VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadi...
Remarque Taeval ei ole soosikuid Grete Käen Kose Gümnaasium,9b 2016 Erich Maria Remarque 22.juuni 1898.a- 25.september 1970.a ,,Taeval ei ole soosikuid", Ilmus 1961.aastal. Raamat tõlgiti eesti keelde 1991. Tõlkijad olid Tarvi Talv ja Tiiu Kokla. Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor osales ise esimeses maailmasõjas. Remarque'i teosed õhkavad salapära nagu ta teaks sellest palju rohkem, kui keegi teine. Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju ja hetki ning rebima välja sellest, mis ei lähe meile tegelikult korda. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Teos kui struktuurne tervik Raamatus on 224 lehekülge ja 22 peatükki. Clerfayt sõidab oma sõbrale mägedesse külla ning kohtab sanatooriumis kaunist Lilliani, kes on raskelt haige. Neiu teab, et tal pole jäänud kaua elada. Ühel päeval pöördub Clerfayt mägede...
"Fame is a Fickle Food" by Emily Dickinson Analysis Liisi Pajula In her poem "Fame is a Fickle Food", Emily Dickinson quite clearly compares fame to something very changing and uncertain. She compares it to food, which at first seems tempting, but is actually venomous and deadly. From the very beginning of the poem, we get the idea that Dickinson has her mind set against fame and those, who run after it. With using words such as 'fickle' and 'shifting' she very successfully demonstrates that fame is not permanent and should thus be handled with care. Dickinson also says that true fame is something one can achieve only once ("Whose table once a Guest, but not / The second time is set"). She goes on to explain that after fame has faded, its not too pleasant insides become visib...
BAROKK JA ROKOKOO ITAALIA BARKOKK 1. Peetri väljak vatikanis, Bernini Carraci laemaal HISPAANIA BAROKK FLANDRIA BAROKK HOLLANDI BAROKK Piima kallav teeenijatüdruk, Vermeer Danae, Rembrandt Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini Peterhofi suveresidents Rundale loss, Rastrelli, Läti Talvepalee, Rastrelli Vaskratsanik, Falconet ja nii...
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte,...
Äriplaani autor eeldab seda et tahe kasutada teenuseid tekib mitte rohkem kui 30% üldrahvakogusest kes elavad Harjumaal ja Tallinnas. Harjumaa 81 200 inimest kellest 61 000 elab Tallinnas. 2.5 Konkurents Eestis on olemas umbes 1000 registreeritud talu, mis pakuvad taolist teenust. Tallinnas on 3 ratsa baasi, aga raadiuses 30 km Tallinnast autor oli üles lugenud üle 20 talli, mis pakuvad ratsutamist teenuseid. Põhilised konkurendid on : Veskimetsa, Tondi maneez, Rebala tall. Autoriga nad olid valitud lähtudes nende asukohtadest. Kuna tulevane klubi "Hobu Energia" hakkab kohanema Tallinnas aadresil Paldiski mnt. 50, siis lähedal asuvad klubid mis pakuvad analoogsed teenused on Veskimetsa ja Tondi maneez. Kolmas klubi Rebala tall asub Tallinnast väljas, kuid autor valis nimelt teda, sest Rebala lähedal Kostiveres autorile kuulub 25 hektarit maad, mis on antud rendile heinaniitmiseks. Hiljem "Hobu Energia" saab kasutada need põllumaad
looduse, kuid samuti inimese ja Jumala vahekorrast. Teos peegeldab kaudselt ideaali, kujutades inimest, kes suudab üksi toime tulla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Defoe loomingus nagu ka kogu Inglise valgustuskirjanduses kuulub ,,Robinson Crusoe'le" eriline koht. Kuigi Defoe polnud filosoof, hakati juba 18. sajandil selles teoses nägema kütkestavat uut elufilosoofiat. Tutvunud autoriga, arvan, et Defoe oli andekas kirjanik, kes oskas oma geograafilisi ning ka teisi teadmisi raamatu kirjutamisel hästi ära kasutada. Olles ise seda raaamatut lugenud, võin öelda, et see on väga huvitav ning kaasahaarav raamat. Soovitan seda ka teistele. Jonathan Swift (1667-1745) Teos: ,,Gulliveri reisid" Swifti teoses ,,Gulliveri reisid" rändab arst ja meresõitja Lemuel Gulliver maailmas ringi ja
.." teose põhjal sobiva nimisõna, omadussõna või väljendiga (kui rohkem mõtteid ei tule, siis võid ka lause algused ära kustutada). Lause juurde kirjuta põhjendused (vähemalt 2), miks sa nii arvad: millise tegelase või olukorra põhjal sa seda väidad. Juurde lisa kindlasti lehekülje number, kus tegelast või olukorda kirjeldatakse. Lõpuks tee kokkuvõte, milline on eestlase kuvand Andrus Kivirähki romaani põhjal. Lisa juurde kindlasti ka oma arvamus, kas sa nõustud autoriga. Ei pea vist lisama, et kas see arvamus vajab põhjendust (on sul äkki omalt poolt mõni näide tuua). Ära unusta, et tegemist on teose vastamisega. Mida üksikasjalikum oled, seda parem. Eestlane on juhm. See, kui Imbi ja Ärni Rehepapilt puid varastasid ning kratt neid väga lihtsalt ninapidi vedas ja suure ringi teha lasi raske koormaga ning nad seejärel Rehepapi hoovi tagasi juhatas. 6466 See, kui Imbi ja Ärni merilehma kinni püüdsid ning seejärel ennast aidamehel
talle võimet sind tappa.". Hazel ja Augustus tabavad viivitamatult sidet ja nõustuvad lugema üksteise lemmikraamatuid. Augustus annab Hazelile enda lemmikraamatu ja Hazel talle enda oma. Kui Augustus lõpetab oma raamatu lugemise, on ta pettunud õppides, et romaan lõppeb järsku ilma järelduseta. Nädal hiljem teatab Augustus Hazelile, et ta on rääkinud selle raamatu autori abistajaga, mida Hazel luges ja et nad saavad selle autoriga rääkida, ning küsida miks raamat nii lõppes. Autor oli aga nõus Hazeli ja Augustusega ainult personaalselt rääkima. Kuid sellest rääkis ta Hazelile piknikul ning kinkis piletid Amsterdami, kus see autor elas. Hazel oli ääretult õnnelik. Amsterdamis tunnistab Augustus oma armastust Hazeli vastu ja seal nad ka kohtuvad autoriga leides, et ta ei ole isegi tore inimene ning elab vaest elu. Õhtul hotelli minnes olid nad kahekesi ja täiesti kõrvuni armunud
Vormistusliku külje pealt on essee ülesehtitus selge ning mõistetav. Teemavalikuga pöörab autor tähelepanu sellele, millele me igapäevaselt ei mõtle. Ta justkui koputaks meie südametunnistusele, et me avaks silmad meid ümbristevale ja näeks ilu ka meie enda koduses looduses, mitte ei ihkaks vaid välismaiste loodusimede poole. Autor selgitab arusaadavalt oma mõtet Eesti looduse erilisuse kohta. Esseed oli hea lugeda. Nõustun autoriga, et eestlased ei väärtusta loodust enda ümber. Ikka ihaldatakse reise kuhugi kaugele, et näha midagi uut ja huvitavat, kuid ei mõelda sellele, et millegi erilise nägemiseks piisab tõepoolest sellest, kui jalutada silmad lahti meie enda kaunis looduses. Samas aga arvan, et inimesed peaksidki reisima justnimelt selleks, et lõpuks jõuda mõistmisele, et oleme pärit imepärasest ning erilisest kohast. Reisides avastame, et ei leidu
Tundub, et essees kritiseeritakse inimesi, leidub ka skeptilisust. Tsiteeritakse Nietzsched:"Kes tahab olla loojaks heas ja kurjas, see peab olema hävitaja ja peab purustama väärtusi." See tsitaat on pandud toetuseks inimestele,kes ootavad sõdu ja uusi hävinguid,inimestele , kes ei katsu ainult rebast tantsitada, vaid elada nagu rebane. Autor mainib ka Darwini, Marxi, Freudi, Poe, Andrejevi ja paljude teiste seisukohti. Ma nõustun autoriga, et õnne ja vabadust on raske luua, kuna on maailmas on nii palju kurjust, ahnust ja kadedust. Kõiges saab kahelda. Suhe autoril materjaliga on skeptiline, kirjutab inimeste naiivsusest Autori sõnavara on mitmekülgne. Ta on kasutanud võõrsõnu, nt stereotüüpiline- harjumuslik; ideoloogia-maailmavaade, elukäsitus. Esineb ka fraseologisme, nt ainult aeg voolab veel piiramatult aega ei saa keegi käskida ega käsutada.. Leidub ka unarsõnu, nt vedelvorst laiskvorst; laiskur
vahelausega, mis ütleb ära, et lahenduste saamiseks on vaja kõigepealt leida probleemi tuum. Kahjuks on minu arust esimene teema lõik natukene valesti sõnastatud, kuna autor mainib, et ainult suured kohustused ja ülesanded on eduka elu eelduseks. See on tõsi, et raskete pingutuste ja tööga jõuab elus kaugele, aga ka kavalad ja väga madala haridusega on oma elus edukalt hakkama saanud ja hästi ära elanud. Järgmises lõigus nõustun autoriga, et alati on kergem alla anda ja kõige lihtsamaga tegeleda, kui reaalsusega silmitsi seistes rasket tööd teha. Põhiliseks veaks selle essee juures on minu arust see, et autor tõi põhilised näited ainult seoses arvutiga. Kuigi tema põhjendused ja seletused olid head, jäi näidete valik väikeseks. Ta oleks võinud natukene laiemalt mõelda. Igal inimesel on erinevad huvid, mõnel on põhiline arvuti, mõnel näiteks sõpradega pidutsemine või piljardi mängimine
vahelausega, mis ütleb ära, et lahenduste saamiseks on vaja kõigepealt leida probleemi tuum. Kahjuks on minu arust esimene teema lõik natukene valesti sõnastatud, kuna autor mainib, et ainult suured kohustused ja ülesanded on eduka elu eelduseks. See on tõsi, et raskete pingutuste ja tööga jõuab elus kaugele, aga ka kavalad ja väga madala haridusega on oma elus edukalt hakkama saanud ja hästi ära elanud. Järgmises lõigus nõustun autoriga, et alati on kergem alla anda ja kõige lihtsamaga tegeleda, kui reaalsusega silmitsi seistes rasket tööd teha. Põhiliseks veaks selle essee juures on minu arust see, et autor tõi põhilised näited ainult seoses arvutiga. Kuigi tema põhjendused ja seletused olid head, jäi näidete valik väikeseks. Ta oleks võinud natukene laiemalt mõelda. Igal inimesel on erinevad huvid, mõnel on põhiline arvuti, mõnel näiteks sõpradega pidutsemine või piljardi mängimine
vahelduvad looduslike veekogudega, mille kaldad on vähemalt osaliselt avatud. Autor nimetab sellist pilti Eesti maastiku arhetüübiks, mis kindlasti pakub tuge rahvuslikule identiteedile. Kuid kujutluspilt võib muutuda, sest maastik muutub pidevalt. Võib-olla mõne aja pärast seostub sõnapaariga Eesti maastik kontrastne kooslus metsast ja linnast, sest põllumajandusel siinses kliimas pole Euroopa kui terviku nägemuses üldse mingit mõtet. Samuti ei pruugi metsa olla. Ma olen autoriga ühel arvamusel, et ettekujutus loodusmaastikust võib teatud aja möödudes muutuda, sest miski pole igavene, eriti kui inimesed ei hooli loodusest. Ma arvan, et selline maastiku käsitlus sobib eelkõige maastikuhooldajatele, kuna see artikkel on väga inspireeriv ning annaks mõtteainet, kuidas seda allesjäänud looduslikku maastikku kaitsta. Mõistest maastik on saksa ja nõukogude koolkondade järgi õpetatud aru saama
• Teabeagentuuridest pärit lugude täiendamine, lühendamine ja vastavusse viimine lehe stiiliraamatuga. • PR-lugude tegemine objektiivseteks ja tasakaalustatud uudisteks. Toimetamine on laiem mõiste kui tekstide ülevaatamine ja lausete paremaks kohandamine, sõnade asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos. Toimetaja on see, kes määrab ära, mis lõplikult lehte läheb ja mis mitte. Toimetaja peab järgmima teatud põhimõtteid, et pakkuda lugejasõbralikku materjali. Teksti peab toimetaja nii reporter kui toimetaja. Toimetamise osas kehtivad samad soovitused ja põhimõtted nagu uudise kirjutamise puhul. Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead. Iga toimetaja teeb oma tööd selles järjekorras, mida õigeks peab. Oluline on kõik probleemid lahendada.
Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kauduinimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend mingi asja, koha, eseme tekkelugu. (Rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. (tekkinud mingi tähelepanuväärse sündmuse v olukorra põhjal;seotud elava v kunagi elanud isiku elujuhtumiga; pajatusel puududb mütoloogiline tagapõhi) Afroism vaimukas nap...
Samuti, arenenud maad peavad aitama harida arengumaade noori ning tuleb loota, et inimesed, kelle loomuses on hoolimatu suhtumine tulevikku, läbivad mingit kogemust, mis muudab nende mõttemaailma. Positiivne tööst Meeldis, et välja olid toodud erinevad argumendid ja et probleemi vaadati arengumaades ja arenenud maades erinevalt, sest neid ei saa tõesti kokku üldistada, kuna nende maade olukord hariduse ja tervise seisukohalt on juba väga erinevad. Nõustun autoriga, et arengumaade inimesi tuleb harida ja selleks peavad arenenud maad neid aitama. Peale selle nõustun ka sellega, et noored teevad tihti valesid valikuid, sest neil puudub kogemus. Samuti meeldis, et oli toodud erinevaid huvitavaid näiteid, et tööd sisukusega rikastada. Peale selle meeldib, et on kasutatud erinevate filosoofide tsitaate ja et esimene sisulõik algab ajalooga. Teksti oli kerge ning huvitav lugeda ning see haaras mind kaasa. Negatiivne tööst
Samuti, arenenud maad peavad aitama harida arengumaade noori ning tuleb loota, et inimesed, kelle loomuses on hoolimatu suhtumine tulevikku, läbivad mingit kogemust, mis muudab nende mõttemaailma. Positiivne tööst Meeldis, et välja olid toodud erinevad argumendid ja et probleemi vaadati arengumaades ja arenenud maades erinevalt, sest neid ei saa tõesti kokku üldistada, kuna nende maade olukord hariduse ja tervise seisukohalt on juba väga erinevad. Nõustun autoriga, et arengumaade inimesi tuleb harida ja selleks peavad arenenud maad neid aitama. Peale selle nõustun ka sellega, et noored teevad tihti valesid valikuid, sest neil puudub kogemus. Samuti meeldis, et oli toodud erinevaid huvitavaid näiteid, et tööd sisukusega rikastada. Peale selle meeldib, et on kasutatud erinevate filosoofide tsitaate ja et esimene sisulõik algab ajalooga. Teksti oli kerge ning huvitav lugeda ning see haaras mind kaasa. Negatiivne tööst
Puskin ja Onegin Värssromaan ``Jevgeni Onegin`` sarnaneb väga selle teose autoriga A. Puskini eluga. Päris mitmed sündmused, inimesed ja tegevused meenutavad Puskini elu. · Puskini jaoks olid sõbrad väga tähtsal kohal, ta hindas neid väga. Samuti oli ka Oneginil olemas hea sõber Lenski, kellega koos ta arutles poliitikast, naistest ja maailmavaadetest. · Onegin elas mõisas, mis sarnanes Puskini Mihhailovskoje mõisaga. · Mõlemad osalesid duellis
Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Keskajal hakati muusikat seletama matemaatika abil kuna arvati, mis on õige ja korretkne, on ka ilus. Renessanssi ajastul käisid aga arutlused selle üle, mis on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale
23.06.1939 (Võidupüha) 23. 08.1939 (Molotov- Sept 1939 II MS algus 1940 kevad, Tallinn, Tartu Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan ,,Hingede öö" Tegevus leiab aset vana-aasta õhtul Surnud mehe majas (u kell 23.00-00.05) Peategelane on autoriga sarnanev minategelane. Ajaloolis-filosoofiline tsükkel Keskaja-triloogia ,,Põlev lipp" ,,Viimne linn" ,,Surma ratsanikud" 1266-68, Saksamaa, Itaalia. Noor Kujutab ristisõdade aega, teas 1302-1311 Saksa hertsog Konrad von lõppeb püha linna Akkoni Seikleja Pedro de Casarmana
Tegelikult on see loogiline, sest mida suurem draama ja paanika meedia poolt suudetakse tekitada, seda suurem on võimalus, et inimesed ostavad näiteks ajalehe, et lugeda teemat kajastavat artiklit. Ning selle abil saavad ajalehed jällegi raha. Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib". Aga mida rohkem valeinformatsiooni põgenikekriisi kohta välja saadetakse, seda vääram mulje inimestele pagulastest jääb. Mina olen autoriga nõus, meedia ei tohiks omakasupüüdlikuse peal väljas olla, vaid asju tuleks edasi anda täpselt nii, nagu nad on. See, et meedia seda ei tee on kindlasti probleemiks, mis puudutab kõiki pagulasi ning samuti ka kõiki teisi inimesi, kes neid artikleid juhtuvad lugema. Aro Velmeti pakutud lahendus, et ajakirjanikud peaksid olema allikakriitilisemad, on küll hea mõte, kuid see on midagi, mis nad ei pruugi teha. Aga lugejad saavad. Tuleks usaldada ainult tõeliselt
· Kangro maailmatunnetus on modernisti maailmatunnetus: puudub kindlus ja usk elu püsimisse, ei otsita taga elu põhiväärtusi. Kõik liigub ja muutub, pole mingeid reegleid, mis elu korrastaksid. Võimatu ja võimatu liiguvad käsikäes. · Tema Tartu-romaanid paiskavad segi tavalised selged piirid kirjandusteose ja selle autori vahel: autor on ka teose tegelane, tegelased võivad omakorda tulla autoriga juttu ajama. Tartu-romaanide tegevusaeg: · "Jäälätted"- sügis 1937-kevad 1938 "Emajõgi "-kevad 1938 "Tartu" sügis 1938-kevad 1939 · "Kivisild " sügis 1939-suvi 1941 "Must raamat "-sügis 1941-kevad 1944 "Keeristuli"-august 1944-28.september 1944+ epilog 20 aastat hiljem
Nii on ka näiteks raamatus ,,Hüvasti, relvad", mille sündmustiku kohta võiks koostada täieliku kronoloogia, mis klapiks ajalooliste faktidega. Lisaks sellele kasutas ta nelja juhtnööri, mille ta omandas töötades ajakirja The Kansas City Star reporterina: Kasuta lühikesi lauseid. Kasuta lühikesi esimesi lõike Kasuta jõulist Inglise keelt. Ole positiivne, mitte negatiivne. Tema stiili kirjeldamine annab piisaval määrul aimu, millise autoriga on tegemist. Kuid veelgi enam aitab mõista Hemingway teoseid tema eluloo tundmine. Kirjanik toetub suuresti oma isiklikel kogemustel. Seetõttu oleks mõistlik ka tema teoseid lugeda ilmumise aja järgi, sest see annab esiteks ülevaate tema kirjanduslikust arenemisest. Teiseks jõudes ta viimase ilukirjandusliku meistriteoseni ,,Vanamees ja meri", mõistab lugeja selle raamatu sisu paremini. See lühiromaan tõi Hemingwayle nii Nobeli kui Pulitzeri preemia. Ühtlasi loetakse
lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat", I koht * 2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Sanna ja salakütid" eest. * 2008 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Printsess Luluu ja härra Kere" eest. * 2009 Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhind raamatu "Härra Linnu lugu" eest. Ise või mõne muu autoriga koostöös kirjutatud ning illustreeritud raamatud * Piret Raud "Kataleena isemoodi juuksed" 1995 * Piret Raud "Ernesto küülikud" 2004 * Peeter Volkonski ja Piret Raud "Onu Volgi värsiaabits" 2004 * Kauksi Ülle, Piret Raud, Kerttu Soans "Hääd ööd! : emade õhtujutte : 23 juttu" 2006 * Piret Raud "Sanna ja salakütid" 2006 * Piret Raud "Printsess Luluu ja härra Kere" 2008 * Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2009
ellu, milles avastati ilu ja harmooniat. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Ars Nova ajastul kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Neid loodi sageli samapoliitiliselt oluliste sündmuste, näteks kroonimispidustuste puhul. Sel ajal väljapaistvam helilooja oli Guillaume de Machaut. Tema teostest on säilinud suur hulk ilmalike laule ning terviklik missatsükkel „La messe de Nostre Dame“. Tänapäeval pole muutunud see, et endiselt seostadakse teost autoriga ja pille kasutatakse lauludes. Nooditrüki leiutamine aitas kaasa väga laialdasele levikule linnakultuuris. Samuti levis mitmehäälne laulukultuur tänu koolihariduse edenemisele. Guillaume de Machaut „La messe de Nostre Dame“. https://www.youtube.com/watch?v=mvIEA2dBKG Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/renessanssifilosoofia.ht m https://www.google.ee/search?q=t%C3%A4nap %C3%A4eva+ja+renessanssi+v
UURIMIST KAITSMINE MIS ON UURIMIST KAITSMINE? AUTOR TUTVUSTAB OMA UURIMUST- MIDA UURITI MILLISED OLID UURIMISKSIMUSED MILLISEID MEETODEID KASUTATI MILLISTE TULEMUSTENI JUTI, MILLISED ON JRELDUSED AKADEEMILISE KAITSMISE PUHUL ON KAASATUD AUTOR JA TEMA T RETSENSENT- TEGELEB PEAMISELT VORMISTUSEGA OPONENT- TEGELEB SISUGA, VAIDLEB AUTORIGA, TOOB VASTUARGUMENTE, ON RNDAJA KOMISJON PILASUURIMIST KAITSMINE AUTOR JA TEMA T KOMISJON 2 RETSENSENTI, KES TLEVAD OMA ARVAMUSE NII T VORMISTUSE KUI SISU SUHTES KAITSEKNE KNE ALGUSES PRDUB T KAITSJA LUGUPIDAMISVLJENDITEGA KOMISJONI JA SAALIS VIIBIJATE POOLE KAITSEKNE TOETAMISEKS ON PILANE ETTE VALMISTANUD SLAIDIKAVA KNE PIKKUS ON MAKSIMAALSELT 10 MINUTIT NUDED SLAIDIKAVALE SLAIDID ON PAIGUTATUD LOOGILISSE JRJESTUSSE 1)TIITLELEHT KOOS PEALKIRJA JA AUTORI NIMEGA
Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89). Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites. Juhul, kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de) järele sulgudesse. Näide: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või et al.
kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia -komöödia -eepos -romaani alged *üleminek ühisloomingult autoriga loomingiks Keskaeg Lääne-Euroopa Ristiusu võim, Varakeskajal "Vanem Edda" 5.saj.-15.- 5.saj. antiikkultuuride häving, *ladinakeelne kirikukirjandus (kirikulaulud, 16.saj. ristiusu võim; keskaeg kunstis pühakute elulood) `Beowulf' anglosaksidel, `Lugu
dokumentide põhjal, seega on neile kõigile ühe peatüki pühendamine igati õigustatud. Alustatud on olulisimast argumendist, mis on alati mõistlik ning kindel variant. c) Kas artikkel oli ladus ja loetav? Jah, artikkel oli hästi kirjutatud. Autori kõnepruuk on vastav akadeemilisele lugejaskonnale, kellele töö ka sihitud on. d) Kas on mõni küsimus, mille osas tahaks autoriga vaidlema hakata? Ei, autor on oma väiteid põhjalikult argumenteerinud ning ma ei näe vaidlemiseks põhjust. e) Kas on mõni küsimus, mis jäi vastuseta? Ei, kõik esitatud küsimused leidsid artiklis ka vastuse. Küll aga uuriksin ma võimalusel lähemalt artiklis mainitud 1524. aasta Pildirüüste dateerimise kohta. Nimelt mainib autor, et traditsiooniliselt on rüüste kuupäevaks 14
Renessansi ajastu muusika on valdavalt vokaalmuusika ja on mitmehäälne. Mitmehäälsus oli kindlas stiilis. 4) Võrdle renessansi ja keskaja muusikat? Vastus: Keskaja muusika oli anonüümne j enamsti kiriku muusika. Tähtsal kohal oli kirik. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Keskaja muusika oli mitmehäälne. Keskaja muusika oli seotud luule ja tantsurütmidega. Renessansi ajastu muusika oli mitmehäälne. Teost saab siduda kindla autoriga. Ilmalikud znarid määravad kunstimuusika stiili. Hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib polüfoonia.Ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia.Proffesionaalsed muusikud olid mungad. 5) Renessansi ilmalik muusika ja zanrid!! Vastus: Ilmaliku laulude noodiväljaannetes leidub lageli märge ,,laulmiseks või mängimiseks", mis viitab erinevatele võimalustele nende esitluses. 16.sajandi I poolel tegutsenud Pariisis üks kuulsamaid sansoonimeistreid oli Climent
Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku. Kodusõja järgselt kaotatud orjapidamine Ameerikas, monarhia kukutamine ja Vabariigi väjakuulutamine Prantsusmaal olid järgmised sammud demokraatia rakendamiseks ja iseseisva riigi, kui kodaniku huve teeniva ja ülima eesmärgi loomiseks. Suveräänseid huve teeniv administratsioon asendati põhiseadusliku administratsiooniga rahva huvides toimetamiseks. Olen nõus autoriga ja arvan, et need sündmused on omavahel seotud ja moodustavad põhjusliku jada etatismi, kui ideoloogia, arengus. Erinevalt autorist, leian ma et etatismi tunnused olid olemas juba monarhilistes riikides. Ja seda seetõttu, et valitsev monarhia laiendas oma võimuulatust ja haldusalasid, luues sotsiaalsete teemadega tegelevaid institutsioone ja nõudes bürokraatidelt kroonile truudusvande andmist.
töö vormistuslik ja keeleline korrektsus, viitamissüsteemi kasutamise korrektsus; kasutatud materjalide loetelu autoriteetsus, viidetele vastavus ja nõuetekohane vormistus; töö maht; töö teoreetiline ja praktiline väärtus, positiivsed ja parandamist vajavad küljed, tekkinud küsimused. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 7 Retsensiooni edastamine autorile Kokkulepe autoriga - millal ja kuidas retsensiooni edastamine toimub. Edastamine hiljemalt kaks päeva enne kaitsmist Autor peaks vastama küsimustele, mis tekkisid retsenseerimisel Seega ei tohiks retsensiooni edastamist jätta kaitsmise päevale esitatakse trükitult (või saadetakse e-kirjaga) töö kaitsja(te)le 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 8 Üldine Kaitsmisel retsensioone ette ei loeta. Esitatud küsimustele vastamine (esitatud retsensioonis)
18. Teadusliku teksti tunnused: kirjutise autor väljaandmise koht ja aeg viited allikatele kasutatud allikate loetelu Teksti stiil: formaalne ja süsteemne toetub uurimustulemustele ning ei sõltu autori subjektiivsetest hinnangutest 19. Milliseid allikaid ei sobi kasutada: töös ei ole hea kasutada vaid ühe autori kirjutisi, oluline leida mitmete autorite poolt koostatud allikaid tuvastamata autoriga, väljaandmisajaga internetiallikad (sh Wikipedia) subjektiivseid hinnanguid andvad artiklid ja teosed, kui töö eesmärk pole sellega otseselt seotud 20. Oma uurimistöö esimeseks kriitikuks peab olema õpilane ise. Eelkõige mõjutab usaldusväärsust materjali kogumise ja analüüsimise korrektsus ja põhjalikkus.
Essee J. Aaviku "Ruthi " põhjal 21. sajandi lugejana oli esialgu raske mõista, mis sajandivanuses ideaalnaise projektsioonis erilist on. Pole ju " haritud ja teaduslikud naesterahvad" tänases tänavapildis midagi eluvõõrast. Lõpuks omandas Ruth aga minugi jaoks liigse elukauguse. Olen kindel , et oma aja kontekstis oli Ruthi projektsioon julge samm. Samuti ei arva ma, et teos pole intrigeeriv ega paku mõtlemisainet tänasele lugejale, kelle kriitikameel selleks valmis seatud. Kui aga alustada lugemist kui "hüpet tundmatusse" on väike ehmatus loomulik. Pärast tutvumist Ruthiga oli minu pea täis üksnes küsimusi: Kellele? Milleks? Mingi haige mäng?! Kas ma peaksin välja lugema mingit varjatud sõnumit? Sõnumi leidmine ongi vist kõige keerulisem, pole ju teose sisuks muu, kui Ruthi põhjalik autoripoolne kirjeldus. Kohati on kirjeldused liialt ülespuhutud ning mõjuvad võltsidena, ebausutavatena ja tihti eimidagiütlevatena. Võib-olla viitab see...
● Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine (mitte juhendaja) ● Ülesanne: Võta oma lemmik aine õpiku sissejuhatus, ja analüüsi seda. Põhiosa ● Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele. ● Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega. ● On oluline, et refereeringutele lisab töö autor omapoolse kommentaari. ● Vältige kommentaarides: olen autoriga nõus. Põhiosa on selline: ● 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Tekst 1.1 Esimese peatüki esimese jaotuse pealkiri Tekst 1.2 Esimese peatüki teise jaotuse pealkiri. Tsitaat ● Peab olema täpne ja vastama originaalile. ● Tsitaadi algusest, lõpust või kesket ära jäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid ... ● Tsitaat pannakse jutumärkidesse
Kirjanduse uurija M. Kampmaa uuris Tammsaare miniatuure ja seostas neid autori haigusega, tiiskusega, et see oli põhjuseks, miks ei jõudnud kirjutada nt. pikka proosat. Eesti kirjanduse ajalugu on olnud väga AUTORIKESKNE, kirjutatakse ka vanavanemate kohta(suhtumine ,,tühja tekstidest, õpime elulood pähe"), Eestis( sh Tartus) on üldse väga palju skulptuure kirjanikele seegi näitab AUTORI ELUJÕUDU meie kultuuris.Samas: on ka põhjendatud küsimused, mis seostuvad autoriga. Nt. Koidula Kroonlinnas kirjutatud tekstid on hoopis teistsugused, mis ta kodumaal kirjutas, loomise tingimused, eksiilis viibimine nt. Autori kaudu peegeldub selle kirjutatu AJASTU. 4.Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Oma olemuselt on kirjanduslik tekst teatud keelemärkide süsteem, mis on üles ehitatud üksuste järgnevuse põhimõttel. Need keelemärgid on järjestatud ühesuunaliselt ja jäädavalt e. lõplikult. Keelemärk on 1) visuaalne, tal on oma kuju.
vanemate õiendamata arveid. Äkki kaovad rahvused, kõik kuulub kõigile. Mis on sinu, on ka minu! Ja lõpuks jääb vaid üksainus keel ja riik. Kuid milline? Kokkuvõtteks võib tõdeda, et näitus jättis sügava mulje, ehk mängis selles ka rolli hea ajastus pea 20 aastast Nõukoguse ajast ja aastake enne eurole ülminekut. Arvan, et näitust võiks külastada ka vene noored, sest alati ei pea olema kunstiga ja autoriga nõus, vaid panema oma seisukohti hindama ja teiste omi austama.
Sest minujaoks on need projektid, ma ei kujuta ette, et peaksin sellist muusikat kuulama nt terve plaadi jagu. Aga ilmselt see ei olegi nii mõeldud. On jah, huvitav ja omapärane erinevaid asju ehk kombineerida, sest mida sa siin muusikas ikka enam välja mõtled, kõik on justkui olemas ja juba kirjutatud. Minu jaoks ei ole nendes teostes meloodiat, aga muusika, isegi kaasaegne, peaks endas kandma meloodiat. Kõlad on ebamäärased ja kuidagi mõelda kaasa autoriga, et mida ta soovib öelda, on raske. Kõik tundus kuidagi samasugune. Ma ei ütle midagi halba, kindlasti on sellised projektid üldkultuuriliselt kasulikud ja arendavad ja panevad ehk natuke teisi asju nägema, aga ma ei ole veel selleks valmis. Seepärast ei oskagi teost õigupoolest retsenseerida. ERSO oli hea nagu alati ja ma imestan kui laia spektriga on nende kavad ja tegelikult sooviks ise teinekord mõne muusiku käest küsida, et milline zanr või helilooja on nende lemmik.
Pealkiri oligi see, mis tundus ahvatleva ja kutsuvana. Töötan teenindaja-adminstraatorina. Olen see isik kelle juurde suunatakse kaebustega kliendid või siis kliendid kelle küsimustele ei osta vastata teiste tööajate poolt. On kergeid kliente, kellega saab asjad kiiresti korda, kuid on ka selleid, kellega läheb kauem aega ja keda võib pidada rasketeks klientideks. Usun, et raamatust sain nii mõnegi uue nipi, et oma tööd kergendada, kuidas saada hakkama klientidega. Raamatu autoriga olen nõus nii 97% ulatuses. (See kolm protsenti on just nimesiltide osa ja veel ühtteist, millest saate aimu kui loete minu lühikokkuvõtet raamatust). Raamat on kirjutadud kergesti loetavalt ja eriti hea on see, et on toodud ka näiteid elust enesest. Meeldis ka raamatus toodud test. (Kuulamise test siis.) Endal ei ole kõiki olukordasid tulnud kogeda, ometigi on väga hea, et on võimalik saada autori poolseid näiteid. Seda teost lugedes ma ei pettunud. Kui tavaliselt on sellised
Crazy Benjamin Lebert Jutu peategelane on 16-aastane ühelt poolt halvatud Benjamin Lebert. Vaatamata nimelisele ja ealisele samasusele autoriga, ei ole tegu tõsieluliste sündmustega. Seljataga on tal neli kooli ja nüüd on ta Neuseeleni lossis asuvas internaatkoolis, lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta
Samuti räägib ta arutluse tähtsusest ning selle teostamise reeglitest, mida tema arvates on neli. Samuti käsitleb inimese ja jumala hinge erinevust ja olemust. 1. Kaine inimaru on autori arvates on see, mis võimaldab meil eristada tõe valest ning on ainus, mis meist inimesed teeb ja eristab loomadest. Meie arvamuste erinevus pärineb aga meie erinevaid teid käivast mõistusest ning erinevate asjade vaatlemisest. Selles seisukohas ma nõustun autoriga. Kõik inimesed on suutelised kainelt mõtlema, ainuke vahe seisneb selles kui palju on neil ennist omandatud taustainfot ja kui treenitud ning vastuvõtlik on nende mõistus. 2. Mõtlemise meetod seisneb esiteks selles, et ei tohi teha teha otsuseid enne kui need on hoolikalt läbimõeldud. Teiseks tuleb jagada uutitav võimalikult paljudesse osadesse ning seejärel uurida neid lihtsaimast raskemateni. Viimaseks tuleb koostada selge ülevaade
käe all. Teenistus õukonnas Louis XIV teenistusse asus Lully 1652. aastal ning tema ülesandeks õukonnas oli tantsimine. Kuningat võlusid tema kompositsioonid "Ööballetile" (prantsuse "Ballet de la nuit"). Mõnda aega dirigeeris noor helilooja kuninglikku orkestrit, kuid olles tüdinenud ansambli nõrgast distsipliinist, asutas kuninga nõusolekul kammerorkestri nimega "Väikesed Viiulid" ("Les Petits Violons"). 1650. aastatel ja 1660. aastatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastuse tohter"). Kohtumine Molière'iga pani aluse uue zanri komöödiaballeti tekkele. Kuninga balletivaimustuse raugemisega pühendus Lully ooperite kirjutamisele. Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu 4
suunatud teadusele ja sel juhul on teadustöötajad lõpptarbijateks. Minu meelest on seega see sõnavalik veidi ebasobilik kuna see jätab mulje nagu teadusele või tööstusele mõeldud tehnoloogia on vähetähtis või oleks seda ebaoluliselt vähe. Autoripoolne tehnika arengu jaotamine arengufaasidesse on minu meelest väga asjakohane. Olen ka alati mõistnud, et kohe ei tasu midagi osta, aga pole sellise jaotamiseni jõudnud. Seega selle kohapealt ma nõustun täielikult autoriga, et tehnoloogi on tõesti nagu vili, mida tasub tarbida vaid siis kui see küps on, enne seda on see kibe ja võib tekitada erinevaid ebameeldivusi (tehnoloogiavidin pole piisavalt palju aega saanud, et see oleks saadud vabaneda kõigist vigadest ja täiustuda). See on just see, mida kõik tehnoloogiat tarbivat inimesed peaksid mõistma ja selle üle järele mõtleme enne kui nad järgekordse tehnikaime omale ostavad.
investeeritakse. 4. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita ka oma seisukoht ja/või hinnang selle kohta. Artikli põhisõnum, mida autor lugejaile edastab on see, et täisväärtuslikke ühiskonnaliikmeid saame kujundada kõik koos, muutes iseend ja olla sellega koos heaks eeskujuks järelkasvule meie kõigi võimuses on muuta. Üldiselt olen ma teksti autoriga nõus, sest öeldakse ju: ,,Kui tahad maailma muuta, siis alusta iseendast!" ning ega see teisiti õnneks ei läheks ka. Kui me kõik pööraksime hetkeks tähelepanu sellele, kuidas me elame, mida me hindame ning mida väärtustame, siis ehk paneks see meid asju hoopis teise pilguga vaatama ning end muutma. Renate Kapp 11
Paljud otsused on vastu võetud ka näiteks mõjutuste ajevil. Minu arvamuse või tahte vastane tegevus, aga sõbranna tahab väga teha. Seega olen ma üheltpoolt võtnud vastu otsuse kogemusele tuginedes, et ma ei taha seda, kuid lõpuks otsustan ikka teisiti, kuna mõjutus on tugevam. Leian, et see ei kuulu ei kogemuste ega ka tajude hulka, vaid kuulab täesti eraldi kategooriasse. Paljudes teistes aspektides nõustun autoriga. Leian, et peamised otsused on algselt tajuotsused ja põhjalikumal kaalumsiel muutuvad nad juba kogemusotsusteks. Siiski leian, et esineda võivad ka erandid alati ei pruugi see esimene otsus taju põhine olla. Nimelt lähtudes kogemusest: Hommikul ärgates näen, et väljas on lumi maas. Lähtun automaatselt eeliste aastate kogemustest, et väljas on külm. Seega lähtunkogemusest, et tuleks võtta kaasa kindad, kuna arvatavasti on väljas külm. Välja jõudes tajun, et tõesti on külm ja
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastus...
Tõenäoliselt põhineb luuletus Juhan Smuuli enda isikliku sõjaväe kogemuse põhjal, sest see on kirjutatud 2 aastat pärast seda, kui luuletaja sõjaväest vabaks lasti. Kõige igavam oli lugeda luuletusi mere ja kalurite kohta. Oli näha, et Smuulile meeldis meri ning, et tal on kogemusi merega (ta sündis Muhu saarel). Mulle meri ja sellega seonduv eriti ei meeldi. Ma ei tea, miks, aga nii on. Seega ma ei samastu autoriga selles osas. Mind pani imestama, et ka merega seotud luuletused olid sünge sisuga ja meri oli peaaegu alati tormine. Näiteks: "Kaldakividel jürikuu maru tantsis, vilistas, kergitas häält." Kokkuvõtteks võib öelda, et Juhan Smuuli looming on väga kurva ja sünge meeleoluga ning mõtlemapanev. Minu jaoks oli huvitav tutvuda tema loominguga, aga siiski mulle luulekogu väga ei meeldinud. Oleks rohkem meeldinud, kui oleks mõni rõõmsam luuletus ka.
Sellest sai alguse uus suund tema loomingus. Kirjanik viljeles seda oma teostes tervelt kümme järgnevat aastat. (Allik 2003: 18) (Viite järel punkti ei ole) Ulatuslike refereeringute korral tuleb viide lisada iga lõigu lõppu. Viitamine autorile Autorile viitamisel kirjutatakse autori perekonnanimi ilma eesnimetäheta (Allik). Eesnimetähte kasutatakse juhul, kui viidatavas kirjanduses on kaks või enam sama perekonnanimega autorit, nt (Allik, A.), (Allik, J.). Mitme autoriga teosele viitamisel eraldatakse autorite perekonnanimed komaga (Allik, Tamm, Kärner). 10 Rohkem kui kolme autoriga teosele viitamisel on sobiv panna viitesse esimese autori nimi lühendiga jt, nt (Allik jt). Autorita teosele (kogumikud, almanahhid jms) viitamisel kasutatakse: - pealkirja esimest sõna kolmpunktiga, nt Noored... (Noored filoloogid);
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
