Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse kolm mõttepunkti. Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu puhul peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamise erinevad võimalused: - tekstisisene viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Tekstisisese viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat; Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide. Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse
Viimases esineb väga hästi Alverile iseloomulik karnevaliseeritud-groteskne tegelikkusekujutus. 1937. aastal valminud ,,Pähklikoor" erineb Alveri senisest loomingust. Selle esimene ja viimane peatükk on legendilaadsed ja kujutavad minekut maisest sunni ja paratamatuse maailmast vabasse kõrgusesse. 1939.aastal alustas Betti ,,Mõrane peegel" kirjutamisega. See aga jäi pooleli. Esimesed katked avaldati ,,Loomingus" 1940.aastal. Stroofid olid aga halvasti sassi aetud, mis autorit väga häiris. Selle poeemi stiil on realistlik, rahvakeelne, sõnavara on rikkalik, esinevad irooniavälgatused. Alveri vaimukad ja sädelevad poeemid mõjusid eesti 1930-aastate luules uuenduslikult. 10 2.3 TÕLKETÖÖD Sõjajärgsel ajalo tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlkeid. Eriti tähtis oli Betti suurtöö ,,Jevgeni Onegini" tõlge. Seda
Minu arvates on sellise autori, nagu seda on Hans Christian Andersen, ära märkimine üsna oluline. Tema muinasjutud on väga-väga kuulsad ning arvan, et iga täiskasvanu on vähemalt ühte neist oma lapsepõlves lugenud. Ütleks võib-olla isegi nii, et Anderseni muinasjutud kuuluvad klassikute hulka. Töö probleemiks on see, et inimesed küll teavad Anderseni muinasjuttude pealkirju ja on kursis ka nende sisuga, aga üleüldine teave on üsna väike. Töö eesmärk olekski tutvustada autorit ja tema elulugu lähemalt ja ise mõningaid uusi ja huvitavaid fakte autorist teada saada. ELULUGU 3 Hans Christin Andersen sündis 2. aprillil 1805 Taanis. Suri 4. Augustil 1875 Kopenhaagenis, Taanis.Aastatel 1845-1864 elas ta Kopenhaagenis kuhu on püstitatud ka tema mälestusmärk. Hans Christian oli taani kirjanik, kes elas lihtsas perekonnas, Odense linnakeses. Hans Christian oli peres ainuke laps
kasutamises 3. Millest soovitab autor eluviisi muutmist alustada? A Osta kõiki kaupu ökopoodidest B Loobuda uute asjade ostmisest C Muuta oma tarbimisharjumusi 4. Kuidas hangib autor igapäevaseid toiduaineid? A Käib turul ja ökokeskuses ostmas B Ökopoes olid müügil ülikallid maiustused. C Ökopoest ostetud kaup oli kaugest riigist pärit. 5. Milline ebameeldiv üllatus tabas hiljuti autorit? A Ökopoes oli väga väike puuviljade valik. B Ökopoes olid müügil ülikallid maiustused. C Ökopoest ostetud kaup oli kaugest riigist pärit 6. Mis muudab artikli autori murelikuks? A Ökokaupadena püütakse pakkuda ka tavalisi tooteid. B Ökokaupu ostetakse sageli ainult moe pärast. C Ökokaupade tootmisel kasutatakse üha rohkem naftat 7. Mis on artikli eesmärk? A Tutvustada ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid B Tutvustada ökoloogilist eluviisi isiklike kogemuste põhjal C
algas nõiajaht eesti kultuuritegelastele, puhastati nõukogudevaenulikest kirjaniksest ning saabus madalseis. 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine. 25 26 märts 1949 toimus teine massiküüditamine. 12. Püstitati loosung ''saagem marksistideks''. Sotsialistlik realism - NL ainulubatud kirjandussuund. Kirjanikult nõuti kommunistlikku parteilisust, tüüpilisust ja rahvuslikkust (August Jakobson,Juhan Smuul). 13. Enam ei hinnatud autorit tema kirjutamisoskuste põhjal, vaid edukad olid need, kes omandasid kiiresti soitsialistliku realismi põhitõed. Ideaalne nõukogude kirjanik võtab aktiivselt osa ühiskondlikust elust, teda võib näha kõnet pidamas. Eesti kirjanikest vaikisid Betti Alver ja Uku Maasing, nad ei läinud nõukogude võimuga kompromissile. Tollane eestlane oli rõõmsam kui tänane eestalne. Ta oli ühetekuuluvam ja abivalmiv. Pagulaskirjandus. 14
toitumisest tingitud probleemide kohta? Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused. Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna lähedal maapiirkonnas. Toitumisharjumuste kujunemine on oluline nii noorte tervise, kasvu, kui ka intellektuaalse arengu seisukohalt. Autori arvab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata just tasakaalustatud toiduvalikule, kuna ükskõik, kui tervislikuks pidada mingit toiduainet, ei saa inimene elada ainult ühte kindlat toiduainet süües
’’, millest selgus, et 66,7% vastanutest on saanud abi sõpradelt, 41,7% vanematelt ning internetist, 33,3% psühholoogidelt ning raamatust, 16,7% mujalt ning 8,3% õpetajatelt. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 13. Joonis nr 13. Kust on vastajad abi otsinud Kui meile saab osaks läbikukkumine, tuleb meile muretsemise asemel hoolega uurida ebaõnnestumise põhjust ning võimalusel astuda vajalikke samme olukorra parandamiseks. Autorit huvitas, kuidas oleks võimalik koolistressi gümnaasiumiõpilaste 23 seas vähendada. Küsimusele ’’Kuidas võiks sinu arvates toime tulla koolistressiga ning kuidas seda võiks gümnaasiumiõpilaste seas vähendada’’ oli vastajad 37. Tulemuste analüüsist ja üldistamisest selgus, et gümnaasiumiõpilased vajavad seda, et neile räägitakse täpsemalt koolistressist, kuidas sellega toime tulla ning kuidas seda ennetada,
5. Hoidu tõlkevääratustest. 6. Ära eksi keeleloogika vastu. Sageli tekib probleem, missuguses isikus väljenduda, nt kas kasutada mina-vormi (Käsitlen selles uurimuses...), meie-vormi (Käsitleme selles uurimuses...), umbisikulist tegumoodi (Selles uurimuses käsitletakse...) või hoopis sõnastada viimane näitelause isikulises tegumoes (See uurimus käsitleb...). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile. Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi. Kõige paremini omandab teadusstiili mõistagi asjakohast kirjandust lugedes. 4 TÖÖ VORMISTAMINE Tekst vormistatakse arvutikirjas: Times New Roman, tähekõrgus 12 (v.a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust
sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned
1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. +Joosep ja vennad, Taavet ja Koljat, Saalomon, Simson, Juudit. Tõlkimine: Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta )
Kuulsamaid teatreid oli vägev anfiteater Colosseum. Kreekas olid näitlejad hea maniega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu. Kui teenisid näitlemisega raha, oli see halb. Kui olid rikas ,kelle kõrvalhobi, siis suhtuti leebelt. Mängisid ainult mehed, aga miimides võisid olla ka naised , kes kasutasid maske. Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia- fabula palliata kaht omapärast autorit Plautust ja Terentiust. Sealt votsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased nagu nt. Äkkvihaga vanamehed , noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. 6 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris Plautus on peamiselt tõlkija ja mugandaja. Kirjutas oma komöödiad nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes üle Rooma ja sobitades sellele Rooma elu , ning kommetega.
· algab sageli jämetrükis juhtlõiguga, raamatuid, teatrietendusi, filme, milles tuuakse esile põhiprobleem kunstinäitusi jne · küsimused ja vastused eristatakse · ülesandeks nii teost analüüsida kui ka taandridade ja erineva trükiga tutvustada-reklaamida ARVUSTUSE ÜLESEHITUS: · näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost · teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes · lõpetuses tehakse kokkuvõte ja antakse kokkuvõttev hinnang Kirjandusvoolud
Andra Teede Viimane kogumik "Atlas" "Atlas" räägib nii sõnas, kui pildis. Minu jaoks moodustavad illustratsioonid, mis seal on meeldiva täienduse, mis pakuvad teatavat äratundmis rõõmu ja käivad koos luulega käsikäes. Alguses töötab teos kahel tasandil- sõnas ja pildis, ühel hetkel nad sulavad ja hakkavad tegema meeldivat koostööd. See positiivne üllatus, mis "Atlasega" kaasas käis ongi põhjus, mis pani autorit keskenduma antud teosele. Avang on võimas! saja aasta pärast saja aasta pärast on täpselt kaks võimalust kas meie oleme surnud õhku on vähe ja inimesi väga palju
reeglite vastu, ülim tundelisus, õiglust tagaotsiv. Sellele romantismile lisas ta juurde veel midagi: sümbolid ja uue maastiku- linna. 2 Ümberjutustus Väike hea vanaeideke tahab ilusale lapsele naertada ja mõnusat nägu teha. Laps ehmub selle peale ja hakkab kisama. Seepeale tõmbub vanake tagasi oma üksindusse. Kui ma ei teaks autorit, oleksin ma arvanud,et see on kirjutatud naisterahva poolt, kuna alguses on mitmeid õrnust tekitavaid sõnu kirjeldamaks vana naist ja last. See poeem on kirjutatud ainuses, autor ise on jutustaja ja samas ka vaatleja: ta jutustab meile selle loo läbi oma tegelaste. See poeem (ja terve raamat) on kõigile, Baudelaire pöördub kõigi nende poole (kaasaarvatud enda poole, kuna ilma imestamata ja endale teadvustamata sellest mis ta enda ümber näeb, ei
loetav. Seega vastab arvamuslugu vähemalt kolmele Aava ja Salumäe poolt välja toodud uudisväärtuse kriteeriumitele, sündmusel on tugev mõju lugejate elule, osalejad on väljapaistvad isikud või institutsioonid, sündmus on värske ja lugejale lähedane (kusjuures olgu siin mainitud, et uudisloo kriteeriumid ei pea olema vaid uudisloos, vaid võivad avalduda ka arvamusloos, reportaazhis jne). 2) Autorit võib pidada spetsialistiks ehk antud juhul arstiks, kellel on mingisugune autoriteet sel teemal kõnelda ja sel juhul on ta oluline. 3) Leidsin tema loost tekstianalüütiliselt palju huvitavat, mida on võimalik lahata. Tuginen oma analüüsis peaasjalikult Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamatule „Meedia ja mõjutamine“ ning Kadri Kasaku arvamusloole „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“ Arvamusloo kui meediateksti spetsiifika
Kiviõli 1. Keskkool VANA ROOMA STAADIONI VAATEMÄNGUD Referaat Autor: Ivar Männi 11. klass Kiviõli 2013 Sissejuhatus Antud referaadis püüan anda ülevaate Rooma staadioni vaatemängudest ning tema tugevast mõjutusest kultuuriga. Detailidesse laskumata tutvustan põgusalt mõnda amfiteatrit. Lisaks erinevaid karakterid ja vaatemängude tüüpe, mida Vana-Rooma näidati. Tutvustan ka staadionide ülesehituse struktuure ning nende kohta tollase aja igapäevases ühiskonnas. Vaatemängud Vana Roomas Gladiaatorite võitlusi on peetud alates 264 aastast eKr. Esimesed võitlused Roomas peeti Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Võitluste komme võeti üle arvatavasti etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Mõõgavõitlusi...
HISPAANIA RIIGIHÜMN Marcha Real ('kuninglik marss') on Hispaania riigihümn. See on üks väheseid riigihümne, millel pole sõnu. Hispaania riigihümn on üks vanemaid Euroopas. Selle päritolu pole teada. Esimest korda mainiti seda 1761. aastast pärinevas dokumendis Libro de Ordenanza de los toques militares de la Infantería Española ('Hispaania jalaväe fanfaarisignaalide määrustik'). Seda nimetati "Marcha Granadera" ('Grenaderide marss'), kuid autorit ei mainitud, sest see polnud juba siis teada. Dokumendis oli ära toodud partituur. Ammust ajast läksid kuninga grenaderid selle hümni saatel võitlusse ja defileerisid kuningliku perekonna ees. Kirjanik Hugo Kehrer väidab, et teose komponeeris Preisimaa kuningas Friedrich Suur, kuigi selle väite kasuks puuduvad tõendid. Mõned ajaloolased, sealhulgas isa Otaño, rõhutavad selle marsi ühisjooni mõningate Carlos I või Felipe II
2-eurosel mündil kujutatakse luuletaja France Prešereni portreed ja sõnu „Shivé naj vsi naródi” ('Jumal õnnistagu kõiki rahvaid') luuletusest „Zdravljica”, mida kasutatakse ka riigi hümnis. Ta kirjutas romantilisi luuletusi ning teda peetakse Sloveenia kuulsaimaks luuletajaks. Kuigi ta ei kirjutanud väga palju luuletusi, on tema teosed inspireerinud peaaegu kõiki järeltulevaid kirjanike. 13 1 mündisel kujutatakse esimese sloveenikeelse trükitud raamatu autorit Primož Trubarit. Ta on kultuuriajaloos väga tähtis isik. Tema kirjutatud on ligikaudu 25 raamatut, kuid tema töödest kõige olulisem on Uue Testamendi täielik tõlge. Slovakkia 1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse Slovakkia riigivapi motiivi – kahekordset risti kolmel mäel. Kahekordse risti tähendust tõlgendatakse erinevalt. Ühed usuvad, et esimene horisontaalne joon sümboliseerib ilmalikku võimu ja teine kiriklikku võimu
Sobiv maht on u 1 lehekülg. 5.6. Kasutatud kirjandus Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimistöö omandab. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt ilma neid nummerdamata (vt näidet). Raamatute puhul esitatakse järgmised andmed: autor, ilmumisaasta, pealkiri, (vajadusel köite nr), ilmumiskoht, kirjastus. Kui pole märgitud autorit, vaid toimetaja, siis tuleb see näidata pärast pealkirja. Nime ette lühend toim. 10 5.6.1.Ühe autori raamat: Erelt, Tiiu 2002.Eesti kirjakeele korraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus NB! Ühe autori eri aastatel ilmunud raamatutest tuleb kõigepealt kirjutada esimesena ilmunud raamat. Jälgi kirjavahemärke! 5.6.2.Kahe-kolme autori raamat: Kibbermann, E
Henriku kroonikast algab liivlaste, lätlaste ja eestlaste kirjapandud ajalugu, sidus jutustus möödunud aegadest. See on tüüpiline misjonikroonika, mis kirjeldab eestlaste ja lätlaste ristiusustamist ning maa vallutamist. Kroonika pole erapooletu jutustus, vaid saksa ristisõdijate ja Riia piiskopi tegevust igakülgselt ülistav kirjatöö. Originaalkäsikirja pole leitud, säilinud on 16 ärakirja, millest vanim pärineb 14. Sajandist. Ühelegi ärakirjale pole märgitud autorit. ,,Laula laula pappi" lause eestlastest, saarlastest eesti keeles. Sõna ,,vabadus" kroonikas eestlastel ei ole, on laula-laula pappi. Henrik ei kirjutanud omal tahtel seda, vaid tekst telliti. On vihane taanlaste, rootslaste, venelaste vastu. Paganlasi tuleb nö valgustada, ei mõista neid hukka. Oli kriitiline ordu suhtes. Liivimaa vanem riimkroonika (12 017 täisriimis värsirida) 13.sajandi teise poole(1290) tundmatu autori tähtsaim jutustav allikas, kus tegevus hõlmab aastaid u 1180-1290
Skene kr telk, näitlejatele kostüümide vahetamiseks. Orchestra kr tantsima. Theatron kr vaatama. Skene ees asuv kast proskeenion sambad. Teatri sünni teooriad Vana-Kreeka teater. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu.
"Papp Amis" - randlauliku Strickeri poolt loodud terve vankide sari kavala preestri seiklustest. Lugu imemaalist mida näevad ainult seaduslikest abieludest sündinud inimesed. Vagandid - nendeks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima hoopis maiseid rõõme ja mõnusid. "Roosiromaan" - kask autorit: Guillaume de Lorris (Xiii saj 1. pool) ja Jean de Meung (XIII saj 2. pool) . esimene autor, päritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Tegelased on allegoorilised. "Rebaseromaan" - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise
Cicero stiilikunsti näidisteks on ka ta kirjad. Meie ajani jõudnud Cicero kirjad hõlmavad ta elu viimased 25 aastat. Säilinud 4 kogu sisaldavad üle 800 kirja, moodustades umbes poole sellest, mis oli avaldatud antiikajal. Need on asendamatu allikas vabariigi lõppjärgu ajaloo kohta, iseloomustades ühtlasi autorit kui poliitikut, kõnemeest ja inimest. Eriti huvipakkuvad on Cicero kirjad oma sõbrale, nõuandjale, kirjastajale ja pankurile Titus Pomponius Atticusele. Otsustades Cicero avameelsuse järgi, mis ilmneb nendes kirjades, polnud kirjavahetus Atticusega nähtavasti määratud avaldamisele (seda ei saa väita paljude
Kaie Õigus · Füüsiline isik Maie Murakas Autor esitatakse nimetavas käändes. Organisatsiooni ja tema allüksuse nimetused esitatakse asutamisdokumentides märgitud kujul. Allüksuse nimetus märgitakse alati koos organisatsiooni nimega. Isiku ees- ja perekonnanimi peavad vastama isikutunnistuses märgitud nimele. Asukoht: kirjapeaväljal. LOGO/VAPP - Logo on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. Asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana. Vapi kasutamisel lähtutakse õigusaktidega määratud korrast ja heraldikareeglitest. Asukoht on autorist eespool või ülalpool. KASUTUSMÄRGE - On kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. Elemendi eesmärk on tähelepanu juhtimine kirja üldisest korrast erinevale menetlemisele. Asukohaks on traditsiooniliselt vormistatakse suurtähtedega adressaadi kohal.
Riina Arunurm Üks läbivaid teemasid eesti vanemas kirjanduses on kunstnik ja tema olemus. See aines sai 19. sajandi lõpus ka võrdlemisi aktuaalseks rahvuslik kultuur oli alles kujunemas ning kunst ja kirjandus muutusid ärkamisajal intelligentsi meelistegevusteks. Samuti mängis kunstniku tähtsustumisel kindlat rolli romantismi levik. Selle voolu mõjul hakati autorit pidama geeniuseks, kelle teosed on tema eneseväljendus. Tihti juhtus sedagi, et kunstnik püüdis ise oma elust luua kunstiteost (loodi armusuhteid, peeti au kaitsmiseks duelle jne), see aga omakorda andis hea aluse just kirjaniku või kunstniku elu kujutamiseks oma loomingus. Autori käsitluse muutumist maailmas (keskaegsest anonüümsusest romantismiaegse geeniuse kontseptsioonini) annab mingil määral aimu ka eesti kirjandus. Ilmekas näide selle kohta on F. R
tellitakse neilt "piisavalt palju" õhulaevu. Vastutasuks tuli uute dirizaablite ehitusel lähtuda sõjaväe nõudmistest, hoiduda õhulaevade müügist välisriikidele ning jagada kõikide tehniliste patentide sisu sõjaministeeriumiga. Schütte ja Lanz olid selle ettepanekuga pikemalt mõtlemata nõus, sest nende jaoks tähendas see von Zeppeliniga võrdse staatuse saavutamist ja pidevaid tellimusi. Nende teist konkurenti, pehme konstruktsiooniga dirizaablite autorit professor August von Parsevali nõupidamisele ei kutsutud ja nii võis too enne sõja puhkemist oma õhulaevu koguni tsaari-Venemaale müüa. Zeppelini firma oli mõistagi samuti väljavalitute seas ja tema insenerid kasutasid tasuta -5- saadud infot täiel määral ära. Juba 1914. aastal valmis esimene sabasse paigutatud tüüridega tsepeliin Z IX (tehasenumber LZ 25), kuid selle firma
VANA-ROOMA Cassius Dio (u. 155-235). Herodianus (u. 170-240) käsitleb aastaid 180-238. ,,Historia Augusta" käsitleb aastaid 117-284, kuus autorit, palju väärinfot. 193-211 Septimius Severus 211-217 Caracalla 211 Geta 217-218 Macrinus 218-222 Elagabalus 222-235 Alexander Severus Caesar Lucius Septimius Severus Eusebes Pertinax Augustus (145-04.02.211) Pärit tänase Liibüa alalt, Leptis Magna linnast (Al Khums). 165/166 algas Seleucia piiramine, mille ajal tabas Rooma riiki rõugeepideemia. Aasiast naasnud sõdurid tõid selle kaasa. Kestis aastani 180 (vaheaegadega) ja nõudis umbes 5 miljoni inimese elu.
olemas veebis. Kõik see teeb nii õpilaste kui õpetajate elu lihtsamaks ning hoiab kokku aega. Samas aga on näiteks internet täis kõiksugu erinevaid esseesid, kirjandeid, arvustusi ja muid kirjatöid. Ning nii on õpilastel väga lihtne minna kergema vastupanu teed ning otsida endale kellegi teise poolt valmis tehtud töö. Lisaks ei ole ka mingit garantiid internetis olevatele materjalidele. Kõik kasutavad neid aga nende õigsus huvitab väheseid. Palju on sellist materjali, kus pole ei autorit ega ka viidatud, kust need andmed on saadud. Internetis on lõpmatult palju võimalusi tutvumiseks. Mitte kõik inimesed ei ole sõnaosavad ja julged ning paljudel on päriselus suhtlemisega raskusi. Internetis on aga suhtlemine ja tutvumine lihtsam. Näiteks saad otsida samade huvidega ning isegi välimuselt endale meeldivaid inimesi, kellega rääkida. Pragusel ajal ongi väga paljud leidnud teineteist just interneti vahendusel ja selles ei ole midagi imelikku. Kuid alati ei
Kui see on mõnest teisest, mitte Jumalast, siis esitan sama küsimuse: Mis ainest sai see teine aine alguse? Kas Jumalast või muust, ja nii edasi, kuid mitte lõputult." See on äratuntav kui variant keskaegsest "tagasimineku" argumendist. Kui oluline on eeldus, et see argument ei saa olla lõputu? Descartes tegeles kahe vastuväitega. Üks neist oli, et oma olemasolu (või teiste, mis pole Jumal, olemasolu) ei tulene millestki "Ma ei pea otsima oma olemasolu autorit." See ei toimi. Ta ütleb: "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähenda seda, et pean olemas olema nüüd." 8 KOLMAS ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST Descartes pakub välja kolmanda argumendi Jumala olemasolu kohta, mis pärineb V "Meditatsioonist":
Viide paikneb tekstis ümarsulgudes: viide algab allika autori perekonnanimega, millele järgneb ilma komata allika ilmumisaasta, täpse tsitaadi korral järgneb aastaarvule pärast koolonit ka leheküljenumber või -numbrid. Näiteid: (Kask 1998) või (Aavik 1936: 428) või (Kuusik 2004: 215–219) Artiklitele viitamisel tekstis leheküljenumbreid ei panda (need esitatakse vaid kasutatud allikate loetelus). Kui töö tekstis juba nimetatakse allika autorit, pole sulgudes nime kordamine enam vajalik. Näiteid: Need andmed on pärit H. Liimetsalt (1985: 56). Neid probleeme käsitles oma töös Albert Kuusik (1989). Viites lisatakse autori perekonnanimele pärast koma eesnimetäht siis, kui töös viidatakse veel mõnele sama perekonnanimega autorile. Näiteid: (Kask, M. 1998) ja (Kask, L. 1996) Kui ühe ja sama autori tööd on ilmunud samal aastal, eristatakse need tähtedega nii tekstis kui ka allikate loetelus
ARVUSTUS · pigem esseistlikku laadi kui kirjanditaoline esikohal kirjutaja subjektiivne hoiak · algab efektselt kas sissejuhatus või juba pealkiri; eesmärk on lugejat lugema meelitada · esimese pooles antakse tavaliselt ülevaade teosest, vajadusel tutvustatakse autorit · teises pooles asutakse analüüsi kallale analüüsis esikohal analüüsija isik ning tema subjektiivne nägemus; subjektiivsusele seab piirid autori enda eneseuhkus mil määral ta endale huupi lahmimist lubab või piirab ta ennast ka mõne põhjendusega, mis ei ole ainult tema nägemus; loomulikult võib kasutada ka ,,asjalikumat" lähenemist: kõrvutada käsitletav teos mõne teisega või siis oma
Banner, Börjer, Kvarnström, Thoren, Engblum, Södermann). (Saareste II: 7-8.) Suurem osa võõrkeelsetest perekonnanimedest on siiski saksa algupära. 6 Saksakeelsete nimede saamine on sõltunud nimepanijate või nimede üleskirjutajate suvast, ajastule iseloomulikult aga ka eestlaste eneste soovist saada saksa, see tähendab kõrgema seisuse nime. Viimast tendentsi märgivad mitugi autorit. Suur osa näilikku seisusemuutust taotlevaid eestlasi ei pruukinud aga oma nime saksastamisega vaeva näha, sest nende perekonnanimed olid juba algupäraselt saksakeelsed. Värdnimed on nimed, milles eestikeelsele esiosale on lisatud võõrkeelne järelosis (Saareste II: 9). Leidub eesti-vene seganimesid, kus eesti nime on ametivõimude poolt (eriti nekrutitel väeteenistuses) venepärasemaks kohandatud (nt Bernakov, Kasikov, Kodasov, Naruskov, Rebassov, Tõnnov) (Saareste II: 7-8).
4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel. Kui pole viiteid algallikatele, siis on töö plagiaat ehk loomevargus – teise autori teksti, mõtete, uurimistulemuste esitamine oma nime all
7 Artiklite ülevaade 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008) „Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemine Autor: Marju Selg Autor alustab artikli kirjutamist järgmiselt : „Käsitlen võrdlevalt kahte olulist mõistet, püüan välja tuua nende tähendusnüansse ja näidata, millistesse avaramatesse mõistesüsteemidesse need kuuluvad.”Artiklis on räägitud nende kahe mõiste esisust ning erinevusest. Autorit ennast ajendas seda kirjutama Dagmar Narussoni „Juhtumikorralduse käsiraamat”, kus „ei joonistu selgelt välja nende kahe lähenemisviisi vastastikku täiendavad jooned ja põhimõttelised erievused. Need on esitatud kui ühe raamistiku komponendid, mis üksteist täiendavad”. Samuti nendib ta, et Eesti sostisaaltöö kirjanduses on nende kahe mõiste rakendus pisiavalt avamata ja lahti seletamata. Teiseks seletab ta, et sõna empowerment ei ole
..................................................................................10 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................................11 7.KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................12 1. SISSEJUHATUS Teemaks valiti „Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas“, põhjusel, et on oldud 8 aastat kodutütar ning autorit huvitab selles valdkonnas edasi tegelemine. Töö eesmärgiks on leida põhjuseid, kas ja kuidas organisatsioon noorte arengule mõjub. Soovitakse teada, kas organisatsiooni sihid täidavad oma eesmärgid ning kuivõrd tegevustes osalemine noortele juurde annab. Uuritavaks obektiks on Järvamaa kodutütred ning maakonnas tegutsevad Kodutütarde organisatsiooni rühmad. 2. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOONIST Organisatsiooni olemus Noorteorganisatsioon Kodutütred on 19. jaanuaril 1932
3 Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme ja ei viidata kirjandusallikatele. Kokkuvõttes ei tohi olla uusi, eelnevas tekstis esitamata andmeid. Vajadusel võib viidata töös olevatele joonistele ja tabelitele. 2.3. Võõrkeelne kokkuvõte Antakse lühiülevaade kogu tööst: töö pealkiri, eesmärgid, kasutatud meetodid, tulemused. Võõrkeelne kokkuvõte algab uuelt lehelt ja sisaldab töö võõrkeelset pealkirja ja autorit. BT võõrkeelne kokkuvõte võib olla kirjutatud inglise (soovitatav), saksa või vene keeles. 2.4. Lisad Materjalid, mis võivad huvi pakkuda ainult probleemiga põhjalikult tutvuda soovijatele ja mille puudumine töö sisust ei kahjusta selle terviklikkust (algandmed, tabelid, fotod, arvutiprogrammid, graafikud), esitatakse lisadena. Lisadesse paigutatakse ka suured ja mahukad tabelid ning joonised, mis tekstis esitatuna liialt tükeldaksid töö sisu. Lisad
järgmised sama kirje read taandega (hanging). Nii tuleb esile kirje esimene sõna autori nimi. 19 Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Vahel näidatakse autori asemel (st autori positsioonil) koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Nt: Mehilane, L
sajandi olustikku. Valitses ju Itaalias renessanss, mille keskuseks peetakse Firenzet. Ideaalid pärinesid Vanast-Kreekast, Vanast-Roomast. Machiavelli eeskujuks oli Aristoteles. Teda osaliselt jäljendades, jõudis ta järeldusele, et valiseja peab valisema kõike, mis teeks ta vihatuks ja põlatuks. Mõjutusi on ka Senecalt ja Cicerolt. 9 Machiavellit on iseloomustatud kui küünilist autorit, kuid see omadussõna ei sobi kindlasti iseloomustama toest "Valitseja". Raamat on räägib, kuidas reaalselt on võimalik saavutada poliitilist edu. Raamatu XI esimest peatükki moodustavad ühe osa, kus Machiavelli arutleb erinevate riigitüüpide üle. Alates XII peatükist tuleb uus teema. Käsitluse all on erinevad valitsejate tüübid. Oluline tähelepanek on see, et ükski valitseja ei oma head armeed juhul, kui see pole isiklik
valesti saabunud kiri edastada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul õigele adressaadile 2. DOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Ametkirja vorming – vorm kahes eksemplaris (originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis puhtale paberilehele) Vormingusse kuuluvad järgmised elemendid plangil paiknemise järjekorras: 1. autor – kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik (org, organisatsiooni allüksus, ametiisik, füüsiline isik) 2. logo/vapp – on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. 3. kasutamismärge – on kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. 4. adressaat – on org või isik, kellelele kiri suunatakse 5. aadress – sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini 6. pealkiri – kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest dokumentidest. 7. Tekst – kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. 8
„Popist ja Huhuust“ veelgi suurem plahvatus toimus Kibuspuu jaoks kolmandas diplomilavastuses, milleks oli Eduard Vilde „Tabamata ime“ taas Merle Karusoo lavastuses, 5 kus ta täitis Leo Saalepi rolli. Kuigi alguses oli etenduste tase kõikuv, tegi Kibuspuu Saalepina väga silmapaistva töö. VII lennu viimane diplomilavastus oli Voldemar Panso lavastatud Luigi Pirandello „Kuus tegelast autorit otsimas“, mis pani publiku arutama, kust läheb piir teatri ja elu vahel. Ka see teos sai kahetist kriitikat. Kooli lõpetamisel 1976. aastal siirdusid Draamateatrisse tööle lavastajana Merle Karusoo ja Ago-Endrik Kerge, näitlejatena Urmas Kibuspuu, Külliki Kool, Anne Paluver, Kadri Tamberg, Jüri Krjukov, Aare Laanemets ja Kalju Orro. Noorsooteatrisse läksid Peeter Volkonski, Sulev Luik, Lembit Peterson ja Eero Spriit. Koidula-nimelisse Pärnu
Aafrika; selleteemalised on „Aafrika haljad künkad”, „Kilimandžaaro lumi”, „Francis Macomberi üürike õnn” 58. Milliselt saarelt oli pärit itaalia näitekirjanik Luigi Pirandello? Pirandello sündis ja kasvas Sitsiilias 59. Nimetage kolm Luigi Pirandello näidendit. Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello saavutas maailmakuulsuse 1910–1920ndate aastate vahetusel loodud näidenditega „Nii see just ongi (nagu teile paistab)”, „Kõik on paremuse poole”, „Kuus tegelast autorit otsimas” ja „Heinrich IV”. Järgnesid „Igaüks omal viisil” ja „Täna õhtul improviseerime”. Pirandello on „groteski teatri” tuntuim esindaja. 60. Nimetage neli saksa ekspressionistlikku luuletajat. Paljude talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Pärast sõda jäid ekspressionistliku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn ja Johannes Becher. Georg Heym. 61
Renessansi teke 15. sajandil 1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss? Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. 6. Nimet...
Poeg Mart kaitses 1973.aastal füüsika-matemaatikadoktori kraadi, töötas Eesti TA Füüsika Intituudis, 1976-1992 oli ühtlasi TÜ tahkisefüüsika kateedri tegevjuhataja, aastast 1982 proffessor. Suri 1996.a. Elango abikaasa suri 1977.a infarkti ja on maetud Pauluse kalmistule. 10 10.Kokkuvõte A.Elangot kui literaati tuleks vaadelda õige mitmel tasandil. Kõigepealt kui aktiivset autorit, arvukate raamatute, artiklite ja publitsistlikus laadis lugude kirjapanijat. Edasi tõlkijana, mitme soome, vene ja saksakeelse põhiliselt pedagoogilise teose vahendajane eesti keelde. Siis toimetajana, kes on kaasa aidanud mitme sariväljaande teoskssaamisele. Samuti üliõpilastele määratud õppevahendite koostajana, et kergendada nii pedagoogika kui ka eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajaloo alaste kõrgkoolikursuste omandamist.
Kui keegi leiab mingeid vastuolusid loengu ja konspekti vahel, siis andke mulle (Strenzele) teada. Sotsioloogia ajalugu klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet "sotsiaalne füüsika". Positivism Comte peetakse positivismi rajajaks. Positivism on filosoofia vool, mille järgi
Fotosid leidub ka arhiivides. Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on jäänud ka hooneid, maastikke tunduvalt vähem. Kunstiteosed maatikuajaloo allikana Eestis vähe kasutatud, kuna raske on piiri tõmmata kus on kunstiteos ja kus teaduslik otstarve. Kunst oli foto eellane täidab sama illustreerivat ja dokumenteerimise funktsiooni. Eesti maastike kohta 2 sellist kõige levinumat autorit: Adam Olerianus saksa päritolu reisimees, Eesti 1833 (reisikirjades palju pilte hoonetest, maastikest), Johann Christopher Brotze elas Riias, pikalt oli seal kooliõpetaja, kuid kuna käis tihti Eestis siis on joonistanud kohalikke hooneid, maastikke, linnu, tema Eesti joonistused on raamatuna välja antud (1742-1823). Euroopas on kunstiteoseid palju rohkem kasutatud maastike uurimisel keskaegne Euroopa,
ainuomajaks. Sisuliselt on tegemist varaliste õiguste müügiga, kuid juriidiliselt ei ole tegemist müügilepinguga. Isiklikke õigusi loovutada ei saa. Ka mistahes muu autoriõiguste omaja (tööandja, pärija jt) võib oma varalised õigused niimoodi loovutada; 2) autor annab litsentsi. Litsents (license) intellektuaalse omandi valdkonnas tähendab luba teose kasutamiseks. See on autori või mõne teise autoriõiguste omaja (näiteks pärija) poolt teose kasutajale antud luba. Autorit või muud autoriõiguste omajat nimetatakse litsentsiandjaks, kasutajat aga litsentsisaajaks. Litsentsi liigid Litsentsi liigid on järgmised: a) lihtlitsents litsentsiandjale jäävad samad õigused ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele. Näiteks artikli kohta lihtlitsentsi andmine ajakirjale tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus;
Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud esmakatsetusi tegev algaja kirjanik. Juba esimesed raamatud - mudilastele määratud mõtlemise õpetus "Nii või naa" ja keskmisele koolieale kirjutatud poistejutt "Roostevaba mõõk" (mõlemad eesti keeles 1957) - tutvustavad küpset, oma ainealadel kodus olevat, huumorimeelset ja sõnasuutlikku autorit, kelles tänase Eno Raua jooned on selgesti tunda. Teiseks: ei ole võimalik kindlaks teha, kas E. Rauale on proosa omasem kui värsid, sest ka luulevormis on ta end tähelepanuväärselt avaldanud. Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele.
ta ei tee sellest suurt probleemi. Ainult siis, kui juba asi üle mõistuse läheb, elab ta ennast välja. Ta saab samas ka aru, et Jan armastab teda ning töötab vaid selle jaoks, et raha teenida. Kerttu Rakke kohta on sageli öeldud, et tema naistegelased on ülbed ning sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on väga haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi nagu näiteks Marilyni puhul ka joomiskirg. Sageli on autorit nimetatud ka naisnaturalistiks. Kõnekeelsed väljendid on vahendid tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Marilyn kasutab mõnikord tänapäevalikke väljendeid näiteks ,,boifrend'', ,, inf'' ja,, keiss'' ning muud inglis pärased väljendid. Tema üleüldine kõnepruuk on lihtne ning selge. Kasutab väga levinud sõnu ning kõne on lihtpärane, võõrsõnu pole. Mõnel puhul paneb lausa üllatuma, millist kõnepruuki Kerttu Rakke
18.sajandil oodati, et lapsed töötaksid. Tänapäeval nõutakse, et lapsed võtaksid professionaalidelt tunde või õpiksid võõrkeeli. Niisugused muutused leidsid aset 20.sajandi teisel poolel. Selliste muutuste tempo on jätkuvalt kiirenenud ja 5 intensiivistunud. Näiteks Prantsusmaal on tavaline, et laps vanuses 5-12 a viibib koolimajas hommikust kuni õhtul 19 või 20-ni. Toimub mõnede autorit arvates tagasiminek arvamustes 18 sajandisse – kus usuti, et laste mängimiseaeg on kulutatatud aeg. Samas vajavad lapsed maagiat ja fantaasiamänge oma arenguks. Professor (Austrian 2002) kirjeldas muutusi laste riietumise osas, mis on seotud lapsepõlve muutustega. Varemalt lapsed riietusid mänguriietusse, mis oli kohandatud füüsiliseks tegevuseks, õues mängimiseks ja lubas erinevaid materjale kasutada loovalt. Tänapäeval riietatakse lapsed kallitesse disain rõivastesse ja
Nad ei arvesta sellega, et sellest võib jääda sõltuvusse ja kunagi kahetsetakse seda tegu, et üldse hakati tarbima. Et noored sellise asjaga ei tegeleks, tuleb teha ennetustööd. Muidugi peaks vanemad oma laste käimisi ja olemisi rohkem kontrollima. Kindlasti on ka see tähtis, kellega nooruk ringi liigub. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autorit pikemat aega vaevanud küsimus, mis on peamised noorte tubakatoodete ja alkoholi tarbimisharjumused nii autori tutvusringkonnas kui ka üleüldse Eestis. Seetõttu on valitud uurimistöö teemaks noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused, esindades erinevaid vanusegruppe, et täpsemalt teada saada nende noorte alkoholi ja suitsetamise tarbimise harjumustest. Uurimistöö eesmärk on teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
