ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Populatsiooni tihedus isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest. Primaarproduktsioon algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine.
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.MÕISTED 1)Aeroobne glükolüüs-Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs, kui hapniku ei ole piisavalt, siis toimub anaeroobne glükolüüs. 2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid 3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi 8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõ...
Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Kemosüntees tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse Taim fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid.
Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett (ka geisrites ja ookeani põhjas), samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumise käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad (parasiteerides) teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. 2
..30) korral humifikatsiooniks, mis on iseloomult keskmine on 41) kasutatakse vabanenud lämmastik sünteetiline protsess, kus toimub 40. - halvad mullad mikroorganismide poolt ära. Nitrifikatsioon lihtsamatest ühenditest keerulisemate 30. - halvad mullad nitrifitseerijad bakterid kui autotroofsed moodustamine. Toimub mikroorganismide 20. - väga halvad mullad (Peipsi organismid hapendavad ammoniaagi otsesel osavõtul. äärsed maad) lämmastikhappeks, kasutades vabanevat Mida kiiremini toimub taimejäänuste 10. - väga halvad mullad energiat oma elutegevuseks. Tekkiv lagunemine, seda kiiremini toimub ka 1
Protistid Protistid üks neljast eukarüootide riigist, mille hulka kuuluvad väga erineva päritoluga organismiderühmad. Protistid on eukarüoodid, kes pole taimed, seened ega loomad. (algloomad, vetikad) Protistid on enamasti ainuraksed või lihtsa ehitusega hulkraksed organismid. Kuuluvad nii autotroofsed (vetikad) kui ka heterotroofsed (algloomad). Ökoloogiliselt kõige olulisemateks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid, kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi. Munaseened Munaseeni võib leida nii maismaal kui vees. Teatud elustaadiumis moodustavad munaseened väliselt seeneniitidega sarnaseid struktuure, sellel põhjusel käsitleti neid varasemalt seentena. Enamik võib paljuneda nii suguliselt kui mittesuguliselt.
korteksi ja toimub spoori valmimine. Lõpuks lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta ja spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. Rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein tütarakud eralduvad 6. Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid. Millises keskkonnas sellised bakterid elavad? Autotroofid ja heterotroofid. Autotroofsed toodavad ise orgaanilist ainet, heterotroofsed võtavad väliskeskkonnast 7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi
- spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. - rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni - rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma - moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein - tütarakud eralduvad 6. Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid. Millises keskkonnas sellised bakterid elavad? Autotroofid ja heterotroofid. Autotroofsed toodavad ise orgaanilist ainet, heterotroofsed võtavad selle väliskeskkonnast. 7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? - Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku.
reageerivad valgusele). 63)Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga. · Elu organiseerituse tasemed 64)Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia) 65)Rakutasand esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia). 66)Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja koopereeruvad (histoloogia). 67)Organismi ehk isendi tasand autotroofsed isendid kasutavad ainult anorgaanilisi aineid, heterotroofsed aga ka valmis orgaanilisi aineid (anatoomia, füsioloogia, geneetika). 68)Populatsioonitasand hõlmab mingil territooriumil elavaid ühte liiki organisme, kes on seotud paljunemise kaudu (ökoloogia). 69)Liigi tasand hõlmab kõiki maakera piirkondi, kus elavad üht liiki isendid/taimed (ökoloogia). 70)Ökosüsteemi tasand piirkond maal, kus toimivad eri liiki
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
temperatuurist, taimede varustatavusest vee ja mineraalsete toitainetega) ning taimeliigist, lehe vanusest, füsioloogilisest seisundist ja muust. Organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine uuesti süsihappegaasiks ja veeks. Möödunud geoloogiliste ajastute taimede fotosünteesi tulemusena on Maa atmosfääri tekkinud hapnik ning maapõue ladestunud orgaanilised kütused ( kivisüsi, nafta, gaas, põlevkivi, turvas). Fotosünteesiks on võimelised ka mõned autotroofsed bakteriliigid. Bakterite fotosünteesis ei eraldu aga hapnikku, sest nad ei saa vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist. Kuni kahekümnenda sajandi keskpaigani ei mõjutanud inimtegevus meie planeedi kliimat märkimisväärselt. Viimasel ajal on aga mitmesuguste kütuste laialdane põletamine suurendanud süsihappegaasi sisaldust õhus. Ulatuslike metsaraiete tõttu väheneb pidevalt metsaga kaetud alade pindala. Kõige rohkem eraldavad õhku
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri
millega kaasneb jääkainete teke *Jääkainete tootmist Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist organismid 2 suurde gruppi: Loodusvarade säästlik kasutamine *Vähendada Produtsendid ehk tootjad ja looduslike taastumatute ressursside kasutamist Konsumendid ehk tarbijad. *Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Produtsendid on autotroofsed organismid, kes saavad *Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid ümbertöötlemist *Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) oksüdeerides. Kõige tähtsamad on rohelised taimed, nad *Lõpetada ohtlike ainete kasutamine toodavad looduses (fotosünt) esmast orgaanilist ainet. SÄÄSTVA ARENGU konseptsioon: Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta ökotoop. Elus biotsönoos. Toiduahel toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad Tootjad rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid Tarbijad toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Herbivoorid on I astme tarbijad, neist toituvad kiskjad ehk II astme tarbijad, kellele järgnevad III astme tarbijad. Lagundajad surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad.
Männiokkad- männivaksiku vastsed – käguvaablane – kiresvaablane – eosloomad(protistid). Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed -> vihmaussid ->lestad -> bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad – rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad – kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 32
konsumendid. heterokseensed parasiidid (kr. heteros -- teine, muu; parasiit) -- mitmeperemehelised parasiidid. Arenemistsüklis on kaks või enam peremeest ja üks või enam peremeeste vahetust. Vt. ka parasiitide liigitelu. heterotroofsed organismid (kr. heteros -- teine, muu + trophe -- toit). Valmis orgaanilistest ainetest toituvad organismid. Siia kuuluvad klorofüllita taimed, loomad (nende hulgas parasiidid) ja inimene. On kõik tarbijad ehk konsumendid. Vastand: autotroofsed organismid. hüperparasiidid (kr. hyper -- üle + parasiit) -- superparasiidid (parasiitide parasiidid). IE -- invasiooni ekstensiivsus. II -- invasiooni intensiivsus. imaginaalne dehelmintiseerimine (ld. imago -- valmik; dehelmintiseerimine). Anthelmintikumidega hävitatakse koduloomade organismis suguküpseid helminte. 7 Enamik anthelmintikumidest toimivad kõige tõhusamalt täiskasvanud (imaginaalsetesse) helmintidesse. Vt
võimaliku väärtusega tegurid ( nt liigne valgus või üleväetamine). 5. Kirjeldage erinevaid liikidedevahelisi biootilisi suhteid. Sümbioos +/+ eri liiki isendite kasulik kooselu, parasitism +/- tavaliselt toitumisega seotud, kisklus +/- kisja ja saakloom, taimtoidulisus +/- herbivoor ja taim, kommensalism +/0 ühele osapoolele ei kasu ega kahju, konkurents -/- piiratud eluruumi või toidu pärast. 6. Autotroofsed ja heterotroofsed organismid. Fotosünteesi üldine valem. Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid). Heterotroofid ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid. (kõik loomad, kõik seened, enamus bakteritest, paljud protistid ja vähesed taimed). Fotosüntees: 6CO2(süsinikdioksiid)
ristumine. 41. Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul 42. Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid 44. Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. 45. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel) 46
Primaarseks suktsessioonks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Produktsiooniefektiivsus- ehk energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Produtsendid tootev organism) tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme: Kokkusaamise korral (A+ B+) Lahus elu korral (A0 B0) .Mikroobidel põhineb metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia) ristik ja mesilane; lehetäi ja sipelgas). Prügila- prügimägi, pms. tahkete heitmete kaadamispaik.
4 papakoid toituvad õite tolmust, sealt saavad nad oma vajalikud ained. 5 elevant sööb päevas mitu tonni taimeid ja mullab maha isegi väikeseid puid 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid Produtsendid on toiduahela esimeseks lüliks. Rohelisi taimi nimetatakse toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid. Näiteks orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Energia liigub toitumise, toitainete kaudu. Järgmisele tasemele liigub tavaliselt umbes 10%, ülejäänud 90% tarbib ära esialgne sööja. Tootjad ehk produtsendid Nagu ka toiduahelates on esimeseks lüliks taimed. Taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ning moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaaniliisi aineid. Selle tõttu nimetatakse neid tootjateks ehk produtsentideks. Liskaks taimedele kuuluvad tootjate alla ka mõned autotroofsed bakterid ja protistid. Tootjateks on näiteks rohi, puud, näiteks haab ja paju, õistaimed näiteks kullerkupp, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk jne. Ühesõnaga on tootjateks kõik rohelised taimed. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid on fütofaagid ehk taimtoidulised loomad, kes tavaliselt toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nad kuuluvad teisse lülisse, st. toituvad kõikidest esimese lüli rohelistest taimedest
Mida suurem on see kaal, seda rohkem on vaja energiat, et ülal hoida elutegevust. Inimesed sünnivad ühtedel on parem ainevahetus, teistel viletsam. Kuna ilma ainevahetuseta poleks söömisest kasu, siis tuleb rääkida selle tüüpidest. 2. 2. AINEVAHETUSE TÜÜBID: Autotroof organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil. Nt. autotroofsed bakterid ja fotosünteesivad taimed. Heterotroof organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Nt. enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Miksotroof segatüüpi ainevahetusega. Valguses autotroofid ja pimedas heterotroofid. Nt. silmviburlane, putuktoidulised taimed. Inimene on heterotroof, seega söömise järel lagundab inimese organism valmis orgaanilisi ühendeid. 3
28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30
tihti kas inimesele kahjulikud või hävitavad parasiitputukate kõrval ka kahjutuid selgrootuid. Üks levinumaid võimalusi seenhaiguste tõrjeks on bakterite kasutamine. · Mitmeid metalle saab toota bakterite abil. · Suur osa bakteritega seonduvast biotehnoloogiast tegeleb mitmesuguste valguliste ensüümide tootmisega. · Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Vihmauss, bakter. Autotroofsed on tsüanobakterid. · Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Nende elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks. Taimed ei suuda huumuses leiduvaid keemilisi elemente enne omastada, kui mullabakterid on need anorgaanilisteks ühenditeks muundanud. · Mis tähtsus on bakteritel looduses? Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste
- Luidete (rannikuluited) taimestu; - Liivikute (sisemaaluited) taimestu; Kultuur- ja ruderaaltaimkond: Kultuur-rohumaad, Põllud, Pargid ja aiad, Õued, teeservad ja prahipaigad, Karjäärid. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. Dissimilatsioon elusainete lagunemise protsess, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. Taime ja looma erinevused: taimedel rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomadel puuduvad. Taimed autotroofsed, loomad heterotroofsed. Taimedel puudub närvisüsteem ja organid ning kasutavad varuainena tärklist. Loomad kasutavad varuainena rasvasid. Autotroofsed fotosünteesivad, toodavad toitaineid. Heterotroofsed ei suuda ise toitaineid toota, kasutavad autotroofide poolt toodetud toitaineid. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomarakul need puuduvad. Prosenhüümsed rakud pikad, kitsad torukujulised (N: juhtkoed). Parenhüümsed rakud kandilised.
Kahte tüüpi organellid plastiidid ja mitokondrid pärinevad kunagi eukarüoodi poolt fagotsütoosi teel omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb -proteobakterist. Tsüanobakteri neelas (kloroplasti kujunemine) liitvetikate, punavetikate ja rohevetikate (viimasest pärinevad kõik maismaataimed) ühine eellane. Traditsiooniliselt jagati eukarüoodid eluvormi alusel seenteks, taimedeks ja loomadeks: - taimed kui päristuumsed autotroofsed organismid, - seened kui päristuumsed kehavälise seedimisega organismid, - loomad kui päristuumsed kehasisese seedimisega organismid. 21 Ainuraksetega tihti probleemne, seetõttu kõiki eukarüoote, kes ei ole kõikide oluliste tunnuste alusel taimed, loomad ega seened, nimetatakse protistideks (ehk algloomad). Taimed, seened ning loomad tekkisid erinevatest ainuraksete eukarüootide rühmadest eelkambriumis (>542 miljonit aastat tagasi)
Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. *Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõsõltub sellest. *Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad (rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. *Teisel troofilisel tasemel on konsumenddid ehk tarbija, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened).Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile esimese astme tarbijateks ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks ehk lihasööjateks ehk kiskjateks.
Produktiivsed ökosüsteemid: troopiline vihmamets, troopiline sessoonne mets, parasvöötme igihaljas mets, parasvöötme heitleheline mets, boreaalne mets Vähem produktiivsed: kivi-,liiva- ja jääkõrbed, savann, järv, avaookean 49. Ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhi komponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Et iga liigi olemasolu ja arvukus olenevad teistest liikidest ja keskkonnatingimustest, ei saa liikide rohkuse korral ükski liigipopulatsioon muutuda väga arvukaks. 50. Maismaataimede NPP-d mõjutavad tegurid
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
Säästev energeetika Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määramine Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi. Ökosüsteemi elusosa. Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi: Produtsendid ehk tootjad ja Konsumendid ehk tarbijad. Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet. Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid
Valgurikaste taimejäänuste (N sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25...30) siis osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2, H2O ja NH3 (ammoniaak). Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel. Valguvaeste taimejäänuste (C:N suhe üle 25...30) korral kasutatakse vabanenud lämmastik mikroorganismide poolt ära. Nitrifikatsioon nitrifitseerijad bakterid kui autotroofsed organismid hapendavad ammoniaagi lämmastikhappeks, kasutades vabanevat energiat oma elutegevuseks. Tekkiv lämmastikhape on nitrifitseerivatele bakteritele tugevaks mürgiks, mistõttu saab see toimuda normaalselt ainult kaltsiumirikkas mullas. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille tulemusena viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks (N2) või happelistes muldades
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (bioöksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid) Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel isel. Produktsioooni energia ja toiduenergia suhe, mida nim.troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Taimede esmane produktisooni efektiivsus on 75-85%. See on seletatav sellega, et taimed on autotroofsed paigalpüsivad organismid ja ei raiska seega energiat toidu otsimisele ja püüdmisele ega kam keha temperatuuri hoidmiseks. Seetõttu lähebki enamus energiat kasvuks. Neil on ka kõrge assimiliirmise efektiivsus, kuid väikene energia kasutamise efektiivsus. Loomadel on assimilatsiooni efektiivusus 60% putuktoidulistel kuni 90 % liha- ja kalatoidulistel. Taimetoidulistel oleneb assimilatsiooniefektiivusus toidust.. produktsiooniefektiivus on
..200 kg N/ha. Mullas vabalt elavad bakterite osa võib olla kuni 50 kg/ha. · Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. · Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. · Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. · Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha
keemiline energia. Taimefusioloogias sageli samastatav hingamisprotsessiga. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused. Taimed Loomad Raku ehitus rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad Ainevahetus autotroofsed heterotroofsed Varuaine tärklis rasvad Keha pindala suur valispind liigestatud sisepind Kasv piiramatu piiratud Närvisüsteem puudub olemas Hormonaalsed organid puuduvad olemas Autotroofne ja heterotroofne toitumine.
Laguahel Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened TROOFILISED TASEMED Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Toodavad ise orgaanilist ainet. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad - rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad - kõigesööjad omnivoorid III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad karnivoorid Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks.
Puhasproduktsioon (net production) on energia , mis jb seotuks kui autotroofide hingamine nende koguproduktsioonist (gross production) maha arvata. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4. Mageveekogude mikroobikooslus. Infot on rohkem jrvede kui jgede mikroobikoosluse kohta. Levinumad liigid jrvedes on perekondadest Achromobacter, Flavobacterium, Brevibacterium, Micrococcus, Bacillus, Pseudomonas, Nocardia, Streptomyces, Micromonospora, Cytophaga, Spirillum, Vibrio. Autotroofsed bakterid: tsanobakterid (Microcyctis, Anabaena, Aphanizomenon); purpursed ja rohelised fotosnteesivad bakterid (Chlorobiaceae, Chromatiaceae); kemolitotroofid osalevad N-, S-, Fe-ringes (Nitrosomonas, Nitrobacter, Thiobacillus). Caulobacter ja Hyphomicrobium koloniseerivad erinevaid pindasid. Jgede puhul on osa baktereid planktilised so vabalt hljuvad, osa seotud osakeste (vetikad, agregaadid jelumi) pinnale, osa onbiokiles. ldiselt on bakterite arvukus ja aktiivus biokiles suurem kui vees
orgaanilisi ühendeid (suhkur, aminohapped, etanool ja atsetaat). Transporditakse rakkudesse otse. Organismid vabastavad hüdrolüütilisi ensüüme, et lõhustada suuremiad orgaanilisi ühendeid madalama molekulkaaluga substraatideks, mida saaks transportida raku sisse, et hingata ja ehitada üles uus biomass. (?) Kemolitotroofid tioonbakterid, vesinikbakterid ja ka sulfaatjad bakterid (elavad hüdrotermaalsetes lõõrides). Enamus neist saab energia CO2'st ja on seega autotroofsed. Anorgaanilisi elektronkandjaid saavad väävlist, vesiniksulfiidist, amooniumist, nitritist ja rauaühenditest (FS). Ka väävlit oksüdeerivad bakterid kuuluvad siia rühma. Purpursed väävlibakterid oksüdeerivad ka vesiniksulfaati lisaks elementaarsele väävlile. Nitrifitseerivad bakterid on olulised lämamstikuringes, kuna on võimelised lämmastiku vorme regenereerima. NO2+H2O > NO3 18.02.(14) Valgus vees
maakeral, sinivetikate teke, mammutite väljasuremine, kahepaiksete (selgroogsete klass) teke 3. viiruste võimalik esmane teke 1. esimeste kõige lihtsamate rakkude teke 5. hingavad organismid 8. esimesed ürgsed imetajad 7. üheidulehelised taimed 9. hippopotanaamuste väljasuremine 4. rohevetikate teke 10 neandertaallaste laialdane esinemine maakeral 2. sinivetikate teke 11. mammutite väljasuremine 13 000 a tagasi 6. kahepaiksete teke 360 milj a tagasi 29. Autotroofsed bakterid saavad oma energia? Fotosünteesist enamasti... Eksamiküss! 30. Taime eluvormi esindajaid kuulub (hulgariigilise eluslooduse süsteemi korral) eksamiküss! .... riiki, näiteks ...... hõimkond Taimeriik (Plantae) - Hõimkond katteseemnetaimed (ehk õistaimed) liik: harilik härjasilm Tarimeriik - hmk paljasseemnetaimed - liik: Harilik kuusk (Picea abies) Taimeriik hmk sõnajalgtaimed liik: Maarja-Sõnajalg: Taimeriik hmk Lehtsammaltaimed liik: harilik turbasammal
2. Milles on tingitud Sveitsi juustu kibe maitse ja augud? a. Propionibacter shermani lisamisest b. Kuumutades eraldvad CO2 mullid 3. Millel põhineb hapukapsa ja hapukurkide saamine? a. Piimhappebakteritel 4. Millest on tingitud muda must värvus ja ebameeldiv lõhn? a. Anaeroobsete sulfaate redutseerivate bakterite tegevusest Bioloogia Page 33 Aine- ja energiavahetus 25. november 2009. a. 17:48 · Autotroofsed Organismid, kes kasuttavad oma elustagavuseks valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist ainet · Heterotroofsed Organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidud sisalduva org aine oksüdeerimisel Assimilatsioon e anabolism - kõik biosünteesi protsessid Dissimilatsioon e kotabolism - kõik lagunemisprotsessid Assimilatsioon + Dissimilatsioon = Metabolism Organismile vajalik energia vabastamine toimub rakuhingamisel
Poorid – nende kaudu toimub ainevahetus Funktsioonid : o Kaitseb välismõjude eest o Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse, taimele püstise asendi o Kaitseb rakku siserõhu (tugori) eest. o Rakukestal ka transportfunktsioon (juhtkimpude võrgustik) 16. Eukariootide riigid ja nende peamised tunnused Riik Taimed Loomad Protistid Seened Toitumine autotroofsed Heterotroofid Nii autotroofid Heterotroofsed: kui ka Sapotroof (surnud heterotroofid orgaaniline aine) ja biotroof (teised organismid)
Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. 2. Toitumissuhted ökosüsteemides. Ökoloogilise püramiidi reegel Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Saab alguse taimedest omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ja fotosünteesivad vajalikud ained. Taimi nim. toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks kuuluvad siia rühma ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Produtsendid on toiduahela esimene lüli. Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme, nim. tarbijateks ehk konsumentideks. Jagatakse primaarseteks, sekundaarseteks, tertsiaarseteks jne. konsumentideks. Surnud produtsendid ja konsumendid lagundatakse destruentide poolt. (mikroorganismid, seened, selgrootud loomad) Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel.
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk.
õhusaaste; õhu kulu on 3m3/l vee kohta. 4. Membraantehnoloogia võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Bioloogilised meetodid toimivad: 1. Assimilatiivselt lämmastiku sidumisega bioloogiliselt rakumassi. 2. Dissimilatiivselt nitritite ja nitraatide muundamisega N2 'ks Reovee käitlemisel kasutatakse nitrifikatsiooni ja järgnevat denitrifikatsiooni: orgaaniliselt seotud lämmastik muutub vees ammooniumiooniks NH4 +, mille hapendavad autotroofsed bakterid Nitrosomonas ja Nitrobacter, kulutades 4,6 g /g N. 12. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Jäätmed on kõik esemed või ained, mis nende valdaja on ära visanud/kavatseb ära visata ning millele ei leita edasist kasutust. Kui omanik kohtleb oma asju vastavalt, on tegu jäätmetega. Kõiki esemeid ja aineid on alati võimalik uuesti kasutada. See, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks
ka sellega vastastikmõjus olev eluta keskkond. Nt: mets, põld, järv, soo, Läänemeri. Maa biosfäär suurim ökosüsteem Ökotoop ökosüsteemi elutu osa Troofilised tasemed - iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad - toodavad ise orgaaniline aine - rohelised taimed ja autotroofsed bakterid Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad - saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga - I astme tarbijad on rohusööjad - herbivoorid - II astme tarbijad kõigesööjad - omnivoorid - III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad - karnivoorid Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad(raipesööjad) - imetajad, ussid, linnud, bakterid, seened
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
