läbi mõeldud ja kavandatud. Nõustamisruumis võivad abiotsjale toimuda elumuutvad sündmused, mis aitavad abivajat palju, seega peab ruum kaasa aitama abiotsja arengule. Väga tahtis on nõustamisruumi mõõde puudutab väärtuste küsimust. Üks põhilisi nõustamisoskusi on ajutise moraalse välja loomine. See on koht, kus inimene saab ennast teisiti hinnata. Mõned nõustamise põhiväärtused on(McLeod, 2007;152): • Sügav austus inimese vastu • Jaatamine ja autentsus • Kaasatus • Inimesed on sotsiaalsed olendid • Inimesed arenevad • Inimesed mõtlevad • Inimene on oma elu ekspert • Reaalsus konstrueeritakse • Inimesed on tegutsejad • Inimesed annavademotsioonidele kehalise kuju • Olla inimene tähendab võidelda eksistentsiaalsete dilemmadega Põliselt peab nõustaja siiski meeles pidama seda, et iga inimene on võrdne ja igal inimesel on
merton) 7. Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e. normide täitmisele sundimise normid. SANKTSIOONIDE LIIGID: FORMAALSED MITTEFORMAALSED POSITIIVSED autasustamine tunnustus heakskiit premeerimine toetus austus edutamine autoriteet kiitvad kuulujutud NEGATIIVSED trahv hoiatus imestus arest vangistus rahulolematus õiguste äravõtmine tõrjumine väljasaatmine väljanaermine
Isikliku võimuihaga inimene kipub olema edutu. 4 Kompetentsusvajadus (Competence) soov jõuda asjade sisuni, tahe väga hästi töötada ja oma võimeid arendada. Nad on uhked oma probleemide lahendamise võime üle ja püüavad esile kerkinud takistusi loominguliselt lahendada. Nad püüavad kõike teha võimetekohaselt väga hästi, millest nad tunnevad sisemist rahuldust. Neile on samuti oluline nende austus, kes märkavad hästi tehtud tööd(kolleegid, kliendid, ülemused). Kompetentsustungiga töötajad on enam orienteeritud toodete või teenindamise kvaliteedile: kui hästi ma suudan seda teha? Nad loodavad et ka nende kaaslased töötavad kvaliteetselt. Halba tööd nad ei või nad taluda, misstõttu nad võivad loobuda headest inimsuhetest. Äärmiselt kõrge kvaliteedi saavutamisel ei
Enne kui saame olla kellegi teise omad, peame olema enda omad. Vähemalt seda rahuldust võib kuritegu pakkuda, kui uskuda ladina vanasõna: oma kaasosalisega saad sa rääkida nagu võrdne võrdsega. Crimen quos inquinat, aequat.10 Nendega, keda me imetleme ja armastame, me alguses nõnda rääkida ei saa. Ometi rikub enesevalitsuse vähimgi vääratus minu arvates kogu suhte. Iialgi ei saa kahe hinge vahel valitseda sügav rahu, iialgi ei saa seal sündida vastastikune austus, enne kui mõlemad osalised selles kahekõnes ei esinda tervet maailma. Kandmaks midagi nii suurt nagu sõprus, koondagem nii palju hingesuurust kui suudame. Olgem vakka et võiksime kuulda jumalate sosinat. Ärgem segagem vahele. Kes ütles, et peate närviliselt rabeldes otsima, mida valitud hingedele öelda või kuidas üldse neile midagi öelda? Olgu see kui tahes leidlik, kui tahes nõtke ja leebe. Narruse ja tarkuse kraade ei jõua kokku
kordumatu, isikupärane looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine. See oli ka üks põhjusi, miks paikkondliku visuaalse kunsti stiilid olid suhteliselt püsivad. Eriti ilmekas on Tallinna koolkond 15.saj. ja 16.saj. alguses ning mitte ainult arhitektuuris, vaid ka sellega seotud skulptuurikunstis. Samal ajal oli loomulik, et käsitöölised rändasid riigist riiki ja täitsid tellimusi ka kaugeil asuvaile tellijaile. Traditsioonide austus ei takistanud keskaegsetel inimestel märgata vaimselt või tehniliselt olulisi uuendusi ja paremat kvaliteeti ning nii levisid uued stiilid oma tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja
läänisanda maksude kogumise ala, vakusepidu toimus mihklipäeval, kui talupojad tõid loonusrendi. Eestlaste vaimuelu muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele. Austades salaja edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid, hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. Eestlased jätkasid kohati Taara ja Uku austamist, aga valdavalt võttis rahvas üle katoliku pühakud. Pühitseti jaanipäeva ja mihklipäeva. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Eestlaste mõttemaailmas ei olnud head ja kurja, õiget ja valet, jumalikku ja saatanlikku jne. Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Katoliiklus kui mõjutaja (katoliku kirik ja ladina keel) Kooliharidus: ladinakeelne; ladinakoolid vähem vaimulikku sisu, seal õppisid linnakodanike ja kaupmeenste
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
Siin otsustavad inimesed valitseja kui indiviidi saatuse, reputatsiooni, heategude ning piiramatu helduse põhjal. Kuid nagu teada, pole alamate soovidel peagi piire ning täitmaks kõikide soove muutub peagi üsna võimatuks. Vajadused ja soovid aina suurenevad. 5. Milline on Machiavelli käsitlus "julmusest" kui võimu instrumendist? Hirmu tööriistaks ongi ühelt poolt julmus. Julmust ja hirmu kasutas ära Hannibal, et säilitada sõjaväeline ning uhkuslik austus nii enda kui sõjaväelaste enda vahel, olgugi, et etnilisus ning mõttemaailmade erinevus seal multikultuures sõjaväe tohuvapohus oli küllaltki tavaline. 6. Kuidas suhestub võimu problemaatikaga valitseja ausus? Suuri tegusid on ajaloost teinud need, kes ei ole olnud üdini ausad, kasutanud oma kõneoskust ning manipuleerinud oma tahtmise saamiseks nii inimsuhete, vajadustega ning ihadega. Lõvi ning rebase võrdluseks toonud
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostoj...
• Kaasasündinud eeldused • Sotsiaalne keskkond • Kasvatus • Bioloogiline vs keskkondlik Põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele : psühhodünaamiline - teooria, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. (S. Freud) humanistlik-Isiksuse keskseks komponendiks peavad humanistlikud psühholoogid motivatsiooni, rõhutades selliseid motiive nagu armastus, austus ja eneseaktualisatsioon. (Maslow) sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline
kus avaldada. Riigi julgeolekuabinõude salvestamine vs riigikodanike õigus teada, mis riigis toimub Inimeste õigus eraelule vs ajakirjanduse majanduslik huvi Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer vs inimeste õigus eraelule 18 15. Relativistlik ja universalistlik eetika. Universals and Differences in Global Journalism Ethics Universiaalne eetika: mõju, tõde, objektiivsus, ausus, austus, täpsus Realtivistlik eetika: hea ja halb on suhteline. skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika . Üldisi reegleid eitab. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest. Universalistlik- Vaade, mille järgi moraal nõuab kõigi isikute võrdset ja erapooletut kohtlemist ning isikute erilised suhted teiste samasse
Filmis toodi välja ka see, et ka kõige madalam ühiskonnakiht, ehk Drissi perekonnas elavad lapsed, said käia koolis ning lasteaias. Prantsusmaa on tugev riik, ning saab hoolitseda ka laste eest, kelle elusaatus on nad viinud nii vaesesse perre, kellel muidu ei oleks võimalik maksta kõigi oma pereliikmete hariduse eest. 2.3. Kultuur Filmis kajastati kõige enam loomulikult Prantsusmaa kultuuri, kust tuli välja prantslaste armastus kunsti vastu. Nende austus kunstnike ja kunsti vastu. Peategelase Philippe’i maja oli täis erinevaid maale ning teoseid. Samuti käisid mõlemad tegelased ka kunstigaleriis, kus Philippe valis välja maali, mis tema hooldaja Drissi jaoks ei olnud midagi kunstilist. 17 Stseen, kus Driss ja Philippe olid kunstigaleriis ning Philippe leidis valge taustaga maali, millel oli punast, meenutades verd. Philippe jaoks õhkas selles maalis rahu ning
tema tegevust kuntslikult korrates lasta mõttes seadusel uuesti tekkida” „Savigny kvart”: 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Õigusnormi analüüs Õigusnormi valik See on subsumeerimine e. tegelikkuses juhtunu mõtteline paigutamine õigusnormi hüpoteesi Tõlgendamine Õigusele vastavuse kindlakstegemine tõlgendaja subjekti jaoks: Stabiilsus Paindlikkus (§ väänamine) Mõlema puhul peab kehtima austus õiguskorra suhtes Tõlgendamise klassikalised viisid: Grammatiline tõlgendamine. Iga tõlgendamine saab alguse normi sõnastusest ja ei saa sellest päriselt „lahti öelda“ Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. Süllogismiprintiip- subsumeerimine Ajalooline tõlgendamine. Mis oli normiandja eesmärk?
ennast ületama. Haridust (ja üldse igakülgset abi) tuleks anda ainult üksikutele elitaarsetele inimestele. Inimkonna ülesandeks on arendada üksikuid väljapaistvaid isiksusi. Ainult ennast väärtustavad isiksused suudavad luua midagi suurt, sest kõike tehakse iseendale. Loodus (loe ,,loodus") on julm ja arendab keskpärasust. Loodus (loe ,,loodus") tahab saavutada tasakaalu. Demokraatia on keskpärasuse esiletõus. Nietzsche: "Rahameeste suur austus ja nende vastu suunatud kadedus näitavad kultuuri madalust. Varandust peaks olema sellel, kellel on ka vaimu." 14 19.-20. SAJANDI FILOSOOFIA 19. sajandil arenesid matemaatilised ja eksperimentaalsed teadused. See oli positivistliku maailmavaate tulemus, mis hindas ainult seda, mis on matemaatilise ja eksperimentaalse teaduse abil uuritud ja arendatud. 20. sajandil puhkes teaduses kriis -- füüsikas lõi Einstein relatiivsusteooria ja Planck
o Emotsioonide väljendavad inimese rahulolu ja rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. o Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse korral inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. · Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendassse. o Positiivsed tundmused rahulolu, rõõm, õnnetunne, tänulikkus, austus, õrnus, vaimustus, uhkus jne. o Negatiivsed tundmused rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, viha, häbi, vastikus, põlgus · Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamuustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. · Meeleolu põhjusteks võivad olla: inimese füüsiline seisund, enesehinnang, enesetunne,
liikmelisuse, õpipoiste ja sellide koolituse nõuded. (Ametiredel oli määratletud rangete alluvussuhetega vastavalt professionaalsusele õpipoiss-sell-meister. Naiste rolliks oli olla ainult nn assistendi rollis. Õpipoisiks võeti peale mõnda nädalat proovimist, lisaks maksid õpipoisi vanemad ka meistrile nn toidu- ja majutuseraha. Õpipoiste puhul oli tavaline ka meistri või sellipoolne kehalise karistuse praktika, et tagada nn sõnakuulekus ja austus gildi vastu. Õpipoisi põli kestis 2-4 aastat või isegi kauem eriti keerukate alade puhul. Õpipoisi põli lõppes katsega ehk sooritusega. Igal gildil oli oma soorituse nõue. Edukalt läbitud sooritus muutis õpipoisi selliks. Selli kvalifikatsiooni tunnistati ka mujal riikides. Sellidel oli võimalus käia ennast täiendamas üle ilma, arendada enda oskusi õppides parimatest praktikatest teistes riikides, see võimalus oli tingitud sellest, et neil üldiselt puudu pere
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded. Selle teema valisin oma uurimuseks sellepärast, kuna pidevalt jõuab minuni informatsiooni nii tuttavatelt kui ka interneti vahendusel sellest, et inimesed pole piisavalt motiveeritud ning nad ei ole rahul neile pakutavate võimalustega ( saadud taustainformatsioon ei ole uurimustöö teostamise alustamis...
Kihistumine hinnang inimese sotsiaalse väärtuse kohta inimestele omandatud tunnuste nagu teadmised, oskused ja sissetulek ning omistatud tunnuste nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon alusel. 53. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 54. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud
Inimvajadused: · Primaarsed ehk esmavajadused- on inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise ja normaalse temperatuuri järele. · Sekundaarsed vajadused- on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi (ebamäärased, pole otseselt tunnetavad). N: soov töötada üksinda. Vajadused: · Esmajärgulised vajadused- toit, õhk, vesi, uni, turvalisus ja majanduslik (tööga kindlustatus) · Kõrgema astme vajadused- sõprus, ühtekuuluvus, austus, eneseteostus. Kaasaegsed juhid peaksid: · Kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi, · Mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused, · Püüdma jooksvalt rahuldada osalisi vajadusi, · Arvesse võtma, et üleliigne kiitmine võib vähendada motivatsiooni, eriti kõrgema astme vajaduste puhul. Eesmärk- on organisatsiooni, selle osa või üksikisiku tegevuse taotlus, lõpptulemus, milleni kavatsetakse jõuda. Eesmärk võib olla mõtteline või kirjapandud
Näited. Omandatud tunnused- need teadmised ja oskused, mis on elu jooksu omandatud.(oskused, sissetulek) Omistatud oskused- sugu, rass, rahvus jne. Tunnused, mis saab sünniga kaasa. 65. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 66. Nimeta ja kirjelda erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? - orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses;
võrdsed. Kui vabadust ja võrdsust ei ole, siis ei kehti nende vahel ka poliitilist õiglust. „Võimukandja on õigluse valvur, ja kui õigluse, siis ka võrdsuse oma. Olles õiglane, ei näi ta endale rohkemat taotlevat, sest ta ei võta endale üldisest hüvest suuremat osa sellest, mis tema seisundiga põhimõtteliselt vastavuses on – nii pingutab ta teiste heaks.“ Õiguslikkus on teistele suunatud hüve.- Nii peab valitseja saama tasu, milleks on austus ja eelisõigus. Kellele pole aga sellest küllalt – need muutuvad türannideks. Riikliku õiguse puhul on osa loomulik õigus, osa seadustatud. Loomulik on see mis on kõikjal ühtmoodi ja jõus ja ei sõltu ühest või teisest arvamusest. Seaduslik õigus ei erine alguses loomulikust, kui aga on kehtima pandud, siis erineb. - Valitseda ei peaks laskma inimesel, vaid loogilisel arutelul, kuna iseenda huvides tegutsedes
kujunemas elektrioakustiline muusika. Sibeliust mälestati muusikafestivaliga "Sibeliuse nädal", kuid kahjuks ei jäänud see püsima. Tänapäeval tuntud Savonlinna ooperifestival ja Turu muusikafestival on loodud just sellel ajal. 70-ndatel sai muusika põhiliiniks atonaalsus. Esile kerkisid uued heliloojad Kalevi Aho ja Pehr Hendrik Nordgren. Usinalt osaleti oma ooperikavadega ka väljaspool Soomet ning pea jõuti ooperilavastustega maailma eliidi tippu. Suur austus ooperi vastu avas tee ka rahvusliku ooperi arengule, mis on tugev ka tänapäeval. Uutes festivalidest võib ära mainida Kuhmo kammermuusika festivali ja Lahti orelifestivali. 80-ndatel jätkus eelmisest aastakümnest hoo sisse saanud "ooperibuum", mis arenes just tänu Rahvusliku ooperimaja uutele võimalustele. 90-ndatel sai alguse aga üldine muusika mitmekesistumine. Varasem modernism asendus tolerantsema ning pehmema käsitlusega
108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. Ülesehitus: põlluharimine (aga ka palved jumalustele ja ilm), puude kasvatamine (aga ka kevade ülistus, Itaalia ülistus), loomakasvatus (ka armastuse kõikvõimsusest), mesilaste pidamine. Funktsioone: Augustuse põllumajanduspoliitika propagandateos; põllumajandus kui raamistik filosoofiliste probleemide käsitlemiseks (mesitaru kui kodu, mesilaste töökus ja austus valitseja vastu, ennastohverdavus). 109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost ,,Metamorfoosid": kesksed ideed, struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega ,,Aeneis". Kogu lugusid, kus peategelane (inimene, jumal, mingi muu kangelane) muutub kas enda süül või teiste vägivalla tõttu millekski muuks. Vanakreeka müütide ainetel. Katkematu pidev lugu: vastuhakk ordo (korra) põhimõtetele, raamatute piirid ei lange
Prometheus inimesed mõistuseta olenditest arukaiks ja osavaiks. Ta tegi seda sel viisil, et varastas Zeusilt tule ja õpetas inimesi seda kasutama. Prometheuse peale vihastunud Zeus karistas teda karmilt. Ta käskis Prometheuse neetida raudahelatega kaugel Kaukasuses ligipääsmatu kalju külge ja saatis iga päev tema juurde kotka, kes nokkis titaani maksa. Kuid Prometheus talus kõik kannatused mehiselt ega alistunud Zeusi ees. Prometheuse müüdis väljendub kreeklaste austus kangelase mehisuse ja kindluse ees, kes ei kartnud välja astuda jumalate vastu ega võtta endale karme kannatusi. Inimesele kingitud tule eest ei karistanud Zeus mitte ainuüksi Prometheust, vaid ka inimesi.Ta tegi seda järgnevalt. Ta sulges kõik mured ja viletsused laekasse, mis sattus kaunitar Pandora kätte. See oli naine, kes polnud kuulus üksi oma iluga, vaid ka äärmise uudishimuga; näinud laekakest, otsustas ta selle avada
Et mees oleks seksuaalselt atraktiivne, on vajalikud isikuomadused: 1.) haritus 2.) võim 3.) välimus. Parim vorm nende kahe eesmärgi täitmiseks: *perekond. Mõlemat potentsiaali kõige paremini realiseeriv vorm. Ühiskonna stabiilsus seotud perekondadega. Perekonnas nähakse ka ühiskonna elementaarosakest. Indiviididest koosnev ühiskond on tugev. Ühiskond koosneb ka perekondadest mida tugevamad pered, seda tugevam ühiskond. Perekond: austus, armastus, usaldus, truudus, hoolitsus. ARMASTUS Kreeka keeles erinevad varjundid sellele: · Eros erootiline armastus · Storge heasoovlikkus, meeldivus · Filia kahe sõbra vaheline armastus. Platon pidas ülimaks · Agape emaarmastus lapse vastu; Jumala armastus inimese vastu. Tingimusteta, lõputu armastus täis hoolivust, halastust. Jääme sõpradeks! Ei saa jääda, kui nad pole seda varem olnud.
türanniks. Võimukandja on ju õigluse valvur, ja kui õigluse, siis ka võrdsuse oma. Olles õiglane, ei näi ta endale rohkemat taotlevat, sest ta ei võta endale üldisest hüvest suuremat osa sellest, mis tema seisundiga põhimõttelises vastavuses on -- nii pingutab ta teiste heaks. Seetõttu öeldaksegi, et õiguslikkus on teistele suunatud hüve, nagu ka eelpool juttu oli. Nii peab ta saama mingi tasu, milleks on austus ja eelisõigus. Kellele pole aga sellest küllalt, need muutuvad türannideks. Piiramatu peremeheõigus200 ja isaõigus pole sama, mis eelnev, kuid sarnane. Endale kuuluva, seega omandi ja laste suhtes ei kehti ebaõiglus üldises mõttes enne, kui nad jõuavad teatud ikka ja iseseisvuvad. Nad on nagu osa iseendast, aga iseennast ei kavatse keegi kahjustada -- seetõttu pole iseenda kohta käivat ebaõiglust. Siin
Maslow vajaduste hierarhia Maslow lahtiseletatult 1 . Füsioloogilised vajadused - toidu, vee, ulualuse, suguelu ja muu kehalise rahulduse järele. . Ohutuse vajadused - turvatunde ja kaitse järele võimaliku füüsilise ja emotsionaalse haavamise eest. . Armastuse vajadused - kiindumuse, ühtekuuluvustunde, tunnustuse ja sõpruse järele, samuti võimaluse järele kellessegi kiinduda, kedagi armastada.. . Austuse vajadused - sealhulgas sellised seesmised austuse tegurid nagu austus iseenese vastu, autonoomia (iseseisvuse) tunne ja rõõm oma saavutustest ning välised austuse tegurid nagu staatus ning teiste poolt osutatud tunnustus ja tähelepanu. . Eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadused - tung saada selleks, kelleks sa oled suuteline saama, tung igakülgse arengu järele Herzbergi töö ja rahulolu teooria . Hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted)
ELU PÄRAST SURMA Kõik eksisteerivad religioonid käsitlevad surma ja elu pärast seda. Enamusel inimestest on läbi religiooni tekkinud mingi ettekujutus mis pärast surma saab. Muidugi on ka neid, kes elusse pärast surma ei usu. Peamiselt on see levinud küttide ja korilaste ning industreaalse ja post-industreaalse ühiskonna seas. ESIVANEMATE KULTUSE LOOGIKA Üldiselt pööravad ühiskonnad suurt tähelepanu esivanematele ja esivanemate vaimudele. Austus, mida näidatakse esivanematele on tavaliselt sotsiaalselt stabiilne ja poliitiliselt legitiivne. Esivanemate kultuse poliitiline aspekt on oluline isegi kui on võimatu seletada uskumisi esivanemate vaimudesse. Nõnda võib tolereerides tekkida efekt, kui erinevad uskumused nõuavad ühiskonnas seaduspärasust. RITUAAL: RELIGIOONI PRAKTIKA Rituaalide kaudu on võimalik lahendada probleeme. Nendesse uskumine aitab inimestel hakkama saada
79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias? omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon 80. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 81. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud
- Abi Millennium Development Goals ● Väärtused ja printsiibid ● Rahu, julgeolek ja desarmeerimine ● Areng ja vaesuse vähendamine ● Keskkond -> jätkusuutlikkus ● Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemine ● Haavatavate kaitse ● Aafrika ● ÜRO tugevdamine Väärtused ● Vabadus ● Võrdsus ● Solidaarsus ● Tolerantsus -> ÜRO põhikirja järgi, kõik inimesed on võrdsed jne jne ● Austus looduse vastu - tuleb hakata mõtlema jätkusuutlikuma ja loodussõbralikuma tootmise peale ● Jagatud vastutus -> tegelt võib viia selleni, et kui vastutus on väga jagatud, siis ei ole lõpuks kedagi, kes konkreeteselt vastutab Mis edasi? ● UN Development Group - Haridus, tervishoid, töö, aus valitsemine ● Post-2015 Development Agenda ● High-Level Agenda Panel of Eminent Persons - Raport 2013 Paneeli raport ● Viis peamist punkti:
Ajaveetmine Kahe või rohkema inimese vaheline intiimne suhe ühised planeeritud tegevused saladused, väärtuste jagamine Sõprussuhe: usaldus väärtuste jagamine armastus mõistmine ustavus, lojaalsus abivalmidu austus sümpaatia IDENTITEEDIKRIIS TEISMELISTEL ON EI OLE kuuluvus, karjäärivalik enesekindlus haavatav välismaailma poolt tekib ka teistes vanustes vanemate surve (eesmärgid) muud tegevused ja mõtted
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles...
Ülima hüve saavutamine on õndsus. See õndsus saab meile osaliseks alles hauataguses elus. *Religioosne ``hüpe`` ja eneseületamine/minetamine. Oma maisest kestast välja murdmine, igavese elu leidmine. *Romantismi eetika : looming õnn peitub loomingulises eneseteostamises. Õnn = loominguline eneseteostus. * Eksistentsialistlik eetika:indiviidi vaaduse teostamine. Omatahte poolt valitud eesmärgi teostamine. *Sotsiaalse hüve eetika: armastus, kodumaa teenimine. Esmatähtis austus ja tunnustus. *"Positiivne psühholoogia" hüve: subjektiivne heaolu. Naeratage endale ja näidake kõigile välja, et kõik on hästi. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Eudaimonia ehk õitseng ehk naturalistlik hüve muudab elu inimese jaoks elamisväärseks/heaks. Soov olla õnnelik on inimese jaoks loomuomane. Kuna see on loomuomane kannab see ka nimetust naturalistlik. Igal asjal on eesmärk ( näiteks hariduse eesmärk on tarkus)
ühiskonnas. · mitteformaalsed agendid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. nt. sõbrad, perekond, vanemad. 49. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kui liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumateks. 50. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? 1) võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rohelistes ristkülikukujulistes paberitükkides, naftas või muudes sarnastes artiklites. 51. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides
Just siit algab sotsiaalse normi, sh. Õigusnormi tasand, s.t. sotsiaalne norm algab sotsiaalse grupi tasandist, lõppedes kogu ühiskonnaga. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused: 1) Käitumist motiveeriv toime; käitumiseeskiri, mis mõjutab inimese tahet. 2) Kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskjirjadele; kusjuures inimese käitumine sõltub kolmest tegurist - kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja. 3) Realiseerimise viis kas vabatahtlik või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul. 4) Eesmärk: saavutada prognoositud käitumine. 5) Abstraktsus sotsiaalne norm prognoositud reguleerib tüüpilisi juhtusid 6) Kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimuv protsess. 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid on:
inimene eitab enda jaoks keerulise situatsiooni olemasolu. Sellist käitumist võib kõige selgemini näha alkohoolikute ja narkomaanide käitumises. o Humanistlik: Humanistlik lähenemine käsitleb nö normaalset isiksust. Sellele isiksusele on omane õppida, kohaneda, ennast ületada ning et isiksus on arenemisvõimeline konstrukt. Keskseks komponendiks peetakse motivatsiooni , tõhutades selliseid motiive nagu armatus, austus ja eneseaktualisatsioon( iga inimene soovib maksimaalselt ära kasutada enda potensiaali, võimeid, oskusi).Enesekonspektsioon. ( A. Maslow; Rogers) Positiivne psühholoogia. Tingimusteta positiivne suhtlemine vaatamata asjaoludest oleme inimese taga ja toetame teda. o Sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik : olulisel kohal on sotsiaalne õppimine( tagajärg, tulemuse olulisus), sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus
Kõigis meie sünnitusmajades on võimalus ka üldpalatis olla koos lapsega. 7. VANEMLUS 7.1. Vanemluse liigid Bioloogiline vanemlus Juriidiline vanemlus Sotsiaalne vanemlus Psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb omakorda argi-, emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. 8. VANEMATE KOHUSTUSED 8.1. Millised on vanemate kasvatuslikud ülesanded Tagada lapsele järgnevad kasvatusväärtused: Hoolimine, austus ja armastus Minuga on hea suhelda ja ma valmistan rõõmu endale ja teistele, kui ma olen viisakas ning hooliv kõikide inimeste ja looduse suhtes. Sõbralikkus, empaatia ja tolerantsus Mul on palju sõpru, kui olen abivalmis, lahke ja aktsepteerin oma kaaslasi sellisena nagu nad on. Eneseteadlikkus Jõuan parema tulemuseni, kui väljendan oma arvamust mõistlikul viisil. Koostöövalmidus
Töö saab tehtud tänu kindlaksmääratud ülesannetele, tegevuse suunamisele ja järelvalvele. 3. Kompetentsus- Soov jõuda asjade sisuni, tahe väga hästi töötada ja oma võimeid arendada. Nad on uhked oma probleemide lahendamise võime üle ja püüavad esile kerkinud takistusi loominguliselt lahendada. Nad püüavad kõike teha võimetekohaselt väga hästi, millest nad tunnevad sisemist rahuldust. Neile on samuti oluline nende austus, kes märkavad hästi tehtud tööd (kolleegid, kliendid, ülemused). Kompetentsustungiga töötajad on enam orienteerunud toodete või teenindamise kvaliteedile. Nad loodavad, et ka nende kaaslased töötavad kvaliteetselt. Halba tööd ei või nad taluda, mistõttu nad võivad loobuda headest inimsuhetest. 4. Võim- Tung mõjutada inimesi ja olukordi, olla kuuldav ja nähtav. Inimene soovib mõju avaldada oma organisatsioonile ja on selle nimel valmis riskima
Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11 · Põhiõigusi saab piirata üksnes seadusega. · Põhiõiguste piirang peab olema proportsionaalne st: - kas piirang on: a) sobiv b) vajalik c) mõõdukus Vabadusõigused · Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta · Inimväärikus kui vabadusõiguse alus - kehalise puutumatuse austus ja kaitse - inimväärsete elutingimuste tagamine - inimeste õiguslik võrdsus - identiteedi säilitamine - igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Uldine vabadusõigus · Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1) · Uldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. · Uldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi.
Dihhotoomiad. Lahendamatud (põgenemine ehk eks.), lahendatavad (muutmine ajal.) II. BAASVAJADUSED: Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuake ühiskond. Seotus vs nartsissism (relatedness vs narcissism) – võimaldatakse adekvaatsel viisil oma üksildusest lahti saada. Tunne, et on seotud selle ühiskonnaga. Kui seda pole, siis ennast imetlev käitumine. Produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) – integratsioon. Loovus vs destruktiivsus. Loovus on transedentaalsed seisundid, kus inimesel on vaja tunda end millegagi seotud (nt religioon). Kui seda pole, tekib destruktiivsus. Transtsendentsus – aktiivne looja. Kuuluvus vs intsest (rootness vs incest). Kuuluvus inimkonda. Kui seda pole, siis on sümboolne läbikäimine viisil, mis pole kohane. Individuaalsus vs konformsus. Inimesed lihtsalt indiviidid, kui seda pole, siis
• “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246) • Maslow meetod! • Uurimisküsimus: mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi? Ennast teostavad inimesed Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus, keskendumine probleemile, eraldatus, autonoomia, uudsuse hindamine, tippkogemused, inimsugulus, alandlikkus ja austus, inimestevahelised suhted, eetika, abinõud ja eesmärgid, huumor, loovus, vastupanu kultuuristumisele, ebatäius, väärtused, ja dihhotoomiate lahendamine Ennast teostavate inimeste armastus ja loovus Kuidas jõuda eneseteostuseni? Arengusuuna otsimine: väärtused Ronald Inglehart: areng tähendab väärtuste muutumist, olulised kaks dimensiooni: Kuivõrd väärtustatakse rühmasõltuvust - Weak vs. strong SECULAR-RATIONAL Values: with secular-
ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. 50. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 51. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1
· Inimese elukvaliteedi säilitamine ja tõstmine · Kliendi huvide esiplaanile seadmine ja inimese elu pikema perspektiivi arvestamine · Avatus koostööle · Konfidentsiaalsus · Usk, et aitame kaasa inimese õigusele saada parimat võimalikku tuge Olulised eeldused ja põhimõtted, et rehabilitatsioon õnnestuks III Rehabilitatsioonispetsialisti võtmeoskused/omadused Tähtis on: · viisakus suhtlemisel, austus kliendi vastu. 40 · selge ja lihtsa kõne kasutamine. · rollide defineerimine. · usaldusliku suhte loomine kliendiga. · empaatia, oskus kliendiga samastuda. · kliendi mõtete respekteerimine. · kliendi realistlike mõtete ja tugevate külgede peegeldamine. · oskus motiveerida klienti valitud tegevuste elluviimisel ja tööleasumisel.
*Inimene tahab, mida ei saa ja saab tahtmatut. *Raskuste vôitmine on kui suur mägi, milleston raske üle saada, kuid mäest alla tulles kerge tagasi tekkima. Mikk Paas *Kôrgelt vôib kukkuda, madalalt vôib tôusta. *Pôrgusse on kôik kutsutud, taevasse vaid vähesed. *Mônd inimest vôib vôrrelda muuga. *Ennast hinnates vôid jätta hindamata teised. Maive Martinson *Elu on teederägastik, kuid keegi ei pea valima halvimat. *Austuses teiste vastu kajab austus iseenda vastu. Jana Kaljula *Kui sa ei oska olla heaks eeskujuks, siis halvaks näiteks ikka. *Iga inimene väärib ônne, kui ta ise seda ära rikkunud ei ole. Jana Abzalon *Milleks sulle suusad, kui sul pole suusasaapaid. *Inimmôistus on sama üüratu ja sûgav kui taevalaotus. Ingrit Almre *Sa ei saa muuta minevikku, kuid sa saad muuta tulevikku. 14 Annika Mikk
ja silmad meie kõige kõnekamad näojooned. Silmad öeldakse olevad hinge peegel, on ju Mona Lisa mõistatuslik naeratus kütkestanud sadu aastaid, tehes selle portree kõigi aegade kõige külastatavamaks maaliks. 38 3 TSOONID JA ZESTID8 Inimesed on väga sotsiaalsed olendid ja mõnikord jagame paljude teistega piiratud kodu-, töö- ja laiemaid territooriume. Tähtis tegur harmoonia säilitamiseks niisugustes tihedates rühmades on austus isikliku ruumi vastu. Hoides kinni kirjutamata käitumisreeglitest selle kohta, kes mis ruumi saab ja millal, suudame elada suhteliselt rahus ja hoida sotsiaalset korda. Kõige selle keskmes on meie suutlikkus kasutada kehakeelt, signaliseerimaks oma ruumivajadusest, omandiõigusest mingile territooriumile, oma külalisestaatusest kellegi teise territooriumil ja lugematutest muudest vaevumärgatavatest sõnumitest, mida vajame suhtlemiseks, selleks et elada koos teiste inimolenditega. 3
2. iga hiinlane peab saama hariduse sõltumata tema positsioonist ühiskonnas, sellele rajanebki kõrgkultuur 3. traditsioonide austamine, mis tagab ühiskonnas harmoonia. Oluline vanemate austamine, mis väljendas sidemeid mineviku, oleviku ning tuleviku vahel. Nt lihaseid vanemaid tuli leinata 3 a, käituda tuli nii, nagu nad oleks elus. Lähedasi sugulasi 1a. 4. inimeste vahelistes suhetes on oluline inimlikkus, mis väljendub armastus ja austus teiste vastu ehk inimlikkus. Ideaaliks oli õilis inimene ta pidi olema ühelt poolt inimlik, kuid püüdleb hariduse poole ning kulgema konfuutsiuse vaadete poole. Eetika nurgakiviks ja konfuutsiuse kuldlauseks oli ÄRA TEE KUNAGI TEISELE SEDA, MIDA SA EI TAHA, ET SULLE TEHAKSE. Teine eetika põhimõiste oli et KUI TAHAD MIDAGI MUUTA, ALUSTA ISEENDAST. Inimeste ebavõrdsus on ette määratud, vaene pole ise oma vaesuses süüdi.
Religioon on tinglik mõiste väga suurele arvule nähtustele, mis võivad ajas ja ruumis paikneda väga lahus ja olla seotud vaid mõtteliselt. Seetõttu polegi ühte tunnustatavat religiooni definitsiooni. XIX sajandil kirjeldati religiooni kui usku jumalatesse. Seda definitsiooni hakati kritiseerima juba sajandi lõpul, sest tollal hoogustus loodusrahvaste uurimine. Jõuti arusaamale, et eksisteerib ühiskondi, kus austus pole suunatud isikulistele jumalatele, vaid religioosselt austatakse näiteks loomi, taimi ja esivanemate vaime. Selle avastuse tulemusena hakati definitsiooni laiendama. Seetõttu jõuti arusaamani, et religiooni olemuses on üleloomulike jõudude või nähtuste austamisega. Hakati tegema teistlike (usk isikulistesse jumala(te)sse) ja mitteteistlike usundite vahel. Mitteteistlikke usundeid iseloomustavad animism (usk hingedesse, sellesse, et loodusobjektidel ja
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
Seda nimetatakse ka võimufilosoofiaks (annab keisri võimule seaduslikuse). Konfuzism pidas ka kihistumist paratamatuks (üks on rikas ja teine vaeve). Trööstis sellega vaeseid, et vaene ei ole ise oma vaesuses süüdi.(usk lohutas). Õpetus omandas religiooni tähenduse selle lohutamisega. (rahvusreligioon). Moraalsed põhimõtted- lojaalne keisrile, empaatia põhimõtted, käitumistavadest ja traditsioonidest kinni pidamine, - see tagab ühiskonnas harmoonia. Vanemate austus (vanemaid tuleb leinata 3a tuleb käituda nii, nagu oleks vanemad veel elus). Inimlikkus õilis inimene on inimlik. Perekond on oluline. Rõhutas hariduse suurt tähtsust ja tahtis et iga hiinlane ükskõik kui vaene peaks saama hariduse. Hiinast sai kõrgkultuuriga maa, kui iga hiinlane pidi olema koolitatud. Tänu sellele on Hiinast tulnud püssirohi, paber (esimene paberraha hiinast), kompass, suur hiina müür on kaasaaegne maailma- ime.) 17.09 puudu JUDAISM:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
