tegelaste identifitseerimine ja allikate avamine on täpsed, piisavad. Ka vaatab ta üle, kas tekst ei sisalda varjatuid hinnanguid ega keelelist demagoogiat. • Eetiline toimetaja teeb PR-lood uudisteks ega avalda neid ilma toimetamata. • Eetiline toimetaja austab reporterit ja muudab toimetades vaid seda, mida tuleb muuta. • Eetiline toimetaja oskab pakkuda muutmisettepanekuid ja neid põhjendada. • Eetiline toimetaja kooskõlastab alati autoriga kindlad muudatused. • Eetiline toimetaja serveerib lood korrektselt, ilma lugejaga manipuleerimata. Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks Üldised põhimõtted • Demokraatliku ühiskonna toimise eeltingimus on kommunikatsioonivabadus. Vaba ajakirjandus on selle tingimuse saavutamise vahend ja eeldus. • Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust teada saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta
ilmumisaastale ja leheküljele, millelt tsiteering võetud. 3.1.1. Nimeline viitamine Nimelise viitamise puhul esitatakse tekstisisestes sulgudes autori nimi ja aasta, mis komaga eraldatakse: ... (Dale, 1998).... Viidatava autori nime ei korrata, kui see selgub tekstist: Dale (1998) väidab, et ... 4 Raamatus Tools to Aid Environmental Decision Making (1998) väidab Dale, et ... Kuni kahe autoriga töö viitamisel esitatakse viites mõlemad autorid: ... on lükatud ümber metoodika (Kask, Kuusk, 2000) Kask ja Kuusk (2000) leidsid, et... Autorite järjekord viites peab ühtima publikatsioonis antuga. Kui autoreid on rohkem kui kaks, kirjutatakse tekstis: Kask, et al (2000) väitsid, et ...; ... esitatud vastuväited (Kask, et al., 2000). Koondviites eraldatakse publikatsioonid semikooloniga ning paigutatakse varasemad viited
ajastust. Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG ·muusika seletamine matemaatika abil, sest see, mis on õige, on ka ilus. ·anonüümne looming ·kirikumuusika ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, oktavid ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid on iseseisvad ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule RENESSANSS ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·teost saab seostada kindla autoriga ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV saj.) ·partiid komponeeritakse korraga ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia
Ligi sada romaani kannab kaanel Jules Verne'i nime. Tollal polnud säärane produktiivsus kirjanduses küll haruldane, kuid praegu mäletatakse neist kirjanduse lööktöölistest vaid mõnda üksikut. 1862. a. 24. detsembril jõudis müügile esimene tõelise Jules Verne'i romaan "Viis nädalat õhupallis" ("Cinq semaines en ballon"), millel oli määratu menu. Seda raamatut tõlgiti paljudesse keeltesse ja Verne rikastus. Kirjastaja sõlmis kohe autoriga omapärase lepingu: Verne kohustus kirjutama kahekümne aasta jooksul kaks seiklusromaani aastas või lühema aja jooksul kakskümmend romaani. Viis korda uuendati lepingut kirjanikule üha soodsamail tingimusil. Nii sai aluse ligi seitsmekümneköiteline sari "Erakordsed reisid" ("Voyages extraodinaires"), mis hõlmab põhilise osa Jules Verne'i loomingust ning on leidnud tee peaaegu kõigi maade tõlkekirjandusse. Jules Verne'i teoste üldiseloomustus
Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjas-tus, ilmumisaasta. 1. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1991. nime/aasta viitamisel: Autor(id). Ilmumisaasta. Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. 1991. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majan- dusjuhtide Instituut. Nelja või enama autoriga ja autorita trükise kirjes tuuakse esimesena pealkiri, selle järel kaldkriipsuga eraldatult autorite nimed. Artikli kirje Kogumiku, jätk- ja perioodikaväljaande, ajalehe ning elektroonilise andmebaasi artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Kirje algab artikli autori ja pealkirjaga, millele järgnevad andmed väljaande kohta. Elektroonilistel materjalidel märgitakse
viib ka neid rikkumisteni. Seega leian, et seaduse tekst peaks olema ühtselt mõistetav kõigile! Samuti peaksid sündmuste jt. korraldajad endale teadvustama, mis on autoriõigus ning viima ennast kurssi seadusega, et mitte hiljem sattuda eesti Autorite Ühingu võlglaste listi. Samuti 10 tuleks korraldajatel mõelda, et kui soovitakse asju ajada otse autoriga siis ei piisa näiteks muusikaliteose kasutamisel saada luba vaid muusika loonud autorilt vaid luba tuleb saada ka lauljalt. Jõudes tagasi oma referaadi sissejuhatuse juurde, kus kirjutasin „Tehes lapseeas oma esimesed kritseldused paberile, ollakse juba täisväärtuslik autor“, siis leian, et Eesti Vabariigi koolisüsteemis ei pöörata autoriõiguse seadusele erilist tähelepanu enne, kui alles III kooliastmes
Jõhvi Gümnaasium AUTORIÕIGUSED Referaat Meeter Peeter 9a klass Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 ja sellepärast tähistataksegi igal aastal just sellel päeval maailma intellektuaalse omandi päeva. Konventsiooni artikkel (viii) (Definitsioonid) sätestab: "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses: · kirjandus-, kunsti- ja ...
võtta. Foucaulti diskursuse määratlemisel seletab see seda, et diskursuse omistamise autorile ei ole alati samatähenduslik, et looja ja autor oleksid sama isik, peavad nad teadlikult need funksioonid enestele võtma, autori olemusest lähtudes. 6. Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: distsipliin. Distsipliin vastandub autori funktsioonile, sest distsipliini süsteemi võib kasutada igaüks, kes tahab, ilma, et selle toiminime või tähendus peaks oleme seotud mingisuguse autoriga. Vastandub kommentaari funktsioonile, sest distsipliini eelduseks on vabadus luua uusi väiteid, samas kui kommentaar kordas omaenda identiteeti ja leidis juba olemasolevat tähendust. Seotus tõeväärtusega distsipliin ei koosne ainult objekti kohta käivatest tõestest ütlemistest, vaid distsipliin koosneb nii eksimustest kui ka tõdedest, sest eksimused on tõe ajaloolised mõjutajad. Algul on iga väide olnud tõene ja alles uute väidete tulekul oma temast
otsustanud poistele panna iidsed Jaapani nimed“ – Väga kaval käik nende poolt, panna lastele iidsed Jaapani nimed. Mina muidugi oleks ära jaotanud, ehk osadele pannud iidsed Jaapani ja osadele iidsed Hawaii nimed. 8) „...tavainimese seisukohalt on nii shintō kui budism pigem praktilise elu osad...“ – Sede ma usun. Igal inimesel on mingid asjad mis kuuluvad praktilisesse või vaimsesse elu osasse. Selle lausega nõustun ma autoriga täielikult. 9) „Järgmisel päeval ootas meid ees kogu Abashiri lumefestivali tähtsündmus – suusavõistlus, millest me pidime kohustuslikus korras osa võtma“ – See tundus päris omamoodi vaimukas. Miks? Just seepärast, kuna kes paneks kellegi sunniviisiliselt mingisugusest võistlusest osa võtma. Tundus väga imelik kuid vaimukas. 10) „Kui stardipauk oli kõlanud, rühkisin ma koos teistega rajale...“ – Tähelepanu köitis just sõna rühkima
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwa...
sõltumatuid stseene. Proosa poeetika Kirjanduse moodustavad autor, teos ja lugeja. Analüüsivõimalused Autorikeskne tähendus seotakse autori tahtega, otsitakse teosest autori sõnumit, teema viiakse paralleeli autori maailmavaate ja eluga Teosekeskne kirjandusteos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik teos võib sisaldada tähenduskihte, mida autor teadlikult ei lisanud. Tegelasi, teemat, ideed jne analüüsitakse autoriga seostamata. Lugejakeskne lugeja loob ise endale teose teose tõlgendus sünnib lugeja abiga. Autor Autori nimi on kaubamärk, mille järgi otsustatakse, kas lugeda raamatut või mitte. Autori rolli tähtsustamine ajajärkudel: Keskaeg looja oli üks jumal. Seega ei omanud autor väga suurt tähtsust, kuna jumala kätetööks peeti kõike. Renessanss looja rolli hakatakse omastama ka inimesele. Trükikunsti
kaugtöö mudelid. Suurpäraseid näiteid kaugtööst leiab näiteks põllumajandusministeeriumist ja keskkonnaministeeriumist. Põllumajandusministeerium on kasutanud mitmete projektide Kaugtöö Eestis 7 juures eksperte, kes põhilise osa ajast viibivad Lõuna-Eestis või saartel ja suhtlevad tööandjaga elektrooniliselt. Keskkonnaministeeriumist on näiteid kümnekonna autoriga kirjutiste koostamisest puhtalt kaugtöö vormis. Kaugtööd on võimalik teha kaugtöökontoris, kodus või ka pidevalt ringi liikudes. Eesti Vabariigi Valitsus seab Eesti Regionaalarengu Strateegias (2005-2015 a.) eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui ka äritegevuseks. Enamus meist on kindlasti nõus, et meie saared ja looduskaunid rannikualad on elamiseks atraktiivsed, aga kuidas on neis paigus lood äritegevusega? Teame ju kõik, et
Meiji kirjandus Yano Rykei (tema pseudonimi)- kirjanik ja aktivist poliitikas. Veidi arenenum Meiji poliitiline romaan on Yano Rykeis (1850-1931) Keikoku bidan (1883). Sündmustele, mida jutustatakse, on antud kreeka ajaloo autoriteetide refereeringud. Shiba Shir - Meiji ajastu üks tuntumaid kirjanikke. Tema teos Kajin no Kigu (Chance Encounters with Beautiful Women). Tegemist poliitilise novelliga. Tsubouchi Shy - tegemist autoriga, kriitikuga, tõlkija, näitekirjanik, toimetaja. Tegemist esimese põhjaliku analüüsiva, kriitilise teosega Shsetsu Shinzui (The Essence of the Novel) 1885. Nõustus Fellonosa arusaamaga, et kunst on inimese nooblimaid tegevusi. Ka kirjandus on kunst, millel on samamoodi kogemuseväline efekt. Kritiseerib kanzen chaku printsiipi. Ta jagas romaanid kaheks, vastavalt nende eesmärgile: didaktilisteks ja realistlikeks. Tayama Katai (M)-alustas Ken´kyuusha grupis
kirjandus igasuguseid kirjutisi, kirja pandud teadmisi. Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui keele funktsioon kirjandus kui fiktsioon kirjandus kui esteetilist väärtust kandev objekt kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel ,,lüüriline mina", mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda. Eepika - proosavormis, kuigi klassikalises määratluses värssides (eepose heksameeter), enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv, huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus. Dramaatika - tegevuse vahetu kujutamine, otsekõne, dialoog, tegelased erinevad autorist, autor on kohal vaid lavamärkusena, sisaldab konflikte, algne struktuur: vaatused ja stseenid. Autor-tekst-lugeja. Kirjandusanalüüsi kese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja. Autor - autori tahe,
ka üle terve maailma on tegelikult väga suur võim rahva üle, näiteks Ameerikal või Venemaal ehk suurriikidel. Inimesed lihtsalt usuvad kõike, mida meedias kajastatakse ning jutustatakse, kuigi see kõik ei pruugi alati tõsi olla, sest on inimesi, kes kasutavad seda ainult enda kasuks ära. Tegelikult see on väga lai teema, millest kirjutada ja arutleda, aga oma mõte panin väga lühidalt kirja. Aga ma olen selle lausega väga nõus ning autoriga samal arvamusel. ,,See näitab taas kord, kui vähe inimene oma hinge tunneb, kuigi kujutlesin, et tunnen oma hinge läbi ja lõhki." Ma arvan, et see lause ütleb otseselt kõik ära. Väga õige ning hea mõte. ,,Olin tänini mõelnud, et inimese mõte suudab avada kõik uksed ja et teadmisel on piir, mida inimene suudab saavutada, ja et teadmise kasvades kasvab ka inimese hing." Inimese teadmised arenevad iga päevaga ning igal
geograafilise tähise kasutamisele, mikrolülituste topoloogiatele, uutele taimesortidele ja kaitsele kõlvatu konkurentsi vastu. 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? + Kirjandus-, kunsti- ja teadusvaldkondades loodud originaalne (autori enda loomingu) tulemus ehk teos. Ka teose vaheetappide tulemused. 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus. + Kehtib kogu autori elu jooksul ja 70 aastat pärast surma. Mitme autori puhul autorite eluaeg ja 70 aastat pärast viimase autori surma. Avalikustamata autoriga teosete puhul 70 aastat pärast õiguspärast avalikustamist. 7. Autoriõguste jagunemine. + · Autori isiklikud õigused, · Autori varalised õigused 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). - Autori varalised õigused on üleantavad, isiklikud õigused on autorist lahutamatud. Mõlemaid õigusi on võimalik lubada teostada kolmandatel isikutel. 9. Kes võib olla teose autoriks? + Autoriks võib olla ainult füüsiline isik. Teosel võib olla mitu autorit. 10
usaldusväärsust ning sobivust uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside tõestamiseks; uurimuse protseduuri – kirjeldatakse millal, kus ja kuidas midagi tehti. Kirjeldatakse andmeanalüüsi meetodeid ja põhimõtteid. Selleks, et lugeja saaks tehtud uuringuid soovi korral mis tahes ajahetkel korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Meetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras. Mitme autoriga töö puhul tuuakse selgelt välja rühmatöö toimimise (juhtimise) põhimõtted ja praktika ning iga autori panus. 2.7. Tulemused Kolmandas peatükis esitatakse uurimise käigus saadud tulemused (joonised, tabelid, diagrammid jne). Tulemuste osa peab olema konstateeriv, mitte arutlev. Tulemused peavad vastama püstitatud küsimustele (eesmärkidele) ja kontrollima hüpoteese. Esitatakse ka need tulemused, mis ei kinnitanud hüpoteese. 2.8 Arutelu
Kippel on jäänud ajalukku peamiselt ajalooliste romaanidega. Kõige tuntum muidugi 1940 "Meelis", aga suurematest väljaannetest "Kui raudpea tuli" (1937) peegeldab Põhjasõja sündmusi. Johannes Semper + tuttav juba Siuru päevilt, debüteeris luuletajana. Hakkab avaldama ka lühiproosat ja 1934 ilmub "Armukadedus" ja 1939 "Kivi kivi peale". Semperi taustade puhul peab aru saama, et tegemist on suhteliselt teadliku ja ennastreflekteeriva autoriga ja selle üks külg on ka see, et Semper on üks esimesi, kes tutvustab freudistlikku käsitlust Eesti kirjanduses ja püüab seda tõlgendamisel rakendada. Pöördutakse ka tollase menupsühholoogi Adleri poole, kelle käsitlus saab puhvriks. Freudi töid tuntakse päris otse ja selle mõju on näha kui kirjanduses ja isegi tollases pedagoogikas, mis on hästi moodne. Freudismi näeb ennekõike romaanis "Armukadedus" rõhutatult psühholoogiline lugu
olevatest "inimrelvadest" ning ässitas lapssõdurid kindlasse surma, otsustades ka iseenese laste elu ja surma üle. Goebbelsi juhtlauseks oli: "Vajame täielikku totaalsust!" Hitleri juudivihkajatest paladiinide seas oli Goebbels kõige fantastilisem. Tema antisemitism polnud mitte valesti mõistetud rassiteooria, vaid enesevihkamise tulemus. Himmleri sõnul oli Goebbelsi näol tegemist nn. lõpplahenduse tegeliku autoriga. Joseph Goebbels, hullumeelsuse maine kehastus, nägi rezhiimi kuritegelikkuse juba varakult läbi. Et ta sedasama rezhiimi kui "kõrgemat vajadust" toetas, teeb temast erilise kurjategija. Hermann Göring Pooleldi sõjard, pooleldi koomik, rahvalähedane tülinorija ning üle laipade minev võimuinimene Hermann Göring kehastab rezhiimi joviaalset kaksikpalet paremini kui keegi teine Hitleri abilistest.
. uurib inimese käitumist sõltuvana tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Ventsel 1998: 18) ning sellest sõltuvalt ... 12 Viites on autori perekonnanimi ilma eesnimeta (või eesnimetäheta). Eesnimetäht on vajalik, kui töös viidatakse mitmele sama perekonnanimega autorile. Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja enda lauses, siis viites autori nime ei korrata. Kahe autoriga teosel pannakse viitesse mõlema nimed ja nende vahele ja-sõna. Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi (või lühend) ja ilmumisaasta ning lühend s.v. (sub voce e sub verbo) ja märksõna jutumärkides. Leheküljenumbreid ei panda. Eestis ilmunud teatmeteoseid üljuhul allikate loetelus ei tooda. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib
iii. ajastu toob endaga spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses iv. ajastu seab ette ka autori mõtlemise piirjooned 1. nt neegrid ja naised e) autor ja kirjanduse põhiliigid. Tekstuaalne autor i. proosa-, luule-, ja draamakirjanikul on igaühel oma spetsiifika: 1. luulekunst vahendab enamasti autori elamusi ja mõtteid, teose seos autoriga on otsene ja vahetu 2. dramaatika olukord on vastupidine: näidendid koosnevad tegevustest; autor saab oma seisukohti avaldada vaid tegelaste kaudu 3. eepika kirjanikul palju võimalusi a. romaan võib olla luulesarnane enesepaljastus b. võib olla üles ehitatud draamalikule teose esitamisele c
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. KLIENDIJUHTUMI ANALÜÜS..................................................................................... 4 1.1. Ülevaade kliendi tervisest, toimetulekust, elustiilist.........................................4 1.2. Kõrgenenud kolesterooli patsiendi õendusabi..................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsi...
32. Mis on resümee? kokkuvõtlik töö tutvustus, annab ülevaate kogu tööst *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused *Eestikeelsele tööle inglise keeles *Muukeelsele tööle eesti keeles 33. Mille poolest erinevad resümee ja kokkuvõte? 34. Mille poolest erinevad annotatsioon ja sissejuhatus? 35. Mis on retsensioon? põhjendatud arvamus ja hinnang tööle *Töö ja selle eesmärgi tutvustus *Ülevaade tööst ja esimesed muljed *Diskussioon autoriga ja töö sisu analüüs *Küsimused ja märkused *Põhjendatud hinnang tööle (kompositsioon, probleemikäsitlus, keelekasutus ja terminoloogia tundmine, vormistus) 36. Millal viidata allikale? ... kõigile allikatele, milles esitatud mõtteid või andmeid kasutatakse... väljaarvatud üldteada faktid ja seisukohad
omaninkuks saab teine isik. Loovutada ehk ära anda saab vaid autori varalisi õigusi, isiklikke õigusi autor loovutada ei saa) või litsentsida (kasutusloa andmine tähendab seda, et õigused kuuluvad autorile, kuid teisel isikul on litsentsilepinguga määratud mahus õigus teost kasutada). Seadus näeb ka ette, et teatud mahus ja ulatuses tuleb võimaldada teose kasutamist ka ilma autoriga õiguste loovutamise või litsentsimise suhtes kokkulepet sõlmimata (teose vaba kasutamine). 3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon. Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on
· Allikate vormistamisel kasutada keelt, milles allikas on: Kui allikas on eestikeelne, siis ka eestikeelsed lühendid (näiteks: lk., toim.). Kui inglisekeelne siis inglisekeelsed lühendid (näiteks: pp., ed.) YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 41 Kasutatud kirjanduse loetelu vormistus 1 · Raamat. Toomla, R. (1999). Eesti erakonnad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus · Raamat mitme autoriga. Linz, J. J., & Stepan, A. (1996). Problems of democratic trasition and consolidation. London: The John Hopkins Press · Sama autor. Toomla, R. (1999)...; Toomla, R. (2001)... esitatakse ilmu- misjärjekorras. Kui sama ilmumisaasta: Toomla, R. (1999a); Toomla, R. (1999b) · Artikkel teadusajakirjas. Klijn, E. (1999). Policy networks in Scandinavia. Administration and Society, 6 (18), 14-31. (Märkus: "6" siin volume nr.; "18" sulgudes issue nr.; "14-31" tähistavad lk.)
7. KOKKUVÕTE Keskaeg kui mõiste kujunes välja renessansi ajal, kui oli vaja eelnenud perioodi kajastada. Keskaeg väga üldiselt seletatuna on periood antiik- ja uusaja vahel, aga tegelikult on keskaeg, midagi palju suuremat. Seda ei ole võimalik selgitada paari sõnaga, sest uuendusi ja muutuseid oli palju ning need mõjutasid maailma väga suurelt. Kõige märgatavamad muudatused olid tõenäoliselt kirjanduses, kus said anonüümsetest teostest tuntud autoriga teosed. Teadmatusest sai teadmine. Teemade muutuses sai algsest Jumala ülistamisest tema üle nalja heitmine, naiste põlgusest sai naiste ülistamine ja nii edasi. Keskaja kultuuri alla mahub nii palju ja igas erinevas valdkonnas olid omad muutused omadel põhjustel. Peamised muutuste põhjused olid hariduse edasi jõudmine ja levik ning kindlasti ka usu tähtsuse muutumine ajapikku. Keskaeg oli aeg, millal algsest pimedusest ja hirmust sai valgus ja teadmine. Vaimuliku tähtsus
Olukorra kiire muutumine torkab silma kui 62ndate teine pool: 65,66 ei saa Alliksaare luule ilmuda, 68 saab. Järelikult esteetiline avardumine läheb edasi ja asünkroonilisusele lähenema. Sulaaja puhul taustaautor Vladimir Majakovski ja Bertolt Brecht - neil on vasakpoolne maailmavaade, sotsialismi eest seisnud. Samal ajal esindavad 20.sajandi modernismi. Neid saab alati ettekäändena tuua või eeskujuna kasutada. Sulaajastul eeskujud töötavad. Roger Garaudy - selle autoriga hakatakse avardumise protsessi jõuliselt Eestis toetama. Muus kohas samuti. Tegemist on prantsuse kommunistiga, kes räägib piirideta realismist. See tundus hea nipp olevat. See oli sulaaja läbimurde kaval nipp Garaudyd ette lükata. Hiljem ta kiiresti unustatakse. Astub kommunistlikust parteist välja ja pöördub islamiusku. Sulaajastu luule - allegoorilisus- torkab silma.
järeldused. 29. Mis on resümee? - kokkuvõtlik töö tutvustus, annab ülevaate kogu tööst *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused *Eestikeelsele tööle inglise keeles *Muukeelsele tööle eesti keeles. 30. Mis on retsensioon ja kuidas kirjutada retsensiooni? - põhjendatud arvamus ja hinnang tööle *Töö ja selle eesmärgi tutvustus *Ülevaade tööst ja esimesed muljed *Diskussioon autoriga ja töö sisu analüüs *Küsimused ja märkused *Põhjendatud hinnang tööle (kompositsioon, probleemikäsitlus, keelekasutus ja terminoloogia tundmine, vormistus). 31. Millal ja kuidas viidata allikatele? Tooge mõni näide - ... kõigile allikatele, milles esitatud mõtteid või andmeid kasutatakse... väljaarvatud üldteada faktid ja seisukohad. Viitama peaks lõpus.
temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. a. väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid (s.o lüürilist/lürismi). Lüürika on subjektiivne (isiklik ja intiimne): sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunnete/mõtete meenutamine ja kehtestamine, mina avamine ja pihtimine. Luuletused kõnelevad lüürilise mina vaatepunktist, mis ei tarvitse autoriga täielikult kattuda (siiras ja rolliluule) b. sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad, luuletused 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? a. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad
mõtet), vastupidist väidab aga biotsentrism, mille kohaselt aga eksisteerib loodus mõtestatult olenemata sellest kas inimene on olemas või mitte. 9. ARVUTI 1. Mis laadi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega ettevõttes? (mis suhtes peab siin juht ennast ja alluvaid harima?) Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Enimkasutatavad moodused info konfidentsiaalsuse kaitsmiseks on salasõnade ja krüpteeringute kasutamine. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu efekt?, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud (tahtmatud) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vältida suurusjärgu-efekti mõju
väljundi. Reed Morniga seoses oluline, et moodsa psühholoogia ja filosoofia tundmine olemas, naisautor valib peategelasteks ka naisi. Aadu Hint psühhoanalüütiliste hoiakutega, Freudi mõjutused. Semper tuttav juba Siuru päevilt, debüteeris luuletajana, hakkas avaldama ka lühiproosad. 1934 Armukadedus rõhutatult psühholoogiline lugu, 1939 Kivi kivi peale. Semperi taustade puhul oluline, et tegemist teadliku ja ennastreflekteeriva autoriga, tutvustab freudistlikku käsitlust eesti kirjanduses ja püüab seda tõlgendamisel rakendada. 10. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 191744 (August Mälk jt). August Mälk 30ndate proosas oluline, 1926 Kesarüblik kriitika ei võta seda hästi vastu. Algus oli suht kobav, aga siis leidis nö enda tee. Läbimurre 1932-34, siis avastati, et Saaremaalt selline mees, keda võiks isegu lugeda. Tema läbilöök sellest, et hakkab kirjutama rannajutte soeses Saaremaaga
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nur...
(mille võib ka visuaalselt eristada väiksema kirja ja/või nihutatud äärtega). Üldiselt on soovitav pigem kokkuvõtlikult ja oma sõnadega refereerida kui palju ja pikalt 5 tsiteerida. Pikad tsitaadid võivad jätta mulje, et töö autor pole neid ise enda jaoks lahti mõtestanud. Kui Te mõne autoriga polemiseerite, on tsiteerimine vajalik, samuti teatud mõtte rõhutamiseks, kaalu andmiseks. 4. Viitamine Teksti sees viitamiseks on mitu võimalust, kuid ühe töö piires tuleb seda teha ühtmoodi. Järgnevalt tutvustan ainult üht viitesüsteemi, nimelt lühiviiteid: viidatava teksti järel sulgudes seisab autori perekonnanimi, teose väljaandmisaasta ning pärast koolonit ja tühikut leheküljenumber või numbrid, näiteks (Ross 2003: 57). Viide on teksti SEES, kohe selle lause lõpus
ühes universumis, tema koopia teises. Nõnda oleks siis ka teiste osakestega ja osakeste kogumitega. Igas universumis oleks identne koopia Teist ja töö autorist ning ülejäänud maailmast. Koopiad oleksid tunnistajaks tegudele, mõtlemisele ja otsustamisele. Iga koopia arvaks, et reaalsus, kus tema eksisteerib, on ainuõige. Selleks, et asja põhimõttest aru saada, on vaja pikemat selgitust. Kuskil kauges kosmoses on keegi töö autoriga täpselt samasugune, kes istub hetkel samamoodi 9 ning kirjutab seda sama tööd ning kelle näpud liigavad arvutiklaviatuuril täpselt sama kiirusega. Samas hoopis teisel pool kosmost on teine töö autoriga identne inimene, kes sööb või mängib väljas palli. Mõnes kolmandas kohas on aga hoopis sellised olendid, kes ei ole just kõige paremini välja kukkunud ja kelle sarnast ei tahaks mitte keegi pimedal tänaval kohata
esitusest eraldiseisvana) Suulisus üks põhilisemaid (enam mitte ainus) rahvaluule leviku viise. Samas on suulisus vaid üks rahvaluule levikutehnikat esindav tunnus, kuid mitte rahvaluule olemuslik tunnus. (Vastandus - suuline on rahvaluule, kirjalik seda ei ole enam ei kehti.) 8. Pärimusrühma osa pärimuse levikul. Autori mõiste rahvaluules (anonüümsuse küsimus). Anonüümsuse mõiste seondub autoriga. Ühe seisukoha järgi võib pärimusteose autoriks pidada rahvast, ent konkreetseid tekste ei saa luua koos rühmaga, see sisaldab siiski konkreetsete isikute loomingut. Teine seiukoht, O. Loorits ,,Autoreid harilikult nimepidi" ei teata. Tihti aga teatakse, nt fraasid kuulsatest filmidest jne. Niisiis ei saa autoriküsimust taandada rahvaluule puhul teadmisele ja mitteteadmisele. Kolmas seisukoht pärimusteksti autor on selle esitaja. Tänapäevased lahendused: a
Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi, ilukirjandust, huumorit jne. Kuna ajalehed ilmusid üsnagi episoodiliselt, oli K. enne 19. saj II poolt nende aseaineks. Levis massiliselt, ilmus perioodiliselt. Sisaldas ka sündmusinformatsiooni (st mujal varemalt toimunud sündmused). Rikastas keelt. Rahvaraamat: Eesti esimene 1525. Sarnaselt varasema ajakirjandusega samuti ühemehetöö. Ka algsel perioodikal polnud autoriga tagasisidet. Kirjeldas vahel ka lähimineviku sündmusi. Rahva hulgas levisid ka ärevate päevasündmuste teemalised käsikirjad (kirjandusliku taotlusega). Keskaegsed lihtrahva kommunikatsiooni võimalused ja kanalid. Ülemkiht kasutas sageli virgatseid (käskjalgu). Lihtrahvale loeti tähtsamaid teateid ette linnaväljakutel. Hiljem tekkisid suurte teede äärde hobupostijaamad, kus kaubanduse arenedes ka teadete paljundamisega (käsitsi) tegeleti. Eesti riiklik postikorraldus pärineb 17
Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga. Kontrollida ka omavoliliselt vahelagedele ehitatud raskete silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega
Mis vahe on eetikal ja etiketil?Eetika arutleb selle üle, mida transpordivõrgu jms peaks tagama eraettevõtlus. Omandus, häda midagi, võib ta aktsiad uuesti, tunduvalt kallima hinnaga, tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma pidada heaks või halvaks, etikett esitab ühes või teises mille indiviid on saavutanud kas oma tööga; vahetamise, käiku lasta. Manipulaator on see, kelle eesmärgiks on luua masstoodangut müüa. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija keskkonnas ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid ostmise, kinkimise või pärandamise kaudu ükskõik millisel väärkujutlus hinnatrendi muutumisest. kaitstud ja hellitatud.Teiselt poolt on see kuninglik tarbija põhjendamata. ausal viisil peab olema püha ja puutumatu. Tulumaks oleks Kas manipulaatori tegevus väärtpaberiturul on ...
kahjustaks teisi liike. Viimasel ajal, kus üha enam ilmneb inimtegevuse kahjulik mõju Maale, on üha populaarsemaks biotsentristlik mõtteviis, seda muidugi just jõukamates maades, kus inimesed on keskkonnakahjustustest teadlikumad, ja eriti ,,roheliste" hulgas. 9. ARVUTI 1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema
kirjandus-teaduslikud käsitlused) otstarve? Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel „lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda. Eepika - proosavormis, kuigi klassikalises määratluses värssides (eepose heksameeter), enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv, huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus. Dramaatika - tegevuse vahetu kujutamine, otsekõne, dialoog, tegelased erinevad autorist, autor on kohal vaid lavamärkusena, sisaldab konflikte, algne struktuur: vaatused ja stseenid. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum.
saavutad ka elus midagi. 9% ei põhjendanud enda seisukohta, et kas nende arust võib olla tulevikus võõrkeeltest abi. Noormeeste ja neidude vastus on ühine, 99% vastanutest on kindlad, et võõrkeelte õppimisest on tulevikus kasu. Mõlemate hulgas oli üsna levinud vastus, et võõrkeelte abil saab tulevikus ilusti hakkama nii hea töökoha leidmisel kui ka suhtlemisel. Töö autori arvates on neiud ja noormehed autoriga ühisel meelel. Autori arvates on tänapäeval see kindel, et ilma võõrkeele oskuseta ei saa elus hakkama. 20 2.1.5 Võõrkeelte õppimine tekitab tunde, et olete edukas Joonis 9. 16-19aastaste noormeeste arvamus sellest, et kas võõrkeelte õppimine tekitab edukuse tunde 40% vastanud noormeestest usub, et ei tekita võõrkeelte õppimine edukuse tunnet, 29% arvab, et enam-vähem tekitab tunde, et ollakse edukas. Enamused põhjused enam-
kahjustaks teisi liike. Viimasel ajal, kus üha enam ilmneb inimtegevuse kahjulik mõju Maale, on üha populaarsemaks biotsentristlik mõtteviis, seda muidugi just jõukamates maades, kus inimesed on keskkonnakahjustustest teadlikumad, ja eriti ,,roheliste" hulgas. 9. ARVUTI 1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema
Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 45. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga. Kontrollida ka omavoliliselt vahelagedele ehitatud raskete silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude
kahjustaks teisi liike. Viimasel ajal, kus üha enam ilmneb inimtegevuse kahjulik mõju Maale, on üha populaarsemaks biotsentristlik mõtteviis, seda muidugi just jõukamates maades, kus inimesed on keskkonnakahjustustest teadlikumad, ja eriti ,,roheliste" hulgas. 9. ARVUTI 1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema
Värsside autor on Archilochos, tegemist on eleegilise distihhoniga (I heksa, II penta). Ta oli ülikusoost sõjaväelane ja tema jambid räägivadki sõtta läinud noormeeste elust. 27. Millised on peamised motiivid ja teemad Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingus? Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid? Kirjanduslikuks keskuseks kujunes Lesbose saar, kus räägiti aioolia murret. Sappho ja Alkaiose looming oli suunatud kitsamale ringile, kelleks olid autoriga samast ühiskonnakihist pärit aristokraadid samade poliitiliste eelistustega mehed Alkaiose puhul (poliitilised motiivid) või ühiselt riitustes osalevad naised Sappho puhul (pulmalaulud ja hümnid). Seetõttu on Alkaiose ja Sappho laulude laad intiimsem. Ka Anakreoni luules tõusid esikohale joomine, noorus ja armastus. Olulisteks muutusid isiklikud elamused poeedi sõprade ring ja päevasündmused, hetkemeeleolud. Anakreonil oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule
Arusaam struktuurist ja ainesest Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Ajalooliselt: žanripuhtus Tänapäeval: žanridünaamika Žanr areneb kergematelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Antiikkultuurist pärit põhižanrid: lüürika, eepika (proosa), dramaatika. Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel „lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda. Eepika - proosavormis, kuigi klassikalises määratluses värssides, enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv, huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus. Dramaatika - tegevuse vahetu kujutamine, otsekõne, dialoog, tegelased erinevad autorist, autor on kohal vaid lavamärkusena, sisaldab konflikte, algne struktuur: vaatused ja stseenid. Žanrikirjanduse liigid tänapäeval: armastusromaanid, kriminaalromaanid, põnevik, ulme.....
kahjustaks teisi liike. Homotsentristid on, vastupidi, selle eest, et loodust peab säästma selleks, et tagada inimkonna kestvust, inimene on keskseks figuuriks. Pt.9. ARVUTI... 1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega ettevõttes (st mis suhtes peab siin juht ennast ja oma alluvaid harima?)? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta, kui infot, mis on paberist kandjal. Seetõttu muutuvad teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Juht peab harima lukustama infot salasõnadega ja krüpteerimisega 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud (tahtmatud) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju?
teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lg 1). Kui teos ei ole loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise korras, siis töötaja varalised õigused tööandjale üle ei lähe. Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose autoriga lahutamatult seotud (AutÕS § 11 lg 2), mistõttu erinevalt varalistest õigustest ei saa need tööandjale üle minna ei seaduse ega poolte kokkuleppe alusel. Seega on tähtis arvestada, et varaliste õiguste ü leminek t ööandjale i lma v õimaluseta k asutada t öötaja i siklikke õ igusi ei anna tööandjale kõiki õigusi teose üle. Kuna isiklikke õigusi üle anda ei saa, on ometi võimalik anda neid teisele isikule kasutada litsentsi alusel.
Tegeledes spordiga peab palju vett jooma ning toitumine peab olema mõõdukas. Eluks vajalikud toitained on sellised. nagu valgud, süsivesikud, rasvad ja vitamiinid. Eeltoodud ainete puudujäägil, võivad tekkida tõsised tervishäired. Uurimuse autor tuli järeldusele, et ei tohiks olla dieeti vaid peab olema tervislik eluviis, et ei tekkiks toitainete puudujä 21 KOKKUVÕTTE Ettevõetud uurimistöö tulemusena, autoriga olid tehtud järgmised järeldused: Esiteks uurides läbi, mis on dieteetika ja dieedi ajaloo, autor toob nähtavale, et dieteetika ja dieet on erinevad mõisted. «Dieet» – piiramised toidus, kindla koguse ja ajavahemikuga, «Dieetika» – meditsiini teadus dieetides ja nende kasutamine ravimises. Dieteetika arendamisele aitasid kaasa I.P. Pavlovi ja I.P. Razenkovi avastused, neist kõige tähtsamad olid: Pavlov –
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
