Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi.
Õppematerjalid teadus- ja õppetöös on seotud autoriõiguste seadusega. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui õppematerjalil pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud tekste, pilte, jne., siis peab ta eelnevalt autorilt luba küsima. Enamasti aga puudub see luba. Paraku ei olda teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja kus nad võivad teiste autorite teoseid vabalt ilma nõusolekuta kasutada. Seega, mis on teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös? Autoriõigust reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, seega kuuluvad siia ka kõik õppematerjalid, internetileheküljed ja arvutiprogrammid.
aastal. Peo korraldamise mõtte algatas J. V. Jannsen. Teda aitas Lydia Koidula. Ettevalmistuskomitee esimeheks valiti küll pastor Willigerode, kuid praktilise korraldustööga ta peaaegu ei tegelenud. Tema saksapärane mõtteviis põhjustas toimkonnas mitmeid lahkhelisid. Laulupeo protsessi sekkus ka C. R. Jakobson, kes oli tuntud rahvuslike põhimõtete poolest. Talle oli vastumeelt repertuaaris valitsevad saksakeelsed laulud. Nende asemel oleks ta meelsasti näinud meie autorite eestimeelset ja -keelset loomingut. Jakobsoni oma kulul kirjastatud eesti laulude kogumik jäi aga ilmumisega hiljaks. Vaatamata lahkhelidele laulupidu siiski toimus. Repertuaaris oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu. Eestikeelseid oli ainult kaks: A. Kunileid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" L. Koidula tekstidele. Suurt tunnustust avaldasid peolised pastor Jakob Hurdale, kelle kõnest kujunes rahvusliku liikumise programm. Osalejate arv oli üle 800 laulja ja pillimängija. 1879
keelata mingid teod teosega. Ajaloos on autori õigusi nimetatud ka ainuõigusteks (exclusive rights), sest need tagavad autorile erakordselt suure kontrolli oma teose üle. Üldreeglina tekivad nii isiklikud (moraalsed) kui ka varalised õigused teose vahetul loojal autoril, kuid mõned varalised õigused võivad seadusega üle minna teisele isikule (näiteks tööandjale). Autor teostab oma varalisi ja isiklikke õigusi kas iseseisvalt (näiteks sõlmides lepingu kirjastusega) või autorite organisatsiooni (näiteks Eesti Autorite Ühingu) kaudu kollektiivselt. Autori isiklikud ehk moraalsed õigused Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril: 1) õigus teose autorsusele ehk võimalus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel; 2) õigus autorinimele ehk võimalus otsustada, millisel viisil peab olema
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. TOITLUSTUSETTEVÕTTE PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI KÜLASTUS.....6 2. PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI TEENINDUSE PUUDUJÄÄGID JA ETTEPANEKUD PARENDAMISEKS............................................................................9 3. AUTORITE ENESEANALÜÜS.................................................................................11 KOKKUVÕTE................................................................................................................15 SISSEJUHATUS Teeninduskultuur on saanud osaks meie igapäevasest elust. Sellega puututakse kokku ühistransporti kasutades, juuksuris käies ning lõunat süües. Sageli saab kohavalikul määravaks sealt saadud positiivne emotsioon, mida pakub hea teeninduskvaliteet.
Tõde on see, et enamiku inimeste soov pole piisavalt kirglik. Seepärast nad asuvadki ajapuudust ettekäändeks tuues ego kaitsma. Ärge hiilige vabandusi otsides pidevalt kõrvale. Vastutus unistuste täitumise eest lasub ainuüksi teie enda õlul. (Fried, Hansson: 33) Raamatus on juttu ka sellest, kust hankida algkapital firma asutamiseks ning mida ja kui palju on reaalselt vaja selleks, et oma ettevõte toimima saada. Autorite arvamus on igatahes see, et oivalised firmad saavad alailma alguse garaazist ja igaühel võib samamoodi olla. Nad leiavad, et tuleks kasutada võimalikult vähe vahendeid ning ammugi veel mitte välisinvestorite vahendeid. Samas arvavad nad, et kindlasti tuleks kohe luua ehtne firma, mitte aga idufirma, kus saab kulutada teiste inimeste raha senikaua, kuni mõeldakse välja, kuidas seda ise teenida. Tundub ahvatlev, kuid tegelikult on ehtsa firmaga tunduvalt suuremad sansid läbi lüüa. (ibid
Referaat koondab ja süstematiseerib olemasolevat infot, uurimus aga esitab uudseid teadustulemusi. Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige allikate uurimisele. Referaadi ülesanne on anda ülevaade mõnest nähtusest või probleemist algupäraste tekstide põhjal. Referaat ei ole koopia, s.t tekstist tuleb otsida olulised ideed, mis antakse edasi oma sõnadega. Referaat esitab eri autorite seisukohti ja võrdleb neid. Refereeritava järjekorda võib muuta, kuid sisu mitte. Ühtesid ja samu mõtteid ei tohi korrata. Lausete mõte peab olema lugejale arusaadav. Referaadis ei esitata oma seisukohti. Referaat koostatakse mitme, soovitatavalt vähemalt kolme allika põhjal. Uurimus eeldab peale teadusliku ülevaate ka autori oma panust. Klassikalises uurimuses seab autor endale tööhüpoteesi, s.t ta oletab, missuguse tulemuseni ta tööga jõuab. Tööga
Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases keelekasutuses mitmesugustena väljenditena: · Tegin tema seisukohad maatasa. · Kriitika tabas otse märki. · Ta lasi kõik mu argumendid põhja. Autorid jõuavad järeldusele, et metafoori olemuseks on mõista ja kogeda üht liiki asja, sõnastades selle mingit teist liiki asja kaudu
6.22 Plagiaatorlus Psühholoogid ei kasuta oma töös osa teiste teadlaste tööst või andmestikke kui enda oma, isegi kui ta viitab oma töös teistele autoritele. 6.23 Publikatsiooniga seotud tunnustus a) Psühholoogid võtavad vastutust ja tunnustust vaid selle eest, mida nad on ise teinud või selle töö osa eest, millesse nad on reaalselt panustanud. b) Peamise autorina nimetamine ja teised publikatsiooniga seotud hüvitused/tunnustused peavad vastama autorite tegelikule panusele, hoolimata nende staatusest. Üksnes tähtis tiitel ei anna õigust nõuda endale tunnustust artikli eest. Väiksemad panused uurimustöösse või näiteks uurimuse kokkukirjutamine väärivad äramärkimist ääremärkustes. c) Kui artikli või teadustöö aluseks on üliõpilase väitekiri nimetatakse autorite nimekirjas esimesena üliõpilast. 6.24 Andmete/ artiklite korduv publitseerimine
AUTORIDEKLARATSIOON (paigutada tiitellehe pöördele) Autorideklaratsioon Kinnitan, et olen oma uurimistöö koostanud iseseisvalt ning seda ei ole keegi varem kaitsmisele esitanud. Oma uurimuses kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisu- kohtadele, kirjandusallikatele ja mujalt pärit andmetele olen lisanud allikaviite. ______________ __________________________ (kuupäev) (nimi ja allkiri)
Esitage pealkiri. Kuidas vastuse leiate? Valdkondade alt valin E-õppe materjalid, edasi elektroonilised õppematerjalid, sirvin märksõna järgi, valin ajakirjandus. Saan vaste: Pallas, Anu; Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu, Tartu, 2011 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17878/Eesti_ajakirjanduse_ajalu gu.pdf?sequence=1 19.09.12 8. Avage TLÜ Raamatukogugu (www.tlulib.ee) originaalandmebaas Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU). Leidke teavikuid, mille autoriks on Peeter Puide. Esitage leitud kirjete arv ja ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan TLU raamatukogu valiseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes. Liitotsingus otsin autori väljalt Peeter Puide. Saan kuus vastet. Puide, Peeter, Ett nät av regn, Bonnier, Stockholm, 1982 9. Leidke TLÜ AR http://www.tlulib.ee repositooriumist E-Ait TLÜ-s sotsiaalteaduste
Betti Alver ning inimest sõltumatu isiksusena. (1906 - 1989) Bernard Kangro Arbujad on eesti kultuuri üks (1910 - 1994) suuri legende ja luule kuldaja Uku Masing sümboleid. Imetletud ja erakordsete autorite sõpruskond, Arbuma – ennustama, (1909 – 1985) kes sai oma nime 1938. aastal nõiduma, loitsma. Kersti Merilas ilmunud kriitiku Ants Orase Sõna pakkus välja Bernard (1913 - 1986) luulekogu ,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat’’ järgi. Kangro. Mart Raud
brutopalgaga ui – mudeli vealiige i = 1, 2, 3, …, n, kus n on valimi maht (n=60) 1.2. Töös kasutatavad andmed Käesolevas töös kasutatavad andmed on võetud Eesti Statistikaameti kodulehelt. Autorid kasutavad töös andmeid Eesti 15 maakonna kohta aastatel 2005-2008. Seega tegemist on paneelandmetega. Kuna statistikaamet ei väljasta kõiki töös kasutatavaid andmeid suhtarvudena, siis need on leitud arvutuslikult autorite poolt, kasutades Exceli tarkvaraprogrammi. Lisaks osakaaludele on ka brutokuutasu leitud arvutuslikult brutotunnitasu ning keskmise ühe kuu töötundide arvu (168 tundi) korrutisena. Detailsed töös kasutatavad andmed on toodud töö lõpus, lisas 3. Kirjeldava statistika tabelist (vt tabel 1 ja lisa 4) on näha, et keskmise brutopalga väärtus üle kõigi maakondade on 541,9 eurot. Seejuures on brutopalga varieeruvus 467,1 eurot (minimaalne väärtus 381
Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE Viide: 1) võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest, mis on peamine oht teiste autorite ideede või uurimuste kasutamisel ilma vastava osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis
tekste, kuid internet on hõlbus vahend levitamaks kontrollimata fakte ja väärat informatsiooni. Vaadates tänapäeva ajakirjandust on väga keeruline eristada vajalikku ebavajalikust. Kõigil on midagi öelda, piisab sellest, et keegi midagi arvab ja uudis ongi valmis. Meediasse imbub vahet pidamata kõiksugu kirjutisi, mis peaksid, igaüks kuuluma oma kategooriasse, aga üldjuhul pole neid võimalik liigitada, sest on jõutud välja punkti, kus avalikkuseni jõuavad ka nende autorite mõtted, kes ei ole selleks kvalifitseerunud. Üleüldse on keeruline võtta seisukohta kuna meediast on saanud vahend, mille abil raha teha. Aetakse taga võimalikult suuri tiraaze ja internetis üüratut klikkide arvu. Üldjuhul on intellektuaalseid artilkeid raskem leida kuna kollane ajakirjandus on orienteeritud enese müümisele ja meelitab ennast ostma. Nii ei jõua paljud kogenematud lugejad artikliteni, mis oleksid maailmas toimuva seisukohalt
Contra Contra sndis Vrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, ppis Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sjaveteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Ttanud on ta lhiajaliselt inglise keele petajana Kuldre koolis aastal 1994, seejrel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postilem. Prast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Ta toimetas Urvaste Valla Lehte aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lbus, laululine ja leidlike riimidega. Palju leidub tema loomingus paroodiad. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus vga tihti vru murret ja rgib seda ka esmase knekeelena. Contra on srav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes
umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) 19 ooperit 7 missat SOOLOLAULUD Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste zanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele nagu Robert Schumann, Johannes Brahms ja Gustav Mahler. Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Friedrich Schiller, Heinrich Heine, Wilhelm Müller tekste. Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Tähtsaimaks väljendusvahendiks on siiski meloodia, mis vaatamata oma lihtsusele on väga väljendusrikas. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, mis annab edasi meeleolu.
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng"
Polenta Dante Ravennasse, kus Dante elaski surmani. Dante suri tõenäoliselt malaariasse, millesse nakatus diplomaatilisel missioonil Veneetsiasse. Ravennasse Dante ka maeti. Firenze küll soovis ta säilmeid endale saada, kuid see ei õnnestunud. 1829. aastal ehitati Santa Croce basiilikasse talle haud. Haud on siiani tühi. Looming Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Ta kasutas keskaja filosoofide ja müstikute ning selliste vanarooma autorite kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucanuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite Homerose ja Aristotelese teoseid. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul.
2.1.4 Töö põhiosa Töö põhiosa ehk sisuline osa on süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlus- test ning koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning punktidest. Põhiosa peab andma üksikas- jaliku ülevaate ülesande püstitusest kuni lahenduste kirjeldamiseni, põhjendamiseni ning tule- muste esitamiseni. Probleemi põhjalikuks tutvustamiseks tuleb välja tuua erinevate teooriate ja autorite seisukohti ning neid võrrelda ja analüüsida. Lisaks tunnustatud autorite arvamustele peab välja tulema ka õpilase isiklik seisukoht ja arvamus. Teksti ilmestamiseks on soovitav kasu- tada tabeleid ja jooniseid. Kõigi lähteandmete, tingimuste, soovituste, vähetuntud valemite, meetodite jms puhul tuleb näidata nende allikas, viidates vastavale kirjandusele. 2.1.5 Kokkuvõte Töö kokkuvõttes esitatakse lühidalt töö olulisemad tulemused, järeldused ja nende arutelu.
..............................................................................................10 2.3. Seoste analüüs......................................................................................................19 3. SÜNTEES...................................................................................................................22 3.1. Analüüsi tulemuste üldistused..............................................................................22 3.2. Töö autorite poolsed parendusettepanekud..........................................................23 KOKKUVÕTE..............................................................................................................25 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................................27 Lisa 1. Estravel AS bilanss........................................................................................28 Lisa 2. Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2)......
· Afro-ameerika muusikavorm Spirituaalid: · Täidavad rütmilised käteplaksud · Tantsuliigutused, vahele hõiked · Vaimuliku sisuga · Vabadust igatsev Bluus: · Nukra alatooniga · Mustanahaliste kannatustest jutustav kurblaul · Kannatustest jutustav, vähemalt algselt Menestrelid: · Otsene Jazz mu. Teerajaja · Rändteatrite esinejad · Valged pakkusid mustade muusikat · 1840-1900 õitseng Ragtime · sümfoonide rohke · valgete autorite poolt loodud klaveripala · 1897- 1917 õitseng
kokkuvõttev hinnang, milles retsensent soovitab lugeda töö edukalt sooritatuks või mitte sooritatuks Retsensioonis oleks soovitav esile tuua vastused järgmistele küsimustele Kas esitatud töö vastab teemale? Mida võiks lugeda töö peamisteks väärtusteks? Kas töös leidub terminoloogilisi eksimusi või vaieldavusi, millega retsensent ei saa nõustuda? Kas kasutatud viiteallikad on autoriteetsed ja esinduslikud? Kas kõik teiste autorite põhimõttelised seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed, joonised, tabelid on viidatud?
muutusi ja erinevusi, mida oli aeg endaga vahepeal kaasa toonud. Põhiliselt välimuses. Uuema autoportree juurde oli ta pildi nurka lisanud rippuma ka silmuse, mis toob esile mõtteid, et mida ta sellega kujutada võis ja tahtis. Andrus Johan (1906-1941) Aleksander Mülber (1897-1931) ,,Mustlaspoiss ja tüdruk". 1933. Õli. ,,Monsieur Vabbe". 1920. Tint. Nagu öeldud, oli näitusel välja pandud ka teiste autorite poolt tehtud töid, kes samuti Adamson-Ericu ajal oma kunsti viljelesid ning arvatavasti teda ka omamoodi mõjutasid. Mulle endale meeldisid väga kaks tööd, autorite Andrus Johani ja Aleksander Mülberi poolt. Need olid nii stiililt kui ka tehnika poolest üksteisest väga erinevad. Pilt ,,Mustlaspoiss ja tüdruk" meeldib mulle oma kujutatud karakterite hoiaku ja oleku poolest. Pilt mõjub loomulikult ning minumeelest on tabatud antud rahvust hästi iseloomustav emotsioon ja hetk.
pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu Noorte Autorite koondisesse, töödanuid ajakirjanikuna ajakirjas Post, ansambli Whaw! Zaiks laulja, Sven Sildnik, „Päike, mida sa õhtul teed“ 2003, „Null tolerants“ 2004, „Vägistatud jäämägi“ 2006, „Kutse“ 1997, „Torti ja aborti“ 2007 Kristiina Ehin- 1977 rapla, eesti luuletaja ja proosakirjanik, õppinud tartu ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele, töödanud õpetajana, kuulunud
Põhiseaduse § 39 sätestab:“Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.” Üldreeglina tekivad nii isiklikud (moraalsed) kui ka varalised õigused teose vahetul loojal – autoril, kuid mõned varalised õigused võivad seadusega üle minna teisele isikule (näiteks tööandjale). Autor teostab oma varalisi ja isiklikke õigusi kas iseseisvalt (näiteks sõlmides lepingu kirjastusega) või autorite organisatsiooni (näiteks Eesti Autorite Ühingu) kaudu kollektiivselt. Maailmas, kus luuakse pea iga sekund midagi esteetiliselt nauditavat, on raske selles konkureerivas ja hektilises džunglis kui sellises silma paista, eristuda ja jõuda suurele areenile. Võiks öelda, et see on loominguliste erialade esindajate üks peamisi probleeme. Head ja ilusat on palju.
vakuraamatuid, Russovi ja Renneri kroonikat, maaraamatuid, Poola ja Rootsi revisjoni raamatuid (fotokoopiad). Neid andmeid sai ta mõisa-, rüütelkonna arhiividest, Tallinna-, Riia-, Tartu-, Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta kirjutab lahti, kes olid adratalupojad, vabad talupojad, vabadikud, üksjalad ja sulased. Põhjalikult ja näitlikult on ta esitanud talude suurused vastavalt vakuraamatutele. Ka on hästi ära näidatud feodaalsed koormised nagu kümnis, vakus, perseelid vakuraamatu andmetel, millised olid
AAPO ILVES Mardo Kööp Ivar Levin MISSUGUNE NÄEB VÄLJA AAPO ILVES? AAPO ILVESE SÕNAD LAULUDELE Neiõkõsõ Jäääär Tanel Padar & The Sun Nexus Meie mees Ott Lepland Shanon Singer vinger MIDAGI AAPO ILVESE KOHTA Sündis 20. oktoobril 1970 Räpinas. On luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Kirjutab eesti, võru ja setu keeles. Ta on Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. On võitnud mitmeid auhindu. AAPO ILVESE LOOMINGUST Luulekogud: 1. No Vot! 2. Üks pedajas 3. Isa sokk on ufonaut .Tsitaat Aapo ilvese loomungust: 1. EMAL ON NIIIIIIII PIKAD JUUKSED, MIS NÕUAVAD VAEVA JA AEGA. ISAL ON NIIIIIIII PIKAD JUHTMED, ET UNUSTAB MU LASTEAEDA. TÄNAME KUULAMAST Lähte 2014
2. esitluse (PowerPoint vms) kasutamist oma seisukohtade väljatoomisel 3. kaitsekõnet ennast, mis peab olema selge, arusaadav ning põhilise välja tooma. 4. kompetentsust küsimustele vastamisel Esitlus Esitlus peab järgima töö struktuuri. * Sissejuhatus 1. põhjendatakse teemavalikut ja esitatakse töö eesmärk 2. püstitatakse hüpotees * Põhiosa (oluline on selgesti välja tuua töö tegija isiklik panus ja eristada seda teiste autorite seisukohtadest) 1. väga lühidalt võib tutvustada töö teoreetilist tausta 2. kirjeldatakse uurimismaterjali 3. kirjeldatakse töömeetodit 4. esitatakse tulemused 5. arutelu (tulemuste analüüsi) ja järelduste esitamine * Kokkuvõte 1. antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele 2. antakse soovitusi töö tulemuste rakendamiseks, kirjeldatakse edaspidist uurimist vajavaid probleeme.
· Oluline on vastava teema erialase · Materjali kogumiseks kasutatakse kirjanduse otsimine ja sellega lisaks kirjandusallikatele otseseid töötamine. Võib sisaldada fotosid allikaid - küsitluste läbiviimist, jms näitmaterjale. intervjuusid, fakti-materjali kogumist vmt. Sarnasused · Kõikidele töös kasutatavatele teiste autorite väljaannetele tuleb viidata. Esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. · Töö vormistamise nõuded on vastavalt struktuurüksusele, kuid üldiselt on kasutusele võetud ühtsed kirjalike tööde vormistamise nõuded. · Mõlemad on hindamisel võrdväärsed. · Peavad suutma probleemi lahti mõtestada ja varasemate teooriatega võrrelda.
isolatsiooni Eestis ja mujal maailmas viljeldava eesti kultuuri vahel. Sellele pani aluse just Nõukogude Liidu ja läänemaailma jäik poliitiline vastasseis, mis välistas normaalse kultuurivahetuse, ningka Eestist põgenenud inimeste arvukus, kelle hulgas oli suur osa intellektuaalset eliiti. Kui pärast 1905. aasta Vene revolutsiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944. aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda, lisaks loomulikult kodumaalt põgenemisest, argipäevast asukohamaal ja piiblitemaatikast. Ei tulnud kõne allagi, et näiteks Rootsis elav Karl Ristikivi avaldanuks oma romaani Hingede öö 1953. aastal Tallinnas
kitsendasin sellega, et artiklid oleks täis tekstid, oleks näha kasutatud allikad ning artiklid oleksid alates aastast 2010 kuni 2012. Mõlemas andmebaasis kasutasin otsingu strateegiana sirvimist. Andmebaasidest vaatasin läbi mitmeid artikleid ja valisin välja vajalikud artiklid, millel oleksid teadusliku artikelid tunnused ja vastaksid otsitud teemale. Esimene artikel oli ,, ... " Otsustasin, et see on teaduslik artikel järgmiste tunnuste abil: Ajakirjal oli ISSN number, andmed autorite kohta milliste teadusasutustega nad on seotud, artiklis oli kasutatud kirjanduse nimestik, artikel sisaldas tabeleid, artikli juurde kuulus sisukõkkuvõte, märksõnad, töö eesmärk,metoodika ja tulemused. Oli väljatoodud uurimustöö käik ja selle tulemused. Kasutatud erialakeelt. Koostöö tervise reklaamimise vallas koosneb kahest või enamast partnerist, kes ühise eesmärgi nimel teevad koostööd,et jõuda ühtse tulemuseni. Praeguseks ajaks on mõned
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluul...
Epidemioloogia ja biostatistika 2008 Projekti kavandi juhend Juhend uuringukavandi koostamiseks Kavand peaks sisaldama järgmisi osi: Teema Projekti teema Autorid Autorite nimed Töö eesmärk Uuringu eesmärk, tööhüpoteesid (väited, mida loodate uuringuga tõestada või ümber lükata). Millised on teie eelteadmised antud probleemi kohta ja kust need pärinevad (lühidalt)? Materjal ja meetodid Kes on uuringualused? Kuidas leiate valimi ja kui suur see on? Milliseid andmeid kogute, millistel meetoditel? Eristada nn tagapõhjaandmeid (nt sugu, vanus) ja esmaseid ning teiseseid väljundtunnuseid põhilistele uuringuküsimustele vastust andvaid andmeid. Kuidas organiseerite andmed kas sisestate arvutifaili, millist tarkvara kasutate? Kirjeldav statistika millised kirjeldavad statistikud (arvulised näitajad) plaa...
plaatidena kauplustesse.Muusika loomise ja plaadi müümise vahele jääb muusikapalale sõnade kirjutamine,esitaja leidmine,stuudiotöö,nootide trükkimine ning plaatide tootmine. 2.muusikapala autorid saavad kogu plaadi kasumist 9%, kõige suurema kasumi saab kauplus. 3.esiteks on piraatlus vargus ja seadusevastane tegevus.Varastatakse loomingut autoritelt ehk nad ei saa oma töö eest tasu. 4.Autorikaitseühingute eesmärk on võidelda piraatluse vastu.Sellega seisavad nad autorite ja esitajate huvide eest, et ei kopeeritaks,levitataks ja müüdaks kaitstud tooteid ilma autori nõusolekuta. 5.Eestis on 13 plaadifirmat.Plaate on Rockist Klassikani. 6.Plaate peab müüma niipalju, et müügitulu ületaks plaadi omahinda. 7.Ainult plaadimüügi tulust kasumisse ei saa.Muusikute tulud on kontserdid ja muud esinemised ja selle taga peab olema hea meeskond, kes seda kõike korraldab.Seega, kui on palju tööd ehk esinemisi, siis võib Eestis olla ka muusik.
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine
· Kultuseks sai loodus, lihtne maaelu, vastu oldi kõigele võltsile. · Tunded pidid olema puhtad ja vabad. Romantiline tundeline kirjandus. · Lüürika esiletõus · Hõlgas valgusajastu mõistuslikkuse · Tõsteti esile erandlikkus, geniaalsus · Kangelased Märtrod, kes ohverdavad ennast õilsate eesmärkide nimel. · Nad on saladuslikud, teistsugused. · Romantism tõi esile ka rahuvuse. · Romantismi autorite iidoliteks olid Hamlet, Napoleon, keskagsete kangelaseeposte kangelased.
erinevatest komponentidest. Autorid koostasid Narva-Jõesuu turismiressursside analüüsi turismiga seonduvate sektorite lõikes, võttes aluseks Heli Toomani ja Heli Müristaja õpiku ,,Turismisihtkoha arendus ja turundus" leheküljel 54 oleva tabeli nr.3.1. Nendeks on: · Majutus - Majutus võimalustena on sihtkohas olemas mitmeid erinevaid liike: hotell, kodumajutus, külalistekorter, puhkemaja, spaa- hotell. Autorite arvates on väikse piirkonna suhtes väga mitmekesine valik. · Transport - Linna pääseb liinibussi, isikliku autoga või ühistranspordiga Narvast. Transpordi osas on linnal autorite arvates väga kesine olukord suuremate linnade vahel, kuna liinibusside väljumised toimuvad harva (nt Tallinnast 4x päevas, Pärnust saab vaid Narva ja sealt tuleb edasi vaadata). Samuti on Narva-Jõesuus sadam, mis asub Narva jõe suudmes. Kaikohti on
Olümpiasümboleid on mitu: neist tuntuim on lipp viie omavahel põimunud rõngaga, sümboliseerides viit maailmajagu ning nende maade sportlaste kohtumist ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiadeviisi ``Citius.Altius.Fortius'' (kiiremini, kõrgemale, tugevamini'') on võtnud kasutusele antiikmängude isa, Pierre de Coubertin.Samuti kehtib ka iga korraldajamaa oma deviis, nt Hiina 2008 ``Üks maailm, üks unistus''. Olümpiahümn- kirjutatud kreeka autorite poolt, leidis ametliku kinnituse alles 1958. aastal Roomas.
Hea vastaja! Oleme Järva-Jaani Gümnaasiumi õpilased 10.ndast klassist. Teostame uurimust teemal: Jõulupidude- ja ballide traditsioon Järva-Jaani Gümnaasiumis Esitatud küsimustele vastamiseks palun tõmmata ring ümber vaid ühele, Teie meelest kõige sobivamale vastusevariandile või täidke lüngad. Ankeet on anonüümne ning garanteerime, et teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse ainult uurimuse autorite poolt vaid käesoleva uuringu raames. Loodan Teie mõistvale suhtumisele! Sugu Klass Mees/ Naine 7/8/9/11/12 1. Mida ootate selle aasta jõuluballist? (vastavad ainult need, kes pole osalenud eelnevatel jõuluballidel) 2. Mida uut Te ootaksite jõuluballist? ( nt. kava muutus, toitlustus) 3. Mis valdkonnast esinejaid Te ootate? (ringitage vastus ning kirjutage soovikorral ...
selgitada, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve. Tänapäeva infoühiskonnas on igapäevase elu toimimise eelduseks informatsiooni kättesaadavus. Infoallikaid on palju ja teosed on kergesti kättesaadavad ning inimesed oskavad neid võimalusi hästi ära kasutada. Paraku ei ole isikud teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja kus nad võivad teiste autorite teoseid vabalt ilma nõusolekuta kasutada. Kursusetöö autor otsustas selle teema kitsaskohti uurida. Kursusetöö eesmärgiks on anda ülevaade teose vaba kasutamise võimalustest ning teadvustada autoriõiguste rikkumisega kaasnevat vastutust. Käesolev töö koosneb kahest peatükist. Kaks peatükki jagunevad omakorda kaheks alapeatükiks. Töö esmane ülesanne on välja selgitada, millisel juhul võib isik teost ilma autori nõusolekuta kasutada
teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele); 3) õigus teose puutumatusele ehk võimalus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele); 4) õigus teose lisadele ehk võimalus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele); 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele);
Uusromantism polnud eesti kirjanduses ühtne vool. Selle keskne suund sümbolism- mis lähtub arusaamast, et reaalne maailm on näiline ja juhuslik, tõelisus aga inimese eest varjatud ning ainult kunsti kaudu tunnetatav- kannab endas uusromantismi tunnusjooni, kuid seda teeb ka impressionism- meeleolude ja muljete edasiandmise kunst, mis on tegelikult lähedasem realismile. Lisaks hõlmab uusromantism hilisemat sümbolismist välja kasvanud ekspressionismi. Nii võib eesti autorite valdavalt uusromantilises laadis kohata nende erinevate ,,allvoolude" segu.
Infootsingu võimalusi Näited www.neti.ee www.ee www.1182.ee www.tallinn.ee Näited www.rambler.ru www.google.com www.yahoo.com www.altavista.com Ajalugu 1954. a. esitleti arvuti kasutamist bibliograafilisel otsingul pakett- töötlusreziimis 1990. a. esimene otsingumootor 1993. a. esimene veebirobot 1960-1967 töötati välja tekstide masintöötluse teoreetilisi aluseid, tehti arvukalt masineksperimente 1965. a. USA-s esmakordne dialoogotsingu andmevõrgu demonstratsioon rahvuslikul tasandil . Infootsingu tüübid Teaviku- ehk dokumendiotsing Faktiotsing Teemaotsing Otsingustrateegiad: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu täpsustamisvõimalused Boole'i operaatoritega otsitakse sõnu mistahes kirje osast määramata nende omavahelist järjestust: AND piirab otsingut OR laiendab otsingu...
Kuna Pärnus on kohvikute valik üsna suur, valiti kohvik, mis asub ühe autori elukoha lähedal. Käeoleva töö eesmärk on analüüsida ja hinnata klienditeeninduse kvaliteeti Lehe kohviku näitel. Lisaks on töö eesmärk kajastada töö autori eneseanalüüsi. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: - teostada külastused Lehe kohvikusse - analüüsida teenindussuhtlust ja teeninduskogemust - anda hinnang ettevõtte teeninduskultuurile - koostada autorite eneseanalüüs. Töö koostamisel on tuginetud teenindusfilosoofia ja teeninduse alused aine õppematerjalidele. Töö on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatatakse kahte kohviku külastust ja hinnatakse selle teeninduskultuuri. Teises peatükis on ära toodud autorite eneseanlüüs käitumisest valitud teenindusettevõttes. Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus 11. oktoober 16.45-17.10 lk. 4 13
juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel
ja karjäär ( Unit 1, 18); keskkond ja jätkusuutlik areng (Unit 5, 17); kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (Unit 11, 17); kultuuriline identiteet (Unit 16); teabekeskkond (Unit 1, 17); tehnoloogia ja innovatsioon (Unit 12 ); tervis ja ohutus (Unit 12, 13); väärtused ja kõlblus (Unit 3, 5). Õppematerjal on metoodiliselt ja ka sisuliselt hästi ning loogiliselt koostatud. Retsensendile on hea mulje jätnud autorite püüd tuua õpikusse teemasid, mis vastaksid õppijate huvidele ja vanusele. Kõik õppetükid algavad rütmisalmiga (chant), mis lisavad õpikusse mängulisust. Autorid on lisanud õpikusse mitmeid lauamänge, mis võimaldavad mängulist kordamist ja kinnistamist. Nii õpik kui ka töövihik sisaldavad hulgaliselt pildimaterjali, mis aitab õpilastel lihtsamini omandada sõnavara ning on abiks kuulamis- ja lugemisülesannete mõistmisel ja kirjutamis- ja kõnelemisülesannete täitmisel
Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada. -liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias. Kunstnikud: triik, koort,mägi -teened: noorte autorite esitlemine, kirjanduskriitika, kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine eesti publikule. Raamatukujunduse tähtsustamine, eesti kirjanike tõlkimine soome keelde. Siuru: -1917-1919, tekkis EV -liikmed:Gailit(prosaist), under(luuletaja), semper, tuglas, adson, visnapuu. Kaastöölisteks kunstnikud koort,vabbe ja triik. -pöörasid vormile suurt tähelepanu, liikmed on oma loomingulise tee algul, ilmuvad esikkogud, teevad palju reklaami, loovad skandaale, suhtusid pilklikult tõusikutesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
