lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Dominantne alleel on allel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurte tähtedega). Retsesiivne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub ainult siis kui dominantne alleel puudub (tähistatakse väikeste tähtedega). Genotüüp on ühe isendi kromosoomistikus paiknev kromosoomide ja nende erivormide ehk alleelide kogum. Fenotüüp on isendi tunnuste kogum. See sõltub genotüübist, kuid tunnusre avaldumist mõjutavad keskkonnategurid, nad võivad soodustada või pidurdada või muuta tunnuste avaldumise laadi. 2. Selgitage molekulaarbioloogilisi põhiprotsesse: Replikatsioon. Transkriptsioon. Translatsioon. Replikatsioon ehk DNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal enne raku jagunemist (mitoosi ja meioosi esimese jagunemise eel). Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas, mis keerab lahti DNA
In. k. nail psoriasis, psoriatic nails Uurimuste kohaselt kaasneb küünte psoriaatiline düstroofia 10-50%-l psoriaatikutest. Väga vähestel, umbes 5%-l esineb küünte psoriaas ilma psoriaasita kehapinnal. Eriti sage on küünte psoriaasi kaasnemine psoriaatilise liigesekahjustuse puhul -53-86%. Diagnoosimine Küünte psoriaasi on lihtne segamini ajada mitmete teiste küünte haigustega, ka ekseemiga. Diagnoosi kinnitamiseks vaadeldakse võimaliku psoriaasi lööbe avaldumist suguvõsas, patsiendi kehal, peanahal, samuti sõrme ja varbaliigeste psoriaatilist kahjustust. Enamasti võetakse kinnituse saamiseks küüne biopsia. Enne ravi alustamist tuleks diagnoosis kinnitust saada. Seos küüne psoriaasi ja psoriaatilise liigesekahjustuse vahel Mõistmaks tugeva korrelatsiooni küüne psoriaasi ja psoriaatilise liigesekahjustuse vahel, tuleks vaadelda inimese anatoomiat. Esinev põletikulisus sõrme liigestes on vahetus läheduses küüne maatriksiga
Ta vastas selle peale, et pigem põlvneb ta ahvist, kui haritud mehest, kes on kasutanud oma kultuuri- ja kõneosavuseande eelarvamuste ja vääruse teenistuses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin) Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel (1868). 1871 Inimese põlvnemine ja suguline valik. Darwini uurimused. Mis käsitlevad korallrahude ehitust ja levikut, vääneljajalalisi vähke, orhideede kohastumist , inimese ja loomade emotsioonide avaldumist jpm seostuvad ka evolutsiooniideedega. (Ene 2) 1839 võeti Darwin Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. C.R. Darwin suri Kentis 19 aprillil 1882 nakkushaiguse tõttu. Talle korraldati riiklikud matused ja ta maeti Westminster Abbeysse. Alates 2000dast aastast paigutati ta 20naelastele rahatähtedele Charles Dickensi asemel. Väidetavasti oli selle põhjuseks tema muljetavaldav habe( Vaata foto 2) (http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin)
Mõju tunned umbes 20 minuti pärast ecstasy tableti sissevõtmist ja see kestab mitmeid tunde. MDMA toimiv annus jääb vahemikku 75 kuni 150 milligrammi,paljud tänavatel müüdavad saadused sisaldavad seda umbes 100 milligrammini.Toime saabub umbes 30 minutit peale manustamist,jõuab maksimumini pooleteist tunniga ja siis vaibub nelja tunni pärast.Enamit ecstasyst võetakse sisse suu kaudu,aga on ka teateid inhaleerimise (sisse hingamise) ja süstimise võimalusest.Pärast toime avaldumist tuntakse lõõgastust,aga ka energilisust,õnne ja rahu,sooja sõprustunnet üksteise vastu.Agressiivsus,vägivaldsed mõtted on maha surutud,eneseteadvus ning vastuvõtlikkus ilule ja muusikale võivad suureneda. Suuremad annused võivad tekitada hallutsinatsioone.Uimasti suurendab visuaalset akustilist vastuvõtuvõimet ning tõstab tuju.MDMA võib mõjutada und,tuju,seksuaalset aktiivsust.Kui teda üle annustada võib inimene tunda hirmu,rahutust,depressiooni
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Dihübriidne ristamine on omavahel kombrineerunud kaks monohübriidset ristamist. Mendeli kolmas seadus kehtib: 1. juhul kui vaadeldavad geenid on erinevates kromosoomides 2. kui puudub alleelide ja geenide erandlik vastasmõju Geenide vastasmõju: 1. komplementaarsus 2 geeni koos annavad täiesti uue tunnuse 2. epistaas kahe geeni koosmõjul jääb alles ainult 1 olemas olnud tunnustest 3. modifitseeriv mõju üks geen (regulaatorgeen) kontrollib ja mõjutab teise geeni avaldumist Mendeli seaduste kehtivust tagavad tingimused: 1. Järglasi peab olema väga palju. Mendeli seadustel on statistiline iseloom. 2. Kõik vaadeldavad geenid peavad olema eri kromosoomides. 3. Kõikidel organismidel peab olema võrdne eluvus genotüüpide tasandil 4. Mendeli seaduste puhul tuleb arvestada alleelide ja geenide toime erijuhtusid 5. Mendeli seaduse puhul peab arvestama ka geeni poolt määratud tunnuste ebatüüpilist avaldumist.
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
modifikatsioonisüsteemi bioloogiliseks funktsiooniks on võõra DNA degradatsioon (raku enda DNA on spetsiifiliselt samade restriktaaside äratundmissaitidest metüleeritud). Enamlevinud on klass I ja klass III restriktsiooni-modifikatsiooni süsteem. T-faagide DNA sisaldab hüdroksümetüültsütosiini (HMC) tsütosiini (C) asemel. Selline modifikatsioon kaitseb T4 faagi DNA-d T4 poolt kodeeritud endonukleaaside eest. Vahetult peale faagi infektsiooni ja faagi varajaste geenide avaldumist toimub bakteri DNA degradatsioon mononukleotiidideks. Seejärel konverteerib faagi poolt kodeeritud ensüüm tsütosiini HMC-ks. Faagi genoomi replikatsioonil osaleb ka valk, mis takistab C lülitumist HMC asemel sünteesitavasse DNA ahelasse. Selline DNA jääb aga atakeeritavaks bakteriraku poolt kodeeritud restriktsioonisüsteemi poolt. Et seda vältida, on HMC alused lisaks veel faagi poolt kodeeritud glükosüültransferaasi poolt glükosüleeritud
vähendavat ja harmooniat tekitavat toimet. MDMA toimiv annus jääb vahemikku 75 kuni 150 milligrammi, paljud tänavatel müüdavad saadused sisaldavad seda umbes 100 milligrammi. Toime saabub umbes 30 minutit peale manustamist, jõuab maksimumini pooleteist tunniga ja siis vaibub nelja tunni pärast. Enamik ecstasyst võetakse sisse suu kaudu, aga on ka teateid inhaleerimise(sisse hingamise) ja süstimise võimalustest. Pärast toime avaldumist tuntakse lõõgastust, aga ka energilisust, õnne ja rahu, sooja sõprustunnet üksteise vastu. Agressiivsus, vägivaldsed mõtted on maha surutud, eneseteadvus ning vastuvõtlikkus ilule ja muusikale võivad suureneda. Suuremad annused võivad tekitada hallutsinatsioone. Uimasti suurendab visuaalset akustilist vastuvõtuvõimet ning tõstab tuju. MDMA võib mõjutada und, tuju, seksuaalset aktiivsust. Kui teda üle annustada võib inimene tunda hirmu, rahutust, depressiooni
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Püroviinamarihape - glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karboksüülhape CH3COCOOH Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse Renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA
39. Rakutsükli kontroll: olemas on kontrollpunktid, kus kontrollitakse kas rakk on piisavalt suur, kas DNA on korras, kas eelnev faas on lõppenud 40. Rakkude populatsioonid täiskasvanud organismis : staatiline rakkude populatsioon, stabiilne rakkude populatsioon, uuenev raku populatsioon. 41. Rakkude diferentseerumine : Diferentseerumine on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal, õiges hulgas. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist avaldumist. 42. Tüvirakud, nende ülesanded, uuenemine tüvirakkude abil : Diferentseerumata rakud, nendest tekivad rakud, mis ise ei pooldu. 43. Asendamatud rakud: need on rakud, mis on tekkinud embrüonaalses eas. nt. närvirakud, silmaläätserakud, kõrvakuulmisretseptorid, südamelihasrakud. 44. Jagunemisvõimelised diferentseerunud rakud: rakud, mis on diferentseerunud, aga on säilitanud oma jagunemisvõimelisuse, nt. maksarakud. 45. Jagunemisvõimetud diferentseerunud rakud: diferent
rakkutoomiseks vaja ainult siis, kui signaalmolekulid läbivad rakumembraani vabalt (näiteks superoksiidi ioonid või nõrgad orgaanilised happed) või kui stressi põhjustav füüsikaline tegur toimib raku sisemistele komponentidele otseselt (näiteks temperatuuri tõus mõjutab otseselt tsütoplasma valkude aktiivsust ja konformatsiooni). 3 2. Transkriptsiooni initsiatsiooni kontroll bakterites RNA polümeraas Geenide avaldumist kontrollitakse esmalt RNA sünteesi e. transkriptsiooni tasemel. Transkriptsiooni algatab ja viib läbi DNA-st sõltuv RNA polümeraas, mis on enamasti multimeerne ensüüm. Monomeerseid RNA polümeraase on kirjeldatud lüütilistel bakteriofaagidel (näit. T7, T3, SP6). Enamasti on nende suurus üle 100 kDa. Transkriptsiooni initsiatsioonil tunnevad nad ära väga spetsiifilisi DNA järjestusi ning ei vaja aktivatsioonil lisafaktoreid. Monomeersed RNA polümeraasid on 5-10 korda
1927). Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Jaapani maal lähtub samadest põhimõtetest, mis hiina maal. Paberile või siidile joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga. Budismieelse ajastu maalikunstist on säilinud totemistlikke sümboleid ja geomeetrilisi kujutisi (hauakambrite seintel). 6. sajandil tõid Korea meistrid Jaapanisse Hiina maali traditsiooni. Nende töödeks peetakse Tamamushi ja
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
Inimestena vajame me nii tööl kui ka mujal, et meid mõistetaks ja kuuldaks ning et meie vajadustega arvestataks. Meil kõigil on igatsus, et me oleksime kellegi jaoks olulised nii kodus kui ka kolleegide keskel. Keskkond, kus inimesed on julgustatud olema need, kes nad on (eriti väljendama oma tundeid ja vajadusi), võimaldab tõenäolisemalt inimeste täieliku potentsiaali avaldumist. Niisiis võiks töökeskkonnas pöörata nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik tähelepanu tunnetele ja vajadustele, samas sõnu "tundma" ja "vajama" kasutamata. Soovitav oleks valida sõnu, mis on aktsepteeritavad just selles organisatsioonikultuuris. Näiteks kui kolleeg tundub silmnähtavalt pinges ja pahur olevat, võiks emotsionaalse pinge lahustada vast üksainus lause: "Sul on vist tõesti raske päev olnud ja sa soovid, et suudaksid oma murekoorma ukse taha
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Homoseksuaalsus geid, lesbid. Geneetiliselt määratud! Suguline orientatsioon samast soost indiviidide suunas. 98. Homoseksuaalsuse pärandumine perekondades. Homoseksuaalsus avaldub X-liitelise retsessiivse tunnusena. 99. Homoseksuaalsuse esinemissagedus. Kuni 10% populatsioonist. Levik: 450 liiki, 200 sotsiaalset liiki. 100. Homoseksuaalse käitumise muutumine. Märgatav mõju keskkonnatingimustel, kuid nad ei põhjusta nimetatud tunnuse avaldumist, kui vastavad geenid puuduvad. XII. 101. Bioinformaatika. Rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega. 102. Statistilise geneetika parameetrid. Selleks, et iseloomustada valimit. Valimi keskmine X, populatsiooni keskmine, valimi modaalklass, normaaljaotus, hajuvuvus e. dispersioon, standardhälve (ruutjuur dispersioonist). 103. Statistiline analüüs. Tegemist on kas korrelatsioonanalüüsiga,
üldinimlike probleemide lahendamises (neid on 8). Elukäigu uuringud uuritakse inimeste kogu eluteed (tähtsate elusündmuste ajastamist, nende järjekorda ja muutujate mõju sündmuste ajastamisele ja järjekorrale). 32. Margaret Mead murde-ea probleemid esinevad vaid lääne kultuuris, sest teismelistel on vaja langetada olulisis otsuseid. Erinevates kultuurides on erinev isiksuse areng. Kultuuridevahelised võrdlevad uuringud: uuritakse psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides (individualistlik ja kollektivistlik). 33. Jean Piaget lapse mõtlemine peab läbima mitu arengustaadiumit (senso-motoorne, preoperatsionaalne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium) enne kui jõuab täiskasvanulikku loogilise mõtlemiseni. Mõistuse teooria inimestel on teadvus ja oma arusaam maailmast. 34. Lev Võgotski lääne kultuurile on omane loogiline mõtlemine, sest neil on seda kogu aeg vaja
Isiksuse individuaal-psühholoogiliste eripärade ekspertiis hindamaks nende mõju kuriteo toimepanemisele Iga psühholoogiaekspertiisi obligatoorseks ülesandeks on uuritava isiksuse psühholoogiline analüüs sõltumata eksperdile konkreetselt vastamiseks esitatud küsimustest. Sel juhul oleks selline analüüs sissejuhatavaks osaks enne konkreetsetele küsimustele vastamist, sest ei ole võimalik tunda ammendavalt isiksuse üksikut külge, ühe omaduse avaldumist, kui ei tunta isiksust tervikuna (afekt, arengupeetus, abitusseisund jne.) Samal ajal võib isiksuse psühholoogiline iseloomustamine olla ka ainukeseks ekspertiisiülesandeks, kuigi ka sellistel juhtudel sageli asetatakse rõhk isiksuse teatavatele avaldumiskülgedele (motivatsioonisfäär, väärtussüsteem jne). Muidugi on selline üleasnde püstitus küllaltki üldine ja niisuguseid ekspertiise praktiliselt ei määrata ja neid oleks ka küllaltki keeruline korraldada
Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Hardy-Weinbergi seaduse järgi saab hinnata mikroevolutsiooni tegurite toime suunda ja intensiivsust populatsioonides. Nendeks teguriteks on mutagenees, geenivool, geneetiline triiv ja looduslik valik. Esmane põhjus: mutatsioonid geenmutatsioonid tekitavad uusi geene ja alleele. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses võib muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ning sellega kaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Mutatsioon on kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui pole dominantselt letaalne (surmav :D), siis pärandub ja moodustab teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu. Kasulikke kõige vähem
Seetõttu nimetatakse dominantseid mutatsioone sisaldavaid alleele neomorfseteks, uue funktsiooni omandanud alleelideks. Dominantsete mutatsioonide näiteks võib tuua mutatsiooni hiire T geenis. Heterosügootses olekus põhjustab see mutatsioon hiire saba lühenemist, homosügootsed järglased hukkuvad aga juba embrüostaadiumis. T geen kodeerib 436 aminohappe pikkust polüpeptiidi, mis on võimeline seonduma DNA-ga ja reguleerima hiire normaalseks arenguks vajalike geenide avaldumist. Mutantse geeni produkt on lühem ja muutunud struktuuriga ning häirib heterosügootides normaalse valgu seondumist DNA-ga, muutes arenevas lootes geenide avaldumise taset. Seetõttu ongi mutantset alleeli kandvad hiired lühema sabaga. Kahte dominantset alleeli kandvates homosügootides on aga paljude arengubioloogiliselt oluliste geenide avaldumine häiritud, mistõttu järglasi ei sünni.
Oluliseks põhjuseks on see, et erinevalt rotirakkudest osatakse hiirerakke kasvatada koekultuuris, ilma et nad diferentseeruksid. Hiirte mudelit kasutades on saadud transgeenseid organisme ja organisme, kellel on kindlad üksikud geenid välja lülitatud, nö nokauditud hiired. Hiire geenide arv on inimese omaga võrreldav. Kõik hiirtes leiduvad geenid on olemas ka inimesel ja need täidavad samu ülesandeid. Seepärast saab hiiri kasutada jälgimaks geenide avaldumist inimeses eksperimentides, mida inimesega läbi viia ei saa või millede tegemine poleks eetiline. Hiired on ka odavad, paljunevad kiiresti. Rattus norvegicus ehk rändrott. Nende järgi uuritakse inimese füsioloogiat ja haigusi. Rottide eelis hiirte ees on kiirem õppimisvõime, seega on mugavamad käitumise uurimiseks. Rotid on füsioloogiliselt inimesele lähedasemad kui hiired. Kuna neil on väike elutsükkel, on neid mugav uurida kogu eluea jooksul. 64
Nad tegid kindlaks, et pahkelhari moodustub roosharja ja hernesharja maaravate geenide koostoime tulemusena (R roosharja markiv geen; P hernesharja geen). Rooshari Herneshari Pahkelhari R roosharja maarav geen P hernesharja geen RRpp rooshari rrPP herneshari RrPp pahkelhari rrpp lehthari e lihthari Epistaas Epistaas tahendab uhes lookuses asuva geeni tokestavat voi varjutavat toimet teises lookuses asuva geeni avaldumisele. Geene, millel on teiste geenide avaldumist allutav toime, nimetatakse epistaatilisteks. Epistaatiliste geenide toimele alluvaid geene nimetatakse hupostaatilisteks. Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on epistaatiline geen dominantne (A>B,b), teisel juhul retsessiivne (aa>B,b). Retsessiivse epistaasi korral on retsessiivne geen epistaatiline teise geenipaari dominantse ja retsessiivse alleeli suhtes: aa>B,b. Selline epistaas esineb mitmete imetajaliikide karvkattevarvuse monede geenide vahel
muutuste mudeleid. Nt. hirmuga kaasnev külmatunne, higistamine ja lihaste pingeolek. 5) Tegutsemisvalmidus emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Nt. hirmuga kaasneb impulss kaitsta ennast hädaohu eest, mis võib sundida inimest põgenema 6) Emotsiooni avaldumine emotsioonid võivad väljenduda nii inimeste näoväljendustes, hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. Nt. naeratamine 7) Regulatsioon emotsiooni avaldumist kas pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult. Niisugust emotsioonide kontrolli määravad nii individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. 11.3. Põhiemotsioonid 17. sajandil kirjeldas Rene Descrates kuut põhiemotsiooni: Üllatus, soov, armastus, rõõm, vihka, kurbus. Kõik ülejäänud emotsioonid olid Descratese arvates kombinatsioonid. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamus maailma
· Toota ämbliku võrguniiti kitsepiimas Ravimite tootmisel · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiini · GM-lehm lüpsab insuliini sisaldavat piima? GM-Loom organdoonoriks Sobivaim organdoonor oleks siga. Mudelhiired haiguste uurimiseks. GMO- aretuse poolt: · Kiiremad tulemused · Geenid teistelt liikidelt · Geenide avaldumist saab reguleerida · Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis · Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke GMO-aretuse vastu: · Kahjurid võivad muutuda immuunseks · Geenid võivad üle kanduda umbrohule · Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu · GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad · Geenisaaste · Allergeenne valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu.
ebakindlus on tekkinud tänu sinu teatavale valikuvabadusele. Valikuvabadus toob endaga kaasa kahtlusi ja ebakindlust. Seetõttu oled sa alati teataval määral ärevil- mis tähendab enne kõige kahtlusi oma valikute õiguses. Sa loodad, et teed küll õigeid valikuid, kuid pole selles siiski kindel. Ärevus, kahtlus ja ebakindlus on osa meie inimlikust olemisest. Murest ei saa kunagi päriselt lahti, kuid me saame vähendada selle ebaterveid, liialdatud avaldumist, kui mõistame tegevust, mis meid selleni viib, ning õpime tegema midagi teisiti. Tähtis on, et ebaterve ärevus taanduks terveks ärevuseks. Me ei saa muuta kõike! Sageli ei saa me muuta peaaegu midagi. Seigad, millest sinu ärevus sõltub on sinu: · mõtlemine, · tunded · käitumine o Väga tähtis oled sina ise-, see kuidas otsustad mõelda, tunda ja tegutseda. See määrab ära sinu ärevuse ebaterve väljendusvormi.
ja nende seoseid 12.Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on kõnekunst. Oluline, kuna kirjanduse üks tunnuseid on just kunstipärane keelekasutus ning kirjandusteaduse üks eesmärke seega väljenditest, metafooridest jms lähtudes tekste analüüsida. 13.Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. Küsitakse ilu olemuse, kunstiteose mõtte/olemuse/piiride, kunstniku loomuse järgi. Aitab mõista näiteks erinevate ajastute kirjandust tolleaegsest iluideaalist lähtudes. 14.Milleks on vaja kirjandusajalugu? Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? Otsige vähemalt kaks kirjandusajalugu ning mõelge läbi, millisel alusel on nendes moodustatud perioodid
ka mutantsed rakud. Sellist isendit nimetatakse mosaiikseks. Funktsionaalselt eristatakse jargmisi geenmutatsioone: amorfsed (inaktiivsed alleelid)-tingivad tunnuse kadumise hupomorfsed (alatoimelised alleelid)-tingivad tunnuse norgenemise hupermorfsed (uletoimelised alleelid)-tingivad tunnuse tugevnemise neomorfsed (kodominantne alleel normaalalleeliga)-kvalitatiivselt uue tunnuse ilmnemine antimorfsed (normaalalleelile antagonistlik alleel)-parsivad tunnuse avaldumist GENEETILISTE DEFEKTIDE PARITAVUS JA DEFEKTGEENIDE REKOMBINATSIOONID Enamik parilikke defekte on monogeensed ja nende paritavust iseloomustab mendeleerumine autosoomsete voi suguliiteliste geenide parandumise reeglite jargi. Dominantsed defektid-paranduvad ainult juhul, kui nad ei pohjusta varast surma voi viljatust. Esinevad peamiselt heterosugootsetes isendites. Homosugootsus on enamasti letaalne, kui just ei ole tegemist mittetaieliku penetrantsusega. Defektse isendi ristumisel normaalsega:
HER2 geen vastutab selle valgu tootmise eest. Kui geen on kahjustunud, siis toodetakse suuremas hulgas HER2 retseptoreid, mille tulemuseks on suurenenud rakkude kasvamine ja paljunemine. See omakorda põhjustab vähi tekkimise ja arenemise. (HER... 2011) On leitud, et HER2 ülemäärane avaldumine on seotud agressiivsema rinnavähi tekke ja levikuga, mis allub halvemini tavapärasele ravile. Uuringutega on võimalik HER2 avaldumist määrata ja tulemustest lähtuvalt sobivat ravi määrata. HER2- staatus võib haiguse jooksul muutuda, kuid HER2-positiivsus ei ole päritav. (Ibid) Kui on diagnoositud rinnavähk, tehakse analüüse ka HER2 suhtes. HER2 testid aitavad rinnavähi vormi täpsemini diagnoosida ja kindlaks teha need haiged, kellel on agressiivsem rinnavähi vorm. HER2 testid võimaldavad kindlaks teha need haiged, kelle kasvaja raviks kasutatakse (lisatuna keemia-ja/või hormoonravile) bioloogilist ravi
kunstiliiis, mis olid muutunud traditsiooniliseks. Vanu vorme kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides. Olulisemad hoiakud/jooned modernistlikumas kirjanduses: antiikaaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue(ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke(uue otsimine) Picasso „Silenos“ Ciorgio de Chirico „Adriane“ 3.Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Barokk väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid, imeotsimine, maailm on lõhestatud ja kaootiline, vastandite ja kontrastide kunst- nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast, kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused...
· reaktiivsus ja aktiivsus madalad, töövõime väike, · rigiidne; · introvertne: pühendab palju aega eneseanalüüsile. Melanhooliku töövõime on väike, ta hoidub uutest kohustustest. Puhtaid temperamenditüüpe esineb harva, tavaliselt on inimesele omased mitmed temperamenditunnused, kusjuures üks neist on valdav. Näiteks võib inimene olla oma liigutustelt elav (sangviinik), kuid tundmustelt tuim (flegmaatik). Temperamendi avaldumist mõjutab ka inimese tervislik ka kauakestev psüühiline seisund. Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon. Iseloom avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest: · suhtumine kaasinimestesse (kollektiivsus, humaansus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine);
varem istuma, roomama, kõndima. Sageli kuulub igasuguse andekuse juurde suurepärane huumoritaju, väga hea mälu ja nutikad lahendused. Enamasti hakkavad andekad lapsed lugema juba neljandaks eluaastaks. Andeka lapse tunneb teiste seast ära ka terase pilgu ja iseteadliku oleku järgi. http://paikeselapsed.kolhoos.ee/stories/storyReader$121 7 4. Mida lapsevanemad peavad tegema? Lapsevanemal on vaja panna tähele ebatavalise ande varast avaldumist, püüda leida oma lapse tugevad küljed, mitte heita meelt, kui tema laps on sõbranna omaga võrreldes masendavalt keskpärane või sootuks vähem arenenud. Mida teha annete tundmaõppimiseks? Tuleb teha vaatlusi juba imikueast alates. Soovitatav on ka märkmete tegemine lapse arengu kohta. Hiljem võivad need andmed kasulikud olla koostöös lasteaia- ja kooliõpetajatega ning psühholoogiga. Õpetaja jaoks on välja töötatud mitmeid küsimustikke lapsevanematele, need võivad ka
Geenide koostoime: 1) Komplementaarsus kahe või enama geeni koostoimes tekib täiesti uus tunnus 2) Epistaas kahe geeni koostoimes kaob ühe geeni poolt määratud tunnus 3) Duplikaatsus 2 geeni mõjuvad ühele tunnusele samamoodi 4) Mitu geeni määravad ühte ja sama tunnust samasuunaliselt, kuid tunnuse kujunemine sõltub määravate geenide arvust (polümeersus) 5) Modifitseeriv regulaatorgeeni geenid mõjutavad struktuurgeeni geenide avaldumist Mendelismi põhiseisukohad: 1) Lähtevanemad peavad olema homosügoodid 2) Järglaste arv peab olema piisavalt suur 3) Kõikide isendite eluvus peab põlvkonniti olema erinev 4) Vaadeldavaid tunnuseid määravad geenid peavad asuma eri kromosoomides põhimõttel: ühes kromosoomis 1 vaadeldav geen 5) Mendelism ei vaatle kromosoomide ristsiiret. Uued geenikombinatsioonid moodustuvad tänu: a. Kromosoomide sõltumatule lahknemisele meioosi I anafaasis b
(lõpus, 3’ osas). Ka ühe geeni intronid võivad kodeerida produkte – mitmed väikesed RNA molekulid (snoRNA) alternatiivne splassing – ühel geenid mitu võimalikku produkti. eksonite ühendamine, mõned intronid jäetakse välja. Funktsionaalselt jaotatakse geene: struktuursed – kodeerivad valke ja RNA molekule regulaator – poolt kodeeritud produktid, võib ka RNA ja valk olla, aga reguleerivad teiste geenide avaldumist koduhoidja geenid (housekeeping) – hulkraksetes avalduvad igas rakus, ainuraksetes avalduvad konstitutiivselt (pidevalt). Neil pakineb 5’ osas oligopürimidiin järjestus (TOPP geenid). TOPP geenide intronites on sageli teisi kodeerivaid järjestusi – samuti koduhoidja geenid. Omapärane geenide kattumine, füüsiliselt ei kattu info, aga mõlema geeni produktid reguleeritud ühise kontrolljärjestuse poolt.
See võib olla põhjustatud geneetilise info materiaalse aluse (DNA ja kromosoomide) muutumisest (mutatiivne muutlikkus) või informatsiooniüksuste (geenide) erinevatest kombinatsioonidest (kombinatiivne muutlikkus). Sugulisel sigimisel säilivad põlvest põlve ainult mutatsioonid, geenikombinatsioonid uuenevad aga igal viljastumisel, st igas põlvkonnas. Pärilik muutlikkus on evolutsiooni aluseks, selle materjaliks. Keskkonnatingimused võivad modifitseerida organismi tunnuste avaldumist ontogeneesi jooksul (fenogeneesi) tema reaktsiooninormi piires. Need elutingimustest põhjustatud tunnuste muutused ei pärandu järgnevale põlvkonnale, sest nendega ei kaasne geneetilise info samasuunalist muutumist. Geneetiline informatsioon võib üksikutes rakkudes muutuda vaid juhuslikes suundades, seda niisuguste tugevatoimeliste keskkonnategurite - mutageensete faktorite mõjul nagu ioniseeriv kiirgus ja mõned keemilised ained. Mittepärilik muutlikkus jaguneb:
polümeraasiga? 70 on vajalik bakterile eluliselt tähtsate geenide, nn. "house keeping" geenide avaldumiseks eksponentsiaalselt kasvavates rakkudes. Seetõttu nimetatakse seda põhiliseks faktoriks. Stressitingimustes (näit. temperatuuri tõus kasvukeskkonnas, toitainete nälg, oksüdatiivne stress) lülitatakse tööle geenid, mille promootoreid tunnevad ära alternatiivsed faktorid. Alternatiivsed faktorid bakteris E. coli kontrollivad teatud geenirühmade avaldumist: 32 , E - kuumashoki (heat shock) geenid; E aktiveerub vastusena valkude denaturatsioonile periplasmas S - statsionaarne faasi ja oksüdatiivse stressi geenid 54 - N-metabolism, dikarboksüülhapete transport, pilide süntees, tolueeni/ksüleeni katabolism F - viburite süntees fecI Fe-tsitraadi transportsüsteemi regulaator E70 ja ES afiinsust DNA-le mõjutavad RNA polümeraasi modifitseerimine. Statsionaarse faasi rakkudes on
!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Vastus; Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre(bukoolika, eepika; 16. saj. draama) · Avastused, teaduste areng, · Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, · Tõlked, antiigiainelised teosed, · Arhitektuuris sambad ja kuplid, · Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, · Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597R. draama: Draama taasavastamine 15.-16. saj · Püsivate teatrite ehitamine,
parodeerides. Olulisemad hoiakud/jooned modernistlikumas kirjanduses: · Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega · Progress versus võõrandumine 1 · Uue (ja alternatiivse) otsingud · Pidev enda ületamise püüe · Kunstivoolude teke (uue otsimine!) . Picasso ,,Silenos" , Giorgio de Chirico ,,Adriane" 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. BAROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline, Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist.
meestega 7,7-kordne risk hüperplaasiaga seotud tüsistuste väljakujunemiseks ja 3,3 korda suurenenud risk eesnäärme hüperplaasia tekkeks (Collins jt 2002). Eesnäärmepõletik mõjutab ka PSA taset veres (Roehnborn jt 2005.) ning võib lisaks eesnäärme mahuga seotud staatilisele (McConnel jt 1995) ja prostata silelihaste lõõgastumist mõjutavale dünaamilisele (Leppor jt 1995) komponendile olla kolmandaks oluliseks teguriks, mis mõjutab urineerimishäirete avaldumist (Nickel jt 2005, Daniels jt 2005). Kuigi Eesti tingimustes on krooniline eesnäärmepõletik kui urineerimishäireid mõjutav komponent üsna levinud (Aumees jt 2009.), mõjutab põletiku diagnoosimist ilmselt arsti eelnev kogemus ja teadlikkus, aga ka vastava kliiniku suunitlus ning valmisolek teha spetsiifilisi põletikuuuringuid. Patsiendi sooletühjendamine on regulaarne, kõhukinnisust ei esine. HAIGUSTE DIAGNOOSID
Bio- ja geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Mis on rekombinantne DNA tehnoloogia, selle ajalugu, meetodid ja rakendused. Rekombinantse DNA tehnoloogia on tehnoloogia, mis võimaldab DNA'd sünteesida ja manipuleerida mittelooduslikul teel. Mikroobe on kasutatud toiduproduktide tootmiseks nagu leib, juust ja alkohol. Tuhandeid aastaid on kasutatud selektiivset ristamist nii taimede kui loomade puhul. 20ndal sajandil hakkasid teadlased ära kasutama bakterite loomulikku ainevahetust tootmaks tööstuslikul skaalal butanooli, atsetooni, antibiootikume. Tänapäeval on spetsiifilisi geene võimalik eraldada peaaegu ükskõik millisest doonororganismist (nagu nt inimene, taimed või bakterid) ning viia (kloneerida) see peaaegu ükskõik millise teise retsipient organismi genoomi. 1:9-12. 2. Kirjeldage võrdlevalt eu- ja prokarüootset geeni. Prokarüüotsel puuduvad intronid, DNA rõngaskromosoomina ehk plasmiidina, DNA ei ole liitunud valkudega, r...
rakkude tagasiviimine samasse organismi. Võtame organismist rakud ja kasvatame ja transformeerime neid viirusega ja viime need rakud tagasi organismi. In vivo geeniteraapia. Organismisisene geeniteraapia. Patsienti koos vektoriga viidud geeni konstrukt, kui patsiendi kromosoomides see geen puudub või on defektne. Viiruse genoomi modifitseeritakse nii et selles oleks modifitseeritav tunnus ja samas oleks kadunud vastava viiruse avaldumist põhjustavad geenid. Patsient nakatatakse viirusega, st et viirus siseneb rakku ja hakkab replitseeruma ja nüüd lisaks viirusele toodab organism ka raviks mõeldud geeni. Suur miinus on see et viirus on siiski endiselt patogeen ja asjad võivad minna väga valesti. Lisaks ei osata veel tagada, et viirus siseneks just sellisesse rakku, kuhu vaja ja ei rikuks seejuures mõnd elutähtsat geeni ära Millised on geeniteraapias kasutatavad vektorid? 1
See võib olla põhjustatud geneetilise info materiaalse aluse (DNA ja kromosoomide) muutumisest (mutatiivne muutlikkus) või informatsiooniüksuste (geenide) erinevatest kombinatsioonidest (kombinatiivne muutlikkus). Sugulisel sigimisel säilivad põlvest põlve ainult mutatsioonid, geenikombinatsioonid uuenevad aga igal viljastumisel, st igas põlvkonnas. Pärilik muutlikkus on evolutsiooni aluseks, selle materjaliks.Keskkonnatingimused võivad modifitseerida organismi tunnuste avaldumist ontogeneesi jooksul (fenogeneesi) tema reaktsiooninormi piires. Need elutingimustest põhjustatud tunnuste muutused ei pärandu järgnevale põlvkonnale, sest nendega ei kaasne geneetilise info samasuunalist muutumist. Geneetiline informatsioon võib üksikutes rakkudes muutuda vaid juhuslikes suundades, seda niisuguste tugevatoimeliste keskkonnategurite mutageensete faktorite mõjul nagu ioniseeriv kiirgus ja mõned keemilised ained. 16. Mittepärilikkuse vormid
Kuid nüüd on selgunud, et isegi need kõige varasemad rakud sisaldavad inimese tulevaste kehakudede kasvatamiseks erinevaid eeldusi. Cambridge'i Ülikooli teadlane Magdalena Zernicka-Goetz viis koos kolleegidega läbi katse, milles uuris nelja geneetiliselt identse embrüoraku arengut (tegemist oli hiirerakkudega). Zernicka-Goetz avastas, et ehkki rakud kandsid ühesuguseid geene, oli igaühel neist erinev tase valke histoone. Kuna histoonid kontrollivad geenide avaldumist, siis sõltub paljuski just neist, missugused koed arenevad konkreetse embrüoraku järglastest. Järelikult võib kaheksarakulisest embrüost ühe raku eemaldamine siiski jätta organismi oma molekulaarse jälje ning mõjutada embrüo arengut või sündiva lapse tervist kaugemas tulevikus. Praeguseks on ilmale tulnud juba tuhandeid PGD-testi läbinud lapsi ning ühelgi pole märgatud probleeme, mis võiksid olla seostatavad ühe raku kaotamisega varases embrüonooruses
Otsene- ebanormaalne rakkude diferentseerumine Kaudne- blokeeritakse mõne ensüümi süntees. 27. Mutatsioonide funktsionaalne liigitus. Amorfsed (inaktiivsed alleelid)- tingivad tunnuse kadumise Hüpomorfsed (alatoimelised alleelid)- tingivad tunnuse nõrgenemise Hüpermorfsed (ületoimelised alleelid)- tingivad tunnuse tugevnemise Neomorfsed (kodominantne alleel normaalalleeliga)- kvalitatiivselt uue tunnuse ilmnemine Antimorfsed (normaalalleelile antagonistlik alleel)- pärsivad tunnuse avaldumist 28. Suguliitelise retsessiivgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. Suguliiteline retsessiivne defektgeen pärandub heterosügootse emaslooma kaudu, kuid avaldub peaaegu alati ainult isasloomadel: xX * XY -> 1/4AA + 1/4A0 + 1/4aA + 1/4a0 29. Autosomaalse dominantse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. 1) Defekt esineb kõigis põlvkondades. 2) Igal defektsel järglasel on vähemalt üks defektne vanem (välja arvatud uued mutandid).
järgi ehitati 1950.aastate lõpul mõlemad tiivad pikemaks. A.Kotli ja E.Lohu lõplikus projektis, kus säilis A.Kotli mahtude paigutus ja ruumilahendus, ei prevaleeri enam saksa esindusarhitektuuri mõju, vaid avaldub selgelt kohalik 1930.aastate lõpu esindustraditsionalism. Sellele osutavad ajastuomane kelpkatus,akende kuju ja tüüpilised dekoratiivdetailid fassaadidel. Portikuse täies ulatuses säilitamine lõplikul fassaadil annab põhjust näha siin jõulist uusklassitsismi avaldumist. Samas ei haaku viiluta portikus orgaaniliselt kelpkatusega ja hõredalt asetatud peenikesed samad, mille sihvakus valmistas ka ehitajale raskusi, mõjuvad ebaproportsionaalselt. Kõrgendlikke sambaed tingis portikuse taha java saali valgustusnõue, A.Kotli algvariandi portikus tunudb paremini proportsioneeritud. Võistlusprojekt olio ma monumentaalses laadis väljapeetum ja terviklikum, valminud hones häirib ühelt poolt
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat,...
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
