Vahemereline loodusvöönd Merili Männilaan Virtsu kool 8.klass Asend ja kliima 30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt
puhutakse. Kasutusala: Mängitakse pulmadel, matustel ja religioonsetel sündmustel. Vanasti kasutati lehmade kutsumiseks. Aafrika Päritolu: Vuvuzela on tänapäeval Lõuna Aafrikas tuntuks saanud trompet. Konstruktsioon: Konstruktsioonilt on tegemist udupasunaga. Mängimisviis: Puhutakse suvaliselt huulikusse. Kasutusala: Tänapäeval kasutatakse spordivõistlustel. Austraalia Päritolu: Austraalia trompet avastati Põhja Austraalia vetest. Konstruktsioon: Trompet on valmistatud teokarbist, mille tippu on tehtud huulik. Kõlakastiks on teo koda. Mängimisviis: Puhutakse huulikusse ja samal ajal reguleeritakse käega kõla. Kasutusala: Selline torompet on suhteliselt haruldane, põhiliselt austraalia. LõunaAmeerika Päritolu: Asteekide trompet Konstruktsioon: Puust, sees on
....................................................................................4 5. Tulemusriikide sügavam analüüs..................................................................................... 5 6.1 Ameerika ühendriigid.................................................................................................. 5 6.2 Iirimaa......................................................................................................................... 5 6.3 Austraalia.................................................................................................................... 6 6. Kokkuvõte........................................................................................................................ 6 1. Firma kirjeldus Firmaks on Balticmate OÜ. Firma on loodud 2006 aastal. Omanikeks abielupaar, kes lõid firma eesmärgiga luua internetiäri põhine ettevõte. Üks omanikest on pika ja põhjaliku IT
Anglo-Australian Telescope Anglo-Austraalia Teleskoop asub Anglo-Austraalia Observatooriumis. Kõige sagedamini kasutatavad instrumendid Anglo-Austraalia Teleskoobil on selle spektrograafid. Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat valgust. Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel Diameeter: 37m Kaal: 560t Rotatsiooni aeg: 5min Juhitud: 4 3.5kW DC mootorid Teleskoop Pikkus: 15m Keskkupli/peeglite kaal: 116t Kaal koos "hobuseraua" paigaldusega(horseshoe mounting): 260t Teised peeglid Peegleid kokku: 8 Maksimaalselt kasutatakse: 4 Diameetrid: 0.376-1.47m Kõige suurema kaal: 860kg Ehitus Kõrgus (kuni kupli aluseni): 26m Diameeter:...
Uluru ehk Ayers Rock Austraaliat nimetatakse eksitavalt Roheliseks Mandriks vaatamata sellele, et kõrged eukalüptimetsad ja lopsakad sõnajalad ääristavad vaid rannikualade mägesid. Suuremat osa mandrist katab kollakaspunane kõrb. Keset Austraaliat, otse kontinendi südames asub Alice Springs. Igalt poolt on sinna mõttetult palju maad, tunde lennukiga või päevi autoga. Alice on Austraalia aborigeenide keskus. Austraalis sisemaal asuvad ka mitmed aborigeenide uskumuste ehk Unenägude Aja kultusobjektid. Neist tähtsaim ja kuulsaim on Uluru ehk vana nimega Ayers Rock. Teekonnale Alice'ist Ulurusse kulub terve päevatee autoga läbi punase maastiku Uluru on maailma suurim monoliit. 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune mägi, kasvab maapinnast välja keset tühja kõrbe Austraalia põhjaterritooiumil. Uluru koosneb tilliidist, mis viitab jääajale
X Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Istandus on taimekasvatusmajand, kus kasvatatakse teravilja. Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud eelkõige parasvöötme merelise kliimaga aladel. Ekstensiivsetes teraviljataludes on suured tootmiskulud ja kõrge saagikus. X Istandusi on palju lähisekvatoriaalses vöötmes. X Rantsodes kasvatatakse peamiselt lihaveiseid või lambaid. 3. Tabelis on andmed Austraalia ja Argentina kohta. Võrrelge tabelis esitatud näitajate põhjal põllumajanduse tähtsust nii nende riikide majanduses kui ka maailmamajanduses. 4p Austraalia Argentina Rahvaarv 20,4 miljonit 40,3 miljonit SKT 1 elan. kohta aastas 37 500 USD 13 000 USD
odav transport Kagu-Aasia Indoneesia Reostab, ei ole keskkonnasõbr Hiina, USA, Suured varud, alik, USA, Hiina, India, ei vaja taastumatu, Indoneesia, Austraalia, Kivisüsi töötlemist, ohtlik Venemaa, Venemaa, lihtne transport kaevandamine, Austraalia LAV, Poola, kulukas Kasahstan transport USA, Väike veomaht, Prantsusmaa,
India ookean India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamik ookeanist jääb lõunapoolkerale. India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust).
Liinilaevanduskonverentside toimimisjuhend on leidnud heakskiitu mitmes ELi poolt vastuvõetud õigusaktis kui põhiline arenenud riikide ja arengumaade vahelist liinilaevandust reguleeriv rahvusvaheline õigusakt ning liinilaevanduskonverentsi süsteem on leidnud tunnustust kui põhiline rahvusvaheline süsteem liinilaevade tegevuse koordineerimiseks. Viimasel ajal on enamik arenenud riike (USA, Austraalia, Kanada, Jaapan) lähenenud ELi süsteemile ja korraldanud liinilaevanduskonverentsi süsteemi sarnastel tingimustel nagu see kehtib ELis. Olulised on turul toimunud arengud: alates 1980ndatest aastatest on sõltumatud liinilaevade operaatorid (süsteemivälised ettevõtted) suurendanud oma turuosa laevanduskonverentside arvelt peamistel Euroopasse viivatel ja Euroopast väljuvatel laevateedel.
Hikkoripuu, PõhjaAmeerika, Euraasia kesk ja hõbevaher, Rohtla idaosa, LõunaAmeerika lõunaosa Parasvööde Mustmullad kullerkupp Pimerott, piison, koiott Vahemereline Euraasias vahemere äärsed alad, põõsastik ja Austraalia lõunaosa, Aafrika Oleander, Idavöötorav, kvoll, mets lõunaosa Lähistroopiline pistaatsia, loorber pulstikkits Aafrika põhjaosa, Euraasia kesk ja Väga vähe lõunaosa, Austraalia kesk ja huumust, Aaloe, viigikatkus, Karakal, skorpion,
Mandrid ja Maailmajaod Maailmajaod: 1. Ameerika 2. Aafrika 3. Euroopa 4. Aasia 5. Austraalia ja okeaania 6. Antarktika Mandrid: 1. Põhja-Ameerika 2. Lõuna-Ameerika 3. Aafrika 4. Euraasia 5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias
. .. Estonia .. .. .. 18 11 7 .. 6 6 .. .. GDP per capita (2008 PPP US$) 2007 2008 2009 2010 2006 2005 Australia 38,559 38,784 39,345 1 40,286 1 37,863 37,198 Estonia 21,401 20,651 17,987 1 18,355 1 19,935 18,096 4) Kuna Austraalia on palju arenenum riik kui Eesti. Eestis on ka palju juhtunud mitte nagu Australias 3. Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1980-2010 HDI value 2008 2010 2009 2007 2006 2005 2000 1980 1990 Australia 0.933 0.937 0.935 0.931 0.928 0.925 0.914 0.791 0.819 Asia 0.590 0.602 0.595 0.584 0.575 0.566 0
MAAILMA RAHVAD Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga kus ta elas ja kujunesid välja kolm põhigruppi negriidid, mongoliidid ja europiidid. Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest
USA Brasiilia USA Hiina · Kivisöe varud: Hispaania Venemaa USA Norra Taani Venemaa · Tuumaenergia: India Hiina USA India Prantsusmaa · Geotermaalenergia: Austraalia Jaapan Saksamaa USA Saksamaa Venemaa Filipiinid · Tootjad: Hiina Itaalia USA Mehhiko India Indoneesia Jaapan
Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli Sai – Perenaise sai Suuremad firmad Eestis Tartu Mill Veski Mati Eesti Mahe Leibur Eesti Pagar Kalew Vilma Eksport Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit tonni, Austraalia 17,7 miljonit tonni ja Kanada 16,3 miljonit tonni. Odra eksport (2011): Prantsusmaa 5,0 miljonit tonni, Austraalia 4,5 miljonit tonni, Saksamaa 2,2 miljonit tonni ja Argentiina 2,1 miljonit tonni. Kaera eksport (2011): Kanada 2159 tuhat tonni, Soome 388,3 tuhat tonni, Austraalia 191,7 tuhat tonni ja Rootsi 156,3 tuhat tonni. Rukise vähese leviku tõttu tarvitatakse enamik saagist tootjariigis või eksporditakse naaberriikidesse, mitte üle maailma. Import
väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hul, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane(Sierra Leone) b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive(Nigeeria) c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive(India)
tootmiseks, 36% venemaal Kanada Holland Lõuna-Korea ümbertöötlust kallis keevitus töödel Norra Norra Saksamaa Holland Prantsusmaa Tahked kütused Elekrti- ja soojuse Varusid 230 a. Hiina Austraalia Jaapan ,Itaalia Varud on suured, Trants. kulukas, Kivisüsi tootmisel Austraalia Ameerika Hiina Lõuna-Korea uued karjäärid rikuvad taastamatu Venemaa Austraalia Ameerika Saksamaa kaevandused. maastikke traditsiooniline Aafrika Lõu-Aafrika Venemaa Hispaania
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad
Suur Liivakõrb 1. Kõrbe asend Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. 2. Kõrbe suurus ja ulatus Suure Liivakõrbe suurus on 284993 km2 ning sellise pindalaga hõlmab ta umbes kahekümnendiku Austraalia pindalast(7,7 mln km2 ). 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas, Kimberely lavamaa läheduses 300 mm aastas. Suviti (septembrist maini) on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25 ja 30 kraadi vahele. Gibsoni kõrbe lähedastel aladel võib esineda paar korda aastas härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas
poolt. 1492. aastal asuti teele. 12. oktoobril jõuti India asemel Ameerikasse. Christoph Kolumbus Amerigo Vespucci Ütles esimesena välja arvamuse, et hispaanlased on avastanud hoopis uue mandri. Uus manner sai tema järgi nimeks Ameerika. Tegelik meretee Indiasse Meretee Indiasse avastas Vasco da Gama 20. mai 1498. Austraalia avastamine XVII sajandil hakati otsima müstilist lõunamandrit. Esimesena Austraalia rannikul Willem Janszoon 1606. aastal. Avastatud territoorium ei pakkunud huvi. 1770. jõudis Austraalia rannikule James Cook. 1788. kujunes esimene asundus Austraalias. Maadeavastuste positiivsed mõjud Euroopale Varauusaja alguses tunti 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks tunti 4/5.
Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja võib sadada lund. Kuumimal ajal on seal keskmiselt 21,8°C ja külmadel kuudel vahemikus 18°C -3°C . Kuna seal on palju vett, ei ole temperatuur kunagi väga kõrge. Loomastik Selles vööndis elab vähe vaid sellele omaseid loomaliike, enamus loomadest, kes elavad seal, elavad ka naabervööndites või veelgi kaugemal. Seal elavad näiteks mägilambad, kaelus-pekaarid, kängurud, kvollid (väikese kassi suurune Austraalia kiskja), ida-vöötoravad ja pulstikkitsed. Taimestik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on väike ja killustatud, võib sealt leida palju erinevaid haruldasi taimi. Enamik taimeid talub hästi põuda, kuna nende paljunemise ajal on kuiv ilm. Metsapõlengute ja rohke karjakasvatuse tõttu on sealsed metsad peaaegu täielikult hävinud. Kõige suurem on igihaljaste põõsaste (tsaparrali) vöönd, see asub Lõuna- Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias.
RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. E...
Känguru Maailma suurim kukkurloom on esimene sümbol, mis enamikele Austraalia loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest
India Ookean Kärolin Puusild 12.klass Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi.
alumiinium(hõbevalge,saadakse boksiidist,sulamistemperatuur 660kraadi), vask(punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav,hea soojus- ja elektrijuht), kuld(väärismetall, väheaktiivne metall, normaaltingimustes pehme kollane metall), hõbe(väärismetall, tavatingimustes suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust, hõbevalge värvusega, plasiline) 11. Nimeta rauamaagi ja boksiidi leiukohad. Rauamaagi: hiina, brasiilia, austraalia, SRÜ, india Boksiidi: austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina. 12. Iseloomusta rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid vanasti ja tänapäeval. Vanasti: rauamaagi või söe leiukohtadesse. Tänapäeval: odava elekri piirkondadesse ja sadamalinnadesse 13. Iseloomusta alumiiniumitööstuse ettevõete paigutust mõjutavaid tegureid. Al tootmine on suure energiakulu tõttu suhteliselt kallis, seepärast
Hispaania kuningas Charles Magallanesi plaani ja 1519. aastal viielaevaline eskaader väljus merele. ümber maailma reis Reis üle Atlandi ookeani Magalhãesi väina avastamine Reis üle Vaikse ookeani ja Magalhãesi hukkumine Filipiinidel Reisi lõpuosa Reisi tähtsus Ümbermaailma reisi marsuut Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Austraalia avastamine 1606. aastal avastas hollandlane Wilhelm Jansz(oon). Ta avastas Cape Yorki poolsaare ja ühtlasi Austraalia kontinendi. Hollandlased olid ka aktiivsed Austraalia esmauurijad, kaardistades kogu mandri loode ja lääneranniku. Suure maadeavastus perioodi Kuulsamad meres õitjad Bartolomeu Diaspurjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Christoph Kolumbus 1492
Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
MM-võistlustele pääsenud riigid: Euroopa(UEFA) · Holland · Inglismaa · Hispaania · Saksamaa · Taani · Serbia · Itaalia · Sveits · Slovakkia · Prantsusmaa · Kreeka · Portugal · Sloveenia Aafrika(CAF) · LAV · Ghana · Elevandiluurannik · Nigeeria · Kamerun · Alzeeria Lõuna-Ameerika(CONMEBOL) · Brasiilia · Paraguay · Tsiili · Argentiina · Uruguay Aasia(AFC) · Austraalia · Jaapan · Lõuna-Korea · Põhja-Korea Põhja- ja Kesk-Ameerika · Mehhiko · USA · Honduras Okeaania · Uus-Meremaa TULEMUSED ALAGRUPIMÄNGUD A-alagrupp Koondis M + = Väravad Punktid Uruguay 3 2 1 0 4:0 7 Mehhiko 3 1 1 1 3:2 4 Lõuna-Aafrika Vabariik 3 1 1 1 3:5 4 Prantsusmaa 3 0 1 2 1:4 1
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
loodusvarad usundid süsteemid maailma- majandusse Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002. aasta seisuga Saartel kasvatatakse: Laevaehitus Levinud on Panus väike, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Marshalli vask, tsink, nikkel ja protestantlus, elab Okeaanias kohv, õlipalm, , vähesel meretransport. sest Okeaania
Guineal on oma naabriga maapiir. Ajaloolased ja etnograafid loevad Okeaania koosseisu saared, mis asustati esmalt Aasiast pärit paapua ja austroneesia keelerühmade kõnelejatega. Okeaania regiooni piirideks arvatakse loodes Mariaani saared, kirdes Havai saared, lõunas Uus-Meremaa, läänes Lääne-Karoliinid ja Uus-Guinea ning idas Lihavõttesaar. Enamus Okeaania riikidest on majanduslikult halval järjel ja paljud ka poliitiliselt sõltuvad. Teistele riikidele (Uus-Meremaa, Austraalia ja endised koloniaalmaad (Prantsusmaa ja Inglismaa) kuulub 11 territooriumi. Okeaania hõlmab kolme etnilist piirkonda: Polüneesia (,,paljusaareline piirkond''), Mikroneesia (,,väikesaareline piirkond'') ja Melaneesia (,,mustasaareline piirkond''). 2. Riikide teke 2.1. Samoa Samoa saarte autonoomia ja iseseisvus tagati 1889.a. Berliini konverentsil peale kodusõda (1887-1888). Kuningaks sai Malietoa, kuid sisuliselt oli Samoa protektoraat, mida valitsesid Saksamaa, Suurbritannia ja USA
mida huvitavat nad teinud on. 3 1. THE VERONICAS Veronicas (vt joonist 1) on electropop pop-rock duo, kes pärinevad Austraaliast. Õed Jessica ja Lisa Origliasso moodustasid duo 1999 Brisbanes. Neil on oma riiete stiil, millest saadi aru 2007. aastal (1). Nad on välja andnud kaks stuudioalbumit, milles esimene on The Secret Life of ... aastal 2005. See on olnud 2. kohal Austraalia edetabelites. The Secret Life of ... kudes viis singlit, sealhulgas kolm singlit esikümnetes Austraalias (1). Veronicas andis välja oma teise albumi Hook Me Up aastal 2007, see jõudis teist korda Austraalia edetabelisse. Album on olnud neli korda Austraalia esikümnetes, kuni tänaseni. Album pealkirjaga "Hook Me Up", oli Veronicas number üks album Austraalias (1). Joonis 1. Õed Jessica ja Lisa
-Lääne-india saarestik asub KESK-AMEERIKAS KARIIBI MERES. Nime sai ta kolumbuselt, sest kolumbus arvas, et ta on inidas. -Ameerika sai nime AMERICO VESPUCCI järgi. -I. ümbermaailmareisi sooritas FERNAO DE MAGALHAES. 1519-1522 -KONKISTADOOR ON HISPAANIA VALLUTAJA, KES HÄVITAS LADINA-AMEERIKAT. 3) 18-19. SAJAND VIIDI LÄBI MITMEID ÜMBERMAAILMAREISE. -KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a. läbi mitmete vaikse ookeani saarestike ja uurides austraalia rannikut. 19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi. -AAFRIKA SISEOSAD RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY. -AASIA- PJOTR SEMJONOV TJAN-SANSKI, NIKOLAI PRzEVALSKI. -SIBERI & SISE-AASIA ALEKSANDER VON MIDDENDORF, EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased) -L-AMEERIKA ALEXANDER VON HUMBOLDT. KIRDEVÄIL KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER EURAASIA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE ROOTSLANE NORDENSKJÖLD
ISO Alused Rahvusvaheline Standardiseerimise Organisatsioon (International Organization for Standardization ISO) on määratlenud kuus erinevat mõõtu aluseid. Mõõtmed (mm) Mõõtmed (tollides) Piirkond 1200x1000 47.24x39.37 Euroopa, Aasia 1200x800 47.24x39.37 Euroopa 1219x1016 48.00x40.00 Põhja-Ameerika 1140x1140 44.88x44.88 Austraalia 1100x1100 43.30x43.30 Aasia 1067x1067 42.00x42.00 Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia Tabel 1. Euroopa alused Euroopa kaubaaluseid kasutatakse peamiselt Euroopas ja Aasias. EuroAluste (EuroPallet) neli peamist suurust: Nimetus Mõõtmed (mm)
etendas oma osa ka rahvusliku eneseteadvuse kasv: mida suurem ja võimsam riik, seda uhkem ja väärikam rahvas. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja tähtsaid tugipunkte. Uued koloniaalvaldused leevendasid ka ülerahvastatud Euroopa ühiskondlikke probleeme. Paljudel inimestel tekkis võimalus otsida uus elukoht ja lahedam elu. Sel juhul tulid kõige enam arvesse need piirkonnad, kus kliima oli eurooplastele soodsam: Lõuna-Aafrika, Austraalia, Alžeeria. 19. sajandil rändasid miljonid eurooplased oma maalt välja kolooniatesse elama. 1.2. Kuidas kolooniaid valitseti? Eurooplased valitsesid kolooniaid kahel eri viisil: otseselt ja kaudselt. Otsene valitsemine tähendas seda, et kõik kohalikud võimuesindajad valiti emamaalt ehk metropolist. Nii tegi näiteks Prantsusmaa. Kaudse valitsemise puhul kaasati koloonia juhtimisse kohalikke elanikke. Senised võimumehed
APEC Asia-Pacific Economic Cooperation · Loodi 1989 Austraalia peaministri algatusel, et luua parem keskkond Vaikse Ookeani äärsete riikide koostööle. · Liidule pani aluse 12 riiki: Austraalia, Brunei, Kanada, Indoneesia, Jaapan, Korea, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiinid, Singapur, Tai ja Ameerika Ühendriigid. · Hiljem liitusid: Peruu, Venemaa, Hiina, Taiwan, Paapua Uus-Guinea, Mehhiko, Tsiili, Vietnam, Hong Kong. APECi 3 põhiprintsiipi · 1. Kaubavahetuse ja investeerimise liberaliseerimine · 2. Äri arendamine · 3. Majanduslik ja tehniline koostöö Eesmärk · 1994 seati Bogori eesmärk · Tollimaksude vähendamine ja turgude
(eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus Lähisekvatoriaalsed Tansaania, Jändrikud puud Juurdekasv 1-2m3/ha hõrendikud Austraalia, Tai (palmid, sandlipuu) Pikk kuivaperiood, madal tootlikus, jändrikud puud, väike liigiline koosseis Lähistroopika metsad · USA, · Okaspuud, Juurdekasv 15-
· Mereline kliima,sest temperatuuri kõikumine on väike, sademeid palju,talved pehmed ja suved jahedad. Los Angelese kliimadiagramm Jan. Feb. Mar. Apr. May June July Aug. Sept. Oct. Nov. Dec. Year Temp. ° C 13 14 15 17 18 20 23 23 22 18 17 15 18 Precip. mm 78 85 57 30 4 2 0 1 6 10 27 73 373 Alice Springs · Austraalia · Austraalia manner · Austraalia maailmajagu · Koha kordinaadid-23,5° S 133.87 °E · Troopiline kliimavööde · Kõige külmem kuu ja temp: 12 °C jun · Kõige soojem kuu ja temp: 28 °C jan · Üldine kliima selles kliimavöötmes: 20-28 °C · Temperatuuri amblituut- 16 °C · Aastase sademete hulk:252(mm) Talvel · Mandriline kliima,sest temperatuuri kõikumine on suurem,sademeid vähem ,talv pakaselisem ja suved soojemad
...................................5 6. Rahvastik............................................................................................6 7. Majandus............................................................................................6 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................7 2 ASUKOHT Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. Suure Liivakõrbe pindala on umbes 338 tuhat km2. KLIIMA Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas. Kimberely lavamaa läheduses, aga 300 mm aastas. Suviti on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni
Prantsuse keele levik väljaspool euroopat --Austraalia ja Oceaania Austraalia · Austraalia nimetus tuleb ladinakeelsest sõnast australis ja tähendab lõunas-. Romaanid kasutasid väljendit Terra Australis Incognita -- tundmatu maa lõunas. Alates 1924. aastast on kontinendi ametlik nimi Australia. Riigi keelt pole. ~80% elanikkonnast räägib inglise keelt. Okeaania · Prantsuse keel on ainsaks riigikeeleks Prantsuse Polüneesias (Polynésie française). Tänapäevane nimetus collectivité d'outre-mer de la République française. Prantsuse
Sydney ooperiteater Merili Riga KIRJELDUS Asukoht Austraalia 20. sajandi üks kuulsamaid ehitisi Austraalia sümbol Võtab enda alla 1,8 ha u 120 m lai, 183 m pikk Asub vee peal Katus kaetud 1056 miljoni läikiv-valge Rootsis valmistatud katusekiviga Ajalugu 1950. a alguses otsustas Sydney linnavalitsus ehitada uue ooperiteatri 1956 kuulutati välja arhitektuurikonkurss Laekus 223 kavandit 32 riigist 29. jaanuar 1957 valiti võitjaks arhitekt Jørn Utzon (Taani) Ooperiteatri ehitus algas aastal 1959 Palju probleeme: ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav
1.mandrid: Euraasia, Aafrika, Austraalia, P-Ameerika, L-Ameerika, Antarktis 2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas
elektri tootmine, Venemaa(Ida-Siber), USA- *väga suured varud kütused - Venemaa, India, *kaevandamine ekspordi, soojusenergeetika Appalatsid, Hiina, Austraalia, *saab üldiselt USA , kivisüsi ~ 25% ~ 40% Austraalia, LAV, keeruline, ohtlik, võib olla Vaata õpik lk 73 Austraalia , (metallurgia ja Lõuna-Aafrika VR, Poola, kasutada ilma
Kylie Minogue Pean tunnistama, et ma ei ole kõige suurem pop-muusika kuulaja. Olen endast mööda lasknud peaaegu kõik poiste bändid, tüdrukute bändid, Enrique Iglesiased jpt, kuid siiski mõned poptähed mulle meeldivad. Minu suureks rõõmuks külastas üks neist ka 23. veebruaril Eestit. Sai ka endale pilet muretsetud ning kontserdil käidud. Kylie Ann Minogue on sündinud 28.mail 1968.aastal Melbourne'is. Ta on Austraalia poplaulja, laulukirjutaja ja näitleja. Väiksena pühendus ta rohkem näitlejakarjäärile, ta sai mitmeid kõrvalosasid Austraalia seriaalides ja filmides. Kuulsaks sai tänu seriaalile Neighbours, mis on olnud viimased 30 aastat Austraalia üheks vaadatuimaks seriaaliks. Kylie Minogue peadpööritav karjäär lauljana algas 1987. aastal, mil ilmus tema esimene hittsingel "Locomotive". Aastate jooksul on järgnenud 11 edukat stuudioalbumit, 7
736 eKr hõivasid Kreeklased Malta, hiljem Rooma. Rooma jagamisel nimetati Malta Rooma impeeriumi üheks osaks. Peale Rooma vallutusi aastal 1090 eKr tulid araablased. Aastal 1530 kuulutati Malta aga Sitsiilia kuningriigi osaks. Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE · SKT 8,338 miljonit USD · SKT elaniku kohta 20,281 USD 6.ANDMETE KOONDTABELID Riigid :Malta, Eesti, Tuneesia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid. · Suremuse, sündimuse ja imikusuremuse võrdlusdiagramm riikide kaupa: · SKT ühe inimese kohta riigiti: · Hõivatus sektorite kaupa protsentides: · Keskmise eluea võrdlusdiagramm riikide kaupa: · Andmete koondtabel erinevate näitajate alusel Hõivatus Riik SKT Suremus Sündimus põllumajanduses Hõivatus tõõstuses
Euroopa riigid: · Island, Reykjavik · Suurbritannia, London · Iirimaa, Dublin · Portugal, Lissabon · Hispaania, Madrid · Prantsusmaa, Pariis · Belgia, Brüssel · Holland, Amsterdam · Saksamaa, Berliin · Sveits, Bern · Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaage...
Metsas hakkavad kasvama TOHUTUD seened. Loomade pojad sünnivad väärarengutega. Tahked kütused kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Millised piirkonnad on ebasoodsad või sobimatud troopilised kõrbed, pooluste lähedal, vihmametsad. Piimakarja (Kanada kirde ja loode osa) karjamaad ja sademete hulk piisavalt suur Lihakarja (USA Kesk ja lääneos) rohtlad ja parasvöötme lehtmetsad. Kuivem kliima. Lambakasvatus Aasia kesk ja lõuna osa. Austraalia (seal on mägised alad. Argentiin, brasiilia L. osa. Kuivendamine Põhjavee aland. põllumaade väh. Niidud, karjamaa. Niisutamine Sooldumine Piirata niisutamist Üleväetamine põhjavee reostum. Väh. väetised koguseid. Mürkkem. kas. Mürgid kuhjuvad toiduahelas veekogud vohavatest taimedest puhtaks Monokult. kasv
energiaallikaid. 9. Austraaliale kuuluvad ühed maailma suuremad uraanimaagivarud, ometi ei ole sinna tuumaelektrijaamu rajatud. Miks ei ole Austraaliasse tuumajaamu rajatud? Mis veel võiks olla mõjuvad põhjused, jättes kõrvale võimalikest avariidest tulenevad ohud.(2p) 1)Tuumajaamadega kaasneb alati avariioht ning õnnetus mõnes tuumajaamas on teatud ajaks pidurdanud uute rajamist. Eelmise aasta 8. novembril vahistas Austraalia valitsus 18 islami terroristi, kes kavandasid Austraalia ainukese tuumajaama õhkulaskmist, mis andis neile märku, et tuumajaamade omamine on väga riskantne. 2) Tuumajaamade rajamisega kaasneb alati radioaktiivsete kütusejäätmete käitlemise probleem. Kütusejäätmete ümbertöötlemine on kallis ja keerukas ning Austraalia pole maailma rikkaim riik, millel oleks piisavalt ressursse selleks. 11.klass
70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km. Atlandi ookean · Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit India ookean
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
