VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? Etruskid. Etruskide ehituskunsti meenutavad Rooma vanimad ehitused. 2. Mis oli suurim saavutus rooma kunstis? Lubjamördi kasutuselevõtt (+ veel palju teisi ehitustehnilisi uuendusi ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt: 1) kas. põletatud tellist; 2) võeti kas. uued konstruktsioonid ehituses: KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 1) KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks); 2) VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks); 3) KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 5. Mis on ristvõlv? Kahe silindervõlvi ristumisel saadav võlv. 6. Mis on arkaad?
PUNASES VALGUSES PAISTA ORNŽINA, SEST ERINEVAD, KUID LÄHEDASED LAINED VÕIVAD LIITUDES ANDA KA UUSI VÄRVITOONE. VÄRVUSFILTER- LÄBIPAISTEV KEHA, MIS ERALDAB VALGEST VALGUSEST VAID KINDLA LAINEPIKKUSEGA OSA. PIND PAISTAB MUST, KUI SEE NEELAB ENAMUSE KÕIKIDEST VALGUSE LAINEPIKKUSTEST JA VALGE, KUI TA PEEGELDAB KÕIKI VALGUSE LAINEPIKKUSI. VALGE VALGUS ON LIITVALGUS SEE TÄHENDAB, ET TA KOOSNEB VÄRVILISTEST VALGUSTEST. VALGUSE DIFRAKTSIOON- NÄHTUS, KUS VALGUSLAINED PAINDUVAD AVADE VÕI TÕKETE TAHA. SELLE JÄLGIMISEKS TULEB VAADATA VALGUST, MIS TULEB LÄBI KOOSHOITUD SÕRMEDE VAHELE JÄÄVA PRAO. PRAKKU ILMUV TUME JOON ONGI PÕHJUSTATUD VALG. DIFRA. DIFRAKTSIOONI TEKITAMISEKS PEAKSID TÕKKED VÕI AVAD OLEMA VALGUSLAINEGA SAMAS SUURUSJÄRGUS. PARIM AVA VÕI TÕKKE LAIUS OLEKS KAHEST KUNI VIIE LAINEPIKKUSENI. DIFRAKTSIOONIRIBAD VALGES VALGUSES, ON MITMEVÄRVILISED, SEST ERINEVAD VALGUSLAINED PAINDUVAD ERINEVALT, JÄRELIKULT NENDE LIITUMISE
IBM asutaja Abikaasa Lucia Beverley Talcott Autasud Elliott Cresson Medal (1890) Herman Hollerithi isiklik elu Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Praeguseks on perfokaart aegunud meedium Perfokaardid olid laialdaselt kasutuses 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks 20. sajandil muusikainstrumentide kontrollimiseks arvutusmasinates sisend-,väljund- ja salvestusmeediumina. IBM Asutati 1896. aastal toona oli nimeks Tabulating Machine Company. Asutajaks oli Herman Hollerith 1911 moodustati aksiaselts Computing Tabulating Recording Corporation (CTR)
punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Difraktsiooni jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed lained- lained, mis ei muuda aja jooksul oma kuju(laserivalgus) Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks. Difraktsioonivõre- seade, mis kujutab endast paljude paralleelsete pilude süsteemi. Valmistatakse tavaliselt klaasplaadile teemantnoaga kriipse tõmmates. Kriimustatud kohtadest valgus läbi ei lähe, küll aga kriimude vahelt. Piludeks ongi vahekohad
- vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine Kas niiskus satub piiretesse kiiremini KONVEKTSIOONI või DIFUSIOONI teel? Konvektsioon toimub läbi pragude ning avade, difusioon läbi pooride. Piiretesse satub niiskus kiiremini konvektsiooni teel.
Lk 21. Infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Infravalgust nim ka soojuskiirguseks. Ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Ultravalgus on silmadele kahjulik. Lk 29. Valguse difraktsiooniks nim valguse sattumist varju piirkonda.Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt. Mida kitsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad. Valguse difraktsiooni seletatakse Huygensi-Fresneli printsiibiga. Lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis, ja nõrgendavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis.
Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumise alustamiseks tuleb eelnevalt määratleda silluse tsenter. Tsenter asub silluse sümmetriateljel ning asub sillusest allpool 1,5 silluse laiust(joon.3.7 d).Ladumist alustatakse silluse otstest – nn. kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn. lukukivi paigaldamisega. Max. lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm ja kuni 2 m laiuste avade korral on kaare raadiuse ( R ) ja ava laiuse ( B ) suhe 1:1,5. Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega. VÄIKEPLOKKSEINAD Vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse seinakonstruktsiooni tüübi valikul väga laialdaselt erinevast materjalist väikeplokke: keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk);
kasutusotstarve; 12) rööpapaaride arv raudteeületuskohal, ohutusseadmete liik, raudteemaa ulatus rööpa teljest arvates, raudtee omanik; 13) jalgtee ja jalgrattatee pikkus, laius, tüübi nimetus, eraldatus sõiduteest, omanik; 14) silla, viadukti, estakaadi või tunneli number, nimi, laius, pikkus, ületatav takistus, ehitusaasta, ümberehituse aasta, tüübi nimetus, normatiivne kandevõime, äärmiste paisumisvuukide vaheline kaugus, sõidutee ja kõnniteede laius, avade tüüp ja arv, avaehituse materjal, üksikute avade arvutuslikud pikkused, sammaste arv, samba tüüp, konstruktsioon ja ehitusmaterjal, avaehituse ja pealesõidutee põrkepiirde materjal, suurim lubatud teljekoormus sõiduteel, suurim lubatud sõiduki kaal, seisundi kontrollimise aasta, seisundi hinne; 15) truubi ehitusaasta, ümberehituse aasta, avade arv, pikkus, päiste olemasolu, avade läbimõõdud;
tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: * mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, * eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, * vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), * vuukide korralik täitmine müürimördiga, * tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), * deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), * korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), * ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), * talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel.
Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toim...
tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LAHENDUS Variant 16 N 7 -0 , 039 1. Ø78 Avade piirhälbed: TABEL 2 h7 -0 , 030 Kuna ava piirhälbed on kolmekohalised peale koma, siis tuleb ka võlli piirhälve -0,03 kirjutada kolmekohalisena, so +0,030. Võllide piirhälbed: TABEL 3 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1
Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3mm Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks.
asendi valikul nõuetest ja soovitustest. Valandi vastustusrikkad osad paigutatakse vormi alumisse ossa, mis tagab parema kvaliteedi. Loomulikult määrab valandi asendi mudeli eemaldamise võimalikkus. Mudel on puidust, alumiiniumsulamist, vahtplastist või plastist koostatud valandi jäljend, mis erineb valandist ümardatud nurkade, valukallete ning suuruse poolest. Suuruse einevus tuleneb sulametalli kahanemisest tardudes ning samuti ka töötlusvarude vajalikkusest. Kärne kasutatakse avade ning õõnsuste saamiseks valandites. Kärnid tehakse liiva ning sideaine segust. Valukanalite süsteem on vajalik sulametalli juhtimiseks vormi. Masinvormimine Kasutatakse valuvormide sari- ja masstootmisel. Vormitakse kahte vormikasti ning kasutatakse mudeli asemel mudelplaate. (Vormitakse ka vormikastita või virnvormimise, kärnvormimise, põrand- või vaakumvormimise meetodi teel.) Põhioperatsioonid, seguga täitmine, tihendamine ning mudelplaatide eemaldamine
Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiini...
jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired on omavahel risti. Valgus koosneb eri värvi valgustest. On kindlaks tehtud, et erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Silmas saab tekitada valgusaistingu vaid 3 põhivalgust kasutades. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Nähtav valgus infra ultravalgus moodustavad koos optilise kiirguse. Difraktsioon- lainete pindumine tõkkete taha. On hästi jälgitav. Kui tõkete ja avade mõõt on samas suurusjärgus lainepikkusega. Difraktsiooni tõttu ei ole tavalise optilise mikroskoobiga näha molekule. Valguse laine pikkust määratakse difratsiooni võre abil. Interfrents on lainete liitumine, mille tulemusena võnkumised tugenevad või nõrgenevad. Toimub lainete energia ümberjaotumine osadest punktidest võnkumine nõrgeneb või tugevneb. Maksimuni annavad lained, mis võnguvad samas faasis, mis liiguvad vastas laines
TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS JA OLMETINGIMUSED VENTILATSIOON *Töökohtades peab olema ventilatsiooni süsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk. *Piisav õhu vahetus võib ka toimuda akende või muude avade kaudu, kuid vajaduse korral tuleb paigaldada sundventilatsiooni süsteem ja tagada nende regulaarne hooldus. SISERUUMIDE TEMPERATUUR *Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. *Vajadusel tuleb tööruumida varustada kohalikku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. *Töötajad ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. VALGUSTUS
ÕÕNESPANEELIDEST VAHELAED Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamataraudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid- kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks. HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib isevee ärajuhtimise katuselt
380-760nm.Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.huygensi printsiip-on iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine.samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad liitumisel üksteist.kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks.kahe laine liitumist,mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist, nimetatakse interferentsiks. lainete mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkkuste erinevusest või erineva kestusega pausidest lainetes.Laser kiirgab koherentseid valguslaineid.
Lihaste ülesanded Koljupealne lihas- Need lihased muudavad kokku tõmbumisel näo avade kuju ja asendit ning annavad näole iseloomuliku ilme. Peapööritajalihas- Lihas suundub põiki-üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluule. Ülesanne on pead painutada, kallutada ja pöörata. tõstavad ja pööravad pead Trapetslihas- Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõmbab õlevöödet allapoole. Fikeseeritud ülajäseme korral sirutab trapetslihas pead ja lülisammast. lähendab abaluud lülisambale Deltalihas- Liigutavad õlaliigest
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
Rullik paneb liikuma lihvimislindi. Lihvlindi vahetamiseks tuleb välja tõmmata masina küljel asuv pingutushoob. Lihvlint Lintlihvmasin Taldlihvimismasin Taldlihvmasinal muudetakse elektrimootori pöörlev liikumine võnkuvaks liikumiseks. Lihvimistallale kinnitatakse lihvimispaber kinnitusklambri või takjakinnitusega. Lihvimispaberis peavad tolmu eemaldamiseks olema avad. Avade puududes saab neid ka ise lihvimispaberisse vajutada. Lihvpaberi kinnitamine Taldlihvimismasin Ekstsentriklihvimismasin Ekstsentriklihvimismasina lihvtalla ekstsentrilisele liikumisele antakse parema töötulemuse saavutamiseks ka pöörlev liikumine. Iseloomulikuks tunnuseks on ümar lihvtald. Lihvpaber kinnitatakse tallale takjakinnitusega. Tolmueemaldamiseks kasutatakse filtrisüsteemi või tolmukotti. Ekstsentriklihvimismasin
Küsimuse tekst Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Pöördlaud b. Kruustangid c. Suport d. Spindel Küsimus 4 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Vali üks või enam: a. Freesimine b. Rullimine c. Tõukamine d. Sepistamine Küsimus 5 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on avade töötlemisprotsessid? Vali üks või enam: a. Avardamine b. Plankimine c. Pressimine d. Hõõritsemine Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on tripingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Spindel b. Kruustangid c. Padrun d. Torn Tagasiside 1 Küsimus 7 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on mahtvormimise tüübid? Vali üks või enam: a. Sepistamine
neist a) CO2 b) CH c) CO d) NH 4. Lauda loomaruumi loomuliku ventilatsiooni korral liigub õhk Soe õhk ülese ja küll jääb madalamale tõttu. 5. Nimeta loetletud loomaliikidele sobiv laudaruumi temperatuur ja suhteline niiskus: a) veised 12°C 60% b) sead 16...18°C 70% c) linnud 20...22°C 80% 6. Sooja lauda ventilatsiooni arvutus koosneb 2 osast ja need on: a) ventilatsiooni avade, korstna arvutus b) mitu korda ja kui suure ajahulga järel peab ruumis õhku vahetama ja ka tegelikult vahetub, konkreetseid arve arvestades 7. Ventilatsioonikorstna tõmmet mõjutab enam kas: a) korstna materjal b) paigutus loomaruumi suhtes c) tõmbe kõrgus 8. Nimeta need 3 põhielementi, mis iseloomustavad igat küttesüsteemi: a) Soojaallikas b) Torustik või sooja juhid c) Päikese valgus
Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Superfinish kui metallide töötlemisviis põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Vali üks: a. keerme lõikamiseks b. pindade viimistlustöötlemiseks,kus luisu ja detaili vaheline pilu on täidetud õliga ja luisud saavad võnkuva liikumise ja töötlemine lõpeb siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme c. võllide koorivaks töötlemiseks d. avade koorivaks töötlemiseks Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst On vaja lõigata sisekeeret. Kasutaksin järgmist lõikeriista ja lõikepinki: Vali üks: a. kujufreesi ja keermefreespinki b. keermelõikurit ja treipinki c. keermepuuri ja puurpinki d. keermetera ja treipinki Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
klaasplaadid, millel on paralleelsed jooned. Kahe naaberjoone vahelist Silm.nägemine:põhivärvid: pun, roh, sin. Valguse kaugust nim võre konstandiks (d=1/100). Peegelvõredel on samuti difraktsioon: ..on lainete paindumine tõkete taha; ..on paralleelsed jooned. Ka väikeste punktide hulk võib moodustada valguslainete kõrvalekaldumine sirgjoonelise levimise teelt, difrakts.võre. Difr.võredega lahutatakse valgust spektriteks, uuritakse esineb väikeste avade ja tõkete juures. Huygensi-Fresneli koostist. Lihtsaim difr.võre on kaksikpilu. Kui sellele langeb valgus, printsiip: difraktsiooni tekkimist selgitatakse selle muutuvad pilud elementaarlainete allikaiks. Erineva printsiibiga iga punkt, kuhu valguslaine jõuab, muutub lainepikkuse korral on ka nurk alfa erinev, s.t.eri värvi valguste uueks elementaarlaine allikaks. Elementaarlainete liitumisel maksimumid tekivad eri kohtadesse. Spektrijärk=k
Betooni suur tihedus saadakse kolmetasapinnalise kõrgsagedusliku vibreerimisega, see annab betoonile ka suure tugevuse. Kui paneeli laius ei sobi, siis on võimalik paneeli pikkupidi ka lõigata. Paneel lõigatakse läbi õõnte kohalt ±25mm. Nii EP- kui ka TAM-paneele võib lõigata otsast nurga all. Lõikenurk = 60º...90º. Õõnsustega risti võib avasid teha vabalt valitud kohta. Avasid võib olla kõige rohkem 3 tk samas ristlõikes. Avade suurim mõõt sõltub kasutatavast paneeli tüübist. Paneelidesse võib lõigata suuri avasid. Need avad tehakse tavaliselt juba tehases. Lõigatavate avade mõõtmed sõltuvad paneeli pikkusest ja paneelile langevast koormusest. Õõnespaneelid paigaldatakse kas segukihile (klass B 15) või neopreenkummist elastsetele patjadele. Paneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 120 mm,
KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid
Töökoha valgustatus Lugemine liikuvas sõidukis Pidev töötamine arvutiga A-vitamiinirikas toit 12. Kuidas tekib lõhnaaisting? 1) Sissehingamisel õhus olevad aineosakesed ninaõõne piirkonda 2) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi põhjustades närviimpulsse 3) Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju 13. Kuidas tekib maitseaisting? 1) Süljes lahustunud aineosakesed läbi väikeste avade maitsmispunga 2) Maistmispungas puutuvad kokku tunderakkudega tekitades närviimpulsse 3) Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve peaajju, kus maitsed eristatakse
seega ei ole otstarbekas lähemalt peatuda töövahendite kasutamisel, vaid välja tuua valik enamkasutatavatest käsitöövahenditest ning nende lühikirjeldus. Kõige tihedamalt päästeametnikud kasutavad käsitöövahendid nagu: ○ Kirves ○ Pootshaak ○ Kang ○ Labidas ○ Kululuud ○ Elektrijuhtmete lõikamise komplekt Loomulikult neid on palju rohkem. Kang Kangid on konstruktsioonide avamiseks, avade tegemiseks ja muudeks lööktoimega töödeks. Vajadusel kasutatakse kange ka hoovana. Kange on vastavalt kautusotstarbele erineva pikkuse ja massiga ning kagi otsad teritakse kahe või neljatahukised. Valmistatakse ka erinevatele töödele sobivat universaalset kang, mis on väikeste mõõtmetega ning seega kergesti käsitsevav. Universaalse kangiga on võimalik sooritada täpselt suunatud lööke ja pleki lõikamist, teda on võimalik kasutada kirve ning hoovana.
eeskätt ehitustööd hoonetes (katuse ja seinte remont ning hoonete puitosade töötlemine mürgiste ainetega), samuti metsaäärsete majade ja puuõõnsuste kadumine. Ohtudeks on ka muutused toitumispaikades, näiteks puistu struktuuri muutumine, soode kadumine või puistu ja/või puistuäärse veekogu hävimine. Samuti pestitsiidide kasutamine putukatõrjes ning röövloomad (kassid, kärplased, öökullid). Talvituspaikade ohuteguriteks on nende hävimine, avade kinniajamine, nahkhiirte häirimine, talvituspaiga mikrokliima ja/või siseehituse muutmine, looduslikud tegurid (külm, röövloomad, avade sulgumine varingu läbi ning veekogud koobaste põrandal, kus osa loomi upub). Samuti vanade mõisa- ja linnusekeldrite, bastionikäikude ja koobaste varisemisoht. Ohuteguriks on ka inimeste teadmatus nahkhiirte eluviisist, elupaikadest ja kaitseabinõudest. Hävinud või muul viisil kahjustatud on poegimiskolooniate varjepaiku.
Kumbagi ratast ühendab kerega omaette telik, mis on teistest sõltumatu. Sel juhul ei kandu ühe ratta võnked teekonaratel teisele rattale, kere kaldub vähem ning auto püsib paremini teel. 2.Amortisaatorid 2.1. Amortisaator ja tööpõhimõte Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse üles alla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist
DEFORMATSIOONI VUUGID JA PRAGUNEMINE Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumise tõttu: Temperatuuri kõikumine Niiskuse kõikumisst tulenev kokkutõmbumine ja laienemine Ehitusaegse niiskuse aurumine Tarindite koormisete vaheldmised Tarindite ja aluste liikumine Pikkades katkematutes müüritud tarintites koguneb eelnimetatud põhjustel erinevaid pingeid mis annavad endast märku just tarindite ja avade nurkades ja muutumiskohtades. Eriti tuleb tähele panna aluste muutumiskohti. Tavaline tellisseina kahjustus on müüritise astmeline pragunemine. Selle tõonäoliseks põhjustajaks on telliste ja mördi nakketugevuse mittevastavus, see võib olla aluse liikumise tundemärgiks. Püstpragu tekib kui ka tellised on purunenud. Siis kui ületatakse tõmbe või lõiketugevus. Sel juhul on olnud telliste ja mördi nake hea. Kui pragu ulatub vundamendini on põhjuseks aluse liikumine
Joon. 1 Painutada võib näidise, koha, märkimise ja sablooni järgi. Õhukesest lattmaterjalist ja traadist toorikute painutamisel kasutatakse peente detailide haaramiseks, kinnipigistamiseks ja hoidmiseks lamemokktange. Metalli puurimisel tekib küllalt suur lõikejõud, mis püüab toorikut kaasa vedada. Seetõttu ei toh metalldetaile hoida puurimisel käes. Väiksemate läbimõõduga avade puurimisel piisab tooriku kinnihoidmisest tangidest või käsikruustangidest (joon. 1). Joon. 1 Suuremate avade puurimisel kinnitatakse toorik erirakisesse või masinkruustangide vahele (joon. 2). Joon. 2 Õhukese metall-lehe puurimiseks tuleb see suruda kahe puitklotsi vahele ja üheskoos läbi puurida. Poolavade puurimiseks tuleb tooriku kõrvale seada samast materjalist lisatükk ja kinnitada need üheskoos masinkruustangide vahele (joon. 3).
seentest on enimtuntud pärmseened, pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. Väliskujult on üherakulised pärmseened ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes olevate avade kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Ehituselt on seenerakk ümbritsetud membraaniga, mida ümbritseb kitiinist rakukest (kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju, on gaaside ja vedelike poolt mõlemas suunas läbitav). Keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud
sünteetilisi liime, nende alusel tehtud pahtleid ja muid koostiseid. Seda tingib nendega töötamisega lihtsus. Liimida saab väga erinevaid materjale mida muul viisil oleks raske või isegi võimatu ühendada. Sealjuures ei muutu materjalide struktuur, ega füüsikalised omadused sest puudub soojuslik toime. Liimid peavad taluma vibratsoone ja kõrgeid temperatuure, olema vee ja õlikindlad ning tarduma paraja kiirusega. Liime läheb vaja pragude ja avade sulgemiseks tetailide ühendamiseks pindade silumiseks ja kaitsmiseks, kulunud kohtade taastamiseks tetailide valmistamiseks ja kinnitamiseks ning liidete tihendamiseks. Sünteetiliste liimide koostisesse kuuluvad vaigud, plastifikaatorid, tahkestid, kiirendid, vedeldid, lahustid, ja täiteained. Sagedasti kasutatakse liime auto kerede juures, polstri remondiks, tihendite ja mürasummutavate elemendi kinnitamiseks jne. Tavaliselt on need liimid valmistatud kautsüki alusel
1.2.1 Kujutiste põhilised vaated 1.3 Joonte liigid, kasutusala Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse mitut liiki ja mitmesuguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabelit) - Kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga - Ringjoone tsentrit tähistatkse lõikuvate kriipsudega - Silindri otspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määratakse detaili tsentrist tõmmatud ringjoon ja sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt - Kui ringi D<12 mm, siis tsentrijooned katkestuseta 1.4 Mõõtkava Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: - suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1 - loomuliku suuruse puhul 1:1
Tehnoloogiliste baaside valikul arvestatakse ka järgmisi reegleid. 1. Alg ehk mustbaasiks võetakse töötlemisele mittekuuluv pind või selline pind, mille mõõtmetolerants on suurem. Selle reegli täitmine väldib praaki edasisel töötlusel. 2. Lõppbaasiks võetakse ühtlane vigadeta pind. See võimaldab toorikut kindlalt kinnitada. Lõppbaasi valikul tuleb täita baasi püsivuse põhimõtet, st. ühest ja samast lõppbaasist tuleb töödelda võimalikult palju pindu. Silindriliste avade töötlemine. Avade kontrollimine. Paljude masinadetailide tähtsaimad elemendid on avad. Avad võimaldavad detaile omavahel liita näiteks poltide ja kruvide abil; neisse saab paigaldada laagreid ja sageli kujutavad avad endast määrde- ja jahutuskanaleid, samuti mootorite, kompressorite ja pumpade töökambreid. Oma kujult on silindrilised avad sirgete seintega, astmelised või soontega. Ava võib läbida detaili või olla umbne.
Hammastikust: -hammastiku kulunud või katkised hambad -hammastikule sattunud õli -hammastiku vale kõrgus -hammastiku vale asetus nõelaplaadi avade suhtes -riide nihuti mehhanismi liidete kulumine või nõrgenemine Presstallast: -presstalla vale surve riidele -prestalla vale kõrgus
Difraktsioon ja interferents ning nende rakendusalad Difraktsioon ja interferents on iseloomustavad mõlemad lainete liikumist, kuid teevad seda erinevalt. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks aga nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). Kõige lihtsam on mõlema nähtuse puhul näiteid tuua seonduvalt veega. Kui difraktsiooni puhul jõuavad veelained vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda, siis interferentsi võib vaadelda näiteks visatates tiiki samaaegselt kaks kivi: kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks. Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toi...
Keskosas toimubki juba ka raua vaikne redutseerumine ,,käsnrauaks". Keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks lubjakivi toimel. Räbu kasutatakse ära näiteks tsemendi tootmiseks. Ahju allosas toimub juba raua rikastamine süsinikuga, täna millele raua sulamistemperatuur alaneb ja toimub raua sulatamine. Kolde allosast eraldub sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud süsinik, räni ja teised lisaained. Õhku juhtitakse kõrgahju kolde ülaosas olevate avade (furmide) abil. Kõrgahju suudme ehk ülemise osa kaudu täidetakse ahi toorainetega. Tooraineid pannakse kihiti. Kuna saht laineb allapoole, siis täidis vajub sulatusprotsessis allapoole. Kokkuvõte Kokkuvõtval saab öelda, et kuigi areneb meie elu igapäevaselt väga kiiresti, on siiski vanad, head ja aegumatud asjad asenduseta jäänud. Kõrgahjutehnoloogia on samuti üsna vana ja
läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Puitvahelagede talade samm valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Talade mõõdud valitakse vastavalt sildeavale ja vajalikule kandevõimele, näiteks, toodud tabelis. Praktikas piirab puittalade ava praktikas kasutatavate puitprusside pikkus. Suuremate avade juures kasutatakse liimpuitu. Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapapiga ja ankurdatakse metallamkrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda. Puitvahelagedes on vaja sageli teha avasid. Tuleb viia läbi lae korstnaid treppe ja muud taolist. Selle juures kasutatakse nn vekseldamist, mille juures kasutatakse kas tappühendust või toekingi. Talad ühendatakse vaheseintel suurte naelte või kobadega.
mm'st (valguse lainepikkus on väiksem kui 0,001 mm) palju suuremad. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. 4. Kirjelda tüüpilist difraktsioonipilti. Pilt tekib triibulistest mustadest triipudest ja valgetest triipudest. Need on põhjustatud lainete erinevatest faasidest. Valgust on ka seal kuhu valgus sirgjooneliselt ei pääse nn. Varjupiirkonnas. (Pole kindel selles vastuses) 5. Kuidas muutub difraktsioonipilt, kui avade või tõkete mõõtmeid muuta? Ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsioonirivad kitsamaks ja tihedamaks 6. Sõnasta Huygensi printsiip. Iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, on uueks laineallikaks, kust saab alguse uus laine. 7. Sõnasta Huygensi- Fresneli printsiip. Iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, on uueks laineallikaks, kust saab alguse uus laine. Valguse intensiivsus mingis punktis on määratud lainete liitumise tulemusega. 8
Eesmärk arvestada konkreetse tootja tootmistehnoloogiat Arhitektuursete vormide puhul oluline nii funktsionaalsus kui välimus Jooniste tegemise korraldab ehitustoodete tootja või ehituse töövõtja Joonised koostab piisava kompetentsusega projekteerija C.2 Ehituskonstruktsioonid Tootejooniste projekteerija - juhindub tööprojektist ning nõuetest - teeb tootekohased arvutused - varustab tehaseelemendid kinnitusvahenditega - arvestab avade, torustike, jms Tootejooniste projekteerija - kontrollib kaablite sobivust projektiga - täpsustab vajadusel tehaseelementide markeeringut paigaldudplaanidel - asjakohasel juhul täpsustab lisajoonistega teatud toote paigaldamise puhul - kirjeldab vajadusel toote transpordi, ladustamise nõuded C.2.1 Raudbetoontooted Raudbetoontoodete tootejooniste koosseisus esitatakse: - toote üldkuju, mõõtmed - toote kõik detailid - nõuded materjalidele
Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määrab detaili tsentrist tõmmatud ringjoone ja sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt 4) kui ringi läbimõõt on alla 12 mm, tõmmatakse sellele lühikesed pidevad, st ilma katkestuseta tsentrijooned. Normkiri Kehtestatud on kindlad kirja suurused, millest kasutatavamad on: 3,5; 5; 7 ja 10. Kaldkiri on vertikaali suhtes 15° paremale kaldu
kärnkast c. mudel d. kärn Küsimus 31 Valmis Hindepunkte 1/1 Tehnikas enamkasutatavate malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on Valige üks: a. süsiniku olek (grafiit või tsementiit) b. grafiidiosakeste kuju c. perliidi olemasolu d. tsementiidi olemasolu Küsimus 32 Valmis Hindepunkte 1/1 Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Valige üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b. valandi välispinna kujundamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi otspinna kujundamiseks Küsimus 33 Valmis Hindepunkte 1/1 Tempermalmi saamiseks on vaja Valige üks: a. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine b. hallmalmi pikaajaline lõõmutamine c. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine d
jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel
faasis) Koherentsete lainete saamiseks on vaja kahte valgusallikat, mis kiirgavad koherentseid laineid. Koherentseid laineid ei ole sellepärast, et valgus kiirgab aatomites ja kiirgumine on juhuslik ja aatomeid on väga palju. *Tavalistes valgusallikates olevad lained on mitte koherentsed 1826 Fresnel-kasutas kahte peeglit ja jaotas ühevalgusallika kaheks ning need on koherentsed Difraktsioon-on lainete paindumine tõkete taha. *Difraktsioon tekib ainult väga väkeste avade korral *Difraktsioon on valguse kõrvale kalle valguse sirgjoonilsest levimisest. *Difraktsioon on jälgitav kui ava aluis on 2-5 lainepikkust *Difraktsioon avastati 1802.aastal->Young *Huygensi prinsiip iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uukes laineallikaks kust kiirgab elementaarline. *Frenel uuris ühest avast laine levimist. *Freneli teooria järeldus, et teatud avasuuruse ning valgusallika ja ekraani vahelise kauguse korral tekib keskele tume täpp.
· Mitmes vanalinna hoones on põhijoontes säilinud keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka söögitoaks ja köögiks. Koja nurgas oli lahtine kolle, selle kohal kõrge mantelkorsten. Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa põrandas olevate avade kaudu. Kojast läks trepp ülemistele korrustele, kus olid enamasti laoruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi , majamärki , mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba
Riistvara ja Tarkvara Riistvara (hardware) · on seadmestik ,seadmete ja aparaatide kogum. · hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine ...
kasuatti vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone. Moes olid kanneleeritud pilastrid ja ümarkaarsed seinanitsid. antiigi järgimist peeti esmatähtsaks. Antiikne polükroomia oli muutunud aegade jooksul valgeks, seega arvati, et valge värv kuulub antiigi juurde. Klasstsism oli esimene uusaegne stiil, millel oli teoreetiline alus. Kaunistusi kasutati seal, kus need aitasid esile tõsta arhitektuurset ideed - ruumi avade ja liigenduste juures. Loobuti illusionistlikest taotlustest. Ruumides ei koondunud tähelepanu kõrgele laele, vaid kujundusobjektiks said seinad. Seintel kasutati paneele, mille lemmikmotiiviks said trofeekimbud. Värvid - kadusidpastelsed õrnad toonid. Asemele tulid külmad heledad kollased, rohelised, sinised ja valged toonid. Seinamaalingutel kasutati sgavat pompeiji punast tooni. Taandus kullatise osakaal. Mööbli üldiselooomustus ja missugused esemed olid? Toolid kapid lauad voodid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
