Kirik linnas Benediktiini kloostrid Kloostrite sissetulek koosnes ilmalike annetustest Kloostritest kujunesid majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid Õpetus endiselt vaimulik Võeti õppima ka vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse Põhikoolid Käsitööliste ja kaupmeeste poegadele algharidus Ametikoolid ehk abakutsekoolid Põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele, raamatupidamisele Ülikoolid Arenesid linnakoolidest XI-XIII sajandil
ole proportsionaalne. Uurimustöö eesmärk on saada vastus küsimusele, kas kleepuvkulude teooria peab paika. Selleks uuriti Horvaatia toiduainete- ning joogitööstusse kuuluvaid ettevõtteid aastatel 2003- 2010. Kleepuvkuludeks võib nimetada selliseid kulusid, mis reageerivad erinevalt (asümmeetriliselt) näiteks tootmismahu suurenemisel ja vähenemisel. Näiteks tootmismahu suurenemisel kulud suurenevad kiiremini kui tootmismahu langemisel kulud vähenevad. Üks esimesi autoreid oli Malcolm, kelle arvates mitmed kulud on muutumatu iseloomuga. Näitena tõi ta kleepuvkuludeks materjali tellimise ning käitlemise kulud. Tootmise suurenemisel võetakse koheselt töötajaid juurde, kuid selle vähenemisel ei lasta koheselt töötajad lahti. Noreen ja Soderstrom uurisid haigla üldkulusid ning leidsid, et kulud ei käitu ühtviisi kui tootmisaktiivsus suureneb või väheneb. 16-st kuluelemendist 13 kulu suurenesid
● Hiinaga prooviti tihedaid suhteid luua Kultuur (peamised Lubati avaldada vahepeal keelatud Sojuzi-Apollo ühislend. Nobeli preemia Gorbatšovile arengud kultuuris, autoreid, aktiveerus kogu ühiskond. Hipide populariseering tänavatel, 1990 aastal (rahu preemia). olulisemad 1957. aastal saadeti kosmosesse keda kutsuti lõngusteks. kultuurisündmused sputnik, mis näitas teaduslik-tehnilist 1980. Aasta Olüpiamängud, kus NSVL-s, nt suutlikkust. kõige rohkem medaleid sai NSVL olümpiamängud, Televisiooni kättesaadavus. ise, eesti sportlased said nimelt
§ Suri vähktõppe (12.08.1966) ning on maetud Tartu Ropka kalmistule Loomingu tee § Alustas luuletamist gümnaasiumiõpilasena, toetudes M. Underi ja R. M. Rilke eeskujudele § Teda mõjutas ka 1920. aastate vene luule, eriti S. Jessenin § Ta luuletusi hakkas avaldama Postimees 1943 § 1960. aastate luuleuuenduses kujunes julgeks eksperimenteerijaks, virgutades oma luulega Tartu noori autoreid § Alliksaar ise ei pääsenud aga eluajal ühegi koguga trükki Loomingu olemus § Ülistab oma luules kunsti § Esineb indiviidi valikuvõimaluste ja vabaduse kirgliku kaitsjana sotsiaalse süsteemi piirangute vastu § Luulestiili iseloomustavad rohke assotsiatiivsus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused § Tema loomingus on palju filosoofilisi mõtteväljendusi §
müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpingud sõjaväelaagrites. Võimas piirikaitsevöönd. 5. Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Nimeta kaks põhjust. Kultuur saavutas õitsengu Augustuse ajal, sest Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas, aga ka kirjamehi, et need oma loomingut jäädvustaksid. Augustusel olid rikkad sõbrad, kes aitasid tal taotlusi ellu viia ja kes kutsusid lähikonda tuntuid autoreid ning toetasid neid rahaliselt, et neil oleks kõik olemas loomingu valmistamiseks. 6. Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis Rooma kultuuris? Sõnasta kaheksa seostatud paari, kus iseloomulik joon riikluse, elulaadi või mõtteviisi kohta oleks ühendatud sobiva kultuurialase näitega. 1. Rooma vabariiklik korraldus tõi kaasa kohustusliku poliitikute kõnekunsti oskuse. 2. Rooma kui keisririik, hakkas toetama rahaliselt kultuuri. 3
Brücke loomingus oluliseks maastikumaali teema – reisides erinevates maakohtades, nägid rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal. Der Blaue Reiter oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassily Kandinsky, Alexej von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid. Nendegi loomingus mängisid erilist rolli värvid, mis olid jõulised ja kandsid autorite sõnul kindlaid spirituaalseid või sümbolistlikke assotsiatsioone. Mõlema rühmituse looming tõusis Euroopas huviorbiiti ning neid loetakse ühe olulisima kunstisuuna − ekspressionismi − kõige silmapaistvamateks esindajateks.
Õppejõud: assistent René Arvola Tallinn 2009 Artiklist Autorid: Coviello, N. E.; Brodie, R. J.; Brookes, R. W.; Palmer, R. A. Ingliskeelne pealkiri Assessing the Role of e-Marketing in Contemporary Marketing Practice Ajakiri Journal of Marketing Management (2003, 19, 857-881) Sissejuhatus Konkreetne artikkel on jätk kaasaegsetele turunduse praktika uuringule, mis teostati 1997. aastal. Autoreid ei ärgitanud uuringut läbi viima siiski mitte turundus üldisemalt, vaid just internetiturunduse levik seega oli uuringu peamiseks eesmärgiks välja selgitada, kui palju kasutavad erinevatel tegevusaladel tegutsevad ettevõtted IT-teenuseid ning milline on nende tase turunduse valdkonnas. Analüüs tõi välja 4 eksisteerivat turunduse tüüpi ning lisas neile veel ka siis viiendana e-turunduse. Artikli sisu
Korduvad situatsioonis saame oma teadmisi ja kogemusi automaatselt uuesti kasutada. 3.Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Erikultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Pärilikkuse ja keskkonnamõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlaste hulgas üksmeelt: osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teiste arvates mõjutavad intelligentsust peamiselt pärilikud tegurid. Nende kahe toimet on ka tõesti üsna raske eristada. Intelligentsustestid: Binet-Simoni test sai alguse 1904. aastal. Vaimse arengu määramiseks mõeldud test. Test sisaldab 30 ülesannet, alustati lapse eale mõeldud testi, kui laps tegi vea siis talle andi noorematele lastele mõeldud testi, seni kuni vigu enam ei tehtud. Nii sai teada mis vanusele lapse vaimne areng vastas
· Draamakirjandus: VETEMAA, UNT, VAHING- vaimne vastupanu võõrale võimule · RUNNEL; VIIDING; KAREVA; KROSS; TRAAT; KAUGVER; KRUUSVALL Väliseesti kirjandus · 1944-50ndate lõpp- kirjandus eestluse säilitaja, hingehaavade ravija, lugejad ootasid sõja-, põgenemis- ja nostalgiaromaane · 50ndateIIpool-60ndate lõpp- pagulasproosa kuldajastu, samas hakkab kirjutajate arv vähenema ja uusi autoreid peaaegu ei tule · 1970-80 keskpaik- hääbumise märgid- uued pagulaste põlvkonnad vajavad jutustusi kodumaast ja üldse on eesti kirjandust üha vähem · Alates 1980ndate teisest poolest ei ole enam kahte eesti kirjandust(kodueesti ja väliseesti) Debora Vaarandi · 1916-2007, sünd VÕRU · Esimesed luuletused 1940; esikkogu ,,Põleva laotuse all" 1945 · Kirjutab palju kodumaast
sest alati on igal asjal oma head ja halvad küljed. Näiteks paljud inimesed on teinud enesetappe just armastuse pärast. Tavaliselt tapetakse end siis, kui tunded on haiget saanud, näiteks inimene on kallima poolt maha jäetud. Sellel juhul on armastus nõrkus ja hävitab hinge. Kuid see on vaid üks selle maagilise jõu külgedest. Kui mõelda maalikunstile, kirjandusele, heliloomingule..., siis on armastus kindlasti edasiviivaks jõuks. See on inspireerinud läbi aja paljusid autoreid. Näiteks on väga tuntud W.Shakepeare näidend ,,Romeo ja Julia", kus põhiteemaks armastus. Seda teost on hiljem kasutatud filmikunstis. Võiks lõputult loetleda armastusromaane. Mulle meenub A. H. Tammsaare loomingust ,, Elu ja armastus", mida olen näinud vaid telelavastusena.Noorele maatüdrukule Irmale, kes elukogenematuna linnas endast vanemasse Rudolfisse armub, saavad tunded valusaks kogemuseks. ,,Kõrboja peremees" on samuti minu meelest
„kontsert“. Üldine informatsioon Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) pealkiri? Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) eesmärk? Seo oma seletus pealkirjaga. Kus ja millal Sa kontserti külastasid? (Täpne koht ja aeg, nt Estonia kontserdisaal, kuupäev, kellaaeg.) Millist muusikat esitati? (Vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammermuusikat vms.) Kelle muusikat esitati? (Helilooja nimi, rahvus, eluaastad, ajastu. Kui autoreid oli rohkem, siis tuleb kõik nimetada.) Kes esinesid? (Solistide, koori, ansambli, orkestri, dirigendi jne nimed. Lavateoste puhul peaosalised, nende hääleliigid, orkester, dirigent.) Muusikapala, mis Sulle kõige rohkem meeldis (muusikalavastuse puhul muusikaline number – aaria, koor, duett, avamäng jne). Mis oli loo pealkiri? Mida said teada loo heliloojast? Miks helilooja on niisuguse muusikapala kirjutanud?
Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini (SOTSIAAL)EKSPRESSIONISM laiemalt levis see luules 1919. aastast. Eesti poeedid
VANA-KREEKA INIMENE Kuulaja ning vaataja Nägemine, mälestusmärk, mälestus Uudishimulikud ja tähelepanelikud kreeklased on terased vaatlejad ja andekad jutustajad. Mõlemaid omadusi näeme kahe suure jutustaja Homerose ja Herodotose teostest. Neid autoreid võlub maailma detailiderohkus ning neile meeldib käsitleda igapäevast inimtegevust. Samuti iseloomustab autoreid soov näha ja tundma õppida. Herodotos alustab oma teost "Ajalugu" üldistava väitega, et "inimesed usaldavad vähem seda, mida nad kuulevad, ja enam seda, mida näevad." Autorid püüdsid luua inimeste suurtele tegudele verbaalset mälestusmärki. Herodotos oli üks esimesi proosakirjanikke, kes lõi suuremahulisi teoseid ja talletas minevikumälestusi kirjalikult. Kuid ainult mälestusmärk ei saa rääkida. Ta vajab inimese häält. Mälestusmärki, millel puudub pealiskiri, ei mäletata
hoiab ära palju kokkupõrkeid. Eestis on siiani parim näide Delfi ja Leedo kohtuasi, mille käigus Delfi jäi süüdi. Seega tõlgendab riik, et portaal on vastutav kommentaaride eest ja tänu sellele võivad hakata ka Eestis tingimused neti meedia arenguks ja puhastumiseks paranema. Osaliselt toob selline keeld kasu ajakirjandusele oma funktsiooni täitmise juures. Andes igaühele võimaluse sõimata artiklite autoreid, kaovad lõpuks tugevad kirjutajad ära. Eelkõige leiab ebasobimatuid ütlusi just tugevate arvamusartiklite kohta, mille puhul kritiseeritakse personaalset autorit. Enamasti kaasneb ebatsensuurne keelekasutus, mis tuleb lihtsast võimalusest kommenteerida. Kui inimesed peaksid ise vaeva nägema selle nimel, et oma arvamus välja öelda, kaoksid niisama ütlejad ära. Alles jääks need, kellel on arvestatav seisukoht. Nii tekib dialoog, mis annab juurde nii lugejale kui kirjutajale
Uueks kõlaideaaliks kujunes terts- ja sekst- intervall. (enne kvart ja kvint) Sünnib imitatsiooniline polüfoonia (näit. kaanon) Levib emakeelne laulmine Ideaaliks saab lihtne laulev meloodia. Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl. Tekib mitmehäälsus, kus üks hääl on olulisem ja teised on sellele allutatud akordiliselt homofoonia Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli looming valdavalt anonüümne. Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla, canzonetta, virelai, villanella jne. Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia cara (Mu armas preili) Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised
Varasemalt innustas teost lugema just autor ise. Tema tundmine ja tema seostamine looga isiklikult. Eeldades, et loos on midagi isiklikku Autorist, et ta kui samastub loo enesega. Tänapäeval aga sünnib autor iga oma looga uuesti. Autor justkui loob nii enda kui ka teose või vastupidi? Seega ei saa me enam pilti maailmast endast vaid väljamõeldisest. Teostel poleks nagu enam sisu vaid on jutt, sõnad reas. Nüüdisajal eristab autoreid vaid teksti vorm, mitte sisu. Autorid erinevad üksteisest vaid väljendusoskuse, väljendusviis poolest. Sellegipoolest ei ole tekst vaid hunnik sõnu või tähti. Sinna on põimitud maailma ja inimeste erinevused ja sarnasused. Samas pole neist ükski algupärane vaid nad kõik on kui erinevate kultuuride kogum. Justkui kõik teosed oleks kopeeritud, muutes teksti vaid natuke siit ja sealt ning segades selle olemust. Antu näiteks võib tuua
elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saab võib-olla ilma armastuseta suurepäraselt hakkama ja tunneb siiski, et elab head elu. Aga äkki ei ole hea elu ainult põhivajaduste rahuldatus, vaid sellel on veidi sügavam tähendus? See tähendab, et inimesel on võib- olla elus mingi suurem eesmärk. Hea elu kohta saabki öelda midagi vaid siis, kui on teada, mis on inimese toimimise lõppeesmärk. Kas inimese elul on aga üldse eesmärki? Enamik tänapäeva autoreid arvab, et inimesed on selleks liiga erinevad, et nende eesmärkide või hea elu kohta saaks midagi sisulist öelda. (Sutrop) Me tegelikult ju ei teagi, milline on terve inimkonna olemuse eesmärk või kas sel ongi mingit kindlat eesmärki. Selle küsimuse üle saab filosofeerida, arvamust omada ja vaielda, kuid minu arvates ei saa kindlat fakti selle kohta välja tuua. Olen nõus sellega, et inimesed on väga erinevad ja seetõttu ei saa üldiselt öelda, mis on nende kõigi
kuulsust oma kirjutiste, uuringute, loengute ja konverentsidega. Olles hõivatud õenduses, on leidnud ta ka aega, et õpetada antropoloogiat ning teinud uurimusi selles vallas. Ta on üks vähestest õdedest, kes on panustanud mõlemasse alasse ühepalju. Leininger on avaldanud ning toimetanud 28 raamatut, üle 265 artikli ja teinud uurimusi mitmekultuurilise õenduse, inimeste hoolduse ning teiste õendus teemade kohta, samuti on ta saanud palju auhindu. Ta on tuntud kui üks produktiivsemaid autoreid õenduses, pakkudes uusi õendusideid, et arendada õendust kui teadusharu ning elukutset. Madeleine Leininger on saanud järgnevad kraadid ning tiitlid: Filosoofia doktorikraad, inimteaduse doktorikraad, teaduse doktorikraad, registreeritud õde, sertifikaadiga mitmekultuurne õde, Austraalia Royal College of Nursing liige ja Ameerika Õendusakadeemia liige. Teooria sisu kokkuvõte: 1950.aastatel alustas Leininger esimese mitmekultuurse õenduse teooria väljatöötamist, mida
Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse
Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? - Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Nimeta esimesi barokkoopereid ja nende autoreid - Claudio Monteverdi – “Orpheus” Jacopo Peri – “Eurydike” Heinrich Schütz – “Daphne” Kirjuta lühikokkuvõte Claudio Monteverdi panusest ooperi arengusse. (Lk 173-174)- Tema muusika märkis üleminekut Barokk stiilile, ta määras ooperis kindlatele kohtadele kindlad instrumendid, asendas sõnad ja emotsioonid esiplaanile. Kirjutas L'Orfeo, mida võib kutsuda kõige esimeseks õigeks ooperiks. Helikeel- kasutab orkestri kõlavärvi Temaatika - Vana- Kreeka tragöödia
Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee F.Tuglas on öelnud, et Eesti ja Soome on väga erinevad, kuid samas oleme rahvusliku elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis so...
hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati tarbekunstimuuseumiks. 2004.a.-iseseisev muuseum. Disan liideti 2000.a. Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus? V: Jah, on olemas ka välistarbekunstikogu, Kadrioru lossis. Kas muuseumi kogus on ka rahvuslikke ehteid? V: Jah on, näiteks Krista Laosi ,,Minu Eestimaa", Anu Paal-rinnanõelad. Mis on autoritiraaz? V: Autoritiraaz on teise sõnaga autorilooming. Tekstiil. Nimeta erinevaid tooteid ja nende autoreid. V: Oskar Kallis ,,Siurulindu Kalevipojast", kavand 1915, teostatud 1997. Günther Reindorff ,,Ülesehitus", 1944 Kunstitoodete kombinaat: Leesi Erm ja Mall Tomberg-zakaarkangad, 1950.aastad Lea Walter, ,,Villased linikud", 1960.aastad Galina Leskina, ,,Nõukogude rahvaste sõprus", 1951. aasta. SEE TÖÖ OLI KÕIGE MEELDEJÄÄVAM, NII VÄRVILINE JA ILUS! Anita Laigo ,,Kangad" Ellen Hansen ,,Lõõsk", 1962.aasta Krista Leesi ,,Kleidiriie" Nahk
Iiri pits Iiri pits ehk heegelgipüür. 19 . saj keskpaiku hakati Iirimaal jäljendama heegeltehnikas Veneetsia pitse. Tehnika levis kõikjal iiri pitsi nime all. Pitsid tehti peenest linasest lõngast. Viinis hakati samas tehnikas pitse tegema jämedast puuvillasest lõngast ja need said tuntuks viini heegelgipüürina. Iiri pits koosneb eraldi heegeldatud motiividest, mis hiljem ühendatakse tervikuks võrgu abil. Brügge pits Brügge pits oli tuntud juba 16.sajandil. Kõige rohkem aitasid pitsi populaarsuse levimisele kaasa Belgia linna Brügge elanikud, seepärast hakatigi pitsi linna nime järgi kutsuma. Üks brügge pitsi liik on heegelnõelaga heegeldatud paelad, mis imiteerivad poepitse. Paelad ühendatakse kettkaarekestega ja nii moodustavad omapärased linikute, kraede ,patjade, kardinate mustrid. Päikese pits Päikes...
Postkaardid, Ajakiri ``Nukits``, ELK toimetised, lastekirjanduse sõnastik. * Mida kujutab endast Nukitsa konkurss? - Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav üle-eestiline lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise. * Kellega koos korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus loomekonkursse ning miks? - Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab koostöös kirjastustega käsikirjade võistlusi, et innustada Eesti autoreid looma uusi ja kõrgetasemelisi teoseid lastele ja noortele. * Mida teeb Eesti Lastekirjanduse Keskus lastekirjanduse uurimise valdkonnas? Mida nad on välja andnud? - Aastatel 20122013 tegeleb töörühm eesti lastekirjanduse ajaloo uuema osa läbitöötamisega, mille tulemusena ilmub artiklite kogumik ,,Eesti lastekirjandus 1990-2010". Ühise tööna on sündinud ,,Lastekirjanduse sõnastik" (2006) ja ,,Eesti Lastekirjanduse Keskuse toimetised. 1.-4." (20042011)
ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale. Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. 3. Saksa ilmalikud laulud tekkisid minnesingerite eeskujul ja üks kuulsamaid autoreid on Sacks. 4. Inglise ilmalikud laulud tekkisid Itaalia laulude eeskujul. Nad olid varustatud inglise keelsete tekstidega. Kuulsamad heliloojad Weelkes ja Morley. Vararenessanss Prantsusmaa Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avigon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova
Goethe nõustub ja lähebki ja hakkab seal tegelema väga erinevate valdkondadega, põllumajandus ja isegi mäekaevandus. Püüab korrastada valitsemisaparaati. Tegele ka botaamika ja anatoomiaga. Looming on sellel ajal tagaplaanil ja ta on ühiskondlikult aktiivne. Pärast kümneaastast töötamist, läheb ta tervist parandama Carlspadi, on seal mõne kuu ja siis ette teatamata, võimude kooskõlastamata, sõidab Itaaliasse ja on seal kaks aastat. Seal uurib, huvitb antiigist. Uurib antiik autoreid, kunsti ja see on tema jaoks väga rikastav reis ning edaspidi tema loomingut jääbki saatma antiigi ja klassitsismi eeskuju. Arvab et inimest tuleb kasvatada kunsti abil, et maailm paremaks muutus. Kahe aasta pärast pöördub Herderi palvel Waimarisse tagasi, tegetseb tagasitõmbunumalt ja rohkem keskendub kunstile. Pea 30 aasta ringis juhatab õukonna teatrit. Itaalias viibimine on mõjutanud ka tema loomingut nt draama ,,Iphigeneia Taurises", mis on täiesti antiik tegelane
elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri. Memphise püramiidid Philon luges seitsme maailmaime hulka Memphise püramiidid, enamik autoreid püramiidid üldse, väiksem osa Giza püramiidid, aga kõige norivamad peavad imeks ainult Cheopsi Suurt püramiidi. Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal. Kolme tüüpi püramiidid: 1.Hufu ehk Cheopsi püramiid 2.Chephreni (Chafre) ehk Hafra püramiid 3.Mykerinose ehk Menkaura püramiid Chafre ehk Hafra püramiid Cheopsi poja Chephreni (4. Dünastia, 2520-2494 e.m.a.) püramiid asub Giza platoo teises
tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustamise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, ,,... kus kurb ja pime ootamas mu tuba...". Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni. Loodus on ka mulle väga südamelähedane, sest seal ma ,,... käin ning kastesse ja rohtu / pudeneb mu süda särav...". Under räägib loodusest kui võrratust ilust ja ,,..
Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Koor alustab laulmist eeslaulja 2 viimasest silbist, samuti alustab eeslaulja kooriosa lõpust (ettehaarav sisseastumine) Niiviisi tekib omalaadne katkematu lauluahel. •Regilauludes pille ei kasutatud. •Regilaul on valdavalt ühehäälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-Eestis. •Regilauludel pole teada kindlaid autoreid. •Rahvalaulud on edasi kandunud suuliselt põlvest põlve. 2.Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5): karjaselaulud, lõikuslaulud, künni- ja külvilaulud, heinateolaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3): sünnipäeva-, pulma- ja matustelaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5): Mardipäeva, kadripäeva, jõulu, d) muud laululiigid (3): Nalja-, hälli- ja orjalaulud. 3.Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Lauldakse külakiigel kiikudes,
Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Aastatel 13201380 viljeleti Prantsusmaal Ars novat, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14. sajandist on teatakse mitmeid autoreid nimepidi. Tuntumad heliloojad olid Philippe de Vitry, Johannes de Muris ja Guillaume de Machaut. Trecento oli 14. sajandi heliloojate koolkond Itaalias. Valitses õukondade ilmalik, elegantne, seltskondlik muusika, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Tuntuim helilooja sellest voolust oli Francesco Landini. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga
Tema tekste on palju viisistatud. Kirjutas ka armastusluulet. Tegeleb ka kirjanduskriitikaga. Avaldab ajakirjanduses lühemaid tekste. Asutab tartus kirjastuse Ilmamaa. Kirjutab ka lasteraamatuid. Tema olevat ka inimene kes algatas pronksõduri äraviimist. Tema teosed on "miks ja miks"-lastejutud , "maalapsed"- luulekogu. Luule nõukogude perioodil. Stalini surma järgselt on luule väga populaarne. Luule on vaba ja seda loetakse palju. Sensuurile kontrollimatu. Tuleb esile palju uusi autoreid. Töötab kaasa nõukogude süsteemiga. Kaasaegne. Katsetatakse piire, et mis luule läheb läbi või mis ei lähe. Luule jaguneb kolme gruppi: · nõukogude ideoloogiat toetav luule · piiridele püüdlev luule · Viimane grupp on vaikiv luule, mis ei olnud levinud. Ilmub luulekogu "närvitrükk" Esindluslikumad kirjanikud on Nt artur alliksaar, juhan viiding ja jaan kross. Kultuurimuutused. Toimub riigivõimu vahetus. Toimub suur massiküüditamine- kirjanikud, õpetajad,
aupaiste. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid ja hingestatud loodus. Ühegi nende nelja teose autorit ei teata. Kangelaseeposed panid aluse erinevale rahvuskirjandusele. Tänu neile sai alguse rüütlikirjandus. Need on pakkunud ainest hilisemale kirjandusele. Näiteks Pierre Corneille näidendile ,,Cid" esimese suure klasisstliku dramaturgi. Need teosed annavad aimu ka sellest millised võisid olla tolleaegsed müüdid. Seda selviisil, et kuna autoreid pole teada siis arvatakse, et rahvaluule ja lühemad eepilised laulud ühendati mahukateks eeposteks. Aga rahvaluule ja eepiliste laulude tekkepõhjusteks võivad olla just müüdid.
Doris Kareva Liis Niilo 12 d Elulugu ja haridustee • Sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1...
vormidega ning kasutab julgelt keelt. Kolgi luuletus ilmus 2014.aastal raamatus ,,Otse aia taga". Kaanonit saab defineerida mitut moodi: muusikas on see polüfooniline heliteos, lisaks ka õigeusu kirikus kasutatav laul. Kirjandusteaduses oli kaanon esialgu üksikautori teoste kogu, hiljem tähistas mõiste kirjandusteoseid, mis on oma kvaliteedi ja tähtsuse põhjal välja valitud. Kirjanduses peetakse seda põhiliselt "klassikaks", mille keskmeks on grupp tuntud ja mõjukaid autoreid ja teoseid. Kaanon on üldjuhul väga subjektiivne, sinna kuuluvad autorid ja teosed valitakse nende sobivuse järgi tuumaga. Eesti luulekaanon väärtustab põhiliselt isa- ja eestimaalisust, luule peaks olema rahvuskeskne, teema ja sisu on esmatähtis ning vorm pigem teisejärguline. Vormiliselt on tähtis korralikkus, võib katsetada originaalselt, kuid mitte liialt, luule ei tohiks olla ebamäärane. Keeleline ilu ja
Eesti kirjandust muutnud liikumised ja ideed aastatel 1905-1940 ,,Noor-Eesti" on kirjandus-ja kultuurielule suurt mõju avaldanud. Rahvuslikult meelestatud noori ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutav. Enesetäienduseks loeti eesti autoreid ja maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetust käsitlevaid teoseid. Aastal 1901-1902 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki ,,Kirjanduse Sõprade" kolm albumit ,,Kiired". Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas
Honoré de Balzac (1799-1850) XIX sajandi realismi üks viljakamaid autoreid. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegees toidumoona hankimisega sõjaväele. Mõnda aega oli ta isegi linnapea abi. Tulevase kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema kõla Balzac. Honoré lisas sellele aadlipatrikli de. Balzac sai hea koolihariduse, õppides Vendóme'i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. End algul, 1820-ndatel
Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal elas ta kooli pansionis. ,,Vallatuste" tõttu võeti Enno Treffnerist ära ja pandi Tartu reaalkooli. Edasi läks Enno Riia Polütehnikumi, kus ta õppis 1896.aastast 1904.aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Enno tahtis saada luuletajaks. Enno avastas maailmakirjandusest hingesugulastest autoreid, kes käisid sama teed. Nagu näiteks R.M. Rilke ja J.W. Goethe. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.-1908. Oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. 1909.aastal läks Enno Valka tööle krediidiühingusse. 1914.aastal hakkas ta töö kõrvalt Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. 17.juulil 1918.aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. F.
1) Iseloomusta kultuuri arengut maailma ajaloos Külma sõja tingimustes peale II MS. Erinevate vaadetega riigid üritasid näidata ,et just nende poliitiline kord on õige, selle tõestamiseks tehti palju propagandasi- milleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid, raadiot, ajalehti, televisiooni, kirjandust jne. Kuid samal ajal sündis ka palju häid kirjanduse- ja filmiteoseid tavakodanike vaatenurgast ja nende tunnetest, muidugi riigipeadele need ei meeldinud ja autoreid hakati taga kiusama. 2) Iseloomusta kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina 20 sajandi teisel poolel. Riigid tahtsid näidata oma tugevust spordivõitude kaudu, söötes sisse võistlejatele laborites välja töödatud aineid, mida tänapäeval nimetatakse dopinguks, kuna see kahjustab organismi, keelati see rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide poolt ära. 3) Kirjelda kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma ajalugu 20 saj. teisel poolel.
Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles. Esimesed ülikoolid
oli kõik loogilises järjestuses), aja ja ruumi suhted mõistmatud. Peatükkide järjekord pole oluline. Intellektuaalsemad, filosoofilised mõtisklused, vihjed teistele teostele. Teos mitmeti mõistetav. Keskmes peategelase sisekõne. Teistel tegelastel vähe ruumi (enne palju tegelasi) seoste kaudu tulevad mängu müüdid ja unenäod, reaalsed sündmused vahelduvad fantaasia piltidega. CHARLES BAUDELAIRE: oli modernistliku luule esimesi silmapaistvaid autoreid. Oma luulekujundi paljutähenduslikkusega oli ta prantsuse luule uuendaja kogu oma loominguga sümbolismi algläte. Tema luulega algas prantsuse luules uus etapp. luulekogu "Kurja lilled" (1857) THOMAS STEARNS ELIOT: Tema esimene teos "Prufrock ja teisi vaatlusi" (1917) tähistas oma modernistliku kujundlikkusega uut suunda inglise luules. Oli 20saj esimese poole mõjukaim luuletaja, kriitik ja esseist. Luules viljeles imazistlikku stiili.
Referaat Mütoloogia Rannu Keskkool 8 kl. Hardi Sanin 2007 Mis on mütoloogia? Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav-reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud u...
kes kirjeldas 1785. aastal india kanepit. Perekonda kirjeldas esimesena 1753 Carl von Linné monotüüpse perekonnana. Jean- Baptiste de Lamarck eraldas 1785 india kanepi morfoloogiliste omaduste ja uimastava toime alusel liigiks Cannabis indica (india kanep) ja vene botaanik Dmitri Janisewski kirjeldas 1926esimesena liiki Cannabis ruderalis (metsik kanep). 20. sajandil aga vaidlustati perekonna süstemaatikat oluliselt; kolme iseseisva liigi asemel käsitles osa autoreid kõiki kolme haru liigi Cannabis sativa (harilik kanep) alamliikidena, üksikud autorid kirjeldasid veel ka teisi liike, mis aga ei saanud üldtunnustatuks. Kuidas näeb välja kanepi tarvitaja? Tavaliselt kanepitarvitajal esinevad sellised sümptomid nagu: · Kerge eufooria · Söögiisu tõus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Vähenenud stress · Valu leevendus · Kõrgenenud sensuaalsus · Vähenenud iiveldus · Ajataju muutus
Hoolimata hinduismi kirjust välispinnast on selleski religioonide sülemis võimalik leida ühtset mustrit, mida kannab igavene seadmus, nagu nimetavad oma religioossed traditsiooni hindud ise. Budism- Saakja rahva seas sündinud printsi Siddhartha Gautama ehk Buddha õpetuse sisu on tihti võetud kokku lühidalt, öeldes, et tema õpetus on kannatusest ja kannatuse lakkamisest. Kannatusest tahaks ju vabaneda igaüks. See on ilmselt ka põhjus, miks üks enim tõlgitud ja müüdud autoreid Eesti raamatuturul on Tiibeti budistliku traditsiooni üks juhtidest XIV dalai laama. Kuigi budsitlik kultuur ja filosoofia asuvad Eestist küll geograafiliselt kaugel, on Eesti euroopalikus mõttes vana budistlik maa, kus juba 20. sajandi esimeses pooles elas ja õpetas legendaarne budistlik munk vend Vahindra. Hiina omausundid- Kas konfutsianism on religioon või filosoofia? Kas taoism on filosoofia või hoopis religioon? Mis on Hiina uskumusmaailmas eripärast
hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt 3 Kreeka ja Rooma teatri erinevust! Millised olid sarnasused? Kreeka teater Rooma teater *Ehitati mäekülje, oli avatud *Ehitati lauskmaale, kõrgete müüridega *Näidentites koorid *Kooride puudumine (orkestra) *Kreekas olid näitlejad hea *Näitlejakutse seostus kodanikuõiguse mainega kodanikud kaotusega.
tehtud. Sissejuhatuses tuuakse välja eesmärgid mida töö kirjutaja soovib referaadi kirjutamisega saavutada. Referaadi põhiosa jaotatakse teemakohasteks peatükkideks. Mahukama teemakäsitluse puhul võivad peatükid omakorda olla jagatud alapeatükkideks. Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida referaadi autor tööd tehes ise uut teada sai ja milline on tema arvamus sellest. Kokkuvõttes ei refereerita enam töös viidatud autoreid ega tooda sisse ka uusi mõtteid refereeritavatelt. Allikad on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud. Kõik tekstis viidatud allikad peavad olema äratoodud allikate loetelus. KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA? (Kasulikke nõuandeid) · Sissejuhatust korrigeeri ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis.
• Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb.
Kui tekst on keskendumist väärt, siis tuleb teha märkmeid, et hiljem töö tegemist lihtsustada. Tutvuda tuleb raamatu sisukorraga, vaadata teksti avaldamise aega ja autoreid ning lugeda kokkuvõtteid, selleks et silme ette manada endale ettekujutus. Enne tõelist lugemist tuleb vaadata ka autori tuntust ja autoriteeti, allika vanust ja allika usutavust. (2004: 102103) Koostada saab ka allikaloendi, allikakaardi. Allikakaardile märgitakse: 1) Autori täielik nimi või kui autoreid on mitu, siis kõikide täielikud nimed, samuti toimetaja või toimetajate nimed. Perekonnanimi kirjeldatakse enne, siis eesnimi. Kuigi lõplikus allikaloendis kasutatakse eesnimedest ainult algustähti, tuleb eesnimed kaardile märkida täielikult. Kuskil võib vaja minna täielikke nimesid. 2) Väljaande ilmumisaasta. 3) Väljaande nimi ja võimalik täpsustav nimetus. Märgi vahemärgid hoolega. Kui tegemist
Arutle. Keskajal ei peetud antiiki eriti oluliseks, aga selle mõjusid muidugi oli. Vanakreeka keel säilis idakirikus, ladina keel rooma-katoliku kirikus (ja oli üldiselt oluline teadus-, usu- ja arutelukeel). Filosoofias uusplatonism ja skolastika (Aristotelese loogika jne). Kõige silmapaistvam antiigi "tagasitulek" oli ilmselt 14. sajandil (Itaalias veidi varem) renessansi periood, kus antiiki loeti ideaaliks, "kuldajaks". Loeti ja anti välja vanu autoreid, antiigi mõjud arhitektuuris, skulptuuris, antiigiaines kujutavad kunstis, ooperis (esimene ooper, "Daphne" 1597. aastal oli just antiigiaineline) jm. Loomulikult ei olnud see puhas antiik, vaid segatud uuega, aga antiik oli siiski selgelt äratuntav. Keskaja termin mõeldigi välja renessansi ajal, et märkida aega, mis oli pärast antiiki, kui tumedat ja tagurlikku perioodi (mis oli muidugi veidi ülekohtune neist).
Skeptitsism Skeptitsismi algse päritolu kohta on olnud palju arvamusi. Üks grupp autoreid mainib, et kreekakeelne sõna "skepsis" tähendavat "kahtlemist" või koguni kinnitab, et ka termin "skeptitsism" pärineb sellest samast kreekakeelsest sõnast. Teised aga ütlevad, et termin "skeptitsism" on tuletatud sellest samast kreekakeelsest sõnast "skepsis", mis tähendavat hoopiski "vaatlust" või "küsitlemist" või ka "kaalutlust". Ent kolmandad väidavad koguni, et see tuleneb hoopis kreekakeelsest sõnast "skeptikos", mis tähendavat "vaatlev", "uuriv" või isegi "kritiseeriv".
Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses. Gailiti välisamml ilmunud teosed käsitlevadvaldavalt sõjapõgenike temaatikat: "Üle rahutu vee" räägid kodumaalt põgenejate teekonnast meritsi Rootsi; "Kas mäletad, mu arm?" tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes Rootsis metsatöödelolles jutustavad dekamronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nimetatud teoste põhiideed on kantud kodumaa kaotuse traagikast. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. 1. Süzee Igal kevadel läheb Toomas Nipernaadi nimeline kirjanik rändama mööda kodumaad. Tema eesmärgiks on muuta inimesi õnnelikumaks ning koguda inspiratsiooni. Oma rännakutel kohtab erinevaid kohti ja inimesi. Igas peatuspaigas esitleb ta ennast erinevalt, olles kord maamõõtja, kord sulasena,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
