4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia): 1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel
16. oktoober 1905 Tallinnas Uuel Turul tapatalgud. Sõjaväele oli antud korraldus halastamatult relvi kasutada. Tsaari 17. oktoobri manifest – kodanikuõigused ja – vabadused ja parlament (Riigiduuma), lubada legaalselt tegutseda riigikorrale lojaalsetel erakondadel. Algasid 8 nädalat kestnud vabaduspäevad, mis kestsid kuni karistusvägede saabumiseni detsembri lõpus. Sel ajal sõna- ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus, poliitvangide osaline amnestia. Taastati Soome autonoomia. Liberaale see rahuldas (Tõnisson). Kõik eesti parteid ja liikumised nõudsid: demokraatia, kodanikuõigused, venestamise lõpetamine, rahvuslik enesemääramisõigus, autonoomia, omavalitsus. 3 1905.a. lõpul esimesed Eesti legaalsed erakonnad. Tartus mõõdukad liberaalid (Tõnisson; Reiman, O. Kallas) – Eesti Rahvameelne Eduerakond. Vägivalla vastu, konst. monarhiat, dem. riigikord, Asutav Kogu
Ettevõtlus lühikonspekt 1. Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll• Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise l...
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 10 olulist sündmust, mis kindlustasid iseseisvuse väljakuulutamise: 1. Autonoomia- Eestist sai ühtne tervik. 2. Maapäeva valimine- Maapäev ehk Eesti Ajutine Maanõukogu oli esimene rahvaesindus. Seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus sellest hetkest täidesaatev võim. Selle otsusega katkes faktiliselt senine riiklik ühendus Venemaaga. 3. Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele- Oluline samm iseseisvumise suhtes, näitas ühtsust – asjaajamiseks ikka oma riigikeel. 4. Loodi rahvusväeosi- 1. Eesti Polk, millel oli rahvuslik meelsus ja tugev distsipliinitunne, kujunes eesti poliitikute ettevõtmistest tõsiseks toeks. 5. Senised Vene ametnikud asendati eestlastega- Eestlastest ametnikud said kõrgemale positsioonile, näitas ühtsust – eestlaseid hoiti. 6. Sakslaste sõjaline edu- Kardeti Saksa okupatsiooniohtu ning teati, et vene...
Eesti iseseisvumine- kas õnnelik juhus või plaanipärase ja sihikidla tegevuse tulemus 24. veebruaril 1918 toimus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. Eesti Maapäeva poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ja selle esimene ajalik ettelugemine toimus 23. veebruaril Pärnu teatri rõdult ning manifest avaldati Riigi Teatajas. Aga teekond selle saavutamiseks sisaldab endas nii õnnelikke juhuseid kui ka plaanitut tegevust. Eesti iseseisvuse eeldusteks saab pidada seda, et eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saks...
tsaari autoriteedi langus ja usaldamatus tsaari suhtes, kodanluse eemalhoidmine riigivalitsemisest.) 44. Millal algas Venemaal Oktoobrirevolutsioon? (6.-7. november (vana kalendri järgi 24.-25. oktoober) 1917.) 45. Mis toimus Oktoobrirevolutsiooni käigus? (Võimule tulid bolsevikud (kommunistid) Vladimir Lenini juhtimisel.) 46. Millised olid Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile? (Venemaa Ajutine Valitsus andis Eestile (12.04.1917) autonoomia Vene riigi koosseisus.) 47. Millal kuulutati välja Eesti Vabariik? (24.02.1917) 48. Kirjelda sündmuste käiku Eesti Vabariigi väljakuulutamisel. (Saksa vägede pealetung Venelaste vastu I maailmasõjas (14.02.1917); Vene väed taganevad, Saksa väed tungivad Eesti saartelt mandrile; Suuremates linnades, sh Tallinnas võim hetkeks eestlaste käes, Eesti Päästekomitee avaldab Iseseisvusmanifesti.) 49. Millal algas ja lõppes Saksa okupatsiooni Eestis? (algas 25
korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korraldused likvideeriti kiiresti ning Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja määras asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komossariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska. Kuna täieliku iseseisvuse saavutamise mõte polnud veel piisavalt küps, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang üheks rahvuslikuks kubermanguks. Sinna alla aga ei kuulunud Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa. Autonoomia saavutamise järel asendati senised vene ametnikud eestlastega ja asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Kõik see tekitas uusi hõõrdumisi Petrogradi ja Tallina vahel
tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus tronist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad. · ENAMLASED · VÄHEMLASED 26. Märtsis 1917.a toimus eestlasteel meeleavaldus Peterburgis ( 40000 osavõtjat). Selletagajärjel : Eesti saavutas autonoomia. Tulemusena Maapäev esimene Eesti rahvaesindus. Oktoobrirevulatsiooni juhib V Kingsepp. Võim Eestis läheb enamlaste ehk kommunistide kätte. 28 nov. 1917.a Maapäev jõuab veel kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis kui saadakse kommunistide poolt laiali. (Eesti defaeto iseseisvumine)
Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli karta revolutsiooni. November 1918 algas Kielis sõjalaevastiku madruste ülestõus ja see kandus edasi üle terve Saksamaa.
Manifest on avaldatud Riigi Teatajas nr. 1. Selle manifestiga määrati Eesti Ajutise Valitsuse juhtmõtted, mille järgi nad toimima pidid: 1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. 2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. 3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama. 4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada. 5
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soom...
1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1689 ilmub I Läti keelne piibel 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" nov. 1917 Oktoobri revolutsioon 1783-1796 Katariina II asehalduskord 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1680 Suur reduktsioon 1865 asutatakse laulu- ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 12. IV 1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 1739 I eesti keelne piibel 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) Iseloomusta Balti erikorda, millal see kehtis? Kehtis 17101917, 18. sajandil oli asehalduskord. Eestis oli eriline olukord. Liivi ja Eestimaa eriõigused Vene riigi koosseisus. Baltimaades oli riigikeeleks saksa keel, usuks luterlus, säilisid Rootsi aegsed seadused ja maksud. Valitses rüütelkond (Saksa mõisnikud) ja kindralkuberner (Venemaalt).
kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 Compiegne'i vaherahu (I MS lõpp pmst relvad vaikivad) 28
Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandam koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga. Ajutine Valitsus suhtus eitavalt, et asja otsustab tulevane Asutav Kogu. Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23
1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välis...
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass) Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*keh...
1989. aasta alguses kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks, 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja senine ENSV lipp asendati sini-must-valgega. Paljud vanameelsed juhid olid sunnitud lahkuma. Ka valitsusjuht Bruno Saul vabastati ametist ja 1988.a. novembris nimetati tema asemele Indrek Toome. Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL keskvõimude suhted üldiselt endiseks. EKP reformimeelse osa ja Rahvarinde programmiline eesmärk oli Eesti kui rahvusvabariigi autonoomia, mis pidi saama kinnituse liidulepingus Moskvaga. Liidulepingu vastu olid nii rahvuslased, kes nõudsid Eestile täielikku omariiklust, kui ka impeeriumimeelsed, kes soovisid näha Eestit NSVL osana. Ka Moskva keskvõimule oli liidulepingu idee vastuvõetamatu. See kriis leidis lahenduse 16. novembril 1988, kui Eesti NSV Ülemnõukogu võttis Vaino Väljase eesistumisel vastu suveräänsus-deklaratsiooni, mida hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks
mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodesmerepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. 20
6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Soov oli saada võim täielikult endi kätte. 1917.aasta veebruaris kasvab Venemaal ühiskonna rahulolematus üleriigiliseks streigiks. Rahvahulgad nõuavad sõjast väljaastumist ja keisrivõimu kukutamist. Sellest ajendatuna loobus Vene keised Nikolai II troonist, võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Veebruarirevo- lutsiooni tulemusel saavutab Eesti autonoomia ehk osalise iseseisvuse. Selle käigus liideti Eestimaa kubermang (va Narva linn) ja Liivimaa kubermang (va Setumaa) ühtseks rahvuslikuks kubermanguks.
Tänapäeval on see protsess kiirenenud. Kõik lapsed on erinevate arengutasemetega. Ma tean, et arengut mõjutab nii perekond, sõbrad, religioon ja füüsiline tegevus. Plaanin uurida millisteks faasideks on teismeiga jaotatud? Mis toimub erinevates vanustes laste arengus? Mis iseloomustab teismeealisi? 3 1. TEISMEIGA "Teismeiga on isikliku ja sotsiaalse autonoomia saavutamine ja integreerumine täiskasvanumaailma. Valitsevaid norme ja hinnanguid kohaldatakse enda omadele, samal ajal neid ka mõjutades" (Jaanisk 2013/2014). "Teismeea kõige ilmsemaks bioloogilises markeriks on kiired muutused füüsilises arengus, mis hõlmavad ka harilikult puberteedi algusega kaasnevat ,,kasvuspurti,,". Kasvuspurt tähendab seda, et teismeeas hakkab kaal lisanduma ja pikkust tuleb kiiresti juurde (Butterworth ja Harris 2002).
kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina; esindusorganisse Rahvasaadikute Eestis loodi Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Kongressi; Leed; Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Afganistanist välja; suveräänsusdeklaratsiooni autonoomia Lõpetati kodusõda Nicaraguas; NSVL raames; USA survel järeleandmised inimõiguste NSVL Rahvasaadikute Kongressi küsimustes; valimistel moodustasid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid ühtse saad.rühma; Poolas ulatuslik streigilaine
18841916 oli Rwanda-Urundi Saksamaa asumaa. 1923. aastal andis Rahvasteliit Rwanda-Urundi Belgia halduse alla. 1962. aastal moodustati Belgia hooldusalast 2 iseseisvat riiki: Rwanda ja Burundi. Aprillis 1994 hukkusid Rwanda president Juvénal Habyarimana ja Burundi president Cyprien Ntaryamira, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Hukkus 500 000 kuni 1 miljon inimest, kellest suurem osa olid tutsid. Rwanda ajaloolised lipud Aastal 1959, kui Rwanda sai autonoomia, võeti kasutusele ka oma lipp. See oli vertikaalsete laidudega puna-kolla-roheline trikoloor. 1961. aastal muudeti lipul värvide järjestus rohe-kolla-punaseks, kuid lipp sarnanes liigselt Mali lipuga ning juba samal aastal lisati lipu keskele suur "R" täht. Rwanda oli ainus riik maailmas, kelle lipul oli riigi nimetuse esitäht. "R" tähistas veel rahvuslikku loosungit "Revolutsiooni (revolution) sünnitatud ja rhvahääletusel (referendum) kinnitatud vabariik (republic)"
Saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks Lihtsustus ajakirjanduse tegevus Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: Enamlased ehk kommunistid(Uljanov Lenin) ja Vähemlased (juht oli Kerenski) 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26. märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburgis. Selle tagajärjeks Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti Rahvaesindus) 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Tuli kokku Maapäev (1917) 28.nov. 1917.a. Maapäev kuulutab end kõrgeimakd võimuks Eestis 1918.a. tungisid sakslased saartelt edasi (Moodustati Eesti Päästekomitee 23.veb. 1918
Sisulised piirangud keelavad ühel või teisel võimuinstitutsioonil teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seadusega sätestatud korda. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. 6. Demokraatliku valitsemise põhivormid PRESIDENTALISM: President on nii riigipea kui ka valitsusjuht, kuid temagi võimu piiratakse. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on siin teiste demokraatiavormidega võrreldes suurim. Sellel iseseisvusel on omad plussid (valitsuskriise praktiliselt ei eksisteeri) ja ka miinused (vastastikune tegevuse pärssimine või koguni blokeerimine, parlamendi ja administratsiooni poliitika vastuolulisus). Kasutusel nt. USA-s ja mitmes Ladina-Ameerika riigis. POOLPRESIDENTALISM: President peab parlamenti rohkem arvestama. Eksisteerib eraldi peaministri ametikoht. President ei allu otseselt ühegi valitsemisinstitutsiooni kontrollile
SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne.
konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi · Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina dissonats. avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Inimestevahelised suhted Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise · Inimsuhete liigid. Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus,
loobutakse kirikust, 3.minnakse üle teise organisatsiooni(teise krikiusse), 4.teise religiooni üleminek Psühholoogilises portrees, kes on dekorverdid, iseloomustavad: kõrgem kogemusele avatus, neil on madalam fundamendalismi aste, madalam autoritaarsus, rohkem vaimsed, kui usklikud, neil on kõrgem usuise arengu aste (Fowleri arenguastme järgi) Saksa kontingendi seas, kui suhte muutus oma kultuuri või traditsiooni seas Usas- tunnetatakse kui transformatsiooni 1.grupp dekorverte- autonoomia taotlejad, kes eelistavad individuaalset vabadust 2.grupp- debarred, pettunud, eemale jäänud-paradiisist välja jäänud, pettunud(ei liituta religioosse org.) 3.grupp-kes leiavad uue tähendusvälja, minnes kusagile mujale, kus saab rohkem pühenduda. 4.grupp-eluaegsed otsijad, inimesed, kes tegelevad erinevate usuliste praktikatega
I PÖHISEADUS II PÖHISEADUS III PÖHISEADUS PARLAMENDI 100 liiget 100 liiget 120 liiget SUURUS NIMI Riigikogu Eesti Rahvakogu rahvahääletus MILLAL 1920 1934 1938 VASTUVÖETI RIIGIPEA Ei olnud Riigivanem President 10. Kultuuri autonoomia, kultuurikapitali loomine. 11. 11 12. Riik hakkas tegutsema riikliku ekspordi abistamis firmadega. Hakati kasutama plaanimajandust ja üritati pöllumajandust järgi aidata.
võtted - konstruktiivseks käitumiseks vajalikud oskused käituda - konflikt juhib tähelepanu probleemile, viitab muutumise/muutmise vajadusele - toob välja isiku jaoks olulise (oluline eesmärk ja suhe > pinged) Miks on konflikt positiivne? - aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus …) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused; - olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist;
edutult.5.Nimeta kolm riiki ,kes sõdisid Keskriikide poolel! Austria-Ungari,Saksamaa,Türgi,Bulgaaria6.Veebruarirevolutsioon Venemaal!24.veb 1917. Võimult kukutatakse valitseja (tsaar) et luua demokraatliku korraga riik. Rahva ülestõus valitseva korra vastu soov omada rohkem õigusi ja võrdsust ühiskonnas. 7.Milles väljendus rev situatsioon Aasias i MS järel? Rahvas hakkab soovima endale rohkem õigusi ja võrdusust. Ei taheta alluda enam imperialistlike riikide kontrolli alla. India autonoomia soovimus tahe. Hiina 4. Mai revolutsioon kus kukutati keisri võim ja peeti kodusõda. 8.Miks õnnestus kommunistidel Venemaal võimu haarata? 1)Demokraatia puudumine- rahvas soovis rohkem õigusi ja levis äärmuslike rühmituste pooldamine.2)Lubasid I MS lahukda- Rahvas kurnatud kuna toodand ja elu käis sõja ümber.3)Tsaari võimu kukutamine- võimaldas poliit vangidel ühiskonda tagasi tulla. 4)Maa reformi korraldamise lubamine- Lubati maa riigistada
mobilisatsioonid, mille käigus sordiaretus ja tõuparandus ühiskonna sotsiaalse võeti umbes 100 000 -Kaasnesid tavainimeste ümberkorraldamise vajadust eestlast armeesse varustusraskused -Jüri Vilms nõudis, et Eestile -Tulemusena oli palju antaks Venemaa koosseisus haavatuid ja hukkunuid rahvuslik autonoomia Sõja alguses valitsesid patriootlikud meeleolud. Inimesed ei osanud midagi ette kujutada, sest nad olid üpriski suures teadmatuses. Järk-järgult hakkasid tekkima negatiivsed tunded. Mõne aja pärast tekkiski inimeste seas sõjatüdimus. Lõpus muutus kõik kartuseks, kuna ei teatud, mis sõda võib endaga kaasa tuua ja mis on lõpptulemuseks.
VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised olid pingete allikad Eestis ? a) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis(muulased rindele ajada ja ise
Lisaks halvenes tööjõu kvaliteet. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid eriti raskelt hobuste ja kariloomade ning põllusaagi rekvisitsioonid. Sõda tõi siiski kaasa ka rahvusliku liikumise elavnemise. Loodi Linnadeliidu Komitee tallinnas ja põhja-balti komitee tartus. Nad tegelesid vene armee ja sõjapõgenite abistamise ja tagala korrastamisega, aitasid kaaasa evakuatsioonidele. Jüri Vilms nõudis 1916.a, et Eestile antaks venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia. 1917.a õõnestas majandust inflatsioon, valitses tugev kütuse, toidu ja tarbekauba puudus, transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, sõdurid lahkusid rindelt omavoliliselt. Kasvas sõjatüdimus ja umbusaldus valituse vastu. Veebruarirevolutsiooni tagajärjel loobus keiser troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks ajutise valitsuse kätte. Valitsuse suutlikust vähendasid konfliktid tööliste ja saadikute stiihiliselt tekkinud nõukogudega
Eesti tasand 1.poliitiliste erakondade kujunemine 2.kubermangude liitmine 3.eestlaste positsioonide tugevnemine omavalitsusorganisatsioonides 4.rahvusväeosade moodustamine 5. Maapäeva tegevus 6.enamlaste ebademokraatlik tegevus Venemaa tasand 1.tsaari loobumine võimust 2.Bresti rahuläbirääkimised 3.võimuvaakum 4.sõjaväe nõrkus Rahvusvaheline tasand 1.I MS sündmused sakslaste sõjaline edu 2.impeeriumide lagunemine 3.eeskujud: Poola autonoomia, Soome Sündmused 1917 märts Määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta (1 kubermang). Eestimaa omavalitsuse seadus, Maapäev e Maanõukogu 15.11.1917 Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, tulevase riigikorra määrab ära Asutav Kogu 1918 jaanuar Eesti Asutava Kogu valimised (Eesti tulevik), katkestati enamlaste poolt 18.02.1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised, Saksamaa alustas pealetungi 19.02
Eesti I maailmasõjas · U 100 000 võeti umbes mehi sõtta. U 10 000 hukkus · Raskused põllumajanduses: hobused võeti sõtta. · Raha väärtuse langus · Sõjakindlustuste rajamine peeter suure merekindlus, Rohukülla plaaniti suur süja sadam. · Sõjaväelaste arvu kasv · Sõjapõgenikud · Toidu- ja kütusepuudus 1917a kevad Eestis · Loodi Eestimaa kubermang o Eestimaa o Liivimaa põhjaosa · Autonoomia vene riigi kooseisus o Jaan Poska kubermangukomissar (esimene eestlasest liider) o Valiti Maapäev rahva esinduskogu (autonoomia esinduskogu) valida said nii mehed kui naised (valimised võidab see kes pooldas rahu ja lubas maad) o Eesti keelne asjaajamine kõik dokumendid eesti keelde, koosolekud eesti keelde jne. o Loodu rahvaväeosad: 1. Polk (rahvusväeosa kus in u 3000-5000) käsukeeleks Eestikeel 1917 sügis Eestis
Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub „ rahakoti võim“. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. 65. Võrrelge presidentaalset ja parlamentaarset valitsemissüsteemi. Tooge näiteid tasakaalu ja kontrolli mehhanismidest mõlemas valitsemissüsteemis. - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. 66
kultuuri teke (vs rahvakultuur=talupojakultuur) 3.) Poliitilised: ÜHISKONNA POLITISEEERUMINE- rahvas teadlik ühiskonna probleemidest, ajalehed käsitlesid ühiskonna probleeme; parteide tekkimine; eestlaste roll kasvas kohalikes omavalitsustes; linnareform (raevalitsuse asemel tekkis valitav linnavolikogu) Neg. Mõjud: venestamine; puudus ühtlane tegevus=üksmeel; balti-sakslased tahtsid ka võimu. Balti erikord- autonoomia, balti-sakslased ajasid oma kultuuri, mõisnikud sakslased Välispol. 1.ms kiirendas tsaariimpeeriumu lagunemist 1917 veb revoluts kukutati tsaarivõim
Eesti elanikud esmakordselt hakkasid teadvustama ennast eestlastena. 1918. aastal oli välja kuulutatud tähtsaim riiki rajav dokument iseseisvusmanifest. See oli mõeldud kõikidele Eesti rahvastele ning ütles, et «kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees» ning «vabariigi piirides elavatele rahvuslikele vähemustele... kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused». Pärast oli jälle tegemist kaartitega. Need näitasid kohalikke rahvaid umbes aastal 1000 ja edaspidi, Eesti maakondi ja kihelkondi 13. sajandil, allumist suurriikidele. Räägiti, et Eesti on pindalast ja rahvaarvust suhteliselt väike, kuid keeleliselt suur (Johann L. von Parrot (1839) «Paljud muistsed rahvad on rääkinud eesti või sellega väga lähedast keldi keelt»), samuti, president Lennart Meri sõnul, «ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.»
e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. h) Kehtestati Eesti vähemus rahvustele kultuur autonoomia, mille algusel moodustati juudi ja saksa kultuuri nõukogu, kes tegelased omakeelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. i) K. Pätsi diktatuuri kehtestamise järel suurenes riiklik kontroll erinevate kultuuri valdkondade üle ja piirati loomevabadust. Osad kultuuritegelased läksid majanduslikel põhjustel kaasa valitseva reziimi ülistamisega; teised loobusid protsestiks loome vabaduse piiramise vastu aktiivsete loomingulisest tegevusest. Kultuuritegelased.
Võidakse ära võtta kütte ja määrdeained, ravimid jne Totaalkaitse Koosneb viiest komponendist: Psühholoogiline kaitse Psüühilise ja füüsilise seisukorra parandamine Tahte kasvatamine ja edendamine Mentaliteedi kujundamine Majanduslik kaitse Majanduse teovõime säilitamine Infrastruktuuri rakendamine riigikaitse huvides Kriisivarude kogumine, autonoomia säilitamine Tsiviilkaitse - Sisejulgeolek Mittesõjaliste ülesannete täitmine Kriisireguleerimine Tsiviilvalmidus - Seotud tihedalt tsiviil ja majandusliku kaitsega Riigi ressursside kasutamine kõige otstarbekamalt sõja olukorras ( et meditsiin, transport jne töötaks) Sõjaline kaitse Preventiivsus Vastupanu piisavus Koostöövõimelisus
Vabadik Vaene, maata või vähese maaga Sulane sõlmis töölepingu pikemaks ajaks ja oli peremehe eest koste all Üksjalg nooremad pojad kes rajasid oma talu külast välja, teeb üks päev töödN Talupoegade kohustused mida dokument kehtestas pidi andma igalt adralt kaks ja pool marka, noorlooma igalt adralt Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine Linnaõiguse eesmärk tagada linnakogukonnale autonoomia, eristada seda ümbritsevats keskonnast, kaitses linna kodanikke Kuidas kaitses linn oma kogukonna vara ja õigusi? kaitses linna õigusega Mis on tsunfti kraa ja milleks see koostati? põhikiri mis määras ära mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks Millest sõltus keskaehse linnaelaniku sotsiaalne staatus? perkondlik seis, varanduslik seis, rahvus, isiklik huvitatus ja õpihimu Praost juhtis kapiitli majanduselu ja oli varavalitseja Dekaan valvad korra järele
Neljas tase Viies tase ajalugu Udmurdid on ilmselt autohtoonid. Alates 10. sajandist sattus nende asuala, eriti selle lõunapoolne osa Volga-Kaama-Bulgaaria mõju alla. 13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisu. Kõigi nende riikide alluvuses säilitasid udmurdid oma ülemkihi ning teatava autonoomia. 1552 vallutasid Moskva väed Kaasani ning varsti pärast seda läks Vene tsaaririigi koosseisu ka Udmurtia. Põhja-Udmurtia libises Moskva kontrolli alla juba 15. sajandi lõpul. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusu, ent ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures 20.saj on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Elatusalad Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus,
20saj alguses. 1. 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi 3. esile kerkisid eestlastest poliitikud 4. tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes 5. arenes kooperatiivi liikumine 6. lõplikult kujunesid poliitilised eeldused väljaImaailmasõja käigus 7. sõja algul kitsendati balti-sakslaste mõju 8. eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas 9. sõjast tagasi pöördunud astusid eesti rahvusväeosadesse 10. 1917 saab eesti autonoomia 30.03 eesti saab kohaliku omavalitsuse. Kogu eesti 1 kubermang- poska komissaariks. 2veb 1920 Tartu rahu, 23,06 1919 võnnu lahing, 1918- 1920 vabadussõda
asjade loomulik käik. Eesti iseseisvumisele aitas kõige rohkem kaasa I maailmasõja puhkemine ja Vene riigis oleva segaduse süvenemine. Sõjavägi ja rahvas oli väsinud sõjast ja Venemaal valitses kaos. See andis Eestile suure eelise. Samal ajal eestlaste majanduslik elu paranes järjepidevalt. Meil oli olemas poliitilised kogemused, näiteks 1905 aasta revolutsioon. Vabaks saamise jooksul oli palju sündmusi. 1917 aastal andis Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ja eestlastega asustatud alad ühendati üheks kubermanguks. Selle juhiks sai eestimeelne mees Jaan Poska. Eesti arenes kiiresti, loodi erakond, valiti Maapäev ning pandi ametisse Maavalitsus. Selleks, et anda vastulöök kommunistide tegevusele kuulutas Maapäev ennast 15. novembril 1917. aastal kõrgemaks võimuks Eestis. 1918. aasta alguses hakkas vaikselt ja salaja Eesti Vabariigi loomine. Nendel ettevalmistustel oli kõige tähtsamaks Maapäeva vanemlaste kogud
vahevöö omale tänu nendele riikidele. Suveräänsuse saavutamine ei olnud ainult õnnelik juhus. Minu arvates tööstuse arengut, erakondade loomist ja rahvlusliku haritlaskonna väljakujunemist võib pidada oma riigi tekke eeldusteks. Lisaks olid eestlasted juba varem veendunud, et nad on omaette rahvas ja nad vajavad oma riiki. Muidugi oli vaja soodsaid olusid selle taotlemiseks. 1917. aastal saadud autonoomia ja kubermangude ühendamine oli selge samm oma riikluse loomisele. Edasine olenes ainult meist endist. Kokkuvõtteks ma arvan, et Eesti iseseisvumine sai võimalikuks sobiva ajahetke tõttu. Venemaa oli kurnatud ja kokkuvarisemise äärel ning Lääneriigid toetasid uute riikide teket. Kaasa aitas ka eestlaste endi ühine tegevus alustades kubermangude ühendamisest lõpetades rahvusliku ühtlustunde kasvamisega. Oluline oli see, et eestlased soovisid vabaks saada.
Suhted teiste dominioonidega lahendati 1931. aastal Westminsteri statuudiga Westminster Abbey India vabadusvõitlus Ideeliseks juhiks oli Mahatma Gandhi 1930. aastail algatati kodanikuallumatuse kampaania, mis tähendas, et: 1. indialased ei täitnud inglaste seadusi ega korraldusi 2. boikoteerisid inglise kaupu 3. korraldasid streike Iirimaa vabadusvõitlus Võitlust iseseisvuse eest juhtis Sinn Féini organistatsioon 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia, kuid see jäi I maailmasõja tõttu täitmata Vastuseks otsustasid iirlased vabadust relvaga hankida 1937 kuulutati välja iseseisev Iirimaa vabariik Sinn Féini organistatsioon Suurbritannia välispoliitika Üheks põhisuunaks oli mitme sajandi vältel olnud tasakaalu hoidmine Euroopas Londoni suhted Saksamaaga olid suhteliselt vastuolulised Teiseks tähtsaks suunaks oli võitlus rahvusvahelise kommunismi vastu Suurbritannia oli üks kindlamaid Nõukogude Venemaa ja hiljem NSV Liidu
elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni. Keiser loobust troonist ja Venemaast sai vabariik. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Eestlaste üheks eesmärgiks oli saavutada autonoomia Vene riigi koosseisus. Eestlaste meeleavaldused olid edukad ja Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks. Valiti esimene rahvaesindus Maanõukogu, mis omakorda seadis ametisse Maavalituse, kelle käes oli nüüd täidesaatev võim. Loodi ka Eesti rahvusväeosi, et koondada mehi tagasi kodumaale ja kergendada sõjaväeteenistust, samuti ka tugevdada kaitset võimaliku Saksa rünnaku vastu. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi
põhiseadusega jäid b) Võimude peale föderalistid – lahusus: tugeva keskvõimu pooldajad: Seadusandli Täidesaatev Kohtuvõi USA – liitriik, kus k võim võim m keskvõimu käes tähtsamad küsimused (rahandus, kaitse- ja 2-kojaline välispoliitika) kongress: Valitsus, Ülemkohus osariikidele Esindajat mida juhib eluaegsete autonoomia, mis ekoda 4.a. valitav liikmetega tegelesid kohalike (proportsio president – I küsimustega -naalselt president G. (majandus, haridus, rahvaarvule Washington tervishoid jm.) ) kodanikuõigusi Senat – polnud indiaanlastel, igast orjadel ja naistel osariigist 2 senaatorit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
