MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui •süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Medits...
asukoht hea ja see on Euroopa üks tähtsamaid transiitkaubaveo piirkondi. 2. Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt. Nii sise- kui ka rahvusvahelistes vedudes on olulisimaks raudteetransport, sest raudteega saab lihtsalt tooteid vedada, kuna need liiguvad läbi kolme suure linna: Zürichi, Berni ja Baseli. 3. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis. a) Autotransport. Teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedam või hõredam, miks? Autoteede kogupikkus. b) Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikudega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut. c) Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi
Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid Infrastruktuuripõhised: Autotransport – teed ja tänavad, sillad Raudteetransport – raudteed, jaamad Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad Linna elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharru) Niidipõhised: Meretransport – mereteed, meresadamad Siseveetransport –siseveeteed, jõesadamad Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad Muud:
kõrgem töötasu, rohkem vaba aega) Teenused on rahvusvahelised, investeerides uude riiki, võetakse kaasa oma teenusefirmad (pangandus, audit, nõustamine jt.), kohalikke ei usaldata 81 analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport +Vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad: - Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted heitgaasid keskkonnakahjulikud jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel
säilinud väikesteks renditaludeks killustatud suurmajandeid, kus rakendatakse saagiosarenti ja aegunud agrotehnikat. Ülekaalus on taimekasvatus andes 58% põllumajanduse kogutoodangust. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, viina- ja õlipuud, tsitrusi ja teisi viljapuid. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, tubakat ja kiutaimi. Loomakasvatuse põhiharud on piima-, lihaveise ja seakasvatus. Kesk- ja Lõuna-Itaalias peetakse rohkem lambaid. Veondus Sissevedudes on esikohal autotransport ja teisel kohal raudteetransport. Itaalias on 292 000 km maanteid ja üle 25 miljoni auto. Teestik on tihedam Põhja-Itaalias. Itaalias on 12 rahvusvahelist lennujaama. Sisse veetakse kütust, toorainet ja masinaid. Väljavedudes on valdav meretransport ning suureneb torujuhtmete osatähtsus. Suurimad sadamad on Genova ja Trieste sadam. Välja veetakse masinaid, lähistroopilisi põllumajandussaadusi, tekstiilitooteid ja jalatseid. 1996. a
Uute maade avastamine ning nende koloniseerimine. 4.INDUSTRIALISEERIMISE TEINE MURRANG(17- 18. saj) *Aurumasina leiutamine & söe kasutuselevõtt. Auruvedur ja laev. Vabrikutöö mehhaniseeriti. *Tähtsamateks maadeks kujunesid Prantsusmaa Inglismaa. 19.saj tekkis Euroopas tooraine puudus, mida tuli sisse vedada kolooniatest. Koloniaalsüsteem kinnistus. 5.INDUSTRIALISEERIMISE KOLMAS MURRANG(19-20. saj) *Leiutati: telefoniside, elekter, sisepõlemismootor, nafta, arenes autotransport ja lennutransport, orgaaniline sünteesikeemia plastained, kunstkiud. 6.KOLONIAALSÜSTEEMI KUJUNEMINE: *Ümberasumiskolooniad Ameerika, Austraalia, L-Aafrika, Uus-Meremaa: Sinna rännati EU-st ja viidi kaasa oma arengutase, mis võimaldas nendel aladel kiiremat arengut ja konkureerimist EU-ga. P-Ameerika(Aafrikast ümberasustama orje), Austraalia, L-Aafrika saavutasid iseseisvuse. EU kolooniad. Ladina Ameerika maha jäänud ja ei suutnud konkureerida EU omadega
ilm pakaseline ja suvel päikseliselt soe. See seadus pärasus tuleneb pilvedest. Antitsükloni pilvitu ilmaga soojendab päike suvel tugevasti, talvel aga toimub selge ilmaga intensiivne jahtumine. 8.Saaste aineid satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Suurtes linnades on peamised õhusaaste allikad kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suurimateks saastajateks soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, nafta tööstus ja autotransport. Enamik kahjulikke aineid satub õhku põlemise jääkproduktina. Palju tolmu tekitavad mitmesugused pinnasetööd, näiteks maavarade karjääris kaevandamine, põlluharimine võiteedeehitus . Samuti on üheks saastajaks põud. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullakihist. Põua ajal puhkenud suured metsatulekahjud saatavad õhku väga ulatuslikul alal. Kõige enam tolmu satub õhku kõrbealadelt. Nt Euroopasse kandub märkimisväärne kogus tolmu Sahara
kulutustega. Otstarbekas on ühendada transpordi ja laadismisoperatsioonid ühele töömasinale. Ntks külvikauto ühendab transpordioperatsiooni mahalaadimise ja laotamise operatsiooniga. Tranpordivahendite valikul tuleks lähtuda eelkõige veokaugustest. Ülipikkadel veokaugustel (üle 100 km) tuleb kasutada raudteetransporti. Pikkadel veokaugustel eelkõige tootmisüksusest väljaveol sobib eeldatavasti autotransport. Hobutransport on aga kaotamas oma tähtsust ka lühikestel veokaugustel. · Veomarsruutide optimeerimine. Transporditööde optimeerimine võimaldab vähendada või täielikult välistada vastassuunalised või ristuvad veovoolud. Elektronarvuti planeeritud transpordimarsruudid võimaldavad transpordikulude kokkuhoidu mõnest protsendist isegi 3040 protsendini. Veomarsruutide optimeerimine
· Kuna suure osa kergetööstustoodete hinnast moodustavad palgakulu, otsitakse odavama tööjõuga piirkondi. Viimasel ajal on ümber liigutud lõunasse. 27) Iseloomusta transpordi mõju teistele majandusharudele. · Seda vajavad kõik majandusharud, et oma kaupasid toimetada lähtepunktist tarbijani. Seetõttu sõltub kaupade kvaliteet tugevasti neist. 28) Analüüsi erinevate transpordiliikide eeliseid ja puudusi. · Autotransport. ,,Uksest ukseni", Reisjateveo mahust moodustab 80%. Neg. Vajab head teede ja tihedat teenindusvõrku. Autoga ei saa vedada väga suuri koguseid. Kallis. Einim saastav transpordiliik · Raudteetransport. Ei saasta keskonnda. Tulus pikkade vahemaade ja suurte koguste korral. Neg. Liinid ristuvad harva, Saab toimida ainult koostöös teiste liikidega. · Veetransport. Suured kogused, Suur tööviljakus, piiramattu läbilaskmisvõime, väike kütusekulu. Neg
rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt. Riigi sisevedudes võiksid olla tähtsal kohal siseveetransport, millega saab vedada suuri koguseid ja raudteetransport, mis on kiire ja millega saab ka vedada suuri koguseid. Rahvusvahelistes vedudes võiks olla tähtsal kohal meretransport, millega saab vedada suuri koguseid ja õhutransport, mis on kiire. 3. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis. (a) Autotransport Teedevõrk on lääneosas hõredam mägise pinnamoe pärast, kuid tihedam idaosas, kus on tasane pinnamood. Autoteede kogupikkus on 3.3 miljonit kilomeetrit. (b) Raudteetransport Raudteetransport on kõige kasutatavam pikamaa transpordiliik Hiinas. Sellega veetakse 24% kogu maailma raudteetranspordi kogustest. Hiinal on maailmas teine pikim raudteede võrk, mille kogupikkus on 91 000 km ja millest 40% töötab elektriga. Kiirraudteid on hiinas 7000 km, mis lubavad rongidel sõita üle 250 km/h.
Riigi arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi ko...
Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Janno Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km)....
SISSEJUHATUS Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele (sh vähenenud liikumisvõimega inimestele) ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele. Seega on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks. Efektiivne transpordisüsteem tähendab korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu trans...
Näpunäited eksamiks. 1. Biosfäär see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Siin toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Ka leiab seal aste kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Hõlmab: atmosfääri alumise osa (troposfääri) kuni osooni kihini (ca 20 km), hüdrosfääri, Maa koore st litosfääri ülemise osa, paksusega mõni km, elusaine e biomassi. Elusaine moodustab BS kõige väiksema osa, tingib aga kõige rohkem muutusi BS-s tervikuna. 2. Atmosfäär piiriala Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub ainevahetus kosmosega, tema kaudu saab Maa energiavoo Päikeselt. Lämmastik, hapnik ja väärigaasid on AS püsivad komponendid, suht. Püsiv ka süsinikdioksiid kuigi tema sisaldus on ohati küllaltki kõikuv. Muutuv komponent on näiteks vesi, mis võib seal esineda eri vormides ja erinevates kontsentratsioonides. 3. Hüdrosfäär vesi 3-s agregaatolekus, vesi l...
KORDAMISKÜSIMUSED TEENINDUSMAJANDUS 1.Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida katab kohalik omavalitsused? Avalikud teenused: neid korraldab riik või omavalitsus inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. riik: haridus, riigikaitse, arstiabi kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2.Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? üha suurem kauplemine teenustega edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi 3.Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad? transpordi liigid (tabel) Suurimad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angelas, Shanghai, Hongkong, Singapur Suurimad lennujaamad: Pariis, Lo...
boksiidi või raua all. Muidugi on vaja selleks arenguks tarku teadlasi. Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut? Transpordi infrastruktuuri arengut takistavad kõrbed riigi keskel, selleks kasutatakse enamasti rannikuäärseid alasid. Millised trantspordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt. Sisevedud: Raudtee, siseveetransport, autotransport, õhutransport Rahvusvahelised: Õhutransport, mereteetransport. 12 Iseloomusta eri trantspordiliikide arengutaset selles riigis: a) Autotransport. teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedamini või hõredamini, miks? Autoteede kogupikkus. Kokku: 812972 km kattega: 341448 km kivitamata: 471524 km. Kõige tihedamini on teedega kaetud rannikualad, sest seal elab kõige rohkem inimesi ning on suuremad linnad. b) Raudteetransport
Toksikoosiks nimetatakse sellist haigusseisundit, mida põhjustavad väljastpoolt organismi sattunud mürkained või organismis eneses moodustunud kahjulikud ained. (EE 9 1996:457). Toksikoloogia kui teadus käsitleb mürke (nende tekkimistm, koostist, omadusim kasutamist ja toimet) ning mürgistusi (nende põhjusi ja kulgu, profülaktikat ja kannatanute ravi (EE 9 1996:456). 1.1. Masinate heitgaasid Kaasaja transpordiliikidest on keskkonnaohtlikum autotransport, eriti karburaatormootoriga autod. Ohtlikumaks saastekomponendiks on heitgaasid, kuid atmosfääri ja selle kaudu keskkonna saastavad ka bensiiniaurud, õlitussüsteemi lekked ja konstruktsioonis kasutatavad polümeersed plastmassid see tähendab, et heitgaasid ei ole ainukesed tervist kahjustavad ained, mis tulevad autodest, kuigi nende osakaal on väga väike. Autodest tulevad mürkainetest saab 96% omale heitgaasid.
ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust, halogeensüsivesinikud põhjustavad osoonikihi kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Kokkuvõte Esimene Maailmasõda tõi sõjaliselt maailmale palju uuendusi: · Tekkisid lennuvägi. · Tankivägi. · Õhukaitsesuurtükivägi. · Sõjagaasid. · Loodi gaasikaitse. · Arenesid sidevahendid. · Autotransport. · Allveelaevade osatähtsus suurenes. · Õhurünnakud. · Uued võitlemistaktikad. · Suurtükiväe ja automaatrelvade tähtsus. · Sõjaline pikem ettevalmistus. · Ratsaväe tähtsus vähenes rõhk lennuväel. Mõju Eestile · Eestist mobiliseeriti u.100 000 meest. · Sõda tabas raskelt põllumajandust. 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest mobiliseeriti. See tähendas tööjõu defitsiiti ja paratamatut tootmise piiramist. Suur osa
Transpordi iseloomustus 1. Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut? Reljeefi tõttu ei saa rajada nt raudteid. 2. Millised transpordiliigid on olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Sisevedudel auto transport, kuna seda on kõige enam ja kõige lihtsam kasutada. Välisvedudes aga mereteed, sest asukoht on hea mereveod tihedad. 3. Transpordiliigid riigis: a. Autotransport. (Autosid 100 inimese kohta on 10-25.) b. Raudtee transport. (Raudteevõrgu tihedus Brasiilias on 2-4 kilomeetrit 1000 km2 kohta.) c. Siseveetransport. d. Meretransport: Suurimad sadamad Sao Luisis, Tubaraos ja Sao Sebastiaos. Peamised kaubateed viivad Euroopasse, vähem tähtsamad Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse, Jaapanisse, Aasia riikidesse ja Indoneesiasse. e. Õhutransport:
..................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport................................................................................................................15 10.2 Raudteetransport...........................................................................................................15 10.3 Siseveetransport............................................................................................................15 10.4 Meretransport................................................................................................
Esimesed tekivad konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemperatuuri erinevus ja mida kiiremini liigub front edasi. Õhu saastumine Saasteaineid satub õhku nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Linnades peamised õhusaaste allikad kütmisel tekkiv suits, autode heitgaasid. Maakeral tervikuna soojuselektrijaamad, metallurgia, naftatööstus ja autotransport. Tahke aine lendumist soodustav tugev tuul ja kuiv pinnas. Põua ajal tekkinud metsatulekahjud saastavad õhku väga ulatuslikul määral. Kõige enam tolmu tuleb kõrbealadelt. Õhu saastamise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Ja siis see maasoojenemine blabla. Inimeste hingamiselundite kahjustamine. Sudu udu ja tahmaosakeste segu. Atmosfäär puhastub sademete läbi. Lämmastik ja vääveldioksiid lahustuvad vees, muudavad
Põllumajandus saaduste eksport:Eksporditakse vilja,kartulit,piimatooteid. Metsamajandus Metsa on Saksamaal 30% kogu territooriumist.Maa põhja osas on iseloomulik männimetsad,Kesk- ja Lõuna-Saksamaal aga pöögimets.Alpides madalamal pinnal kasvad ka kuuse-ja nulumetsi. 1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. Metsatööstus on suurel hulgal hävitanud loodusliku taimkatet ja metsapinda on Saksamaaal vaid 30 % alles jäänud. Transport Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Teedevõrk on väga hästi arenenud
Transport ehk veondus * Mere- ja jõetransport eelis: suur mahutavus, odav; puudus: aeglane, sadamate rajamine ja hooldus on kallis (Suurimad sadamad: Roterdam Euroopas; Singapur; Hongkong) üldjuhul arenenud riikides. * Torutransport eelis: kiire, odav; puudus: oht, sobib vaid teatud asjade vedamiseks. * Raudteetransport eelis: suur mahutavus, odav; puudus: vajab teede korrashoidu, aeglane. * Autotransport ehk maanteetransport eelis: ,,ukesest ukseni", kiire; puudus: vajab teede korrashoidu, kallis. * Õhutransport eelis: kiire, suur mahutavus, puudus: reostab loodust, kallis. * Elektrontrasport eelis: kiire, ; puudus: siderikked, vaid infot saab transportida. * Merevoorimees ühe riigi laev veab teise riigi kaupa. * Mugav lipp laev on registreeritud ja sõidab selle riigi lipu all, kus on odavad maksud.
kohalik tuul. Saasteaineid satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Suurtes linnades on peamised õhusaaste allikad: kütmisel tekkiv suits autode heitgaasid Maakeral tervikuna on suurimateks saastajateks Soojuselektrijaamad Metallurgiatööstus Naftatööstus Autotransport Enamik kahjulikke aineid satub õhku põlemise jääkproduktidena. Palju tolmu tekitavad mitmesugused pinnasetööd: maavarade karjääris kaevandamine Põlluharimine Teedeehitus Tahke aine lendumist soodustab tugev tuul ja kuiv pinnas. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullakihist. Kõige enam tolmu satub õhku kõrbealadelt Põua ajal puhkenud suured metsatulekahjud saastavad õhku väga ulatuslikul alal
Arutati selle kallal, et luua juurde töökohti maal. Põllumeestest saadikud tahtsid teada, mida teeb valitsus et põllumajanduse olukorda arendada. Seda teemat lükati päeva jooksul mitu korda edasi. Aare Männiste sõnas oma ettekandes, et Võru rajoonis kavandati anda 6840 ruutmeetrit elamispinda, valitsus oli aga ette näinud 3510 ruutmeetrit. Ettekannete teemaks oli nüüd sattunud looduskaitse loodusvarade kasutamine. Ülo Niisuke arvas, et 30 % saastajatest on autotransport ja ettevõtetest kõige suurem saastaja oli ,,Eesti Energia" soojuselektrijaamad. Edgar Savisaar avaldas arvamust oma ettekandes, et Tallinnas tuleks lõpetada tselluloosi tootmine. Hiljem selgus, et asendustselluloosi hankimine oli palju keerulisem. Istungisaalis jätkus elav arutelu. Ants Tammeleht tegi ettepaneku Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Tammeleht toetas ka mahepõllumajandst. Istungijärgu juhataja kuulutas välja vaheaja.
Põhjenda lühidalt. Riigi sisevedudes on olulised raudtee ja auto transport, sest mõlema liigi jaoks on hästi arenenud teedevõrgustik. Samas on Rootsi liiga väike,et tarvitada tuleks lennukeid. Rahvusvahelistes vedudes on oluliseimateks transpordi liikideks mere transport; tänu heale väljapääsule merele. Samas on hästi arenenud rongi liiklus Rootsi ja Taani vahel, ehk siis terve Euroopaga, samas on samad riigid ühendatud ka sillaga, nii et rahvusvahelises transpordis on oluline ka autotransport. Väga olulisel kohal on ka lennukitransport, kuid see pole sama oluline kui laeva või rongitransport. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis. (a) Autotransport. Teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedam või hõredam, miks? Autoteede kogupikkus. Teedevõrgu tihedus on suurim kagu- ja põhja osas, sest seal paiknevad ka suurimad linnad ja on elanike tihedus suurim. Kõige väiksem on teedevõrgu tihedus aga riigi põhja- ja loodeosas,
Riik on üpris jõukas ning on ka haritud tööjõudu, paraku puudub informatsioon riigis asuvatest mainekatest ülikoolidest, mille läheduses oleks teadusparke, samas on neid võimalik rajada. 17 TRANSPORT Transpordi infrastruktuuri arengut takistavad riigis eelkõige mäed. Tänu riigi pikkusele ning suurlinnade kaugusele üksteisest, on sisevedudes oluline koht lennundusel. Lisaks on tähtsal kohal ka autotransport. Vanasti oli olulisel kohal ka raudteetransport, kuid praegu mängib see vaid väikest rolli riigi sisevedudes. Rahvusvahelistes vedudes on olulisel kohal raudteetransport, mida kasutatakse suures osas metallimaagi transportimiseks. Samuti on rahvusvahelistes vedudes oluline koht õhu- ja meretranspordil. Joonis 29: Santiago lennujaam Transpordiliigid: · Autotransport
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD.............................................................................................
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.........................................................................
infrastruktuuri arengut Takistavateks teguriteks transpordi arengus on kindlasti mägine maa. See raskendab teede ja raudteede ehitusi ja arengut. Merepiiri puudumine takistab meretranspordi arengut. 7.2 Olulised transpordiliigid Kuna Etioopias on vaene rahvas, ei pöörata erilist tähelepanu transpordile. Inimestel lihtsalt ei ole selleks raha. Liigutakse jalgsi ja karjapidajad oma loomade seljas. 7.3 Eri transpordiliikide arengutase 7.3.1 Autotransport Etioopias on autosid vähem kui 10 autot 1000 inimese kohta. 7.3.2 Raudteetransport Raudteevõrgu tihedus on väga väike, ainult kuni 2km 1000 ruutkilomeetri kohta. 7.3.3 Siseveetransport Etioopias küll on suuremaid jõgesid paar tükki, kuid mingit märkimisväärset siseveetransporti seal ei ole. Sinise Niiluse peal on turismireise nt, aga see ei lähe väga transpordi alla. 7.3.4 Meretransport Meretransport Etioopias puudub, kuna riigil pole merepiiri. 7.3.5 Õhutransport
Kordamisküsimused eksamiks. 1.Saadetis - (consignement, shipment)Saatja poolt saajale ühe korraga teele lähetatud kaupade (materjalide) kogus. Saadetise puhul otsustatase enne teele saatmist, millise transpordiliigi, transpordivahendi, teenusepakkuja, veohinna, maksude, täiendavate tasude, veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850....
1. Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuti arengut? Reljeefi tõttu ei saa rajada nt raudteid. 2. Millised transpordiliigid on olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Sisevedudel auto transport, kuna seda on kõige enam ja kõige lihtsam kasutada. Välisvedudes aga mereteed, sest asukoht on hea mereveod tihedad. 3. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaser selles riigis a. Autotransport. 17 | P a g e Autosid 100 inimese kohta on 10-25. b. Raudtee transport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut. Raudteevõrgu tihedus Brasiilias on 2-4 kilomeetrit 1000 km2 kohta. c. Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtus? Nimera ja märgi kaardile laevatatavad jõed, tätsamad jõesadamad
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................................................8 Metsandus...........................................................................................
ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kemikaalide tootmine, turustamine ja kasutamine põhjustab mitmete keemiliste ühendite sattumist keskkonda, millel on sageli ebasoosiv mõju inimese tervisele, heaolule ja loduslikele ökosüsteemidele. Sageli pole inimesele täpselt teada, missugust mõju üks või teine kemikaal keskkonda sattudes omada võib. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20.
kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi Logistika- materjali-, info- ja rahavoogude poolest ja reisivedudega seotud protsesse Metsamajandus- kõiki töid metsade kordineeriv ja optimeeriv majandusharu istutamisest puude raieküpseks saamiseni Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa hõlmav majandusharu taha (kuni 500km), domineerivaks on Metsasus- metsade osakaal protsentides autotransport teatud territooriumil. Kaugveod- kaubaveod üle 500km Puiduvaru- metsades olev puidu hulk kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud m3/ha. transpordiliigid Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe juurde kasvanud puidu kogus teatud maa- lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures
eeterlikud õlitaimed, mille viljelemises kuuleb Bulgaariale ka esikoht terves maailmas. Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed, kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild. Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 aastal hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata. Bulgaaria sisevedudest on kõige populaarsemad raudtee ja autotransport ja väliskaubandusesjõe- ja mereveondus. Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud.
(tekitades näiteks hingamisraskusi).4 Praeguse õhusaastepoliitika tagajärjel õhusaaste negatiivne mõju Euroopas küll väheneb, kuid jääb lisameetmete puudumise korral ka tulevikus suureks. Lisaks süsinikdioksiidi heidetele on autotranspordil suur osa õhusaastes. Hoolimata sellest, et autotootjad on suutnud energiatõhusate autode tootmisega saasteainete hulka oluliselt vähendada, suureneb autode hulk teedel järjepidevalt, mille tulemusena on autotransport jätkuvalt suureks saasteallikaks õhus. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
kergetööstus moodustab küllatki suure osa riigimajandusest. (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html) 25 Transport Taani laevaliiklust soodutavad tema hea asupaik saab hästi ja kohe laveaga ligi. Kuid kui rongiga minna siis peab minema läbi teiste riikide enne sihtkohta jõudmist. Samuti on Taanis olemas lennujaamad seega saab sinna ka lennugiga. Rääkimata sõiduteedest. Autotransport Kogu pikkus: 71 474 km Sillutatud: 71 474 km (k. a. 880 km kiirteid) Sillutamata: 0 km Raudteetransport Kogu pikkus: 2 859 km (508 km privaatne omand) Standartne tase: 2 859 km 1 435- m mõõturiga ( 600 km elektrifitseeritud; 700km kahekordset rada) Raudtee on ühenduses Saksamaaga. Õhutransport Lennujaamu : 116 lennujaama Maabumis/ tõusmisrada: sillutatud 28; sillutamata 88
väliskapitali osa on suur ka farmaatsiatööstuses. Tuleviku perspektiivikamateks valdkondadeks võib pidada logistikat, keskkonnakaitsega seonduvat tööstust ja turismi. Transport Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Autotransport , sest see on mugav, kiire ja siis jõuab täpsesse asukohta. Raudteetransport kuna siis saab suuri koguseid transportida. Meretransport, kuna saab ka suuremaid koguseid transportida. Õhutransport , kuna see on kiire ja mugav. Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku. Ungaris on väga ulatuslik maanteede võrgustik, mitmetes suundades on ehitatud kiirteid
Infrastruktuuri arengut soodustavad suured, laiad ja pikad jõed, midamööda käib ligi pool riigisisesest transpordist. · Millised transpordiliigid on olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Sisevedudes on küllaltki olulisel kohal raudteevedu, autovedu ja jõgedevaheline vedu. Rahvuvahelistes vedudes mängivad suurt rolli lennundus Frankfurt) ja laevandus (nii jõgedel kui merel). · Autotransport Kõige tihedam on teede võrgustik lääne- Saksamaal, Ruhri tööstuspiirkonnas. Samuti ka suuremate linnade ümbruses. · Raudteetransport Saksamaa suuremad rauteed piinevad suuremate linnade vahel. Tänu raudteetranspordile transporditakse erinevaid kaupu Lõuna- ja Kesk-Saksamaa paigust Põhja-Saksamaale, kus edasi laaditakse kaup laevadele. Raudteetransport on väga tähtis ka reisijatele, sest tänu kiirrongidele toimub pidev reisimine
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
ÕHK Kvaliteeti mõjutavad tegurid on : keemilised ühendid ühed on tervisele kahjulikud teised on inimesele neutraalsed kuid keskkonna suhtes mitte neutraalsed, müra, tolm, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus- mõjub elavatele kudedele, mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus. Elektromagnetväljad Põhilised pahandusetekitajad on: Paiksed saasteallikad, mille all mõistame energeetika ja tehnoloogiaseadmeid mis on suure osaglobaalprobleemide allikaks. Transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja. Radarid, raadiojaamad ja solaariumid elektromagnetvälja ja ultraviolettkiirguse allikana. Röntgeni ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuse ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana. TAIMED Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks · Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik..............................................................................................
Väike kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad ühes basseinis Transpordi korraldamise protsessi järgi: a. Otse- mereühendus (sadamatevahelised veod) - kaupade vedu teostatakse ainult meretranspordi vahenditega, sõltumata transpordiprotsessis osalevate laevade arvust (üks või mitu vedajat) b. Otse-segaühendus - transpordiprotsessis osaleb peale meretranspordi veel mingi muu transpordiliik (raudteetransport, autotransport jne) 3. Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus) Töökorralduse vormi järgi: a. Liiniveod (Liner Shipping) – Liinilaevandus on selline laevade töökorralduse vorm, mis teenindab põhiliselt väikesepartiilisi kaubavooge ja mida saavutatakse laevade liikluse korraldamisega graafiku või sõiduplaani alusel. b. Ühepoolsed liinid – liini teenindavad ühe riigi laevaomanikele kuuluvad firmad
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turba...
4) Masstoodangud annavad odava, kuid harituma tööjõuga riigid Nt Ida-Euroopa, Ida- ja Kagu- Aasia TRANSPORT EHK VEONDUS Transport on teisi majandusharusid liitev ja teenindav majandusharu Jaguneb: 1) Reisijateveoks 2) Kaubaveoks Veonduskompleksi kuulub ka teede, sadamate, lennujaamade jne ehitamine ja hooldamine. Veoste liigid: 1) Konteinerveod- veoste toimetamine sihtkohta ümberlaadimisega 2) Ekspressveod- -„- ümberlaadimiseta Transpordiliigd: I. Autotransport Eelised: 1) Kiire 2) Hoiab kokku ümberlaadimiskulusid 3) Paindlik nö „uksest-ukseni“ Puudused: 1) Teede ehitus kallis 2) Kütus kallis 3) Väike kaubamahutavus 4) Vajab palju tööjõudu II. Raudteetransport Eelised: 1) Odav 2) Suur kaubamahutavus 3) Kiire- reisijatevedu 4) Sõltumatus Puudused:
tsingi- ja pliimaagi kaevandamine ning maagaasi tootmine. Vanadest tööstusharudest on tähtsad laevaehitus ja remont ning kalatööstus. Toodetakse ka põllumajandusmasinaid ja autosid. Riigi ainus metallurgiatehas (tarbib vanarauda) asub Corkis. Tähtsamad tööstuslinnad on Dublin, Cork ja teised sadamalinnad, põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid on kogu riigis. Peamiseks veondusliigiks on autotransport.. Eksporditakse eriti tööstustooteid ja toiduaineid. 1993. aastal oli umbes 17% tööjõust tööl tööstuses; 12% põllumajanduses, metsanduses ja kalastuses; 18% kommerts-, kindlustus- ja finantsasutustes; 6% ehituses; ja 47% teistes valdkondades. 9 Peamised põllumajandussaadused Loomakasvatus - liha, meiereisaadused, veised, lambad, sead. Saagid - oder, suhkrupeet, kartul, nisu, kaer.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
