demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi. · 1917 toimus enamlaste riigipööre (Oktoobripööre) ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Peep Reimer 4 EESTI VABARIIK (1918 1940): · 24.02.1918 kuulutati Päästekomitee poolt välja Eesti Vabariigi iseseisvus.
tegemisel ( mis sest, et ainult kohalikul tasandil ), samas oli see kooliks paljudele tulevastele poliitikutele. (Lugege vallaseadusest ka õpik Eesti ajalugu II; lk. 8-9). 5 - Autonoomse rahvuskubermangu loomine 1917.a. märtsis: A) Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaar Nikolai II ning võimule sai Ajutine Valitsus. B) Eesti rahvuslikud jõud otsustasid seda ära kasutada autonoomia saavutamiseks Venemaa koosseisus (täieliku iseseisvuse saavutamise plaan polnud veel laialt levinud). C) Kuna Vene Ajutine Valitsus hakkas asjaga venitama, korraldati valitsusele surve avaldamiseks 26.märtsil 1917.a. eestlaste demonstratsioon Petrogradis ( osalejaid 40 tuhat koos rahvuslippudega ). D) Selle peale andis Vene Ajutine Valitsus välja määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.
talu läänikirja alusel.Tavalise talupoja kohustusi ei täitnud. · Vabadik ilma maata talupoeg. · Trääl sõjavang või võlgnik. Kujunes välja sunnimaisus s.t. talupojad polnud enam vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harivad. Lõpuks kujunes välja pärisorjus. 4. Linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Eestis tol ajal oli linnaõigus 9 asulal. Oma sissetulek saadi peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne oli selles osas olukord hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Eesti olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveokaubaks aga sool, mis andis ka siinsetele kaupmeestele suurimat kasumit. Linnade käsitöölised olid kogunenud alade kaupa tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma
kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamis keel oli eesti keel. Vene ametnike vallandamine; Maapäev ja poliitiline areng; valimised toimusid mai lõppus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele nagu esserid ,vähemlased, ja nn. Radikaalsotsialistid. Maapäev moodustas maavalitsuse , mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem K.Päts.Maapäeva kokkuastumise ja maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. Enamlaste riigipööre; 1917 aasta oktoobris otsustasid vene enamlased Vladimir Uljanovi pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada; lenin arvates tuli mõnes paigas enne riigipööret hõivata raudteejaamad,telgraaf jm. Kui petrogradis võeti võim ära tehti seda ka eestis. 37.Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon Maanõukogu otsus;hakkas levima arusaam et venemaa laguneb ja eesti jääb omapead.Maapäev pidas
Kuna natside kunsti mõju oli väike ja Eest kunstnike ,,kasvatamist" ei peetud oluliseks, töötasid nad edasi 1930. aastate laadis. 43. Kui suur hulk kunstnikest suundus 1944.a. Pagulusse? Ligi kolmandik Eesti kunstnikest. 44. Mis toimus arhitektuuris? Keelati igasugune vihje funktsionalismile ja nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Eesti kunst 1955-1975a. 45. Kirjelda lühidalt kunsti positiivsest arengust Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal? Tarbekunsti autonoomia, graafika uuenemine, maalikunstis leiti tuge 1930.aastate pärandist, loobuti nõukogulikest süzeedest ja temaatikast. Arenes geomeetriline kunst. Uus ja vabam vormikäsitlus. 46. Millised kunstnikud julgesid okupatsiooni ajal luua teistsugust kunsti? (omal valikul) Kaljo Põllu, Ilmar Malin, Sirje Runge Eesti kunst 1975-1990a. 47. Millised uued kunstivormid võeti kasutusele? Nimeta tuntumaid graafikuid, kes äratasid rahvusvahelise tähelepanu?
Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org Sinad vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon kirikute ja koguduste tegevuse kontroll Hansaliit PõhjaSaksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Maaisand maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus V-08A Gert Paabut Usa Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 2 Sisukord .....................................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Keel......................................................................................................................................... 5 Religioon.................................................................................................................................5 Loodusvarad ja nende majandamine...........................................................................................6 Metsavarad......
Olulisemad tunnused Riigipea on ka Pres. nimetab valitsusjuht. Pres. peaministri. Vastutab Presidendi valib nimetab ametisse välis-, kaitse- ja parlament. valitsuse ja meediapoliitika eest. Vetoõigust pole vabastab. Autonoomia suurim Riigipea roll Peab arvestama Esindusfunktsioon. Valitsusjuhi parlamendiga. Erapooletu ülesanded Vetoõigus. võimuinstitutsioon Näidisriigid USA, Brasiilia, Venemaa,
praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Ühel meelel on uurijad siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks. 1228. aastal moodustas roomlaste kuningas Heinrich (VII) Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest Saare-Lääne piiskopkonna pindalaga umbes 7600 km², keskusega algul Lihulas, seejärel Vana-Pärnus ning alates 1265. aastast Haapsalus. Piiskopkonda kuulus ka suurem osa Saaremaast (osa kuulus ordule), mis säilitas algul laialdase autonoomia (piiskopi foogt võis Saaremaale tulla ainult kord aastas). Hiljem eelistas suur osa piiskoppe just Kuressaare linnust oma alalise residentsina. Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna administratiivseks
Veidi enne lahingut kirjutas alla TÜ asutusürikule. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Garlieb Merkel-Baltis kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile,kirjeldas oma raamatus1796talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Georg Friedrich Parrot-Taasavat(1802)Ülikooli I rektor,sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse Gerhard Franz von Kgelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärit maalikunstnik Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil Hans Susi-tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Hermen Rode-Lübecki maalija, kes lõi Niguliste kiriku tiibaltari. Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara
Tema põhisihiks oli: Mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist. Plaanitud ümberkorraldused lükati tagasi ja enam polnud võimalik riigikorda reformida. Liberaalsete vaadetega riigiametniku vallandati. Hakati rõhutama isevalitsuse jumalikku päritolu. Tema sisepoliitiline eesmärk oli paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. Seda nimetati vastureformipoliitikaks. Venestamine tabas eelkõige Poola alasid, kus kaotati viimsedki autonoomia tunnused. Venestamispoliitika tabas ka Läänemere kubermange, Ukrainat, Valgevenet, Leedut, Siberit jt impeeriumi äärealasid. 6. Vene Jaapani sõda. 1904. aastal puhkes Koreas Venemaa ja Jaapani vahel sõda. Venemaa lootis eduka sõjaga süvenevat kriisi leevendada, kuid sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Sõda lõppes 1905. aastal Jaapani võiduga. 7. 1905. aasta revolutsioon: puhkemise põhjused, algus, sündmused, tulemused.
1849/1856 talurahvaseadused · üleminek teoorjuselt raharendile · renditalude kruntiajamine ühe talu maade ühendamine · magasivaru viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta VAIMUELU 19. SAJ I POOLEL Tartu Ülikool · 1802 taasavati · 4 teaduskonda usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond · õppetöö saksa ja ladina keeles · enamik õppejõude Saksamaalt valgustusideed · esimene rektor Parrot oli sõber keisriga laialdane autonoomia ja rahaline toetus · ülikooli peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu, Toomemägi · enamasti õppisid Balti kubermangude tudengid, hiljem ka mujalt · 1892 muudeti venekeelseks ja nimeks sai Jurjevi Ülikool Haridusolud · sisse seati neljaastmeline ühtluskool · kihelkonnakool kreiskool gümnaasium ülikool · püsiv talurahvakoolide võrk kujunes välja peale pärisorjuse kaotamist · 1828 Tartu õpetajate seminar Usuliikumised
kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused
Kommunikatsioon ja võim Võim on ühiskonna alus protsesse. Ühiskonda on seostatud võimu suhtega, kus on määratletud erinevaid tõekspidamisi, põhimõtteid ja institutsioone. Võim on suhestatud võimekus, mis võimaldab sotsiaalsetel teguritel mõjutada assümmeetriliselt teiste sotsiaalsete tegurite otsuseid, teel mis soosivad õigustatud tegureid, huvisid ja põhimõtteid. Võim tegeleb sundmuste ja konstruktsioonide tähendustega, mis põhinevad diskursusel ning sotsiaalsetel teguritel mis täidavad võimu eesmärki. Suhestatud võimekus võimul on tinglik, kuid mitte kindlaks tehtud struktureeritud võimekuses domineerida. Võimu suhted on piiritletud domineerimisega, mis on ühiskonna institutsioonide sisene võim. Institutsioonid haarduvad võimusuhetega, mis põhinevad institutsioonide siseste teemade domineerimisel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotun...
taasavatud. Neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. 1850. aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Enamik õppejõude kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas ka tollane vabameelsete vaadetega keiser Aleksander I. Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja paljutõotava rahalise toetuse. Nt ehitati lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum raamatukogu ja kliinik. Wilhelm Struve ja Karl Ernst von Baer. Üldharidus 19. sajandil. Neljaastmeline süsteem: Kihelkonnakool (algkool), Kreiskool (põhikool), Gümnaasium ja Ülikool. 19. saj keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Tähelepanu loodusteadustel. Esimesena kehtestati see Pilistvere kihelkonnas. 1870-80. aastatel juurdus see nõue üle Eesti.
· inimest kui õppijat-püüdmisega mõista, mis temas juhtuma hakkab, millised on teadmisele tulemise seaduspärasused ja eksiteed, millal ollakse õppinud · inimvaimu ja inimtegevuse vilju-teadmisi, oskusi, vilumusi, väärtusi, lugusid-ja nende omandamist järgmise põlvkonna. Mõeldes need kaks viisi inimtunnetuse valda, võiks tingimisi rääkida õppiva inimese vaimu kahest põhihoiakust-kogemusest ja kogumisest. Hea õppimise tunnusjooned oleksid: autonoomia, dialoog, asjade nägemine eri vaatenurgast, isiklik suhe asjadesse, reflektiivsus, ühistöö nii asjatundjate kui kaaslastega. Tänane haridusideaal-kriitiline mõtlemine ehk valitsevate arusaamade pidev küsitavaks seadmine- eeldav avatusele ja vaatenurkade mitmekülgsusele lisaks ühteaegu ka erudatsiooni, seega nii kogumist, sest dialoog vajab partnerit. Õppimise mitu tähendust: Õppimine kui talletamine, lähtub John Locke'ist. Alates sünnihetkest hakkab inimmeel täituma
suureneb kogu elu vältel. · Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui ka eakate puhul vaimsete võimete kasutamine. Psühhosotsiaalne areng · Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni järgi võib isiklikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena: 1. Usaldus või usaldamatus sünnist kuni 1aastaseni. Laps peab omandama arusaama, et võib ümbritsevat maailma usaldada. Selleks peab laps piisavalt hellust saama. 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3eluaastat. Kui laps suudab usaldada, siis hakkab ta vanemate toel ja oma arnegule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab lapse iseseisvust, kui laps aga ei saa hakkama, siis ta vajab vanemate toetust mitte pahandamist. 3. initsiatiiv või süü 4-5eluaastat. Laps hakkab palju katsetama ja küsimusi esitama. Kui vanemad lähevad kaasa ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime, kui lapse küsimusi
(asus Tartus) juhtis Jaan Tõnisson; maakondades ja valdades moodustati kohalikud komiteed. Tallinnas olid eestlaste poliitlisteks keskusteks linnavalitsus ja Ülevenemaalise Linnade Liidu Tallinna Komitee. Eesti äriringkondade ja linnaomavalitsuste esindajad kuulusid riiklikke tellimusi jagavate sõjatööstuskomiteede (need moodustati Tallinnas ja Tartus) koosseisu; Tartu sõjatööstuskomitees olid ülekaalus eestlased. Tõstatati taas eestlaste rahvusliku enesemääramise ja poliitilise autonoomia küsimus (J. Vilms). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus 20. sajandi alguse Eesti elu iseloomustab vaesus. Kehvem maarahvas ei olnud küll otseselt näljas, sest peatoidus suudeti ikka muretseda ning kui viljasalv ja lihaastjas päris tühjaks said, aitasid naabrid. Küll võis aga muudest hädatarvilikest vahenditest nagu koolilaste saabastest või petrooleumist ja üldse sellest, mida raha eest osta tuli, otsene puudus kätte tulla.
õigus vahetadavalitseja(d) selle määratluse piires palju alavorme liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse režiimi tunnused: 1. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 2. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 3. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 4. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 5. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: 1. Ideoloogia 2. .Totaalne revolutsioon 3. .Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. .Totaalne mobiliseeritus 5. .Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. .Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia, üksainus eliidi juhtitud massipartei, terroristlik politseikontrolli süsteem, massiteabevahendite kontrolimonopol, relvamonopol.. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu
Poliitiline režiim: valitsemisviis Üldjaotus: demokraatia (üldine osalus saadud kodanikelt) ja diktatuur (autoritarism ja totalitalism). Aurotitaarse režiimi tunnused: Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus (kõik osalevad ja tahavad osaleda) Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Sultanism: Võimu ekstreemne koondumine kellegi kätte Isikukultus Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine
Täidesaatev võim kuulub presidendile. Presidendi valib rahvas valijameeste kaudu 4ks aastaks. Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv. Kõrgeim kohus on riigis föderaalkohus ehk ülemkohus. Selle 9 liiget nimetab ametisse president eluks ajaks. Kontrollivad seaduste põhiseadusele vastavust kogu riigis. ,,USA põhiseadus on selline nagu ülemkohus parasjagu ütleb olevat." Erinevate võimuharude autonoomia ehk isesesivus on väga suur. + Pikaajalised stabiilsed valitsused - President ja Kongress võivad töötada üksteise vastu Poolpresidentalism (Prantsusmaa, Portugal, Austria, Venemaa) president on riigipea, nimetab ametisse peaministri ja osaleb valitsuse töös. Prantsusmaa: rahvas valib presidendi. Peaminister määrab ametisse ministrid, kuid president peab nendega nõus olema. President tegeleb peamiselt riigi välisasjade ja kaitseküsimustega
Kuulsamas Tartu ülikooli professorid olid: *Morgenstern - keeleteadlane, rajas Tartu ülikooli teadusliku raamatukogu ja kunstimuuseumi *W. Struwe - astronoom, kelle ajal Tartu ülikooli observatoorium saavutas ülemaailmse tuntuse * K.E. von Baer - loodusteadlane, embrüoloogia rajaja *M.K.Jacobi - füüsik, galvanoplastika leiutaja. Tartu ülikoolis oli ta arhitektuuri õppejõud d) autonoomia Lühikese ajaga ehitati ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik e) tähtsamad ülikooli hooned ???????? f) Professorite Instituut ja joonistamiskool 1828-1840 aastail töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Näiteks õppis seal Nikolai Pirogov, ta oli kirurg ja anatoom, hakkas tegema operatsioone narkoosiga
kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused
valitsemine 1. Territoriaalne aspekt on igale riigile oluline 2. Ametnike palkamine keskvõimu ja kohalikke võimu struktuuridesse 3. Avalikud teenused 4. Lai sotsiaal-ajalooline taust Miks on regionaalpoliitika oluline? 1. Regionaalne ühtekuuluvus on tugeva riigi tunnus ja seotud rahvuse enesemääratlusega Föderaalriik mitmerahvuseline, -keeleline ja tugev tsentraliseeritud keskvõim (Belgia, Sveits, Kanada). Autonoomia või isegi riiklik eraldumine põhirahvuse survel (Iisrael, Gruusia). 2. Majandusliku arengu tasakaalustaja - piirkondlik ebaühtlus on probleem enamikus riikides nt Eestis, Saksamaa 3. Sotsiaalse heaolu ja avalik halduse olemasolu ka kohalikul tasandil - tasakaal ja koostöö keskvõimu ja kohaliku võimu (vaatame joonist lk 126 kahetasandiline haldussüsteem) Administratiivse ülesehituse põhimudelid . A. Tsentraliseeritud mudel . B
ning pole välistatud ka selle väite ümberlükkamine ning selle tõesust pole võimalik kindlaks teha. Keegi ei saa asetada ennast väljaspoole kriitikat, isegi allutades enese teiste kriitikale, sest kriitika peab jääma, kuna ei ole oletust ilma kriitikata. Oluliste mõistete definitsioonid in infinitum – lõpmatusse, igavesti doxa – ilmuma, tunduma epistēmē - teadma, teadmistele tuginema autonoomia printsiip - tegutse nii, et kohtled iga ratsionaalse olendi tahet kui universaalse seaduse andjat tabula rasa - puhas leht, algses rikkumata ja välismõjudest vabas seisundis olev asi; filosoofiline sensualistlik tunnetusteoreetiline käsitlus: inimmõistus iseeneses on tabula rasa, igasugune teadmine tuleb meelelistest kogemustest. anamnesis – meenutus empirism - mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja
riigist selle täielikus tähenduses. Föderatsiooni saame defineerida olemasolevate föderatsioonide läbi ja ei saa sellele anda sisu, mida föderatsioonil ei ole seni kunagi olnud. Seega on föderatsioon rahvusvahelises kontekstis üks ja terviklik riik (ja mitte riikide liit) kõige sellega kaasnevaga. Erinevalt unitaarriigist on föderatsiooni osariikidel või liidumaadel siseriiklikes küsimustes teatav autonoomia, föderatsiooniti erinev, kuid osariigil ei ole õigust föderatsioonist lahkuda, teha iseseisvaid välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid ega omada iseseisvat välissuhtlust riigina. Tüüpilised föderatsioonid on USA, Saksamaa, Austria, India, Brasiilia jmt. Valdavalt omavad föderatsiooni osad pigem administratiivset omavalitsust kui riikide tunnuseid ja föderatsioon on tervikuna homogeenne, kuigi rahvastik võib iga osariigi sees olla heterogeenne (erandiks on mõnel määral India)
lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Käesolevaga analüüsitud Tartu Ülikooli seaduses RTI 1995, 23, 333 sisalduvad järgmised õigusnormide liigid: deklaratiivsed, seletavad, definitiivsed ja viitavad. Toon siinkohal nimetatud liikide alla ka näiteid: Deklaratiivsed õigusnormid § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus määrab Tartu Ülikooli õigusliku seisundi suhetes riiklike institutsioonidega. Seadus sätestab ülikooli autonoomia, tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes. Seletavad õigusnormid § 2. Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund (2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. (3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia
Sisemise–välimise fookuse telg kirjeldab, kas organisatsioonis on rõhuasetus pigem seesmistel protsessidel või väliskeskkonnal/turul. Ülalmainitud teljed jagavad vastandlike väärtuste raamistiku neljaks sektoriks: Iga analüüsitav organisatsioon paigutub graaifkul ühte neljast sektorist ning vastavalt kuuluvusele konkreetsesse sektorisse, iseloomustavad igat organisatsiooni järgnevad tunnused: Klannikultuuri iseloomustab töötajate aktiivne kaasamine ning nende suur tööalane autonoomia (kõrge paindlikkus) ning töötajate arengu väärtustamine, avatud suhtlus ja lähedased suhted organisatsiooni liikmete vahel (sisemine orientatsioon). Organisatsiooni edu võtmena nähakse paindlikku ja oma liikmetest hoolivat meeskonda. Loovat kultuuri iseloomustab töötajate ülisuur tegutsemisvabadus ja uute ideedega kaasnevate riskide võtmise toetamine (kõrge paindlikkus), samuti soov olla oma valdkonnas innovatsiooniliider, pakkuda turul uusimaid lahendusi (väline orientatsioon)
Kuldne reegel: tee teistele seda, mida sa tahad et sulle tehakse. VÄÄRTUSED Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha. Annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid. Aksioloogia e väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega. Positiivsed väärtused: asjad mida soovime (rahu, tervis, vabadus) Negatiivsed väärtused: asjad mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed väärtused: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtustel liigid Sokratese järgi: · Seesmine väärtus e iseväärtus väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab v mitte (rõõm, nauding, elu) · Instrumentaalne väärtus ehk vahendväärtus väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks, nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head
tunnus: nt valla ja linna eelarve tuleb volikogul seaduse kohaselt vastu võtta määrusega, kuigi õigusnorme see ei sisalda. o Vastavalt määrusega regul probleemistiku olemuslikule sisule kvalifits see statuudiks või riiklike ül-te täitmiseks antavaks määruseks. Statuudid: PS § 154 lg 1. KOV-l statuudiõ kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks regul- ks. Statuudiõ-ks on tema õ kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma terr- l elavatele või asuvatele isikutele õigusnorme. Kohaliku elu küs-s võib volikogu või valitsus anda määruse erivolitusnormita, va, kui seaduses on volitusnorm olemas. o Antud selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küs-te ainuvastutava regul eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest
heakskiitu. Ka riigieelarve võetakse vastu mõlema koja Esindajatekoja ja Senati poolt. Kongress kinnitab ka sõja väljakuulutamise presidendi poolt. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharule presidendile ja administratsioonile on siiski suhteliselt nõrk. 3 Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. b) Poolpresidentalism Poolpresidentaalse demokraatia puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. Niisugune valitsemisvorm kehtib näiteks Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. Võtamegi Prantsusmaa näite põhjalikuma vaatluse alla. Sarnaselt presidentaalse süsteemiga valitakse riigipea ehk president ka siin otse rahva poolt
Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi. • President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu. Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister.valitsuse töö eest vastutab peaminister.president teeb peaministri ja valitsusega koostööd. • Presidendil on õigus panna seaduseelnõule veto, President on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia on küllalt suur, natuke tugevam täidesaatev võim. PARLAMENTARISM(rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab aametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile) Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti. Parlamendi võim tugevam.president on ainult riigi esindaja.president sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül tasakaalustada valitsuse ja parlamendi suhteid.parlament kinnitab peaministri-valimised võitnud erakonna juht
Eesmärk Ulatus Universaalne Spetsiifiline Globaalne ÜRO Unicef, Opec jne Regionaalne EL Läänemeremaade Nõukogu, Tolliliidud Rahvusvahelise organisatsiooni tunnused: - Tugineb mingisugusele riikidevahelisele lepingule - Vabatahtlikud - Peab kujunema süsteemiks, omab kindlat struktuuri - Autonoomia - tuleneb vabatahtlikkuse põhimõttest Liikmeskond: - Asutajaliikmed - Ühinenud liikmed - Vaatlejad (jälgivad, aga ei võta osa otsustamisest) Liikmeks vastu võtmine: - Riik esitab avalduse - Selekteeriv vastuvõtt (riigile tehakse ettepanek liituda) Piirangud: - Regionaalne piirang - Tegevusvaldkond (OPECisse saavad kuuluda ainult need riigid, kes toodavad naftat) - Ideoloogilis-kultuurilised piirangud (Euroopa Nõukogusse kuuluvad ainult
Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi. • President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu. Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister.valitsuse töö eest vastutab peaminister.president teeb peaministri ja valitsusega koostööd. • Presidendil on õigus panna seaduseelnõule veto, President on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia on küllalt suur, natuke tugevam täidesaatev võim. PARLAMENTARISM(rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab aametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile) Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti. Parlamendi võim tugevam.president on ainult riigi esindaja.president sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül tasakaalustada valitsuse ja parlamendi suhteid.parlament
Inimene julgeb kasutada oma mõistust. Söanda teada. Kõik otsused toetuvad moraalsusest. Me käitume õigesti siis, kui me käitume mõistusepäraselt (mitte emotsioonidele toetudes). Inimene kes toetub mõistusele on autonoomne - inimene, kes teeb ise oma valikuid. Adorno väljendab umbusku Kantiliku teooria vastu. Autonoomsus sandistab inimese. Probleem, on see kuidas valgustus on arenenud. Mõistuse jõust tulenev autoriteet, teaduse loogika, mille järgi maailm on üles ehitatud. Inimese autonoomia on rüvetatud mõistuse jõuga. Kaduma on läinud valgustuse loov energia, kriitilistus maailma suhtes. Mõistusest on saanud distsiplineeriv jõud. Valgustuse enesehävitamine. Inimese sisemised ihad ja soovid on alla surutud. Valgustus töötab repressiooni kaudu. Inimene surutakse alla. Repressioon lubab meil sotsialiseeruda, aga tänu sellele hakatakse ise enda loomusele vastu. Adorno: lugu Odysseusest - sireenid, masti külge seotuna sireenide laulu kuulamine. See
Kas otsedemokraatial on tänapäeva ühiskonnas kohta? Põhjenda oma arvamust. Raske on leida asja, mis läbinisti meeldib ja kus ei le ühtegi vastumeelset argumenti. Minu jaoks kaldus kaalukauss Rosseau arendatud arengu-demokraatia poole. Otsustavaks sai inimese kui indiviidi ja kogukonna kaasamine riigijuhtimisse. Olen nõus Rosseau mõttega, et lõppkokkuvõttes on ju demokraatia siiski vahend, mille kaudu inimesed võiksid saavutada vabaduse või autonoomia. Minu jaoks sarnaneb see kõige enam Eesti riigi demokraatliku suunaga. Me osaleme pidevalt ja otseselt oma elude kujundamisel ühiskonnas. Me saame õppida, hääletada, valida ja meil on sõnavabadus, mis on minu arvates pea kõige tähtsam ja olulisem osa demokraatia juures. Rosseau rõhutab pidevalt, et vabadus tähendab kuulekust üldisele tahtele ja nii see peaks olema ka. Loomulikult ei ole võimalik, et igaüks saaks oma
Kinnitas talurahvaseadused. Horatio Nelson- 1801 Tallinna alla eskaadriga tunginud kuulus Briti admiral Napoleoni sõdade ajal. Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele Georg Friedrich Parrot-Taasavatud (1802)Ülikooli 1. rektor, sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse. Wilhelm Struve- 19. saj Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Karl Ernst von Baer-19. sajTartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud embrüoloogia rajanud. Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija. TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Gerhard Franz von Kügelgen- 19
· Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. · Linnades valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga, kindlustas ta ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tema juhtimise ajal ehitati koolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane. · Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer
See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsusmaa ei jäänud ka palju maha. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902.
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
Talurahva olukord-Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnismaisus. Varem võisid talupojad kohalike valitsejate vastuolusid ära kasutades mõne teise aadliku maadele elama asuda.Koos teokohustuse kasvuga suurenedes ka muud talupoegadelt nõutavad maksud.1507. a võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 5. linnaõigsed-Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevate keskkonnast. Linnaõiguste tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Tänu põhimõttele linnaõhk teeb vabaks said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Linnade valitsemine-linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vana inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust) initsiatiivi tekkimise periood 3 7 eluaastat initsiatiiv süütunne (moraalsus?; selles eas õpitakse kiiresti ja meelsasti, laps on avatud, aktiivne) kooliiga 6 12 eluaastat töökus ja kompetentsus noorukiiga rolli leidmine - rolli määramatus Igat perioodi hõlmav vanusevahemik, perioodi
liikumine. Pärisorjus- talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus Revolutsioon- periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatake uuega Streik- ajutine kollektiivne tõõkatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Venestamine- venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks Vald- esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuk haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis
-1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele): *Oleks andnud riikidele suurema autonoomia *Rahvuskommunistide toetamine *Represseeritutele anti amnestia *Lõdvenes vägivalla poliitika *Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses. Beria valitsemisajal ilmensid märgid NL liberaliseerimisest. Beria otsused ei meeldinud kom.parteile ja ta arreteeriti 26.juuni ja detsembris lasti maha. -Beria järel sai võimule Nikita Hruštšov. -Hruštšov: -1953-1964 NL kom.partei peasekretär.
teadmised ja rakendused ning teiselt poolt inimeste väärtussüsteemid (TÜ Eetikakeskus, www.eetika.ee/bioeetika) Bioeetika põhidilemmad tänapäeval · Millised on inimõiguste piirid? · Geneetilised sekkumised · Doonorlus ja siirdamine · Kunstlik viljastamine ja abort · Elustamine · Passiivne ja aktiivne eutanaasia · Õigus elule kelle otsus? Bioeetika väärtused algselt · Inimelu väärikus · Inimese autonoomia · Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades · Inimesele kasulik, head tegemine · Inimesele kahju vältimine · Õiglus inimeste vahel · Inimarmastus Osalt modernistliku maailmavaate eetikareeglid Postmodernistlik tänapäevane maailm Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja normidel, käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... ...
(Lukanenok 2009: 16) Inimese kesknarvisüsteemi- ja eriti just aju-uuringud viitavad mitmetele aju struktuuri ja funktsioneerimise iseärasustele lugemisraskuse korral. (Lukanenok 2009: 16) Suuraju poolkerade uuringud näitavad, et lugemisraskuse korral on lugedes parema poolkera aktiivsus suurem kui vasaku poolkera aktiivsus. Enamikul inimestest on see vastupidi. Üldse märgatakse lugemisraskuse puhul parema poolkera autonoomia olevat suurem kui tavaliselt, poolkerade asümmeetria iseäralikum ning poolkeradevaheline koostöö puudulik. Täheldatud on ka hallaine puudujääki suuraju poolkerades. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisega seotud ajupiirkondade töös on leitud vähenenud aktiivsust nägemis- ja kuulmispiirkondades. Uuringute käigus on avastatud vähem suurrakke nägemis- ja kuulmisjuhteteedes ning teatud ajuosade proportsioonide muutust. (Lukanenok 2009: 16)
- oraalne faas (sünd – 1 aasta) naudingute saamise vahend on suu *suu *agressiivne/passiivne - anaalne faas (1-3 aasta) *potilkäimise õppimine *retentiivne/ekspulsiivne - falloslik periood (3-6/7 aastat) *tüdrukutel peenisekadedus/poistel kastratsioonihirm *Elektra/Oidipuse kompleks 2) latentne periood (6/7 – murdeiga) 3) genitaalne periood (murdeiga – täiskasvanuiga) Erik Erikson PSÜHHOSOTSIAALNE ARENG (kriisid) - usaldus – umbusaldus -> lootus (0-1,5a) - autonoomia – häbi -> tahe (1,5-3a) - initsiatiiv – süü -> eesmärgi mõistmine (3-7a) - töökus – alaväärsus -> kompetentsustunne (7-11a) - identiteet – identiteedi segadus -> kindlus - intiimsus – isolatsioon -> armastuse mõistmine - loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine - intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad)
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse...
Olulisemaid seaudsi on perekonna seadus. Tööõigus – Ta kuulub nii avaliku kui ka eraõiguse alla. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid teisi nendega seotud suhteid. Sellesse õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõppemist ja töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töötingimusi, töö ja puhkeaega, palga küsimusi, töö vaidluste lahendamise korda.. Kasutatakse autonoomia meetodit ehk tööõigusliku suhte poole don võrdses õiguslikus seisundis. Riiklik imperatiivne regulatsioon. Peamisteks õigusaktideks on EV töölepingu seadus. Rahvusvaheline õigus – rahvusvaheline õigus on teiste harudega võrreldses eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikides ja organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku, sõjalis eja kultuurilise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelis eõiguse erisused võrreldes siseriikliku õigusega erinevad:
1470. aastal asutati Pariisis esimene trükikoda ja kuningas asutas 1530. aastal humanisti Guillaume Bude algatusel ülikooli College de France'i, mis kujunes humanistliku mõtte koldeks Prantsusmaal. Võitlus katoliku kiriku vaimuorjuse vastu kasvas reformatsiooniks, mida juhtis Jean Calvin. Vastuolu katoliiklaste ja protestandide ehk hugenottide vahel kasvas 16. sajandi lõpus üle ususõdadeks. Kuningas Henri IV määras katoliku usus riigiusuks, aga tagas hugenottide autonoomia. Säärastes poliitilistes tingimustes kujunes renessanss Prantsusmaal. Üleminekuaja suurkirjanik oli Francois Villon (1431- 1463), kelle luules põimuvad keskaegne ja uusaegne elutunnetus. Humanistlik ideoloogia pääses täiel määral valla 16. sajandil. Selle jagunemine vara, kõrg ja hilisrenessansiks ei ole ajaliselt piiritletav. Kirjanduse keskseks punktiks oli sel perioodil kuninganna Marguerite õukonna humanistide ring. Tema õukondlane Clement
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
