Muudetakse järgija nägemust töö iseloomust; Arendatakse järgijate seas sügavat kollektiivset identiteeti; Suurendatakse individuaalset ja kollektiivset enesetõhusust. J. Congeri ja R. Kanungo (1987) järgi on karismaatilisele liidrile omane 7 momenti: Visiooni ekstreemsus, Kõrge personaalne risk Strateegia sundimatus (Use of unconventional strategies) Situatsiooni täpne hindamine Enesekindluse teadvustamine Autoriteedi rakendamine 20.Järgimine:stiilid,mõjuallikad,strateegiad Järgimise stiilid Kelley (1997) järgi: Passiivne 14 Võõrandunud Tõhus Konformist Pragmaatiline ellujääja Järgija isiklikud mõjuallikad: Teadmised Asjatundlikkus Pingutus Veenmine Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD:
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel
lugeda Tõendusmaterjalid Kõik mida saab kontrollida otsesele vaatlusele toetudes või kogemusest lähtudes. Tõendusmaterjalid - faktid - katsetulemused - statistilised andmed - standardid, normid 8 5.05.2016 Tõendusmaterjalid - normatiivaktid - aksioomid - viited varem tõestatud asjaoludele - viited eksperdi, autoriteedi, klassiku arvamusele Teadustekst Lugeja: - on harjunud selliseid tekste lugema - omab ettekujutust, milline teadustekst peab olema Teadustekst Usaldusväärsus Põhjendus Täpsus 9 5.05.2016 Teadustekst Neutraalsus Impersonaalsus Teadustekst Struktuur: - sissejuhatus - teema arendus - kokkuvõte
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
hooldada) Probleemid ilmnesid ka riigi valitsemises, sest vabariiklik korraldus vastas ainult Rooma linnriigi vajadustele. Mariuse sõjaväereform: 1) Proletaaride värbamine palgasõduriteks (väepealikult relvastus + maatükk)- ehk nad said pappi selle eest ja sellep taheti sinna saada NB: ennem olid siiski kohustuslikus sunnis talupojad, kes tegid seda tasuta 2) Senati ja magistraatide ignoreerimine 3) Väepealiku autoriteedi suurenemine Sulla oli esimene riigimees, kes kehtestas (82 eKr) riigis ainuvõimu (diktaator; esimest korda oli Roomas diktaator). Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine- Esimesel sajandil algasid Rooma impeeriumis kodusõjad, mis lõppesid aastal 30 eKr keisririigi kehtestamisega. Osapoolteks olid vabariigi pooldajad (senat) ja väepealikud (kolm väepealikut ühendasid oma jõud, et võidelda senati vastu)
Normativistide teooriad. Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega. Selle koolkonna rajaja ja silmapaistvaim esindaja on Hans Kelsen, Eestis aga omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur- Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Nende arvates tekib õigus vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn alusvorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas, veel ka õiglase õiguse idee. Seega alusnorm on õigusnormide ning aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (seda võib nimetada A-normiks). Normativismi positiivne teene: 1) Teooria on väga tugev selle poolest, et aitab hästi rakendada printsiipi õigus on õiglus, seob absoluutses määras printsiibi ja konkreetse positiivse õiguse;
28 29 Selle kallal juureldes nõustusid nad, et tõepoolest ei tule kellelegi kasuks viisakaks sundimine mitteverbaalne käitumine annab – enam kui miski muu – märku enesekindluse puudumisest oma õpetaja „kontrolliva“ käitumisega. Tegelikult tuli nii välja, et need õpilased tahtsid õpetajalt autoriteedi ja positsiooni suhtes. Mõnedes õpilastes võib see isegi provotseerida tarbetult konku- tõhusat „kontrolli“, kuid osaliselt tähendas selline kokkulepe, et nad muudavad enese kontrolli- reerivat käitumist. Kui õpetaja seisab õpilaste rühma ees äreval ilmel, käed kaitsvalt – suletud mise õpetajale väljakutseks: „Sa pead tõestama, et suudad meid kontrollida
1) käitumist motiveeriv toime - sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimese tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimima just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus - inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale, kusjuures üksikisiku lähtekohast võib sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja; 3) realiseerimise viis - kui sotsiaalse normi autoriteeti võib tingida austus, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi: sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul (nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt); 4) eesmärk - sotsiaalse normi eesmärgiks on saavutada kehtestatud reegli või
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taa...
· Hospitaliitide ordu jätkas selle tegevusega, mida ta tegi ka Palestiinas tegeleti ravitsemisega. · Saksa ordu alustas oma tegevust Preisimaal, seal tekkis Saksa orduriik, omas teatud võimu ka keskajal Eestis ( Liivi ordu ) · Templirüütlite ordu tegutses Prantsusmaal, neist kujunesid välja rahalaenajad, nad olid vaimulikud. Nad teadsid saladust Püha Kraali kohta Ristisõdade tulemused: 1) tervikuna paavsti autoriteedi langus 2) kuningavõimu tugevnemine, feodaalid surid sõdades 3) Kaubanduslik ülemvõim läks Veneetsia ja Genova käte. 4) Tekkinud ordud kandsid oma tegevuse üle Euroopasse 5) Levisid ketserlikud( katoliku kiriku vastased ) ideed 6) Vastasseisu süvenemine 3 tsivilisatsiooni vahel(Islam,Bütsants ja Lääne) 7) uute oskuste ja teadmise levik Euroopasse(paber,araabia numbrid,kreeka autorite teosed,diivan) KRISTLUS
Nüüd kunstilt võetakse see salapära ära. Kunstiteosed jõuavad inimesteni teisiti, neid kogetakse teisiti jne. Kunstil on võimalus toimeks, mis ei ole talle algselt sisse kodeeritud. - tänu tehnilisele reproduktsioonile. Milline on kunstiteose aura? Nt näitusele minnes on see aura õhus tunda. Aura on midagi kokkuleppelist. Nt filmikunst vs teater. Teatris esitatase pealtvaatajatele, filmi üles võttes kaamerale. See muudab teose aurat. Aural on ka autoriteedi tähendus. Kunstitoese tarbimine loob tähendusi. Meil on võimalus kogeda kunstiteost ükskõik mil hetkel ja kus, mitte rituaalina (kontertile minnes, näitust vaadates). Kunstiga saab palju korda saata kui ta vabastada rituaalist. Althusser - eluaeg kannatas depressiooni all, tappis oma naise, elu lõpu veetis vaimuhaiglas. Katsus marksismi käsitleda nagu teadust. Tegeles hilisema Marxiga. Kogu ideoloogia puudutab meid kui subjekte. Räägib meiega individuaalselt
kontrolliva mehhanismina loodi Euroopa Kohus. 36. EL-i otsustusprotsess: toimimise tegelikkus (van Schendelen) EL-i otsustusprotsess: toimimise tegelikkus (van Schendelen) Toimimise tegelikkuse uurimine tähendab mitte seda, kellel on võim mida otsustada, vaid millist mõju avaldavad otsustuses osalejad üksteisele. Tegelikud mõjud võivad erineda formaalsetest mõjudest aja, info, toetuse ja autoriteedi erinevuste tõttu. Näiteks- eraisikutest lobbijad- minimaalne formaalne võim, ent mõju võib olla ulatuslik. Lisaks, tegelikult ei valmista ette otsuseid mitte kõrged ametnikud, komisjoni liikmed jms, vaid ametnikud ehk madalama taseme isikud. Otsused, mis võetakse vastu väga kõrgel tasandil (Parlament, Nõukogu) ja nö ,,kõrges poliitikas", ei pruugi tegelikult omada nii suurt mõju. Need võivad hoopis delegeerida vastutuse ära (Komisjon) ning nendest tulenevad otsused võivad
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik...
Kuid ka seetõttu, et seda on juba tehtud. USA Tennessee osariigi pealinnas Nashville'is seisab juba ligi 100 aastat püsti täismõõtmetes Parthenoni koopia. Isegi 36 m kõrgune Pheidiase Athena Parhenos on selles kunstlikus pühamus püsti. On see kuju aga ehtsast elevandiluust ja puhtast kullast? see on omaette küsimus! Nashville'i Parthenonis asub kohalik kunstimuuseum. _______ 1 Perikles (u.495 429 eKr.) Ateena riigimees; oli pikka aega suure autoriteedi pärast Ateena tegelik riigijuht; tema ümber koondus silmapaistvaid kunstnikke ja teadlasi 2 Erechtheion loe: ereh'teion; müütilisele maast võrsunud Ateena kuningale Erechteusele (loe: ereh'teus) püstitatud joonia stiilis tempel Akropolil 3 Pheidias loe: feidiias 4 Elgin loe: eldzin MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis on Akropol? 2. Mis vahe on sõnadel Parthenon ja Panteon? 3. Kes või mis on karüatiidid? 4
sunnivahenditega. Ja selle tulemusena oli tekkinud tavaga võrreldes teatud spetsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Seega on õigus käitumisreeglite ja normide kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja millede täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel
Caporetto- Itaalia rinde kokkuvarisemine Cambrai- saksa väed löövad Inglise-Prantsuse pealetungi tagasi Sõda Läänes venis jätkuvalt USA sõttaastumine raskendas Saksamaa olukorda Saksamaa huvides oli, et Venemaa võimalikult kiiresti sõjast lahkuks Segane olukord Venemaal tuli Saksamaale kasuks Venemaa olukord 1917 a algul Majanduse kokkuvarisemine Sõjaline ebaedu Sõjatüdimus Toidu- ja küttepuudus Talurahva rahulolematus seoses maapuudusega Valitseva perekonna autoriteedi langus Grigori Rasputin Korralagedus sõjaväes Veebraruarirevolutsioon 23. veebruaril (ukj- uue kalendri järgi 06.03) algavad Petrogradis tööliste väljaastumised. Ettevõtted lõpetasid tööd RAHU, LEIBA, MAAD 27. veebruaril ühinevad vastuhakuga sõjaväelased 2. märts 1917 tsaar loobus võimust oma venna kasuks, vend loobus ka võidust, Venemaast sai vabariik Kaksikvõim Venemaal kujunes välja kaksikvõim: 1. Ametlik võim: AJUTINE VALITSUS 2
Just niisuguste stiimulite esinemine valises keskkonnas või inimese sisemaailmas suurendab olulisel määral agressiivsete käitumisaktide esinemise tõenäosust.Berkowitzi arvates kalduvad kuritegelikule käitumisele frustratsiooniseisundis just suure saavutusvajadusega indiviidid. Kuuletumiskäitumise eksperimentaalseks uurimiseks korraldatud Stanley Milgrami(1933-1984)eksperimendid on tänaseks muutunud klassikaks.Eesmärgiks oli teha kindlaks autoriteedi mõju käitumisele,samuti oli vaja välja selgitada,kui kaugele lähevad inimesed julmuses,olles autoriteedi käsu all.Edasistes katsetes varieeris Milgram erinevaid karakteristikuid,Oluliseks osutus füüsiline distants-mida kaugemal oli ohver,seda suuremaid elektrilööke anti. Philip Zimbardo kuulsates katsetes uuriti deindividualiseerimise mõju inimkäitumisele.Püstitati hüpotees,et suurlinnas,kus on
õiguspärane vorm. Selle poolt räägivad: a) teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad. b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Argumente demokraatia vastu: A. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? B. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip C. Paternalismi (isa-armastuse) idee D. Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed E. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid F. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 14
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Liidu keskus ja liidukassa asupaik Apolloni pühamus Delosel. Liidukassat juhtis synedrion. Maks rahas - foros või pandi välja laevad. Kimoni juhtimisel saavutati edu. 450 liidukassa Ateenasse. Ateena domineerimine, liitlaslinnades aristokraatia vastuseis, kuna Ateena toetas demokraatlikke süsteeme liitlaslinnades. Periklese positsioon Ateenas - 30 a võimul, hiilgav kõnemees, õpetaja Anaxagoras, naine Aspasia - endine Mileetose hetäär. Kujur Pheidas sõber. Rahvakoosolekute autoriteedi tugevdamine. Riigipalk ametnikele. Imperialistlik välispoliitika. Sparta-vaenulik. Ehitas Ateena kindlustuste süsteemi (pikad müürid Pireuse sadamani) ja taastas 437 Akropolil pärslaste lõhutud templid kasutades selleks Delose mereliidu raha. metoigid: vabad mittekodanikud Ateenas (met-koos, oikos-maja; kooselajad), ametlikud residendid, maksukohuslased, elu ja varandus oli kaitstud, poliitilisi õigusi polnud. Kinnisvara omamine keelatud, rendiõigus
Millestki rääkides loome diskursiivset objekti. Kriteeriumid uurimuse teaduslikkuse usaldusväärsuse hindamisel, Strateegia ja kriteerium: Usaldatavus (credibility) Pikk ja mitmekesine välitöö kogemus Refleksiivsus, välitöö päevik Triangulatsioon Retsenseerimine Salvestustehnika kasutamine intervjuus Uurija autoriteedi rajamine Strukturaalne koherentsus (sidusus) Viitamise adekvaatsus Ülekantavus (transferability) Andmete võrdlemine demograafiliste andmetega Tihe kirjeldus Töökindlus (dependability) Triangulatsioon Uurimismeetodite tihe kirjeldus Retsenseerimine Tõendatavus (confirmability) Triangulatsioon
Õnn pole saavutatav kuniks on sõjad. Kui üks keiser valitseb kogu maailma, pole tal motiivi enam oma valdusi laiendada, seega rahu... Kõrgeim kogukond on impeerium. Inimese peamine omadus on mõistus, rassi eesmärk on realiseerida ratsionaalset elu, see võimalik ainult universaalse rahu korral, mis on parim inimõnne jaoks ja hädavajalik vahend inimese ülimaks eesmärgiks. Kõik inimesed nagu Jumala valitsuses loodu üle, peavad olema ühe autoriteedi all. Suurim ühtsus on parim. Rahu inimeste vahel ei ole võimalik, kui pole kõrgeimat otsustajat kuningate ja vürstide üle. Ühendas traditsioonilise impeeriumi ideaali Aristotelesega. Ka roomlased püüdlesid impeeriumi suunas nii vallutajate kui vallutatute ühise eesmärgi nimel. Kirikul ei saa olla ajutist võimu, see on kiriku loomusega vastuolus. Kirik valitseb armastuse, mitte sunduse läbi. Samas on vaimne ja maine võim kui autoriteet ja võim, mis peavad olema koos
Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist. Pädevust saab vahetada autoriteedi vastu. Äärmisel juhul jõuab asi nii kaugele, et mida rohkem on eksperdil autoriteeti, seda vähemaks jääb tal pädevust, kuni tema varud ammenduvad ehk teisisõnu, mingi loomingulise tõuke andmiseks vajalik energia lõplikult otsa saab. Kuna ekspert ei saa toetuda sellele, mida ta teab, kõneleb ta hoopis koha nimel, mille ta tänu oma erialale on ära teeninud. Ehkki teadus tegi nende diskursuse usaldusväärseks, ei olnud see midagi enamt kui tavakeel, mida
võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid.
· Ameeriklaste negatiivse suhtumise tõttu tempelmaks tühistati 1766 Uued maksud · SB vajas palgaraha kolooniate kubernerude ja kohtunike jaoks · 1767 Townshend act = nt. Uues tollimaksud (mh tee sisseveo maksustamine; senu tarbitud Lääne-India saarte kaudu vahendatud salakaubateed) · Uus protestide laine ja SB impordi boikoteerimine! · SB väeosa Bostonisse; TA tühistamine 1770 · Maksuvaidlus jätkus, kuna SB vajas raha ja enda autoriteedi kinnitamist Maksutüli tulemus 1763-1770 · Ameeriklaste poliitiline aktiivsus ja omavaheline koostöö on ärganud: lendlehed, ajalehed, vastupanuühingud, (sons of liberty, daughters of liberty), avalikud koosolekud · Arutluse teema: Missugused peaksid olema PA kolooniate ja SB vahelised põhiseaduslikud suhted ? Tee Iseseisvuse poole 1770-1775 · SB sõjavägi Bostonis alates 1768 alates !
Neile meeldib teisi inimesi muuta enda arvamuse järgi, oma arvamust peale suruda ja võim võimaldab olla ka agressiivne. Sundustega inimesed tahavad, et kõik inimesed oleksid sellised, nagu nemad arvavad, et nad olema peaksid. Sundustega inimestel on tihti naiivne usk, et kõike saab süsteemselt haarata ja kõike saab täielikult valitseda. Nad eelistavad enamasti selliseid eluaalasid, mis on seotud juhtimise ja võimuga. Näiteks korra, seaduse, autoriteedi nimel töötajad. Näiteks poliitikute seas on tihti sunduslike joontega inimesi. Inimestevahelistes suhetes teevad nad teistele pidevalt ettekirjutusi, millised nad peaksid olema. Eriti tuleb nende puhul välja põlvkondadevahelised probleemid. Sundustega tüüp arvab, et teine põlvkond elab valesti, mõtleb valesti jne. Neil inimestel on alateadlik hirm, et kõik võib iga silmapilk muutuda kaootiliseks, kui nad enese või teiste kontrollimisest loobuvad. Palju võimu, palju teadmisi,
Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav manipuleerimisele indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on Agregaatide püsivus selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste Hirm muudatuste ees, agressiivsus inimestega. Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi Sihiratsionaalne tegevus eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on Tegevus, mille eesmärk on võimalikult väikese vaevaga enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele saavutada soovitud eesmärk põhjustele (jääkidele). Väärtusratsionaalne tegevus Eliidiringlus
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -- teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust -- kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates õige! a
Algatusvõime. 14. Ühtekuuluvus, personali ühendamineKlassikaline organisatsiooni struktuur kujunes välja 19. sajandi lõpul. Kõrvuti sellega kujunes välja bürokraatlik organisatsiooni struktuur. MAX WEBER (18641920) Bürokraatliku koolkonna esindajaks on Max Weber, saksa sotsioloog. Ta kirjeldas bürokraatlikku organisatsiooni kui kõigist teistest organisatsiooni tüüpidest paremat täpsuse, distsipliini ja stabiilsuse poolest. Max Weber defineeris kolm põhilist autoriteedi tüüpi: Traditsiooniline põhineb inimese ja positsiooni austamisel Karismaatiline põhineb juhi isikuomadustel Seaduslik tippjuhtkonna autoriteet, mis põhineb kehtestatud reeglitele ja regulatsioonidele Weber püüdis kirjeldada, mida tema tajus organisastiooni mudelina. Ta kasutas oma mudelis kõiki kolme tüüpi autoriteeti , selget hierahiat, töö spetsialiseerimist, rohkelt reegleid ja regulatsioone. Oma mudelit nimetas ta bürokraatlikuks organisatsiooni struktuuriks.
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava
Salk, kus on mitu tuumpere, moodustatakse siis kui on vaja teha hooajalisi töid. Need on küttide, korilaste ühiskonnad. Kalad ja loomad liiguvad hooajaliselt. Erinevaid loomi jahitakse erinevalt. Miks on vaja,et rohkem inimesi kokku saaks? Nt kui tulevad kalaparved, on vaja kiiresti kala püüda, üksi õngitsedes ei jõua palju püüda. Tuumpere üksi ei saa hakata. Sellistes ühiskondades on salk poliitiliset autonoomne, ta on kõrgeim üksus, allapoole jääb aind tuumpere. Salgasisesed autoriteedi erinevused on väikesed. Tunnustused leiavad erilised isiklikud võimed, kui kellegi on nt võime suhelda vaimusega. Salkadevahelised suhted on kontruktiivsed, kehtib heksogaamia tava. Salk, mis koosneb 5 tuumperest, see väike hulk inimesi vajab suurt territooriumi elamiseks, sest loomad ju ei püsi paigal, keda küttida, veekogud peavad lähedal olema. Need inimesed elavad väga hõredalt, ei saagi olla palju teisi salkasid, kellega suhelda.
Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Erinevad hoolduse tüübid Tööstuslik revolutsioon Kohanemisprobleemid Rahamajandus, vajadus teha tööd oma ära elamiseks; isikliku elu korralduse muutus ja desorganiseeritus, usuküsimused Muutused perestruktuurides "traditsioonilise" peretüübi muutumine; maale maha jäänud pered, patriarhaalse autoriteedi nõrgenemine, suurem individualism, eakate prestiizi vähenemine Tööga seotud probleemid Sõltuvuse tekkimine palgatööst, tööpuudus, käsitöö suutmatus konkureerida tööstustoodanguga; tööpäevade pikkus ja tingimused Isikliku desorganiseeritusega seotud probleemid Kuritegevus, vaesus, tööpuudus, prostitutsioon, alkoholism, enesetapud, neuroosid Sotsiaalprobleemide teadusliku uurimuse algus
1918. 3 märts Bresti rahuleping Saksamaaga 1918 20 kodusõda 1922 NSV Liidu moodustamine 1924 Lenini surm 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides. Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln. Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega. Tööliste streigid. Talurahva maapuudus, madal elatustase. Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg pankrotioht
Sügisel võtab karu enda juurde Hoolitseb tema eest terve talve Tapab karu karu koljust () saab austusobjekt ( ) V ARAJASED AJALOOLISED USUNDID: · Egiptus: - Iseloomulik : uuenemine ja viljakus seotud Niiluse igaaastase üleujutusega. - Vaarao jumaliku autoriteedi ja templi rituaalidega säilitati stabiilsust ja korda - Surmaga ümbritsetud rituaalid egiptlaste lootus, et pärast surma jätkub elu nagu enne. - Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad: Päikesejumal Ra Teeba jumal Amon Tõeja korrajumalanna Maat (sümbol sulg) Sünnitusejumalanna Thoeris
kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid.
vedade sisu, kuid täiesti uued mõtted. (õpetaja-õpilane vaheline vestlus) 5. Bhagavadgita vestlus sõdalase Arjuna ja Krisna vahel. (Aejuna ei tahtnud võidelda, aga Krisna ütles, et tema svadharma kohaselt ongi vaja just sõdida.) Nende vestlusest algas allakäigu põhjustanud lahing. Tulejumal Agni tuli appi arialastele edasijõudmiseks, aga lõpuks nad jäid ikkagi paikseks. Maailma kavatseti muuta iseenda muutmise teel. Paljud hülgasid Vedade autoriteedi (ja pole seega hinduistid) Akasa tühi ruum, mis on maailma loonud. Upanisali puhul õpilased: ,,Mis on absoluut?" Õpetaja võib vastata vaikusega, mis näitab, et sellest ei saa kõnelda, seda saab vaid tunnetada. Teine võimalus on kirjeldada kõike seda, mida absoluut ei ole, aga ise pead aru saama, mis ta siis on. Kolmas võimalus: tattvamasi ehk absoluut on kõigis meis a:tman. Moksa ehk vabanemiseni jõudmine ja absoluudiga ühinemine on kõrgeim eesmärk. (Selleni
· Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm o teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad o ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad · Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam · Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip · Paternalismi (isa-armastuse) idee · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon:
· Karisma mõjuvõim. 3. Poliitiline mõjuvõim (political power): · Otsustamise mõjuvõim, · Koalitsiooni mõjuvõim, · Kaasamise mõjuvõim, · Institutsiooni mõjuvõim. Mõjuvõimu teema on oluline, sest sellel baseerub eestvedamine eelkõige isiku mõjuvõimu (s.h. isiksusega seotud aspektid) rakendamisel. Juht saab ja peab kasutama 16 kõiki mõjuvõimu allikaid, kuid eestvedajaks saab kujuneda vaid autoriteedi saavutamise kaudu. Inimeste mõjutamine viib tavaliselt üheni kolmest tulemusest: · Nõustumine juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks; · Samastumine samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiizika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil; · Internaliseerumine oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja
seletamine. Ajaloolase Jacob Burckhardti sõnul avastas renessanss indiviidi ja rajas sellega tänapäeva individualismi. Linnastumine: Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. Parimad esinejad küünivad selles teatraalses etenduses jumaliku täiuseni. Leon Battista Alberti (14041472) filosoofia materialiseerumine arhitektuuris. Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine. Francesco Petrarca (13041374). Inspiratsioon: piibel, Püha Augustinus ja Cicero. Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks: Üks asi on teada, teine armastada; üks asi on mõiste, teine tahta. vaenulikkus filosoofiliste arutluste suhtes; kahtlus intellektuaalse vabaduse vajalikkuses (kus igaüks võib meeldida vulgaarsele
Iga aste viib Jumalale lähemale (vihje uusplatonismile). Läbi müstilise elamuse ja askeesi tõustakse kõrgemale, astmetele vastavad sümbolid. JOHANNES SCOTUS ERIUGENA (u.810-877): 850 kutsub Karl Kiilaspea ta oma õukonda. Igasugune inimlik tung teadmiste järele lähtub usust ilmutusse. Mõistuse ülesanne on seletada ilmutuse mõtet. Usu ja mõistuse vahel pole vastuolu. Järgima peaks kirikuisade autoriteeti, niivõrd kui see on kooskõlas ilmutusega. Kui tekib vastuolu autoriteedi ja mõistuse vahel, siis tuleks eelistada mõistust. "Predestinatsioonist" - ettemääratus. Inimese tahtevabadus on seotud usuga. Pole tõsi, et Jumal on mõned inimesed põrgusse määranud. Peateos "Loomuste jaotusest" - on 4 loomuse vormi, erinevad astmed: 1)loomus, mis loob ja pole loodud - Jumal kui looja; 2)loomus, mis on loodud ja mis loob - jumalikud ideed ehk ürgpildid; 3)loomus, mis on loodud ja mis ei loo - üksikud asjad, ka inimene; 4)loomus, mis ei loo ja mis ei ole
(ADHD - Attention Deficit Hyperactivity Disorder / hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega). Teie lapse andekuse määramiseks tuuakse välja järgmised omadused: 1. Omab kõrgendatud tundlikkust. 2. Mistahes tegevus tüütab teda kiiresti ning 3. Omab palju energiat. 4. Jääb mulje, et ta on suuteline oma tähelepanu keskenduma vaid lühikeseks ajaks. 5. Vajab suhtlemist emotsionaalselt tasakaalustatud ja turvaliste täiskasvanutega. 6. Protesteerib autoriteedi vastu, kes pole demokraatlikult meelestatud. 7. Eelistab ise valida õppimisviisi, eriti lugemises ja matemaatikas. 8. Võib kergesti kaotada emotsionaalse tasakaalu, kuna tal on suurejoonelised ideed, kuid puuduvad võimalused või inimesed, kes aitaksid tal oma ideid ellu viia. 9. Omandab teadmisi kogemuslikul teel, keeldudes mõttetust tuupimisest või lihtsalt passiivsest kuulamisest.
õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Nad eitavad kaasust. Normatiivsed teooriad Silmapaistvaim esindaja ja koolkonna rajaja Hans Kelsen, Eestis tuntuim Artur-Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Õigus tekib vaid iseenesest, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on ALUSNORM - moraalse autoriteedi absoluutne allikas. Alusnorm (baasnorm) - õigusnormide ning -aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (A- norm). A-norm realiseerub, kui Põhiseadus kui A1 norm (tuleneb A-st) V Tavaline seadus kui a1-norm (tuleneb A-st ja A1-st) V Määrused (tuleneb A-st, A1-st ja a1-st) (jne) V Üksikaktid - (üksikaktid) - (need jõuavad vastava ja iga üksiku isikuni, kuid õigust
Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta. 6. Aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Kõrgeim tase. Seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel.
Eesmärgid organisatsioonis Tegevuste üldine koondamine ühtseks. Juhtimise korraldamise ja mõtte avab juhtimise teadus. Formaalne organisatsioon peab vastama nõuetele 1. Üheselt määratletud vastutused. 2.Iseseisvad struktuuri üksused. 3.asendamatuid töötajaid ei ole. 4. Tuleb luua võimalused töökohtade vahel erinevateks seosteks. Organisatsioon on tööjaotos atoriteediallikate selgus ja omavahelised seosed, see võimaldab erinevatel inimestel hästi koos töötada. Org juhtimine eeldab aga järgmisi nõudeid: eesmärgi saaavutamiseks vajalike tööde kindlaks määramist, töö jaotamine loogilisse járjekorda seoeste alusel. Vastutuse määramine ja selle delegeerimine. Rühmade vaheliste seoste määratlemine et saavutada harmooniline rühmatöö JUHTIMISE HIRARHIA organisatsioonis peab saavutama juhtimise hierarhia peab valitsema käsu yhtsus, eipiisa sellest et kui on määratketud kes mis tööga tegeleb, sest veel on vaja yksiktegevused seostada etsaavutada o...
Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamine säilitada. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. Otsuse tegemisel kasutatakse seda, mida ühiskond peab oluliseks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Lähtutakse seadustest aga arvestatakse ka seda, et seaduseid pvõib samuti küsimuse alla seada. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta.
Ptk 18 ütleb Hobbes, et kui monarh või valitsus käitub ülekohtuselt, siis see on igal juhul parem kui kodusõda või looduslik olukord. Valida on inimestel seega vaid kahe variandi vahel: kord või kaos, ja Hobbes annab nõu: "Vali kord". Hobbes räägib ka erinevatest riiklikest kordadest, ta leiab, et kuninglik kord on kõige parem, kuna on kõige ühtsem, järjepidevam, seostab kõige paremini era ja avalikku huvi, ei saa end kadestada ega olla lõhestatud enda vastu, võimujärglus tagab autoriteedi jätkumise ja kodusõja vältimise, kuigi omad puudused on ka kuningavõimul. Et kord on kord (ja see on ühiskondliku lepingu peamine eesmärk!), siis ei tohiks Hobbesi arvates ka eristada "head demokraatiat pahast anarhiast", või "head monarhiat pahast türanniast". Valitsemine on õigustatud nii kaua, kuni on tagatud kord. Suverääni võim kehtib seega nii kaua, kuni ta täidab oma eesmärki, milleks on tagada alamatele turvalist elu
neid oskusi olla, ja need populistid hakkavad demokraatlikku riiki juhtima. Riiki juhitakse ebamääraselt, kasutatakse ideid, millega on valimiste ajal masse ,,ära räägitud". Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Laev, mis satub tormi kätte. Valitakse see, kes on õppinud laeva juhtima, kes on end tõestanud, et oskab seda juhtida. Samamoodi peaks riiki juhtima õppinud ,,kaptenid". · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip. Liider kehastab oma isikus kogukonna tervikut. Tänapäeval kehastavad seda monarhistlikud perekonnad (Inglismaal), kel pole väga suurt võimu. Tekib kokkukuuluvustunne. · Paternalismi (isa-armastuse) idee monarh on justkui pereisa, kes armastab kõiki oma alamaid kui lapsi, tal on reaalne võim ja ta saab seda kasutada üksnes heatahtlikult. · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -- teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust -- kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad >>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -- teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust -- kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad >>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
