Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
TALLINNA TEENINDUSKOOL INIMESE EVOLUTSIOON Referaat bioloogias Sinu Nimi Klass ÕPETAJA Linn Aasta Sisukord. Sissejuhatus...........................................................................3 Australopiteekused ,Osav inimene.........................................4 Püstine ja neandertaali inimene.............................................5 Päris inimene.........................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................7 Sissejuhatus. Inimene on arenenud välja ahvist. ...
vaagen. kõrgem ja kitsam. Karvkate Taandarenenud, kohatine. Täielik, ühtlane. Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3 Ajumaht 350-500 cm3 Mõtlemine Abstraktne ja konkreetne. Peamiselt konkreetne. 8. Inimese areng Eellased Australopiteekused ehk lõunaahvid elasid umbes 1-6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise.
Mõtlemine konkreetne konkreetne Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad. Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi. * Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvi d elasid umbes 1…6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise. * Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane – osav
Inimese kujunemine saab alguse umb 6milj aastat tagasi, kui eraldisid homoniidid. 5-2milj a.t. elasid australopiteekused. Nad oskasid kahel jalal käia. Nad toitusid taimedest ja lihast ning küttisid enda tarbeks. Peale neid tekkis Homo habilis, 2,5milj a.t. Nad suutsid ise endale tööriistu valmistada. 2milj a.t tuli homo erectus, kes valmistas endale tööriistu ja oskas tuld kasutada. Ta tegeles küttimise, koriluse ja kalastusega. Heidelbergi inimene tuli 700-600 000 a.t. Ta oskas kasutada tööriistu ning tegeles küttimise ja jahiga. Pärast Heidelbergi inimest tulid neandertallased, umbes 250-30000 a.t
Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimeste leellastest 2. 5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused. Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad. 3. 2,5 miljoni eest arenes australopiteekuse liigist välja tööriistade valmistaja homo habilis: KIVIAJA ALGUS. 4. 2 miljonit aastat tagasi Homo erectus, tööriistade valmistamine + tule tegemine. Asustas ka Euroopa ja Aasia
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd 1. Nimetage inimese kujunemise põhietapid ja iseloomustage neid. Esimesed teadaolevad hominiidid on australopiteekused, kes elasid 5-2 miljonit aastat tagasi Aafrika savannides. Käisid kahel jalal kuid liikusid hõlpsasti ka puude otsas. Australopiteekused sõid peale taimede ka liha, arvatavasti olid nad raipesööjad. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, õppisid astralopiteekused kivist tööriistu valmistama. Sellega algas kiviaeg. Astralopiteekustest arenes välja homo electrus, kes elas Aafrikas, oli minetanud ahvidele omase karvkatte, tumeda nahaga ja kolju kuju järgi võis arvata et nende sõnastatud kõne oli piiratud. Umbes 700 000-600 000 aastat tagasi kujunes välja uus hominiidide liik - Heidelbergi inimene. Ta
Millised on olnud muutused inimese evolutsioonilises ja füsioloogilises ehituses läbi evolutsiooni ? Hominiidide ehk inimlaste evolutsioon algas inimahvidest lahknemisega. Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude
Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. 13. Süstemaatika põhiüksused e taksonid. Binaarne nomenklatuur. Eluslooduse riigid (viie riigi süsteemi järgi). 14. Koosta inimese arengurida, kirjelda igat arenguetappi lühidalt. Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise.
ajumahu varieeruvuse piiridesse: 400...550 cm3), kuid hammastu ja eriti jäsemete ehituses ilmnesid neil selged inimlikud põhitunnused. Need olendid olid ilmselt kõik (aga kindlasti need, kes elasid vähem kui 3,7 mln. aastat tagasi) kahejalgsed, püstiselt liikuvad loomad. Australopiteekuse-liigid on jagatud skeletiehituse järgi kahte rühma: varasemad ja väiksemad, nn. gratsiilsed (siredad) vormid ja hilisemad ning massiivsemad, nn. robustsed vormid. Üldiselt arvati siis, et australopiteekused põlvnevad veel tundmata vahelülide kaudu mingist palju varem eksisteerinud drüopiteekusevormist (Dryopithecus), mis kuulus pongiidide sugukonda. 60ndate aastate teisel poolel püstitasid ameerika paleoantropoloogid E. Simons ja D. Pilbeam hüpoteesi, et esmasteks hominiidideks olid hoopis ramapiteekused (Ramapithecus). Need olid tuntud peamiselt fossiilsete lõualuufragmentide ja hammaste järgi Pakistani ja Põhja-India leiukohtadest vanusega vahemikus 15...10 mln. aastat
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks
Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala tead lased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud.Esi-e muinasaeg(5-6milj)Ajalooline aeg(5000a.t) Vanaaeg(5000a.t- 5.saj(476pk))Antiikaeg(8.saj ekr-5saj pk)Keskaeg(5saj-15/16saj) Uusaeg(15/16saj- 20saj)Lähiajalugu(+20saj)Hominiidid e inimlased(5-6mil a.t)Australopiteekused(Australopithecus anamensis 5-2milj a.t)Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suurust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdle misel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähele panekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inim tüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tark inimesel arenes heatasemeline häälikul...
6) Mis on esiaeg? Ajalooline aeg? Kiviaeg? (konspekt/ õpik lk 14-15) Esiaeg-aeg enne kirja leiutamist ja aeg peale kirja leiutamist Kiviaeg-u.2,5 miljonit aastat tagasi , esimesed tööriistad 7) Nimeta esiaja arengujärgud (konspekt/ õpik lk 14-15) Kiviaeg-u 3000 e.Kr Pronksiaeg-u. 2500 e.Kr 1300 e.Kr Rauaaaeg-u. 1300 e.Kr 8) Kes on hominiidid? (lk 193) Homoniidid- e. inimlased ahviliste kõrgeima arengutasemega sugulased , kuhu kuuluvad nii inimese eellased Australopiteekused jne. kui ka praegused inimesed. 9) Inimese eellased ja varasemad inimliigid (ajaperiood, geograafiline piirkond, tähtsamad iseloomulikud tunnused/oskused) · Australopiteekus-5-2 milj. aastat tagasi , olid esimesed humanoidid , kõndisid kahel jalal, pisikesed,aafrika. · Homo erectus-2.5 milj. aastat tagasi , hakkasid tööriistu valmistama , olid karvkatteta, tume nahk, aafrika, rändasid euroopasse ja aasiasse kuni indoneesiani
suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus enam kui 5milj aastat tagasi Aafrikas. 5-2 milj aastat tagasi elasid Aafrikas australopiteekused, kes liikusid kahel jalal ja sõid taimetoidu kõrval ka liha. U 2.5 milj aastat tagasi õppisid australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene. Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene. Olid loomi küttivad jahimehed, vaimselt teistest üle
3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on osaline jumalik jõud. Inimkonna kujunemise etapid inimahvid > australopiteekused (peaaju arenenum, kahel jalal, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, Aafrikast) > Homo habilis > Homo erectus > neandertallased > Homo sapiens. Usund kiviaja inimesed olid loodusega väga lähedalt seotud. Ümbritsevas maailmas kogeti palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud
Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad. Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise.
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
Kordamine. Esiaeg ja Vana-Egiptus 1. Inimeste eellased: mida oskasid ja kuidas end elatasid. TV 1 Inimese eellased Millal elasid? Mida oskasid? Kuidas end elatasid? Australopiteekused 5 -2 mlj aastat tagasi Oskasid ronida puude otsa, sõid ka liha. Homo habilis 2,5 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu. Homo erectus 2 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu ning kasutada tuld
Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest. Homo erectus ehk sirginimene kujunes u. 2 milj. aastat tagasi. Ta asustas Aafrikat, Euroopat ja Aasiat. Ta oli lihasööja. Ta elas koopas või onnis. Ta oli uudishimulik, sestap ta rändas kaugemale Aafrikast. Suured kliima muutused nõudsid Homo
Vahemeremaades. Umbes 1300 eKr. Hakkasid Hetiidid Vaike- Aasias rauda tootma. Sealt algas ka tootmine, kaubandus , varanduslik ebavordsus ja klassiuhiskonna sund. Australopiteekus Australopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja simpansite viimane ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud australopiteekused on 3,5 3,6 aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit . Australopiteekused on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased. Nad kirjeldati 1925 Lõuna-Aafrikas. Neist esimene oli Australopithecus africanus ('Aafrika lõunaahv'). Taungi lubjakivikarjääris avastasid töölised 3- aastase poisi fossiili. Teadlased jõudisd järeldusele, et avastatud oli inimese eellasliiki kuuluv isend, ja avaldas oma tulemused 1925. aasta veebruaris ajakirjas "Nature". Taungi poiss sarnanes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebmiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad
vaheaste. Kolju ülaosa inimesele sarnane aga alaosa nagu gorillal. 1953 hakati seda lähemalt uurima ja avastati, et see on võltsitud, vanale luutükile oli juurde monteeritud gorilla alalõualuu. Kõige vanem australopiteekus dateeritud 7 miljonit aastat vanaks. · Laetolist avastati australopiteekuse jalajälgi, mis on 3,6 miljonit aastat vanad. Jalajäljed on tõendiks, et australopiteekused kõndidid kahel jalal. Kuna väljusid metsast ja savannis pidid püstijalu käima, polnud oksi ega puid, mis abistanuks. Jahipidamise algul tähtis kollektiivsus? Lõvi peletati pool söödud saaklooma juurest minema? · Perekond Leakey-d (Louis, Mary, Richard) 20. sajandi olulisemad arheoloogid. Louis 1903 sündis Aafrikas, 1931 läks Olduvai mäekurusse ja hakkas otsima inimeste eellasi. Esimesed
Neist vanim, kellest pole päris täpselt veel teada, kas ta oli juba hominiid või alles hominiidilähedane liik, on Sahelanthropus tschadensis. Leid saadi 2001. a Tsaadist, Sahara kõrbe lõunaosast (Ahounta Djimdoumalbaye). Luuleiu oletuslik vanus on 67 miljonit a. Tal palju ahvilikke tunnusjooni (nt väike ajumaht, tugevad kulmumõikad). Pole teada, kas nad käisid kahel jalal või mitte. Võimalik, et on simpanside ja inimeste eellane. Vanimad australopiteekused Vanimad kindlad hominiidid australopiteekused. Olid kahel jalal käivad, säilitasid ka palju inimahvidele iseloomulikke jooni. Nende kolju oli väike ning sarnanes ahvile kuid 13 vaagnaluud ning jäsemeluud olid väga sarnased inimeste omadele. Keskmine ajumaht oli gratsiilsetel vormidel u 450cm³ ja 600cm³ robustsetel vormidel. Australopiteekuste fossiile on leitud Lõuna- ja Ida-Aafrikast. Vanimad dateeringud 4,5 miljonit a vanad.
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed....................................................................................................
Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud ela-
Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud ela-
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui
Põlvkonniti võib paljunemisviis erineda. Ebasoodsad tingimused elavad üle tsüstidena. Inimese evolutsioon: Charles Darwin Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid (kehaehitus, füsioloogia, käitumine, haigused, kromosoomide ehitus, valkude koostis). Inimese evolutsioonietapid: 0) Kandlased (umbes 38 miljonit aastat tagasi, puu otsas elavate ahvide eellased, suured silmad, paljad kõrvad, hüppamiseks kohastunud tagajäsemed, iminapjad varbad). 1) Lõunaahvid e australopiteekused (umbes 1-6 miljonit aastat tagasi, inimahvide ja inimeste vaheaste, kahel jalal, aju rohkem arenenud, lagedal maal, sõid ka loomset toitu, algelised tööriistad). 2) Osav inimene e homo habilis (umbes 2 miljonit aastat tagasi, suurem koljumaht, kivist tööriistad). Aafrikas oli sel ajal veel mitmeid hominiidiliike, mis osutusid evolutsiooni tupikharudeks. 3) Püstine inimene e homo erectus (umbes 0,2-1,6 miljonit aastat tagasi, rändasid Aafrikas välja, jaht, lihatoidulised, kasutasid tuld)
Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal tem...
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...