Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d ae...
põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemis pragunemise vältimiseks. Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1 m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus on väga erinev,ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude
vohamist, mille tagajärjel veekogu võib kinni kasvada. (Taskutark) Lisaks kasutatakse seda ka karboniseeritud jookides ja veinides happesuse reguleerimiseks, sogasusest hoidumiseks, maitseomaduse parandamiseks ning vahutuvuse suurendamiseks. (Gagnon) Fosforhappega immutati ka lennuvälja radu, et muuta need mehaaniliselt ja termiliselt vastupidavamaks (Zone/Chemestry, 2004). Tetrafosfordekaoksiid (P4O10) on tahke valge aine, mis aurustub 36˚C juures. See on peamine fosfori põlemise saadus, mis tekitab suitseva leegi. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda suitsuefektide tekitamisel. (Taskutark) Fosfaan (PH3) on värvusetu väga mürgine roiskunud kala või küüslaugulühnaga gaas. See on üks tugevaimaid redutseerijaid, mida kasutatakse metallisooladest vaba metalli saamiseks. (Zone/Chemestry, 2004) Tsinkfosfiid (Zn3P2) on rotimürk ehk tõhus vahend näriliste tõrjumiseks. (Lung, 2015)
1 Keemiline kineetika. Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kiirusena mõistetakse mingi reaktsioonist osaleva aine C2 C1 v kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Nagu füüsikaski, võib rääkida keskmisest kiirusest ja hetkkiirusest. Lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb, seega C2 < C1 ja kiirus on negatiivne. Saaduste järgi määratud kiirus on loomulikult positiivne, sest saadust tekib kogu aeg juurde ja C2 > C1 Kontsentratsiooni ühikuks keemias on [mol/l] see tähendab[mol/dm3], ajaühik valitakse sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste reaktsioonideni, mis viivad näiteks kivimite porsumisele ja mille käigus kõrgest...
pleegitamine (pigmentide – nt. klorofüll ja beetakaroteen – ja metallide eemaldamine pleegitajaga (pleegitusmuld), pärast filtreeritakse) vinteriseerimine (vahade ja steariinide – tekitavad hägusust – deemaldamine keemilise sadestamisega, hiljem kristalliseerimine ja nende filtreerimine). Eriti vajalik päevalille- ja maisiõli puhul. kuivatamine – eraldatakse õlist veejäägid. Vaakumkambris niiskus aurustub, see juhitakse kondensaatorisse desodoreerimine Margariinitootmiseks kasutatav õli modifitseeritakse, muutes seda tahkemaks. Meetodid: hüdrogeenimine, ümberesterifitseerimine ja fraktsioneerimine. Rasvasegude valmistamisel segatakse taimsed rasvad ja taimeõlid, loomsetest rasvadest kasutatakse enamasti piimarasva. Segatakse 50 – 60 ºC juures ja jahutatakse skreeperjahutis kristalliseerimistemperatuurini, edasi liigub kristallisaatoritesse
inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. (Wikipedia…22.11.2012.) Välgulöögi saanud inimestest sureb vaid 5 protsenti ja sedagi üldiselt siis, kui saadakse tabamus välgu peaharuga. Inimesi hukkub ka välgu süüdatud tulekahjudes, kuid üldiselt pole välk sage otsene tulekahju süütaja. (Jänes-Kapp 2009) 2.2. Äike ja keskkond Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. (Wikipedia… 22.11.2012.) Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega
Kuna kasvade puu mõõdud suurenevad peab ka kambium moodustama uusi kambiumi rakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired ühendavad niine puiduga, millest toitained liiguvad lehtedest või okastest allapoole. Teisejärgulised säsikiired ei ulati säsini. Säsikiired koosnevad parenhüümrakkudest. Ülesanne juhtida toitained ja vesi säsisse ja need seal säilitada. Lülipuidu tekkmisel säsikiired ummistuvad ja surevad. Pikki säsikiirt raiudes puit lõheneb paremini, sammuti ka aurustub. Puidu mikroskoopiline ehitus: trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm, sooned, säiskiired, vaigukäigud. Trahheiidid toidu ja vee juhtimiseks, annavad ka mehhaanilise tugevuse. Piklikud otstest teritunud, üksteisega ühendatud. Moodusutavad 95% okaspuidu massist. Kevad ja sügispuidutrahheiidid. Tüve keskel lühemad, tüve allosas lühemad. Kevadpuidutrahheiidid õhukeseseinalised ja suure siseruumiga (tõusva voolu juhtimiseks). Sügispuidu trahheiidid
90 110 oC aeg 10 30 sek. Vajalikud kõrged temperatuurid on tingitud rasva halvast soojusjuhtivusest. Pastöriseerimistemperatuur peab olema stabiilne (kõikumine 1-2 oC) Toimub see rõhu all. Tihti liidetud pastörisaator desodoraatoriga. 18. Milleks kasutatakse desodoraatorit? Kas desodoreerimisel muutub koore veesisaldus? Ebameeldivate rasvlahustunud lõhna ja maitseainete eemadamiseks. Kuna desodor. s tekitatakse vaakum, hakkab koor seal keema ja koos lenduvate ühenditega aurustub ka teatud kogus vett. 19. Millisel eesmärgil kasutatakse plaataparaadis regeneratiivsekstioone Seal toimub pastöriseerimiselt tuleva toote (lõssi) soojuse äraandmine ja siseneva toote (piima) eelsoojendamine. Külm piim soojendadatakse pastöörist tuleva lõssiga. 20. Mis on oma olemuselt koore biokeemiline ja koore füüsikaline valmimine? · Füüsikaline valmimine on seotud koore rasvakuulikestes oleva rasva kristalliseerumisega
Temperatuur peab tõusma vähemalt 3300 kraadini ja süsiniku kontsentratsioon peab keskkonnas ületama räni oma vähemalt üle kahe korra. Sellised kõrged temperatuurid on välgu jaoks üsna tavalised ning vastava koostisega pinnast on suhteliselt kerge leida. Sellest saame järeldada seda, et see on reaalselt võimalik, et välgulöögi tagajärjel tekib keemiline reaktsioon, mille tulemusena moodustub puhas räni. Puhas räni aurustub kiiresti ning samas hakkab kohe ja kiiresti jahtuma [2] [3]. John Abrahamson ja James Dinniss tekitasid laboris ühe pisikese välgulöögi, mis oli umbes 20 kilovoldise pingega. See välgunool lõi alusele asetatud pinnaseproovi. Sellest pisikesest tabamusest piisas, et tekitada puhast räni. Aurustunud räni aga koguti kokku ühele klaasfiibrile ning saaduid näidiseid uuriti mikroskoopiliselt. Tuli välja see, et aurustunud ning kiirelt jahtunud räni moodustas nanoosakestest pikki kette
MPa ja reaktorist väljuva vee temperatuur ligikaudu 315 kraadi. Nende eeliseks on stabiilse talitluse lihtne tagamine ja reaktori jahutusvesi, mis on nõrgalt radioaktiivne, ringleb suletud kontuuris ja aurugeneraatorist väljuv aur on radioaktiivsusevaba. [8] Keevvesireaktorite kütusevardakimbud koosnevad 74...100 kütusevardast. Võimsates reaktorites on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni 140 t uraani. Soojuskandjaks on puhas vesi, mis reaktoris aurustub ja juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojuseks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba
keha sulatamiseks/vedeliku tahkestamiseks sulamis/tahkumistemperatuuril. Q 1J J Q = ±m , sulamisel Q = m = m SI : 1kg = 1 kg SI-s on sulamissoojuse õhikuks võetud sellise tahke aine sulamissoojus, mille korral tahke keha, mille mass on 1kg, sulatamiseks sulamistemperatuuril on vaja kehale anda soojushulk 1J ja seda ühikut nim. üheks dzauliks kg kohta. (1J / kg ) Vedelik aurustub igasugusel temperatuuril ning mida kõrgem on vedeliku temp., seda väiksem soojushulk tuleb sama koguse vedeliku aurustumiseks vedelikule juurde anda, kuid tabelites antakse tavaliselt vedeliku aurustumissoojused keemistemperatuuril. Q = ±Lm Antud valemiga saab arvutada soojushulka, mis on vajalik vedelikule juurde anda vedeliku aurustamiseks kindla temp. juures (ehk soojushulk, mis vabaneb auru kondenseerumisel antud kindla temp. juures)
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea. Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid, nii et...
Alküüd värvide puhul kuivamise tulemusena moodustub mitte elastne kile. Kuna oksutiatsiooni protsess jätkub ka pärast lõpliku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks. Sobivad hästi eri tüüpi aluspindadele ( eriti puit ja metall). Kuna värvil on võime imenduda sügavale aluspinda, suur mehaaniline ning ilmastikukindlus, hea kattevõime ja tasanduvus. Lateks värv: tegemist on veega vedeldavate ehitusvärvidega. Värv kuivab ainult siis kui sellest aurustub välja vesi. Lõplik kuivamine toimub alles 2 nädala pärast. Kasutuskoht: Nii sise kui välis tingimustes. Ei ole soovitatav kasutada välis tingimustes metall ja puit pindade värvimisel. Tapeedid ja tapeetide omadused. www.muster.ee tapeetide märgid ja arud ( ostmisel). need iseloomustavad.. 1. Tapeedi veekindlust ehk pestavust, tugevust. 2. Tapeedi valguskindlust ( 8 mõõte süsteemipunktid) 3. Tapeedi muster. 4. Tapeedi partii number või valmistamis kuupäev. 5
NAHK Türi 2011 Sisukord Naha ülesanded............................................................................3 Naha ehitus...................................................................................3 Naha tüübid..................................................................................4 Naha hooldus...............................................................................5 Eneseanalüüs................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................10 2 Naha ülesanded: Nahk on elund, mis eraldab organismi sisesekeskkonda selle välisest füüsikalisest keskkonnast. Nahk töötab seega kaitsva kihina. Oma kaalu poolest on nahk inimese raskeim elund. Normaalkaalus inimese nahk moodustab ligikaudu 2m². Nahk koosneb paljudest kihtidest, mille...
Anete Marga TA-08 Topelt ja/või vahele jäänud trükipoogen Viga on tavaliselt seotud pealepanemisaparaadi reguleerimise ja poognate lahtilöömise kvaliteediga paberipakis. Halva poognate edastamise põhjused ja lahendused: 1) Paberipaki ülemine serv on valel kõrgusel. Kui paberi pakk on liiga kõrgel võivad tulla topeltpoognad ja kui liiga madalal võivad poognad vahele jääda. Paberi paki serv peab olema esitõkisest 5 mm allpool, sellel vastavalt tuleb reguleerida ka kontrolljalg. 2) Iminappade ebakvaliteetne töö. Vahetada iminappade kummid või süstemi kulunud osad, kontrollida tuleb nende puhtust ja kvaliteeti, vajadusel puhastada neid. Kõrgus tuleks iminappadel reguleerida nii, et kummid puudutaksid õrnalt pealmist poognat. Kontrollida iminappade liiku...
2. Nõlva kalle ja asend päikese suhtes. Järsud nõlvad soojenevad halvemini. Lõunanõlvad kõige soojemad, põhjanõlvad kõike külmemad (N poolkeral). 3. Asend valitsevate tuulte suhtes Tuulepealsed nõlvad on sademete rohkemad kui tuulealused (mäestikes, mis rannikul). Mäestik sunnib niisket õhku tõusma, see jahtub, jahtub ka selles olev veeaur, mis kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealusel nõlval õhk laskub ja soojeneb, vesi aurustub, sadu lakkab. Peamised kliimat kujundavad tegurid 1. Kaugus ekvaatorist- määrab päikesekiirte hulga. 2. Kõrgus merepinnast, pinnamood. 3. Valitsevad tuuled. 4. Asend ookeanide ja merede suhtes. Päike kliimat kujundav tegurina Maale saabunud ja lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusebilansiks. Maa eri piirkondades on kiirgusebilanss erinev, osa piirkondi soojeneb, osa jahtub. Kui päikesekiired langevad maapinnale risti, siis öeldakse, et päike paistab seniidis.
karakteristikuna kastepunkt. 2. Õhuniiskuse mõõtmise meetodid ja mõõteriistad. Õhuniiskust saab mõõta mitmel viisil. Meteoroloogias on enamkasutatavad psühromeetriline ja hügromeetriline meetod. a. Psühromeetriline meetod. Kohas, kus soovitakse õhuniiskust mõõta, asetsevad kaks ühesugust termomeetrit, milledest ühe reservuaari hoitakse märjana (märg lapp reservuaari ümber). Märjalt temomeetrilt aurustub pidevalt vett, milleks võetakse soojust termomeetri reservuaarilt ja ümbritsevalt õhult. Märja termomeetri temperatuur on seetõttu madalam kui kuival termomeetril. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurustumine ja suurem kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Kuna kuiva ja märja termomeetri näitude vahe sõltub ümbritseva õhu niiskusest, siis kasutatakse seda õhuniiskuse määramisel. Õhus oleva veeauru rõhk arvutatakse pühromeetrilisest valemist:
Nende seisund pole enam nii stabiilne üksi hakkama saada. Etanool Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. See on värvuseta, lõhnata, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on –114 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. See on saadaval meil igapool looduses (mõnedes taimedes, käärinud õunad ja marjad). Kuigi teda esineb vähe. Etanool kaob kergest keemistemperatuuril, ta lihtsalt aurustub. Seega säilitatakse etanooli kinnises anumas. Etanool on tugev sõltuvust tekitav aine, mis on legaalne enamasti kõikjal väljaarvatud araabia maades. Selle manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Etanooli 40-protsendilist vesilahust tuntakse viinana. Etanooli saadakse kolmel põhilisel meetodil: pärmseentega
Šlakikoonuse tipus on kausjas kraater. Šlakikoonused on monogeneetilised vulkaanid ehk kord tegevuse lõpetanud koonused enam aktiivseks ei muutu. Maar on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Maarid on suhteliselt madalad, lameda põhjaga ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Selle käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli, aga kraatrisse koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad
läheneb ta mõnikord Päikesele, nii et Neptuun on mitmete aastate kestel Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet. Oma 248 aasta pikkusel teekonnal ümber Päikese läheneb ja kaugeneb Pluuto Päikesest , nii et lähima ja kaugeima asendi vahe on pikkusel võrdeline Uraani ja Päikese vahemaaga. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Suve saabudes Pluutole aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel aga külmub lämmastik uuesti ning langeb pinnale tagasi. Seega ei saa talve saabudes rääkida ilma halvenemisest, Pluutol kaob ilmastik hoopis. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Pluuto läbimõõt määrati 1980. aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna
Täielik läbisegamine 4. Prügihoidla ventgaasid 5. Järelpõleti PÕLETUSSEADMED: - restahi, pöördahi, tornahi, keevkihtahi SUITSUGAASIDE PUHASTAMINE: 1. tahma ja lendtuha eemaldamine 2. happelise gaasi neutraliseerimine 3. Nox vähendamine 4. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine PLASMA- ioniseeritud kuumgaas GAASIPUHASTUS: 1. Kuivpuhastus- absorbenditolm (lubjakivi) 2. Poolkuivpuhastus- püdela vesiemulsiooniga absorbent, vesi aurustub täielikult 3. Märgpuhastus- gaasi reoained jäävad vette, mis on vaja puhastada PRÜGI LADESTAMINE Ladestustavad: prügi kuhjatakse vettpidavale maa-alale; prügi tihendatakse õhukeste kihtidena; prügi kaetakse kinni (päevane kattekiht igal õhtul, vahepealne ajutine kattekiht, lõplik kattekiht) prügilat täidetakse osade kaupa eri liiki prügi ladestatakse eraldi ,,pesadena"
Kõrge kloriidide sisaldusega keskkondades tuleks siiski kasutada roostevabast terasest või galvaniseeritud terasest kiude (Foto 1). [1] Foto 1. Teraskiud [3] 1.2.2. Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates pragunemise vältimiseks. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. [1] Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuuri muutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel
evapotranspiratsiooni hulka ka aurumist pinnaveekogude, nt järvede, ning isegi ookeani pinnalt, defineeritakse käesolevas tekstis seda kui vee aurumist mullapinnalt ja kapillaarvööndist ning taimejuurte kaudu maa seest võetud vee transpireerumist atmosfääri. Lihtsamini öelduna: evapotranspiratsioon on aurumine taimkattega alalt. Transpiratsioon ja taimelehed Transpiratsioon on protsess, mis kannab juurte kaudu mullast võetud vett lehtede alumistel külgedel paiknevate avadeni, kus ta aurustub ja lendub atmosfääri. Transpiratsioon on seega vee aurumine taimelehtede kaudu. Arvatakse, et umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. Transpiratsioon on üsnagi nähtamatu protsesset vesi aurub lehtede pinnalt, ei näe sa taimi "higistamas". Ühe vegetatsiooniperioodi jooksul transpireerib leht mitu korda rohkem vett, kui ta ise kaalub. Maisi-aakrilt (1 aaker = 0,4047 ha) pääseb atmosfääri
Taevas näeme me seda pilvedena. Õhuvooludest põhjustatuna hakkavad pilved liikuma ning kui nad ühinevad üksteisega, siis nad suurenevad suurenevad seni, kuni küllastuvad. Siis hakkab maa külgetõmbejõu mõjul sadama. Kui vesi maapinnale jõuab, siis see sõltuvalt keskkonna temperatuurist, kas jäätub või jääb veeks. Enamus sademetest imbub jõgedesse, järvedesse ja põhjavette või liigub edasi ookeanidesse. Maa seest imbub vesi allikatena maapinnale. Kõige suurem osa veest aurustub ookeanide pindadelt ning seetõttu langeb see ka sinna tagasi, see on väike veeringe. Suureks veeringeks nimetatakse seda, kui ookeanidelt aurustub vesi ning see jõuab mandritele. Veekogudes muutuvad reoained ajaga kahjutuks või hävivad organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul. Bakterid ja seened lagundavad orgaanilisi aineid, bakterid redutseerivad nitraadid gaasiliseks lämmastikuks (denitrifikatsioon), taimed omastavad biogeene
Krbes ei kasva ka eriti palju taimi, mis suudaksid soojust le endas hoida. Aasta keskmine temperatuur on krbes tavaliselt 20-25?. Krgemad keskmised temperatuurid on 43,5-49?. Vikseimad temperatuurid on kuni -18?. Krbe maastiku kujunavad tuul ja vesi. Kui krbes hakkab vihma sadama, siis ei ole seal taimi, mille juurestik hoiaks pinnast koos, ja tulemuseks on erosioon. See vib tekitada kanjoneid, kohtades, kus vesi voolab kngastest alla. Vesi koguneb ngudesse ja aurustub, jttes enda jrel soola ja mineraale. Nii tekivad soolajrved, mis on paljude krbete jaoks sna tpilised. Tuul kannab liiva edasi ja tekitab liivaluiteid, mis Sahara liivakrbes, Araabia krbes ja teistes liivakrbetes vivad ulatuda 200 meetri krguseni. Maailma krbed Phja krbevndis, piki Vhi prijoont (30? N) asuvad sellised krbed nagu Sahara Phja-Aafrikas, Araabia ja Iraani krbed Lhis-Idas, Gobi Phja-Hiinas ja Mongoolias ning Phja- ja Kesk-Ameerika krbed. Luna
Noorte tööliste järgmiseks tööülesandeks on arenevate vastsete toitmine mesilaspiimaga, see tähendab mee ja õietolmu seguga. Töölised ehitavad ka vahast kärjekanne, millest moodustavad terved kärjed. Seejärel võtavad nad tarru naasvatelt mesilastelt vastu ka juba nektarit ja õietolmu. Õietolmu panevad tallele, nektari aga töötlevad meeks ümber. Mesi tekib nii, et mesilane paigutab selle kärjekannu ja imeb seejärel meepõide tagasi. Nii teeb ta palju kordi. Töötlemise ajal aurustub osa veest ning tekib poolküps mesi. Mee lõplikuks valmimiseks peab ta veel kolm päeva laagerduma. Kolme nädala vanustena lõpetavad töölised tarus töötamise ning siirduvad oma esimestele lendudele ümbruskonnaga tutvuma. Üsna varsti koguvad nad ise õietolmu ja nektarit. Samuti toovad nad endaga kaasa ka veidi vett. See hoolikas töö võtab kuus ülejäänud nädalat nende elust. Mesindus Inimesed peavad mesilasi juba vähemalt 4000 aastat. Tänapäeval avaneb enamik tarusid
Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine.
Valgusallikaks spetsiaalne lamp ja küveti asemel leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 22.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Katoodlamp koosneb volframist anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katoodi materjal peab olema sama, mis määratav aine!! Lamp on täidetud inertgaasiga (Ne/Ar).Anoodi ja inertgaasi kokkupuutepinnal inertgaasi molekulid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastub ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. Aatomite neelduvusjooned on äärmiselt kitsad (0.001 nm) ja seetõttu tavaliselt erinevate elementide neelduvusjooned ei kattu. See määrab meetodi ülihea selektiivsuse! 23.Atomisatsioon leegis 24.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: ● Spektraalsed interferendid (muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide,
e)mineraalvee pudeli avamisel eralduvad mullid füüsikaline f) puude põlemine keemiline 4.1)Vees lahustumatute ainete eraldamine: a)setitamine seistes suured ja raskemad osakesed settivad anuma põhja b)nõrutamine laboris valatakse põhjasettinud aineilt vesi ettevaatlikult pealt ära. c)filtrimine vesi ja lahutamatud ained, vesi läheb läbi, aga osakesed jäävad filtrile 2)Vees lahustuvate ainete eraldamine a)destileerimine vedelik kuumutatakse. Esimesena aurustub neist madalama keemistemp. komponent. Eraldunud aine aurud jahutatakse, muutes need jälle vedelikuks. b)aurustamine vesi aurutatakse ja sete jääb alles. 5. 1) AATOM Aatomituum elektronid (positiivselt laetud) (negatiivselt laetud) laenguta aatom 2 2) AATOM
kõrged. Aasta keskmised temperatuurid on vahemikus 20 25 C. Kõrgeimad keskmised on vahemikus 43,5 49 oC. Miinimumtemperatuurid langevad vahel kuni o 18 C-ni. Pane tähele äärmuste ja keskmise erinevusi. Hoolimata sellest, et keskmised temperatuurid on meie mõistes talutavad, oleks meil äärmustega harjumine raske. Vihma sajab kas väga vähe või väga lühikest aega pikkade põuaaegade vahel. Vahel sajab vihma, kuid see aurustub enne maapinnani jõudmist. Poolkõrb - suved on pikad ja palavad nagu kuumakõrbes, talvel sajab, aga vähe. Keskmised temperatuurid suvel on vahemikus 21 27 °C. Tavaliselt ei ületa temperatuur 38 kraadi, ka öösiti on piisavalt jahe: 10 oC. Öine jahenemine aitab taimedel tasakaalustada päevast vee aurustumist ja hingamist. Õhu jahenemine võib kondensatsiooni suurendada ja põhjustada mõnel pool isegi vihmasadusid. Keskmine sademetehulk on 200 400 mm/a.
hiljem raske metsi taastada. Lisaks on metsade mahavõtmisel mõju ka kliimale. Kohalikul tasandil hoiavad metsad niiskust, nad ei lase sellel nii ruttu ära aurata. Seetõttu on mullad niiskemad ja seega ka viljakamad. Sügavates vihmametsades jõuab vähem kui 2% päikesevalgusest maapinnale; värskelt raiutud metsaaladel on võib see tõusta 90%.[2] Kui metsi maha võetakse, siis see suurendab pinnase paljastust päiksele ja vesi aurustub pinnasest kiiremini, jättes enne niiske pinnase nüüd kuivaks ja rabedaks. See samuti vähendab veeringlust, kuna vesi, mis enne maha sadades liikus näitkes mööda jõgesid teistesse kohtadesse, aurustub nüüd kohe ära, vähendades nii jõgede veetaset ja ohustades sealset elustikku. Kui Kalimantanil jõuaks metsade raie saare keskele mägistele aladele, kust saavad alguse 16 saare 20st suurest jõest, siis see tähendaks, et nende jõgede veetase langeb
P fotosfääris. P laikude rohkus ja suurus iseloomustab P aktiivsust. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe toimub P´lt saadud energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri, kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda,
Väiksem rasvasisaldus tingib jäigema ning tugevama kile. Alküüdvärvi lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult lisaks ka ksüleeni. Üldjoontes on alküüd- ja õlivärvide kuivamisprotsess sarnane. Alküüdvärvide puhul toimub see aga kiiremini. Kuivamise algetapis haihtub põhiosa värvikiles olevast lahustist, misjärel sideaine reageerib õhus oleva hapnikuga ning tulemusena moodustub mitteelastne värvikile. Kuivamine on seda intensiivsem, mida kiiremini lahusti aurustub. Kuna oksüdatsiooniprotsess jätkub ka pärast värvi lõplikku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks. Alküüdvärvid sobivad hästi eritüüpsete aluspindadega (eriti puidu ja metalliga), tal on lai toonigamma, võime imenduda sügavale aluspinda, suur mehaaniline ning ilmastikukindlus, hea kattevõime ja tasanduvus ning kombineeritavus erinevate side- ja täiteainetega. 5 Pigmendid
Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. 6 Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik.
kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Välgutaolised nähtused Välgutaolised nähtused on kettvälk(koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk(tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked
Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2.Mootori töö on suhteliselt pehme, mootori töö on vaiksem 3.Heitgaasid on puhtamad Jaotatud põlemiskambrite puudused jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Suurem kütuse erikulu, mis on tingitud soojakadudest suuremast põlemiskambri seinapindalast. 2
kuumas vees kiiresti lahustuvad. · Lahustuva kohvi saamine: pritsekuivatus- vedelik pritsitakse kuuma õhu voolu pika silindrilise torni otsas. Kukkudes vedeliku piisad kuivavad, jõudes põhja peene pulbrina. Külmkuivatus- vedelik külmutatakse kuni umbes -40°C, et moodustada õhukest kihti. See murtakse väikesteks tükkideks ja allutatakse tugevale vaakumile. Vaakum alandab vedeliku keemispunkti nii edukalt, et see aurustub isegi madalal temperatuuril ning aitab säilitada kohvi maitset, jättes maha lahustava kohvi. · Enamuse lahustuvate kohvide puhul kasutatakse pritsekuivatust, külmkuivatust kasutatakse kallimate ja kõrgemakvaliteedilisemate puhul. · Kofeiinivabaks muutmine-Kuna enamus maitsekomponentidest tekiva röstimise käigus, vabastatakse kohv kofeiinist rohelise oa faasis, enne röstimist. Kolm põhilist meetodit: a) Keemilised lahused( rohelisi ube töödeldakse surve all, oad paisuvad)
1000km) väiksemate läbimõõdud 200-300 m. Komeedid ehk sabaga tähed. Taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese mööda väga piklikke orbiite. Mõned neist satuvad Päikese lähedusse ka juhuslikult- mitteperioodilised komeedid. Ülejäänud on perioodilised. Tuntuim on Halley komeet. Periood on 75. a., viimati 1986 a .Komeedid koosnevad tolmuosakestest, kividest, jääst ja külmunud gaasidest. Tal on pea, tuum ja saba. Kui ta satub Päikesele ligemale, siis osa komeedist aurustub, tekib saba, 200-300 mln km pikk. Palja silmaga on nähtud 10 komeeti, binokliga umbes 50. Meteoorid. Väikesed taevakehad, mis satuvad Maa atmosfääri ja põlevad peamiselt 80 km kõrgusel ära. Kui neid on korraga palju, nimet. seda meteoorisajuks. Tav. on see sadu intensiivne augustis, sept.s. Meteoriidid. Kui meteoor atmosfääris ära ei põle, siis seda osa, mis jõuab maapinnale nim. meteoriidiks. Neid on mitut liiki: kivi-, metall- ja segumeteoriidid
plastiline paigutumine või vajumispragunemine, mis võib ilmneda massiivsemate elementide puhul. Mõlema tüübi puhul on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Üsna tihti tekivad praod sarrusterase kohale betooni pinnal. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1m vahedega. Võib tekkida ka juhusliku mustriga pragunemine, mida nimmetatakse "kaardikujuline pragunemine". Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad.
vastastikmõju ❏ Sublimeerumine - tahke->gaasiline (vahepeal vedelaks muutumata). Näiteks märg pesu kuivab talvel õhu käes ära vaatamata sellele, et see algul kõvaks külmub. Jääs asi vm radikaalselt kuuma keskkonda -> aurustub ❏ Ka aine olekuid on kolm: tahke, vedel, gaasiline ❏ Aine kogust (üht tükki ainet), mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega , nimetatakse faasiks. Aine faase on kolm: tahke
protsessidega vulkaanid kuumadel täppidel Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke kivimaine tõuseb vahevöö sügavusest. Kuum täpp alati ühel kohal, tema peal liigub aga laama tekkinud ahelikku võivad moodustuda saarestikud (hawaii) Maar vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Lameda, madala põhjaga laiad vulkaanilised kraatrid. Enamasti täitunud veega. Plahvatuse põjuseks kuuma magma tungimine põhjaveekihti, vesi aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Väljapaiskav materjal moodustab kraatrivalli, kraatrisse koguneb vesi, moodustub järv. Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarimisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud. Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD
· Head vesi, metall, maapind · Halvad vilt, villane, karusnahad, puit 3) Väljahingatava õhu kaudu suhteliselt väike 4) Higi aurumise teel kehapinnalt. See muutub ainsaks äraandmisviisiks siis, kui ümbritsev õhk ja kenaga kontaktis olevate esemete temperatuur ületab 37º. Naha veresooned laienevad, higistamine intensiivistub. Higi aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest. Mida kuivem on õhk, seda suurema intensiivsusega higi aurustub. Mahajahtumise vältimiseks kehapinna veresooned ahenevad, toimub vere paigutamine keha sisemusse. See väldib soojuse kadu. Ülekuumenemise vältimiseks veresooned tulevad nähtavamale ning laienevad. Hingamine kiireneb. Veresooned soodustavad soojuskiirgust, soojusjuhtivust ja higistamist. Termoregulatsiooni iseärasused lastel Väikelastel ei ole termoregulatsiooni keskus veel väga hästi välja arenenud. Esimestel kuudel esimese eluaastani meenutab laps rohkem kõigusoojast
Konserveerimisviisid: keemiline säilivus, füüsikaline säilivus, biokeemiline säiluvus, kobineeritud võtted. toidu säilitamise võimalused: pastöriseerimine, steriliseerimine, kuivatamine, kõlmutamine. 29. Lüofiliseerimise olemus Kuivatamise eriliik, mis eemaldab toidust vee ning mõjutab organoleptilisi omadusi vähem kui kuivatamine. Toit kulmutatakse ning asetatakse madala vaakumi tingimustesse. Vesi toidus sublimeerub st muutub tahkest olekust gaasiks ehk jää aurustub. 30. Ioniseeriva kiirguse kasutamine toiduainete säilitamiseks Kasutatakse kiiresti riknevas toidust riknemist põhjustavate organismide vähendamisek. Lubatud on kasutada gamma, röntgenkiirgust 31. Juhised toitlustusettevõtetes saastumise ennetamiseks Tuleb vältida ristsaastumist Personali isikliku hügieeni ning seadmete Ruumide hügieeni nõuetekohane tagamine Kasutatavad tööpinnad peab olema lihtsalt puhastatavad ning desinfitseeritavad
Konserveerimisviisid: keemiline säilivus, füüsikaline säilivus, biokeemiline säiluvus, kobineeritud võtted. toidu säilitamise võimalused: pastöriseerimine, steriliseerimine, kuivatamine, kõlmutamine. 29. Lüofiliseerimise olemus Kuivatamise eriliik, mis eemaldab toidust vee ning mõjutab organoleptilisi omadusi vähem kui kuivatamine. Toit kulmutatakse ning asetatakse madala vaakumi tingimustesse. Vesi toidus sublimeerub st muutub tahkest olekust gaasiks ehk jää aurustub. 30. Ioniseeriva kiirguse kasutamine toiduainete säilitamiseks Kasutatakse kiiresti riknevas toidust riknemist põhjustavate organismide vähendamisek. Lubatud on kasutada gamma, röntgenkiirgust 31. Juhised toitlustusettevõtetes saastumise ennetamiseks Tuleb vältida ristsaastumist Personali isikliku hügieeni ning seadmete Ruumide hügieeni nõuetekohane tagamine Kasutatavad tööpinnad peab olema lihtsalt puhastatavad ning desinfitseeritavad
gif http://www.columbia.edu/~tmt2120/environmental%20impacts.htm Põldude niisutamine põhjustab • sooldumist Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. • Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. Tim McCabe http://photogallery.nrcs.usda.gov/De Muldade sooldumine Euroopas • Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis-protsess Maal. • Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. • Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt
Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2.Mootori töö on suhteliselt pehme, mootori töö on vaiksem 3.Heitgaasid on puhtamad Jaotatud põlemiskambrite puudused jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Suurem kütuse erikulu, mis on tingitud soojakadudest suuremast põlemiskambri seinapindalast. 2
20.45 Ansambel jätkab kontserti 21.00 Dessert: Sokolaadikook valge kastmega 3 21.15 Ansambel lõpetab kontserti 21.30 Õhtusöögi lõpp. Klientide ära saatmine Menüüs olevate toitude ja jookide kirjeldus 1. Tervitusjook Tervitusjoogiks on sinist värvi segatud alkohoolne jook, mis sisaldab Blue Curacao likööri (24%) ning spritet. Efekti andmiseks on lisatud kuiv jää, mis aurustub tahkest olekust gaasiliseks süsihappegaasiks. 2. Eelroog: Kalafileerull musta kastmega Ahjus küpsetatud kohafileerull, mustade köömnetega. Naturaalsest kalapuljongist ja seepiatindist kaste, ahju pastinaak ja sinisest kartulist gratään. 3. Pearoog: Kanatasku mustade ploomide ja sinihallitusjuustuga Kanatasku, mis on täidetud mustade ploomidega. Kõrvale mustad oad pärlsibulaga, täisterapasta,mustad küüslaugud ning sinine kaste. 4. Vahepala: Vabariigi tarretis
lindid, ribad, lehed, torud jne. Laialdaselt kasutatavad: laevanduses, masinaehituses, sanitaartehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400C juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600 700C; 800 - 900C võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub ning sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 9 6.2Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%.
Võimalik vähendada – korrastatuse suurendamine. Soojusfüüsika Soojusmasin: Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina areng: Aurumasin→Sisepõlemismootor→Auruturbiin→Reaktiivmootor Soojusmasina kasutegur, η (eeta) on tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha! Külmutuskapi töö alused: 1) Kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad 2) Kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm) 3) Külmutusaine ringleb külmkapi torudes 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku – p ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab soojust ära – kondenseerub (kondensaator) 3) Vedelik läbib ventiili – rõhk langeb järsku, temperatuur langeb paisumise tulemusena 4) Külmutusaine liigub külmkappi, kust absorbeerib külmikus oleva soojuse ja jahutab sees
Pane kile servadele ümber augu kive, et tuul kilet minema ei puhuks. 4. Kõige lõpuks pane kile keskele üks kivi nii, et kile vajuks augus olevale purgile lähemale. 5. Päike soojendab kile all olevat maapinda. Taimedes ja liivas olev niiskus aurustub ja tõuseb ülespoole, lõpuks on õhk augus veaurust küllastunud (veeauru täis) 6. Veeaur kondenseerub (muutub veeks) ja kilele, mis on maapinnast külmem moodustuvad väikesed veetilgad. Mida rohkem niiskust aurustub, seda suuremaks veetilgad muutuvad ja lõpuks voolavad need kile mööda alla ning tilguvad kile mööda alla ja tilguvad veenõusse. Sellise aparaadiga saab ka vett puhastada. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk 20 - 21) ÕHU JA SOOJUSE UURIMINE Tegevus 1. Võta kaks supitaldrikut ja täida need veega, mõlemad taldrikud võrdselt. 2. Aseta mõlemad taldrikud aknale päikese kätte. Ühe taldriku ette lahtine raamat, nii et taldrik oleks varjus. Teine taldrik peab seisma päikese käes. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
