Mootoripesu vahendid Mootorite, mootori- ja masinaosade pesemiseks ning puhastamiseks õlist, pigist ja muust mustusest. Mootoripesu teeme kliendi enda vastutusel. On võimalik, et vesi satub jagajasse või kuskile elektriplokki, kuid eelkõige sõltub käivitumine eelkõige mootori korrasolekust. Võib esineda ka generaatorrihma ajutist libisemist, mis ka koheselt kaob, kui lasta tühikäigul mootoril rahulikult tuksuda, kuni liigniiskus aurustub. Väga haruldased on juhused, kus mootor ei taha käivituda enam, kuid siis piisab samuti nt. jagaja põhjalikumast kuivatamisest. Kuid rõhutame, et eelpool nimetatud asjad on haruldased, mida võib juhtuda väga harva. Mootoripesu on parem jätta spetsialistide, mitte üritada seda teha ise. On palju nüansse, mis tekivad mootoripesu puhul, mida aga ei tea tavainimene jätke see töö profesionaalide hooleks. Parem on mitte riskida! Vaja läheb erivarustust millega
Koostaja: Peeter Puusepp 1. Mis on jõgi ? Jõgi on looduslik vooluveekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse (merre, teise jõkke, järve). Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab lõpuks Peipsi järve. 2. Kuidas jõgi tekib ? Sadades jõuab maapinnale palju vett. Osa sellest imbub maasse, osa aurustub enne maapinda imbumist. Kui sajab palju ja vesi ei jõua imbuda ega aurustuda, voolab sademevesi mööda ebatasast pinnast kõrgemalt madalamale. Tekib voolusäng. 3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast.
arvatud tahm ja ultramariin. Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi Täiteaine mõjutab värvi konsistentsi, läikivust ja kattevõimet. Kriit täiteainena
Samuti kuumenevad ka puidust seinad ja saunalava, kuid see toimub aeglasemalt, sest puit on halb soojusjuht. Mõnes saunas on ka veepaak, millega soojendatakse vett. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla, kus küttekeha teda soojendab. Inimese keha sisaldab vett ja teatud temperatuuril hakkab inimese kehale tekkima higipiisad. Mida kuumem on õhk, seda rohkem tekib ka higipiisku. Kui keha jahtub, siis kehatemperatuur langeb. Kui visata kuumadele kerisekividele vett, siis vesi aurustub ja tõuseb õhu niiskus ning õhk tundub kuumemana, sest veeaur juhib soojust paremini. Veeaur kondenseerub ja jahtub. Saunas on erinevaid soojusnähtuseid: 1. Konvenktsioon (Nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi- või vedelikuvoolude edasikandumisel). 2. Soojusjuhtivus (Ahju sees toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus, ahju seinad soojenevad). 3. Aurumine (Kuid aurumist on palju, siis kui visata kerisele vett, siis täitub kogu õhk
isopropanool · On alkoholi baasil puhastusvahend mis eemaldab mustuse, õli, tolmu ja vaigu · Värvitu ja tuleohtlik keemiline ühend, millel on tugev lõhn · Esimest korda toodeti isopropanooli 1920 · Toodetakse: Jaapanis, Euroopas ja Ameerikas CH3CHOHCH3 Omadused · Isopropüülalkohol seguneb veega, alkoholiga, eetriga ning kloroformiga. See lahustab etüültsellusoosi, polüvinüülbutüraali (PVB), mitmeid õlisid, alkaloide, looduslikke vaike ja nätsu · Aurustub kiirelt ja ei jäta jälgi- erinevalt etanoolist · Sellel segul on õrnalt kibe maitse ja see on tervisele ohtlik · Temperatuuri langedes suureneb isopropüülalkoholi viskoossus. Näiteks temperatuuril allpool -70 °C meenutab see viskoossuse poolest vahtrasiirupit Kasutusalad: · Umbrohumürk · Meditsiinis: Piiritus, käte desinfitseerija ja desinfitseerivad padjakesed sisaldavad tavaliselt 60% 70% isopropüülalkoholi lahust vees · Varasemalt kasutati ka tuimestina · Autodes
Angeli juga ehk Salto Angeli juga (hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem). Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja, kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table
lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades 4 negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Eutrofikatsioon võib aset leida nii mageveelistes kui soolase veega veekogudes. Mis on veeringe? Looduses toimub pidev veeringe. Vesi esineb looduses vedelas, tahkes ja kaasilises. Aur – vesi – jää = kondenseerumine. Vett aurustub õhku praktiliselt kõikjalt, kõige rohkem maailmameredel. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks)
kliimat. Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Põhikliimavöötmes valitsevad aasta jooksul samad õhumassid ning õhuringlise üldine skeem jääb kogu aasta vältel muutumatuks. Ekvatoriaalne õhumass: kujuneb ekvaatori piirkonnas; päike on palju seniidis; maapind saab palju soojust; vesi aurustub kiirelt maapinnalt; tõusvad õhuvoolud madalrõhuala; on soe ja niiske. Ekvatoriaalne kliimavööde on katkendlik. Ekvaatori piirkonnas on palju sademeid, kuna aluspinna soojenemine põhjustab tugevat konvektsiooni, ja kuna globaalne tsirkulatsioon põhjustab õhumasside koondumist ja frontaalset tõusu. Tõusvate õhuvooludega kaasneb palju sademeid ning õhk on kogu aeg niiske. Aastaaegade vaheldumist ei esine
Sellepärast tekivadki asfaldikahjustused. 8. Mis on kondenseerumine? Kuidas tekib udu? Kondenseerumine on aine muutus gaasilisest olekust vedelikuks. Päeval päike soojendab maa soojaks. Õhtul, kui päike loojub läheb õhk külmaks. Soe õhk hakkab maa pealt auruma ja saab kokku külma õhuga. 9. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Miks? Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest, õhu liikumisest, ainest. Veest kiiremini aurustub bensiin, piiritus. Aeglasemalt õli ja elavhõbe. 10. Mida nim. aurumiseks? Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim. aurumiseks. 11. Kirjelda aurumist. · Vedeliku osakesed väljuvad vedelikust. · väljuda saavad: 1) pinnakihis või seal lähedal olevad osakesed; 2) osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem.
aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe
Broom Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall: järjenumber 35, aatommass on 79,904. Füüsikalistest omadustest on puhas broom terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik. Broom aurustub toatemperatuuril kiiresti. Broomiaurud on oranzpruuni värvusega, terava lõhnaga, mis tugevalt ärritavad limaskesta. Lõhna tõttu sai broom ka oma nimetuse kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab hais, lehk, lehkav. Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom
Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Selleks kasutatakse soojusmasinat. Üks näide soojusmasinatest on aurumasin. Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500'C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi (võetakse soojust ära), millega viiakse ta tagasi algolekusse. Kondenseerunud vesi pumbatakse tagasi boilerisse ning tsükkel algab jälle otsast peale. Linda Lapp Termodünaamika II seadus 11.c klass Essee ,,Termodünaamika II printsiip" Joonis Aurumasin
sõltuvad: 1) Millistel kivimitel muld tekkima hakkab. 2) Lähtekivimist Mulla omadused sõltuvad: 2) Kas sajab palju või vähe. 3) Kas vesi imbub kiiresti maasse või mitte. 4) Lähtekivim 5) Pinnamood 6) Loomad 7) Taimestik Mis mõjutab mulla teket? • Lähtekivim • Kliima • Taimestik • Loomastik • Pinnamood Orgaanilise aine ringkäik looduses • Org. ained satuvad mulda. • Tekib huumus • Huumus aurustub veeks, min.aineks, CO2-ks. • Taimed omastavad orgaanilised ained. • Tekivad org. ained. • Org. ained satuvad mulda. Ava http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal • Sellel leheküljel näed erinevaid mullaprofiile (läbilõikeid mullast). • Kopeeri järgnevatele slaididele vabal valikul mullaprofiile. • Igale pildile kirjuta juurde: – Mulla nimetus – Mitut kihti (mullahorisonti) sa näed
KEHALE JA TEADVUSELE ? Eeterlikud õlid mõjutavad füüsilist keha naha vahendusel ja ka sissehingamisel kopsude kaudu. (naha uuenemine, lihaspingete maandamine, külmetus, meeleolu, aktiivsus,...) HUVITAVAID FAKTE Ühe tilga eeterliku õli valmistamine nõuab palju vaeva. Selleks, et saada 25g roosiõli, läheb tarvis kuuskümmend tuhat roosiõit. Jasmiini ja roosi õisi tuleb korjata käsitsi enne päikesetõusu, sest kroonlehtedes sisalduv eeterlik õli aurustub päikese käes. Sandlipuu peab olema 30 aastat vana ja üle üheksa meetri kõrge, enne kui seda võib destilleerimiseks maha raiuda. Suured äärmused taimede kasvatamisel ja korjamisel kajastuvad ka eeterliku õli hinnas. Jasmiiniõli on üks kõige kallimaid 1 liitri eeterliku õli tootmiseks läheb vaja kaheksa miljonit käsitsi korjatud jasmiiniõit. KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Aroomteraapia pakub lahendusi" Veronica Sibley, Varrak 2004 2. ,,Aroomiteraapia perele"
seisundist Kahanemisel võivad tekkida praod, tellis ei pruugi õigesse asendisse naasta Paisumine pikkades seintes põhjustab telliste väljaulatuvust ja nurkade pragunemist Savitellis paisub, silikaat ja tsement tellis kahanevad. Silikaattellisel niiskuskahanemine 0,3…0,4 mm/m SOOLADE KRISTALLISEERUMINE Savitelised sisaldavad lahustuvaid sooli mis kristalliseeruvad tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub Tekivad koledad valged laigud Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise Ei ole võimalik ennetada KASUTATUD KIRJANDUS "BARRY´S INTRODUCTION TO CONSTRUCTION OF BUILDINGS" second edition, S. Emmitt, C. Gorse lk 76-84 „EHITUSMATERJALID“ , kohandatud õppematerjal, Helmut Pärnamägi http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-% E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne-mate
keemiliselt küllaltki aktiivne. Kahjuks on hapnin anaeroobsetele organismidele mürgine. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%- ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama
6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine
olla nii terved, purustatud kui jahvatatud. Pilt maitseainedest.... Toitude maitsestamine 1. Keedetud ja hautatud toitude puhul toimub kõige tähtsam maitse viimistlemine tavaliselt lõpus. 2. Suuretükiliste toodete puhul toimub maitsestamine alguses, sest muidu ei jõuaks maitseained ühtlaselt toidusse imenduda. 3.Maitseaineid võib lisada ka toiduvalmistamise jooksul, sel juhul peab arvestama, et kuumtöötlemise käigus osa vedelikku aurustub. Kokkuvõtteks 5. Kokkuvõtvalt : maitseaineid, vürtse, ürte võib toidule lisada kogu valmistamise aja jooksul. Arvestama peab, et maitseainetel jääks aega toidu mõjutamiseks ning samas liiga pikk toiduvalmistusaeg võib muuta vürtside maitset. Siit lihtne reegel: kui toiduvalmistamisaeg on lühike võib maitseained lisada üsna alguses, kui toiduvalmistamisaeg on pikk siis maitseained lisada valmistusaja keskel.
Jordani jõest ning teistest väiksematest jõgedest, ojadest ja allikatest kandub Surnumerre soolasid, peamiselt magneesium-, naatrium- ja kaltsiumkloriidi. Arvestuste kohaselt kannab ainuüksi Jordani jõgi siia igal aastal 850 000 tonni soola. Kuna Surnumeri asub nii madalal, ei saa vesi siit minema voolata, seega on ainus võimalus aurustumine. Kuumal suvepäeval aurustub umbes seitse miljonit tonni vett, millega saab selgitada seda, miks järve veemaht ei suurene. Vesi küll aurustub, kuid soolad ja mineraalid jäävad. Seetõttu ongi see kõige soolasem järv maailmas, mille soolsus on umbes 30 protsenti (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013). 5 Keskkonnaprobleemid Nii Iisrael, Jordaania kui ka palestiinlased plaanivad praegu Surnumere ümbruses mitmesugust majandustegevust. Kavas on rajada suuri hotelle, rahvusvahelisi kiirteid, tööstusehitisi ja veefiltreerimisjaamu. Surnumere-äärsete hotellitubade arvu tahetakse
Sajandeid on inimesed teadnud, et vee aurustumisega kaasneb jahutusefekt. Teadmata küll asja olemust ja teoreetilist sisu, tundsid inimesed, et see keha osa, mis on märjaks saanud ja hakkab kuivama õhus, tundub külmana. Teada on, et Egiptuses vähemalt 2 sajandil kasutati, aurustumisega jahutati veeanumaid, kirjanduses on andmeid, et muistse Indias rakendati aurustumisega jää tegemist. Robert Boyle (1627-1961), inglise keemik- füüsik, uuris gaaside paisumist tegi kindlaks, et vesi aurustub vaakumis. Esimesed katsed toota külma mehaaniliselt oli just kasutada vee aurustumise (faasimuundumise soojust) jahtumise efekti. Leidsin, et Ibrahim Dincer raamatus, et 1755. aastal Šoti füüsik William Cullen suutis luua piisavalt madala temperatuuri, et toota jääd. Selleks ehitas ta seadme, vaakumpumbaga veeanuma. Aurustis külmaaine aurustub ja seob ümbritsevast keskkonnast soojust. Loomuliku õhuringlusega aurusteid kasutatakse külmkamb- rites ja -ladudes
510mln km Maailmas olevat vee ja jää koguhulka hinnatakse ca 1,45·109 km3veekogude pindala 2Xsuurem, kui maismaa 7. Kui suur on maakoores oleva vee maht? Maakoores oleva vee maht on umbes 6·10 7 km3 8. Milline osa üldisest veehulgast osaleb aastases veeringluses? tehtud arvestuste alusel võtab iga-aastasest veeringest osa vaid 0,03-0,04% maakeral olevast veehulgast. 9. Milline on suur ja milline väike veeringe? suure veeringe puhul vesi aurustub ookeanidel ja kantakse tuultega mandritele, väikeses veeringes mandritel aurustunud vesi langeb mandritel uuesti maha või ookeanidel ja meredel aurunud vesi langeb maha uuesti merre. 10. Mida endast kujutab transpiratsioon? Taimede füsioloogilist protsessi, mis on seotud kudede kasvuga ja seisneb selles, et taimed juurtega hangitud veest peavad kinni ainult väikese osa ja mineraalained ning ülejäänu aurustub lehtede või okaste kaudu, nimetatakse transpiratsiooniks. 11
kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaas-tahke-härmatumine; tahke- gaas-sublimatsioon. II liiki: muud oleku muutused
Küllastunud aur-olukord, kus ajaühikus aurunud ja kondenseerunud molekulide arv on ühesugune, protsessid toimuvad ühesuguse kiirusega. Küllastunud auru rõhk- rõhk, millel vedelik antud temp-l aurustub, see tähendab hakkab keema. rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temp-st. temp tõustes küllastunud auru rõhk suureneb, samuti suureneb kül auru tihedus,vedelik mille aur kinnises ruumis selle vedeliku kohal on, aga käitub vastupidiselt, paisumise tõttu väheneb vedeliku tihedus, mingil kindlal vedelikule omasel t´-l saavad need tihedused võrdseteks, sellest hetkest kaob vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib
Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõisteid
Asteroid Tahke ümber Päikese tiirlev ebakorrapärase kujuga madala temperatuuriga keha. Tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Mõndasi suuremaid asteroidi moodi kehi nim väikeplaneetideks. Pluuto kuulub 2006. aastast alates väikeplaneetide nimekirja. Komeet Tahkest ja gaasilisest ainest koosnev keha. Liikumistrajektoor ulatub Päikesesüsteemist väljapoole, kuid on ovaalse kujuga. Aeg-ajalt satub Päikese lähedusse. Tähe läheduses gaas keha pinnalt aurustub ning muudab komeedi silmaga nähtavaks nn sabatäheks. Meteoor Tahke suure tihedusega ja ebakorrapärase kujuga keha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt või teistest tähesüsteemidest. Liikumistrajektoor on põhjustatud suure massiga kehade tõmbejõust ja taevakeha enda impulsist. Maa atmosfääri sisenedes nimetatakse taevakeha meteoriidiks. Merkuur on hall või kollakas ning paljude kraatritega. Veenus on kollane udupall. Marss on punane ning tal on ,,mütsikesed" üleva ja all
Süsinik Süsiniku ehitus, allotroopia Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Süsiniku valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine Süsiniku 8 allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) sageli ...
torudega otse turbiini ning pärast kondenseerimist tagasi maasse. Esimest korda kasutati 1904. aastal Itaalias. Kasutatakse seni USAs Geysers'i elektrijaamas, mis on kõige suurem geotermiline elektrijaam. Kuiva auru jaam The Geysers( California) PURSKE AURU JAAM(FLASH STEAM POWER PLANT) Neid on tänapäeval kõige rohkem. Enamus Islandi elektrijaamadest. Kuum vesi tõuseb ise separaatoritesse, mis on madala rõhuga, kus osa kuumast veest aurustub ja purskab turbiinid käima. Ülejäänu juhitakse maapõue tagasi, et see seal uuesti kuumeneks ja alustaks uut töötsüklit. Kasutavad geotermilist vett, mille temp. on üle 182 ºC. https://www.youtube.com/watch? Hellisheidi geotermiline jaam. 30 kaevu, 2 3 km sügavusel. (Island) BINAARSE RINGLUSEGA JAAM (BINARY CYCLE POWER PLANT) Kõige uuemad ja neid ehitatakse juurde kõige rohkem. Soe geotermaalne vesi lastakse läbi teise
metüülbenseen *värvitu vedelik liimides, küünelakkide *iseloomuliku aromaatse küünelakieemaldajates C7H8 või C6H5CH3 lõhnaga *ei tohi sisse hingata *segunedes õhuga aurustub Füsioloogilised ained *tihedus enam-vähem *maavitsaliste suguko võrdväärne veega taimedest (enim tubak Nikotiin *sulamist° -79 °C vähesemal määral kart C10H14N2 *keemist° 247 °C baklažaani ja paprika
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta.
Saab analüüsida - lenduvad aineid, väikseid polaarseid ja mittepolaarseid ühendeid, termiliselt stabiilseid aineid ja aineid mille konts on kuni 1 ppg. 16. Lahutamise mehhanism GK-s Adsorbent-gaas süsteem: analüüt adsorbeerub ja desorbeerub tahke faasi ja gaasifaasi vahel. Vedelik-gaas süsteem: analüüt jaotub viskoosse vedela faasi ja gaasifaasi vahel. 17. Gaasikromatograafi ehitus (koos lühikirjeldusega) Proov sisestatakse süstides aurutisse, kus see aurustub ja seejärel juhitakse teatud osa kandegaasi abil (mobiilne faas) läbi lahutuskolonni. Proovi erinevad komponendid lahutuvad vastavalt nende jaotuskoefitsentidele statsionaarse ja mobiilse faasi vahel. Ainete tsoonid jõuavad detektorisse, kus mõõdetakse mingi füüsikaliskeemline parameeter ja saadakse signaal => signaal võimendatakse ja andmetöötluse süsteem genereerib kromatogrammi (koosneb nulljoonest ja piikidest) 18
hapnikku ,et W ei saaks oksüdeeruda) Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma ning valgust kiirgama. W-juht ei ole ühtlane hakkab kõrgemaltel temp-idel kiiremini oxydeeruma. Kitsamates kohtades suureneb voolu tihedus (J=I/S), millega koos tõuseb ka kitsama juhtmelõigu temp. Kui W on kõik ära aurustunud, juht katkeb ja lamp kustub ära Keemiline transportatsioon: Kõrgetel temp.-del Wolfram (W) aurustub ning liigub tänu diffusioonile eemale. Madlalamatel temp-del (klaaspinna lähedal) reageerib W Joodiga (I) Kõrgematel temp.-del liigub reaktsiooni tasakaal W-jodiidi lagunemise poole kuumemates kohtades laguneb WI-ühend ning W sadeneb peenematele hõõgniidi kohtadele tulemuseks võimaldab see tõsta hõõgniidi temp.-i hõõglambi kasutegur suureneb ~10% Luminesents "külm kiirgus" Luminofoorid valgust (kiirgust) kiirgavad kehad (klaaskeha sisepinnal)
vanuse umbes 6000 aastat. Tavaliselt jaotatakse meteoriidikraatrid löögi- ja plahvatuskraatriteks. Esimesed tekivad suhteliselt aeglaselt (0,5-3 km/s) langevate suurte meteoriitide löökidest. Sellise kiiruse puhul puruneb meteoriit vastu maad põrgates ning kildude laialipaiskumine tekitab koos lööklainega kraatri. Plahvatuskraatrid tekivad suuremate kiiruste puhul, siis, kui meteoriidi kineetiline energia on nii suur, et meteoriit aurustub põrkel osaliselt või täielikult. Tekkinud gaaside paisumine väljendub võimsa plahvatusena. Just Ilumetsa kraatrid viisid Ago Aaloe aga arvamusele, et otstarbekas oleks ka kolmanda, vahepealse rühma eristamine, mis sai talt löögi-plahvatuskraatri nime. Selle puhul jäi tsentraalseks plahvatuseks energiat vajaka ja meteoriit aurustus ühtlaselt kogu pinnases liikumise ajal. Plahvatusproduktid kandusid kilomeetrite kaugusele ja neid saab nüüd koguda lähedalasuva Meenikunno
mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, see põhjustab müristamise. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 km võrdub 3 sekundit). Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Äikesenoolest tabatud elusolendil on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda. Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng, vaid surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib
Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest,vähemalt määral on süsinikku,hapnikku ja teisi kergemaid elemente.Nad liiguvad kõik võimalikel tasanditel ja erinevates suundades. Meteooor Meteoore võime näha pea igal öösel, kui ons elge taevas."langevate tähtede" sagedus on 3-5 ühe tunni jooksul.Helendus tekib siis , kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri,kus ta kuumenedes aurustub vi ära põleb.Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälge heleduse järgi, tavaliselt on see vaid murdosa grammist.Meteoriit on siis, kui nendest kehadest on piisavalt suur,et mitte atmosfääris täielikult aurustuda.Et ,,taevakivist" saaks meteoriit,peab ta kõigepealt maale jõudma ja siis üles leitama.Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav
sisu neljaks eoseks. Sellise eoskotina elab pärmseen ebasoodsad tingimused üle. Soodsates tingimustes areneb igast eosest pärmrakk. 8. Pärm on kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass. Seda kasutatakse toiduainetetööstuses. Pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad. Seejuures tekib süsihappegaas ja alkohol. Süsihappegaasi eraldumine muudab taigna kobedaks. Alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisele. 9. Pärmtaigen kerkib hästi, sest pärmseente elutegevuse tõttu moodustub taignas palju süsihappegaasi mullikesi. 10. Söögiseened sisaldavad kõige enam vett. Eestis kasvab umbes 400 liiki seeni, mis on kupatatult või värskelt söödavad. Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. 11. Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega,
· Keemiline sümbol - Br · VII rühma element · Mittemetall · Järjenumber 35 · Aatommass 79,904 · Elektronvalem: Br +35|1s2, 2s2, 2p6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p5 · Elektronskeem : Br +35 |2)8)18)7 · Esineb kahe stabiilse isotoobina (79Br ja 81Br) Füüsikalised omadused · Punakas pruun vedelik · Mürgine · Terava ärritava lõhnaga · Sööbiva toimega · Keemis temperatuur: 58.8 °C · Sulamis temperatuur: -7,2 °C · Tihedus: 3,1 g/cm3 · Toatemperatuuril aurustub kiiresti (aurud oranzpruunid) Keemilised omadused · Halogeen · On vähem aktiivsem kloorist · Reageerib kõikide metallidega peale plaatina · Reageerib paljude mittemetallidega · Tugev oksüdeerija · Vähese vees lahustuvusega Kasutamine · 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) · Värvainete tootmine · Juuksehooldusvahendid · Pisargaas · Tulekustutus vahendina · Ravimid · Plastide tulekindluse suurendamiseks
• Vanimad mullad on rohtlares, mandrite siseosades (vanimad Afrikas) Killma mõju • Sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veerežiimi ja mullaprotsesse • Taimkattetüüo ja kõduainete hulk • Mullaelustik (kõdundajad, lagundajad) Mullaprotsessid • HUMIIDNE - sajab rohkem kui aurustuda jõuab (muldade läbipesemine, toitained uhutakse sügavametesse kihtidesse; ekvatoriaalsed vihmametsad) • TASAKAALUSTATUD - sajab sama palju kui arustub • ARIIDNE - aurustub rohkem kui sajab (mulla sees olev vesi hakkab aurustuma; mullad soolduvad) Kliima mõju • KAMARDUMINE - sajab ja arustub võrdselt (tasakaalustatud); kõige viljakamad ja tüsedamad mullad • SOOLDUMINE - sajab vähe ja aurusutub palju • SOOSTUMINE - õlekaalus on sademed, põhjavee tase on kõrge; toimub turvastumine • LEETUMINE - muladede läbi pesemine; toitained sügavametsee kihtidesse Biosfääri mõju • TAIMKATE - orgaanilise kõduaine hulk, ainerige kiirus
1) Kirjelda vee ringet maal. Sademed toidavad jõgesid ja järvi. Osa sademeveest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Lõpuks jõuab kogu vesi ookeani, mille pinnalt see päikesekiirguse mõjul aurustub ja kõrgel õhus uuesti pilvedeks muutub. 2) Järjesta ookeanid pindala järgi. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri, Põhja-Jäämeri 3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp
Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset
kasutatav ehitusplaat. tugevus ja jäikus alaneb niiskudes Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides; ei soovitata Kipsplaati ei soovitata kasutada kohtades, kus keskkonna saunaruumides ega külmkambrite sisepiiretel temperatuur pikema aja vältel ületab +45°C, kuna kipskivi Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos koostises olev keemiliselt seotud vesi vähehaaval aurustub heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse alandades kipskivi tugevust kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes Kipsplaadi põlevaks osaks on pinnakiht. Tulekahjus kartong Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse söestub, kuid ei põle, kuna kartongi ja kipskivi vahel puudub ruumides, kus eeldatakse rangemaid nõudmisi plaadi õhk. Kipsplaat püsib tulekahjus kuni temperatuuri tõustes
Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi merepinnalt ning langeb ka sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi
kõõma. Sarvkiht on kappelise reaktsiooniga (pH=5). See on põhjustatud karboksüülhappest, mis on tõenäoliselt oksüdatsioonil tekkivad laugusaadused. Rohkem varjatud kohtades kaenla all, varvaste vahel võin pH olla kuni 7. 1.2Nahaniiskus Hoolimata sellest, et vesi liigub pidevalt läbi naha, püsib naha niiskus ikka ühesugusena (60%). Seda rehuleerib vere, rakkudevahelise vedeliku ja rakkude sisemuse tasakaal. Inimese nahast aurustub ööpäevas kuni 200 ml vett higina. Naha kaudu ei saa organism väliskeskkonnast peaaegu üldse vett juurde. Näiteks ujumise või vanniskäimise ajal tungib nahka kuni 50 ml vett, kuid see aurustub sealt 10 kuni 15 minuti jooksul. Sellepärast on väga oluline, et nahk püsiks niiskena. Sarvkihis on üle 20% vees lahustuvaid aineid aminohapped, karboksüülhapped, suhkrud. Need aitavad vett siduda, kuid võivad ka ise eralduda ning nahk muutub siis liiga kuivaks. Järjest kuivemaks
Tuli ja vesi 1) a) Toiduõli ja vesi ei segune ning toiduõli kui väiksema tihedusega vedelik tõuseb pinnale. Kuna vesi ei takista hapniku juurdepääsu toiduõlile, põleb see edasi. Kõrge temperatuuri tõttu vesi aurustub ja paiskab põleva toiduõli laiali. b) Põlev magneesium reageerib veega (täpsemalt veeauruga, mis tulekoldes moodustub) järgmise reaktsioonivõrrandi järgi: Mg + H2O = MgO + H2 Selle reaktsiooni käigus eraldub soojust ja vesinik võib õhus süttida ning põhjustada plahvatuse. 2) Eeldame, et moodustuv gaas A on lihtne ühend. Olgu tundmatu elemendi molaarmass M, siis saame n mooli H aatomit sisaldava lihtsa binaarse ühendi ühe mooli kohta kirjutada võrrandi:
Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt vilkudeks) tekib argilliit. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on ümberkristalliseerunud, saab argilliidist moondekivim kilt. Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus. Kuivamine kestab kuni peaaegu kogu savimassis olev vesi on aurustunud. Kuivamisega vähenevad savi mass (kuni kolmandiku võrra) ja savikeha mõõtmed (kuni kümnendiku võrra). Savist ja õlgedest tellised kuivamas Savi kuivamist mõjutavad tegurid Savi kuivamise kiirust mõjutavad: · savikeha ümbritseva õhu niiskus mida väiksem on õhuniiskus, seda kiiremini toimub kuivamine.
9. Kuidas kasutatakse pärmseeni? See on asendamatu Toiduainete tööstuses kus seda kasutatakse pagaritoodete valmistamisel ,õlle pruulimisel ja veini kääritamisel. Söödapärmi ja ravimite valmistamisel . On katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel. 10.miks kergitab pärm taigent? Pagaripärmina tuntud pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad .Seejuures tekovad südihappegaas ja alkohol.eralduv südihappegaas muudab taigna kobedaks .alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisel. 10. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 11. Too näiteid kevad, suve, sügis, taliseentest. Kevad :harilik karikseen , kevadvõluheinik,kurrel, Suve: Sügis: Talve: 12. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 13. Mürgised:tavahelik, kärbseseen , Kupatatult:männiriisikas,kevadkogrits
brändi või rumm ning süüdatakse see põlema. Lenduv alkohol põleb efektse oranzikas-sinise leegiga ära ning alles jääb joogi meeldiv aroom. Kasutada saab vaid jooke, millel on kõrge alkoholi sisaldus. Kõige soovitavam on kasutada 40o alkoholi. Kangemad on liiga kergestisüttivad ning põlevad plahvatuslikult suure leegiga ning on seetõttu ohtlikud. Alkoholi tuleks enne toidule valamist ja süütamist soojendada, kuid temperatuur peab jääma alla 78oC sest muidu alkohol aurustub ning ei ole, mida süüdata. Peale pannile valamist tuleb see kiirelt süüdata, et alkohol ei jõuaks toidu sisse imenduda, sest see muudab maitse ebameeldivaks. Süüdata tuleks panni kohal lenduvad aurud, mitte jook ise. Serveeritakse kohe kui leegid on kustunud. 2. Flambeerimisel toimuvad muutused toidus Lihtsalt toidu põlema süütamine ei ole sama, mis flambeerimine. Toidu keemiline koostis muutub kui see alkoholiga põlema süüdata. Alkohol keeb 78oC , vesi keeb 100oC ning suhkur
Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega. - Vereülekandel viirustega. - Protseduurid nakatunud vahenditega. Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu Mikroorganism aurustub aerosoolseteks osadeks, mida väiksemad on osakesed, seda kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt Linadelt satuvad kuivanud eksudaat, sekreet, inimese naha sarvkestaosakesed tolmuga hingamisteedesse. Nakatumise teed (3) Kontaktülekanne 1. Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel,
sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale, ja tekivad solontsakid. Nii soolduvadki kõrbete mullad. Lisaks eelnevale, võib toimuda ka sekundaarne sooldumine, st et kui muldi niisutatakse korrapäratult. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. 7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8.Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? Vastus. Kuna need asuvad piirkondades(nt. troopilised vihmametsad), kus mullateke on kestnud kõige kauem. 9.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Vastus
Kasutegur ligi 60% Külmik Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Termodünaamika 2. seaduse sõnul ei toimi see protsess iseeneslikult, vaid väliste jõudude töö toimel Külmiku tsükkel kulgeb vastupidiselt sisepõlemismootori ja turbiini omaga Külmiku tööpõhimõte Kompressor surub gaasi vedelikus kokku Vedelik pressitakse läbi düüsi Vedelik aurustub, tekkinud gaas paisub ja võtab jahutatavalt kehalt külmakambris soojushulga Gaas surutakse uuesti kompressori- ga kokku, et temperatuur ületaks keskkonna temperatuuri Soojenemine toimub väljaspool kambrit asuvas radiaatoris, kust soojushulk läheb toaõhku
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
