde mida sa näed ei toha
Epileptilisi hooge põhjustab enamasti ajukoore närvirakkude keemiliste ühenduste ebastabiilsus ja närvirakkude samaaegne aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Kirjelda epileptilise hoo avaldumist? Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus-või pearinglushood, erinevad aistingud. ● Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus on
6 Eristatakse kahte liiki seadusi: a) dünaamilisi - seadus määrab üheselt iga ta valdkonda kuuluva objekti käitumise; b) statistilisi iseloomustavad suure hulga objektide käitumise keskmisi tulemusi. Statistilised seadused eeldavad uuritavate objektide variatiivsust, mis on omane bioloogilistele objektidele. Seetõttu on bioloogiliste objektide uurimisel sedastatavad üksnes statistilised seadused. See tähendab, et seaduse avaldumist saame oodata teatava tõenäosuse piires. Kriitiliseks tõenäosuse piiriks peetakse 95% (see tähendab, et 95-l korral 100-st avaldub seaduspärasus. Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
