Maailma lastekirjanduse autoreid eksami vastused 1. MAAILMA VANIMAST EEPOSEST Eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" jutustavad sündmustest Trooja sõja ajal (umbes 1250. aastat enne Kristust) ja sellele järgnenud aastatel. Eeposed on kirjutatud mitusada aastat pärast Trooja sõda ning kui Homeros oli reaalne inimene, võis ta elada umbes 8.-9. sajandil enne Kristust. Nende arvates, kes peavad Homerost müütiliseks tegelaseks on need kirjutatud mitme erineva luuletajate põlvkonna poolt tunduvalt hilisemal ajal. Vanas-Kreekas peeti Homerost kõrges aus. Eepostesse ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" suhtuti umbes samamoodi nagu keskaegses Euroopas Piiblisse need tekstid olid tollal hariduse aluseks ja neist pärinevate tsitaatide põhjal algatati õpetatud vaidlusi ning lahendati moraaliküsimusi. Odüsseias on 12 000 värssi, 24 laulu või lugu, korduvad arvud10, 29, 24. Odüsseos elab läbi väga palju erinevaid seiklusi. Käib saartel ja satub enda kodusaarele. Od...
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni ...
Kordamisküsimused Kreeka kohta 1. Kreeta kultuuri tunnused: · lossikultuur · linnad losside ümber · sõdu ei peetud · keeruline losside ehitus · lossides olid majapidamisruumid, eluruumid ja kultuseruumid · seintelt on leitud palju pilte naistest ja härgadest 2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delf...
Lumesadu, kingisadu, pildisadu... Käisin esmaspäeval 21. detsembril näitusel "Lumesadu, kingisadu, pildisadu...",Eesti Rahvusraamatukogus. Tegemist oli Eesti Rahvusraamatukogu töötajate poolt välja pandud fotonäitusega. Näitusel saime teada, mida peavad raamatukogutöötajad nii huvitavaks-kauniks- intrigeerivaks, et nad soovivad seda pildile talletada ja vaatajatega jagada. Esimese korruse seinale oli kokku kogutud päris suur hulk pilte. Fotod olid paigutatud raamidesse ning rippusid seinal. Tegemist oli jõulunäitusega, mis oli mõeldud raamatukogu külastajatele tasuta. Kokku oli kogutud kild killu, pilt pildi haaval rahvusraamatukogu töötajate maailmast väljaspool tööd. Piltide teemad varieerusid äärmusest äärmuseni. Oli pilte rallisõiduautost, üritustest, lemmikloomadest, inimestest kui ka loodusest. Loodusfotod olidki ehk kõige maagilisemad. Näituse esikfotoks oli foto rallisõiduautost, mis...
Lüüriline eneseväljendus ei ole sugugi ühemõtteline. 1934 luulekogu "Palavik" 1937 "Kohtupäev" 2004 "Legendaarne" "Palavik" saab legendaarseks ja malliloovaks kogus, ta algatab midagi kirjanduses. Mis mall see siis on? Seda saab nim esimeseks dekadentlikuks luulekoguks Eesti kirjanduses. Maneer mängib üle mis maneer ta on? Kust see tumedus ja dekadents tuleb? siin on filosoofilist tausta: Schopenhauer, Nietzsche, Baudelaire. On teatud autoreid, kellest jätkub kõigile (Nietzsche, Baudelaire). Talvik ühtpidi ahvatleb biogr materjali lugema, aga luule ei pruugi alati võrsuda biograafiast. Nt "Oli sügis" me võime öelda, et boheemlasest Talvikul olid sõbralikud suhted alkoholiga, aga me ei tea politseid ja rentslis vedelemist. Talviku üks tugevusi on ka see, et see ei ole mitte ainult mingisuguste tumedate joonte ümber keerlemine, vaid see on ka irooniline läbimäng sellel teel. Selles on tõsidust, aga selles on
Retsensioon Mina käisin 12. aprillil kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema o...
Demosthenes (384-322 eKr), kellelt on säilinud 61 kõnet (,,Kõned Philippose vastu"). 45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud? Sokrates on peategelane Aristophanese komöödias ,,Pilved", kus teda kujutatakse sofistina, kuigi ta tegelikult oli selle vastu. 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? Aristophanesele meeldis oma komöödiates parodeerida tragöödiate autoreid ja nende teoseid. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias "Konnad". Selles analüüsitakse Aischylose ja Euripidese stiili, nende prolooge, muusikalis-lüürilist külge draamades, ent suurimat huvi pakub arutlus luulekunsti ja eriti tragöödia ülesandeist. 47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku? Platoni õpetus on antidemokraatlik, eriti põlastab ta materialistlikke teooriaid (maised
Looming 19401945 Loomingu tutvustuseks Vanim praegu ilmuv ajakiri Friedebert Tuglas 1923 Almanahh Uudiskirjanduse avaldamine Teemad 19401941 Sotsialistlik realism Kommunismi ülistamine Hispaania kodusõda Autoreid 19401941 Jakobson Metsanurk Kangro Linde Ilf ja Petrov Luts Vihalemm Teemad 19411945 Sõda Natside porritrampimine Võidu ülistamine Autoreid 19411945 Ristikivi Schmuul Vibo Atson Pinna Töölaul K. Merilaas Astub julgelt töölisvägi stalinliku lipu all. Pole tõkkeks mingi mägi, sügavus, ei kaugus tal. Allikad
Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming
LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL KONSTANTINOOPOLIS ÜKS KÕIGE SILMAPAITVAM EHITUS SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONNAD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS
Kujutati REALISM 19s keskel alustasid tegevust realistid, keda huvitas kaasaeg ja lähiümbrus. Kujutati loomutruult, moonutamata, ka puudusi kujutati varjukülgi. sellega püüti parandada. Kriitilisi loomutruult, moonutamata, ka puudusi kujutati varjukülgi. sellega püüti parandada. Kriitilisi autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi lähedal. Gustave Courbet (1819-1877) Ta väitis: Pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid lähedal
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1....
Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J. Liiv 1889 artikkel ,,L kirjavara", eitas röövlimuinasjutte, LK küpsete kirjanike töö, lihtsad voruslikud tegelsed, kerge luuleline keel, lastele teada sõnad. Nõustuti et LK oluline hariduse & kultuuritaseme tõstmisel, peeti vajalikuks LK arengu soodustamist. 19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul".
kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11. kuni 13 sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool
kerge ja luulelise kõlaga; sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada"; lastele on sobimatud romaanid ja luuletused, röövjutud Kunder oli lastekirjanduse teooria rajaja (esitab lastekirjanduse funktsioonid ja printsiibid). Funktsioonid: õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline. Printsiibid: eakohane ja temaatiline Parijõgi saksa eeskujul laste-ja noorsookirjanduse juurutamine 19. SAJ. LÕPU AUTOREID EESTI LASTEKIRJANDUSES Juhan Kunder- TÕSi kasvandik, pedagoog Rakveres. Looming: ,,Lood lastele", ,,Laste raamat", ,,Eesti muinasjutud", ,,Looduse õpetus", ,,Maakera elu ja olu". Arvab, et loodust mitte tunda tähendab oma ema mitte tunda. Jakob Pärn- TÕSi kasvandik, pedagoog, rahvusliku liikumise tegelane. Looming: ,,Muistena juttud noore rahvale", ,,Lühikesed juttud armsa lastele", ,,Vanad jutud".
PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA KEHALE, VAID PÜÜTI TABADA HINGE PÜHAKUTE ELULOOD KIRJUTATI PALJU OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED ROHKELT IMETEGUSID AUTOREID SAGELI EI TEATUDKI NEID LUGUSID VÕIB PIDADA OMALAADSEKS RAHVAKIRJANDUSEKS VÄGA ARMASTATUD LUGULAULUD MITME SUGUSTE KANGELASTE VÄGITEGUDEST PÄRANDATI PÕLVEST PÕLVE SUULISELT PEATEGELANE TAVALISELT SENJÖÖRILE JÄÄGITULT USTAV RÜÜTEL ÜKS KUULSAMAID "ROLANDI LAUL" VAPRATEST JA USTAVATEST RÜÜTLITEST KÕIGE ARMASTATUMAD OLID LOOD KUNINGAS ARTURIST JA TEMA USTAVATEST KAASLASTEST KAHETEISTKÜMNEST
perioodilised või jätkuväljaanded jms). 19. Autoriõigus kollektiivsele teosele. * Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel sellineteos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.* Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus omateosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaksmääratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks. 20. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele. * Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korrasloodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teosekasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kuilepingus ei ole ette nähtud teisiti.
skeemid, väited, oletused, lausungid. - Lehekülge ei märgita artiklite puhul, aga ka juhul, kui viidatakse uurimusele/teosele tervikuna. - Kui allikal puudub autori nimi, asendatakse see kirjutise pealkirjaga. Viitesulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). Viidataval allikal võib olla mitu autorit - Kui autoreid on kaks, nimetatakse alati mõlemat. Teksti sees ühendatakse autorite perenimed sidesõnaga „ja“; viitesulgudes kasutatakse &-märki; nt: (Pihl & Seeder 2003: 17). - Kui autoreid on 3–6, loetletakse esimesel korral üles kõikide autorite perenimed. Edaspidi esitatakse esimese autori perenimi ja lisatakse sellele lühend „jt“ (või ladinakeelne et al.). - Kui autoreid on rohkem kui kuus, viidatakse juba esimesel korral üksnes esimesele autorile ja
RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA MAALIKUNST • SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS • JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM • KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL • INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA KEHALE, VAID PÜÜTI TABADA HINGE KIRJANDUS JA TEATER PÜHAKUTE ELULOOD • KIRJUTATI PALJU • OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED • ROHKELT IMETEGUSID • AUTOREID SAGELI EI TEATUDKI • NEID LUGUSID VÕIB PIDADA OMALAADSEKS RAHVAKIRJANDUSEKS KANGELASEEPOS • VÄGA ARMASTATUD LUGULAULUD MITME- SUGUSTE KANGELASTE VÄGITEGUDEST • PÄRANDATI PÕLVEST PÕLVE SUULISELT • PEATEGELANE TAVALISELT SENJÖÖRILE JÄÄGITULT USTAV RÜÜTEL • ÜKS KUULSAMAID “ROLANDI LAUL” RÜÜTLIROMAANID • VAPRATEST JA USTAVATEST RÜÜTLITEST • KÕIGE ARMASTATUMAD OLID LOOD KUNINGAS
Juugend Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst. Lühiajaline, kuid kestab siiamaani Eeskujuks on Paul Gauguin William Morris -> Võitlus inetu masstoodangu vastu Ideaal: kõik on ilus ja esteetiline, puhas TUNNUSED: 1) musterdamine, ornamendid 2) dekoratiivne 3) rõhutatakse siluetti, kontuuri, jooni 4) värv on lihtne ja selge 5) ebasümmeetrilisus 6) erootilisus 7) pingestatud kompositsioon Autoreid: Gustav Klimt Antoni(o) Gaudi Peter Behrens Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, aga ka raamatu- ja plakatikunstis Juugendit iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni.
pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks. Väga armastattud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest väggitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnu hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul".
uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed.
„SIURU“ 1917-1919 „TARAPITA“ 1921- 1922 Kes kuulusid? August Gailit Albert Kivikas Henrik Visnapuu Johannes Johannes Semper Semper Artur Adson Marie Under Friedebert Tuglas Johannes Vares- Marie Under Barbarus Friedebert Tuglas (toimetaja) August Alle Jaan Kärner ...
4) Kirjandusellu ja keelde lisandus tugev annus dünaamikat. 5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne. Noor Under ei olnud sügav autor. 2) tasakaal, sügavus tekivad, meelelist kireluulet järjest vähem, tekstuaalne staatika suureneb. 3) samad märksõnad, mis teises perioodis, aga siiski kolmas periood eristub
aitasid valgustust edasi kanda. 3 Prantsuse valgustuskirjanduse eripära Valgustuskirjandus Prantsusmaal oli väga filosoofiline. Esile tõusis kirjandusliikidest proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Kuna valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele, siis jõudis luule suur areng alles sajandi lõpus. Prantsusmaal oli valguskirjanduse autoreid päris palju. Kuulsamad neist olid: Voltaire(1694-1778) 18.sajandit nimetatakse sageli Voltaire'i sajandiks, kuna ta oli oma aja üks kõige kuulsamaid ja tuntumaid autoreid ja selle ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid. Ta kirjutas väga erinevaid kirjutisi: poeeme, tragöödiaid, epigramme, romaane jpm. Samuti oli tema huvitegevus väga mitmekesine. Alustades näiteks ajaloo uurimisega ning lõpetades poliitika vastu huvi tundmisega. Tema romaanide ja
Vaaraosipelgad. (Monomorium pharaonis). Paljud putukad on aegade jooksul loobunud oma ürgsetest elupaikadest ja on kolinud inimestele lähemale, leides paremat toitu ning soodsamaid tingimusi sigimiseks. Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks. Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas.
1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli kiindunud nö kaugetesse asjadesse. Ta kirjutas oma luulet uudses impressionistlikus stiilis ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikasutustele. Tema esimesed luulekogud "Villem Grünthali laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914) olid omas ajas väga uuenduslikud. Regivärsivormis on Ridala kirjutanud ballaadikogu "Sinine kari" (1930).
Kilpkonna tuleb otsida Sienast KEN KOOLMEISTER LOO KESKKOOL James Hadley Chase Kodanikunimi Rene Brabazon Raymond 24. detsember 1906 London – 6.veebruar 1985 Briti kirjanik Üks tuntumaid kriminaalromaanide ja thrillerite autoreid. Üle 50 tema teose on ekraniseeritud. Ta kasutas ka pseudonüüme James L. Docherty, Ambrose Grant ja Raymond Marshall. Teenis Teise Maailmasõja ajal Kuninglikus õhuväes. Teosed "Kilpkonna tuleb otsida Sienast" "Missioon Sienas" "Tiigril sabast..." "Kirst Hongkongist" "Leinaliiliate varjus" "Miks just mina?" Kokkuvõte Väljapressimine Guido Ferenci mõrv Mõrvarite jälitamine ja silmist kaotamine Minek Sienasse Don Micklem võetakse kinni
selgeks teha. Maalikunst Maalikunst oli samuti peamiselt kiriku kaunistamiseks. Jumal või Jeesus Kristus pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge. Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli tihedalt seotud ristiusuga. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes
ning Matteo Boiardo võimekad, õilsad. Neis teosega ,,Don väga elukaugeks. ,,Armunud Orlando" valitses seiklus.Neid Quijote". Veel peeti täiuslikuks . autoreid: Martorelli ja Suurem osa neist Galba ,, Tirant Valge" DRAMAATIKA kujunes XV sajandi 2. Poolel Commedia dell'arte - ajaviitelektüüriks neis ning Rodriguez de improvisatsioonil kordusid sarnased Montalvo ,,Amadis de
Heinrich Heide (1797-1856) Juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist, ajakirjanik Üks 19. sajandi tähtsamaid saksakeelseid kirjanikke Üks tõlgitumaid saksakeelseid autoreid Loomingut raske paigutada kindla kirjandusvoolu alla, sest oli iseseisev ning vormilt kui ka sisult suure ulatusega Lähtub romantismist, aga ületab hiljem selle tooni ja temaatika ehk nn romantismi viimane luuletaja ja selle ületaja Loomingus väljendub ka valgustuskirjanduse, Weimari klassikute, realismi ja sümbolismi elemente Teoste sisu/mõte eneseirooniline, lähtuvad rahvaluulest Muutis argikeele lüürikas kasutatavaks
Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte. Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J.Kunder, J.Pärna, J.V.Jannsen. Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme tõstmisel, seetõttu peeti vajalikuks lastekirjanduse arengu soodustamist 8. 19.sajandi lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A.Saali ajaloolised jutustused. E.Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile. Trükiti üsna rohkelt raamatuid võrreldes sajandi alguse ja keskpaigaga. Palju vaimulikku kirjandust. J. Pärn 19.sajandi lõpu viljakaim jutukirjanik, kunstiline tase polnud väga kõrge. Kasvatuse vahend. Esmakordselt otseselt ja kaudselt väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed.,,Sina ei pea mitte varastama" J
Lahendatakse erinevaid probleeme, mis võivad juhti tema ametil kimbutada ning arutletakse töösuhete ning juhtimisstrateegiate üle. Selgus ka selle töö eesmärk: selleks, et uus osakond kõige efektiivsemalt toimiks, peab juht alustama esmalt suhetest töötajatega. Nõrga küljena saab välja tuua, et kokkuvõttes oli toodud veidi uut informatsiooni ning teises peatükis on märgata oma arvamust, kuid töö autoreid on kuus. Seega kelle arvamus see on? Kuid need on vaid pisikesed vead. Kasutatud on jooniseid ning pilte, mis teevad käsitletava töö kergesti mõistetavaks ning huvitvamaks. Lisaks oli kasutatud hulganisti allikaid, mis olid toodud töö lõpus konkreetselt välja. Kokkuvõtteks saan öelda, et töö on esitatud suurepäraselt ning on saavutatud oma eesmärk.
Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist. Väga armastatud olid veel Kangelaseeposed. Pikkaaega päransati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmasate koletistega
NÄITUSE RETSENSIOON (Leonhard Lapin) Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris
-Vanim säilinud noodikiri on pärit 8. 9. - 12. 13. saj. saj. - Prantsusmaal ja Saksamaal. 6.Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? 15.Nimeta kekaegseid pille! - Trubaduurid, Lõuna-Pransusmaal - fiidel - Minnesingerid, Saksamaal -rebekk - harf (keelpillid) 7.Nimeta vanu kultuurrahvaid ja - põikflööt tragöödiate autoreid! - trompet - Muinas Egiptus - käsitrumm - Mesopotaamia -tamburiin - India - Hiina - Vana-Kreeka - Vana-Rooma - Sophokles - Euripides - Aischylos 8.Mis oli kreeka kultuuri alg- ja lõpp- perioodi muusikatarbimise vahe? - Alg-perioodi muusikatarbimine oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. - Lõpp-perioodi muusikatarbimine oli
Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed. Looming Heljo Mänd tuli kirjandusse väikelastele mõeldud luulekoguga ,,Oakene" (1957). Ta on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks ka tõlkinud lasteluulet.H. Mänd on kirjutanud teksti menukale telesarjale ,,Mõmmi ja aabits". Ka on ta on üks koolides kasutatud ,,Karu-aabitsa" autoreid .Omanäolised on tema noorsooraamatud, nagu humoristlik koolipoisijutt ,,Toomas Linnupoeg" ning noorte tundeelu lahkav ,,Miks sa vaikid?". Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani. Tuntumad teosed Luulekogud · ,,Oakene" (1957) · ,,Vikerkaare all" (1965) · ,,Mere taga, metsa taga" (1969) · ,,Pillerpall" (1973), valikkogu · ,,Rohupäike" (1986), valikkogu
õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendina alustas Alo Ritsing isa kõrval tööd 1963. aastal. Aastast 1974 (pärast isa loobumist) sai Alo Ritsingust Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent.Praeguseks ajaks on temast kujunenud Eesti üks produktiivsemaid erinevate kooriliikide laulude autoreid. Aktiivse osalejana professionaalsetes muusikaorganisatsioonides on prof. A. Ritsing kolleegide seas tunnustatud kõrgetasemelise koorijuhina, selle värskendajana ja filigraanse töötlejana. Ta on olnud külalisdirigendiks nii Eestis kui välismaal.Praegu on Alo Ritsing TAM'i peadirigent, samuti meeskoori Forestalia ning EMLS Tartu Meeskoori peadirigent. · Teose teksti tõlge: Sina päästev ohver, Kes avad taeva värava. Vaenuväed suruvad, Anna jõudu, saada abi. Aamen
Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste võrdses arukuses Püüdis avada oma teoste abil naistele koolid Naiste hääl sai kuuldavaks tänu temale Haritud naisfiguure keskajal III Hrotswitha Saksamaa naiste loova kirjandus- liku kultuuri rajaja Uuris ajalugu, kirjutas luuletusi ja näidendeid Õppinud kirjutama peaaegu veatus ladina keeles Tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid Kirjutas tugevatest naiskarakteritest Kasutatud kirjandus Päivi Setälä ''Keskaja naine'' http://www.logos.ee/huvitav/autorid/hildegard.htm http://www.google.com http://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan http://en.wikipedia.org/wiki/Hrotswitha http://en.wikipedia.org/wiki/Hildegard_von_bingen Muusikapala http://www.youtube.com/watch?v=g2j_t1o_g5U&feature=related AITÄH KUULAMAST!
Permikomi ringkonnas Permi krais, Kirovi oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis Tjumeni oblastis. Murdepunkte permikomide ajaloost 1472-1505 - 1930-ndad - permikomid sunnitakse hävitatakse füüsiliselt vene õigeusku ja või suletakse allutatakse Moskva vangilaagritesse suurvürstiriigile. suurem osa emakeelse 18. saj. algus Vene õppekirjanduse suurmaaomanik Grigori autoreid, Stroganov sai Peeter teadustöötajaid ja Suurelt enamuse permikomi kirjanduse permikomi asualadest rajajad. "igaveseks ja päritavaks 1960-ndad algab valduseks", permikomid permikomide massiline pärisorjastatakse. väljarändamine oma 1925 - rajatakse Komi- ajalooliselt asualalt. Permi autonoomne ringkond. Rahvaarv Aasta Rahva Kokku arv Vene F-s 1926 117,400 149,40 0 1939 11,700
Siurulik isikuvabadus eelkõige tundevabadys, igaühe õigus oma elamustele ja tahtmistele. Väljaandeid Siuru tegevusajal Siuru I - III (1917 - 1919) · Marie Under - Sonetid (1917), Sinine puri (1918) · Henrik Visnapuu - Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918) · Friedebert Tuglas - Saatus (1917) · August Gailit - Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919; mh ,,Sinises tualetis daam") Johannes Semper - Pierrot (1917) 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Johannes Semper prantsuse-vene sümbolism, esikkogu "Pierrot" 1917. Tema intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. Elu ja tunnete nautimine. 3. Henrik Visnapuu luule. HENRIK VISNAPUU (1890 1951) Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957) Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused 1920 Käoorvik 1925 Ränikivi
kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed.
Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V
Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" o R. Kaugver ,,40 küünalt" o V. Saar ,,Ukuaru" UUDE proosasse lisandub tinglikkus, modernsus, inimese siseelu uurimine. Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J.Kross jõulised inimesed väljaspool oma päritolu keskkonda. o L.Meri muinasajast, põhjarahvast ,,Hõbevalge" , ,,Virmaliste väraval" ka reisikirjad ja filmid.
väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel. Teose kasutamise algustähtaeg ei tohi ületada ühte aastat, alates autori poolt teose kasutajale üleandmise momendist, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. · Minu arvates on väga hea, et autoriõigus seadus on tehtud, kuna see kaitseb autoreid oma teoste jagamisel. Samas võib vaja minna teoseid mida autorid ei taha jagada, kuid see on õiglane - ikkagi autori on see kes otsustab kuidas oma teoseid kasutada.
Nüüdseks on need igal pool, nii suurtes kunstilinnades kui kõrvalisemates kohtades. Festivalid rahu otsivas Euroopas Sõja lõppedes hakkas leinav ja sokeeritud Euroopa otsima viise, kuidas ravida oma haavu, suunata inimesi rahu, koostöö ja inimlikkuse poole. Euroopa festivalid kannavad endas väärtusi, mis sellele ühiskonnale olulised on. Need on Euroopa kultuurielu tugevalt mõjutanud, aidates kaasa muutustele kunstivormides ja tutvustades maailmaklassi kuuluvaid autoreid ja esinejaid. Festivalide repertuaar laienes tunduvalt 17. ja 18. saj, teretulnud olid nii vähemtuntud autorid kui looming. Traditsioonilistele draamavormidele esitati väljakutseid ja 1950. ja 60.-tel mängisid näiteks Bayreuthi, Salzburgi (jt) festivalid selles aktiivset rolli. Kas see roll on nüüdseks minevikku jäänud? Ei ole, kuigi vorm on muutunud. Ehkki mõnel festivalil on kiusatus jääda kindlaks turvalisele, püüavad mõned ka avastada uusi vorme. Festivali publik
Leonhard Lapin Õppejõud: Eve Kask Üliõpilane: Maria Kudrina, AA Vabad Kunstid, I kursus 2007 Tallinn Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
