Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"aurumine" - 501 õppematerjali

aurumine – Vedelikus on osakesed pidevas soojusliikumises, sellest tingituna on kõigil osakestel kineetiline energia, mis pole kõigil ühesugune. Need osakesed, mille kineetiline energia on keskmisest energiast suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda.
thumbnail
2
rtf

Muldade iseloomustused jm

stepialadel (tornaadod, suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan). Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu. Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk. Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus. Mulla kaitse eeldab olulisi agrotehnilisi võtteid. Tähtis ülesanne: Tee ettepanekuid, kuidas saaks muldi kaitsta kõikide eeltoodud degradeerumisfaktorite eest....

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju. Viljastumine kas vees või vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Sonora kõrb

Tuule tegevuse tõttu esineb rohkesti luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust. Liikuvad liivad takistavad taimede kasvamist. Kliima Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Mõnel aastaajal ei saa maapind üldse niiskust. Vahel sajab nn. kuiva vihma, mis tähendab, et sademed auravad õhus, jõudmata maapinnani...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimene

Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond-...

Bioloogia
63 allalaadimist
thumbnail
114
ppt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

· Reeglina on küsimused vasakpoolsel väljal ja vastused tuleb kirjutada parempoolsele väljale, kui ei ole osutatud teisiti. · Test on arvestatud, kui saadud punktide arv on vähemalt 51%. Hindamine · Iga õige vastus annab ühe [1] punkti. Kui väljal on rohkem kui üks küsimus, siis on õigete vastuste eest saadavate punktide arv märgitud küsimuse järjekorranumbri järele nurksulgudes. · Hinded - õigeid vastuseid: · 91-100% - suurepärane (5; A); · 81- 90% - väga hea (4; B) · 71- 80% - hea (3; C) · 61-70% - rahuldav (2; D) · 51 - 60 % - kasin (1; E) · 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud). 1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht teisele väljale vastava selgituse järele · (a) ökoloogia; · (b) inimese ökoloogia...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
189 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Loeng Eesti vooluveekogud

·Voolukiiruses on vesikondade vahel suured erinevused. Mõõduka kiirusega on vesi Liivi lahe, Saaremaa ja Peipsi-Võrtsjärve vesikonnas. Teistes vesikondades on reeglina vool aeglasem. Väinamere vesikonnas on kõige aeglasemalt voolavad veed (Kasari). ·Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurumise vahest. Eestis sademeid sõltuvalt piirkonnast ca 650- 800 mm. Aurumine on kogu territooriumilt aga ühtlane 450-470 mm aastas. ·Suvise veetemperatuuri järgi jaotuvad jõed: Külmad Jahedad Parajad Soojad <13 °C 13,1-17 °C 17,1-21°C >21°C 12% 44% 34,20% 9,80% * Vee temp on mõjutatud voolukiirusest ja see on olulisem kui järvede puhul. ·Soojaveeliste jõelõikude osatähtsus on suurim Väinamere vesikonnas Jõgede toitelisust hinnatakse peamiselt kolme näitaja alusel: N, P ja lahustunud orgaaniline aine...

Hüdroloogia
30 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Veestik - Peipsi järv

november.1964) 31,76 meetrini (12.mai.1924), järve ekstreempindalaks on arvutatud vastavalt 3474 ja 4328km². Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal .On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas.Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid .Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

8.kaltsifikatsioon- aladel, kus sademete hulk on suurem/võrdne aurumisega, Ca koguneb sisseuhtehorisont, kujunevad mustmullad(parasvöötme rohtlates), tume värvus orgaanilistest ja Ca-ühenditest. 9.sooldumine- aladel, kus muld sis rohkelt vees lahustuvaid soolasid(lähtekivim või põhjavesi on suure soolasis), kuivas kliimas, kus aurumine intensiivne, mulla läbiuhtumist eriti ei toimu. Solontsakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah. soolad(koguneb kihina maapinnale), esineb peam (pool)kõrbetes, kujuneb sooli sisaldavad ja soolalembeste taimedega ala. 10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl....

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

2. kontrolltöö küsimused ja vastused

Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tunneme naha jahtumise järgi, mida suurem on naha ja nahapinna juures oleva õhukihi temperatuuride erinevus, seda jahedam õhk tundub. Tuulise ilmaga viiakse õhukiht nahalt minema. Vaikse ilmaga jääb see kiht naha juurde 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine , konvektsioon 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Päikesekiirgus, nähtav valgus, infrapuna valgus, soojuskiirgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? Päike paistab peale, soojeneb, temp suureneb, osakesed hakkavad kiiremini liikuma, aineosakesed võnkuma, kujutame valgust osakeste voona ­ kvantide, või footonitena, footonid põrkudes ainega annavad oma energia aineosakestele, ise kaovad ära ­ neelduvad...

Füüsika loodus- ja...
98 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Pärm

Ahju asetatava taignatüki temp keskmiselt 30 -32°C, küpsetuskambri temp 220 - 280°C. Soojuse kiirgamisel ahju seintelt ja laelt kandub soojus taignatükile. Taignatükk soojeneb väliskihtidest alates keskkoha poole. Väliskiht soojeneb väga kiiresti. Kui taigen on soojenenud 55 - 60°C, valgud kalgenduvad ning pealispind kattub elastse kiletaolise koorikuga. Temp edasisel tõusmisel 100°C-ni algab tugev vee aurumine taignast ning pealispinnale tekib kõva koorik. Kooriku paksus oleneb sellest, kui palju on küpsetuskambris auru (niiskust). Suur õhusegu suhteline niiskus - aeglasemalt tekki kõva koorik Kuum aur kondenseerub taigna külmal pinnal, niisutab taigna pinda ning osaliselt imendub ka taignasse. Seega esimese 5 minuti jooksul taignatüki kaal suureneb 1,3% oma algkaalust. Temperatuuri tõusmisel aurub taigast niiskust ning toote kaal väheneb...

Toitumisõpetus
53 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Õhu koostis

· Tsüklon- talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 8. Nimeta hüdrosfääri osad! · Siseveed ehk magedad veed: järved, jõed, liustikud, sood, allikad · Maailmameri ehk soolased veed 9. Milles seisneb maailmamere tähtsus? Salvestab soojust ja kannab seda edasi maismaale 10. Merevee omadused ja millest see sõltub? · Temperatuur sõltub sellest, kui kaugel on ekvaator maailmamerest · Soolsus, sõltub sellest kui suur on aurumine 11. Millest sõltub aurumine hüdrosfääris! · Õhuniiskusest · Temperatuurist · Tuulest 12. Iseloomusta globaalset õhuringlust! 13. Kuidas päikesekiirgus jaotub planeedil maa? ÕPETAJA ANTUD LEHT: ÕHUMASSID; FRONDID; TSÜKLONID 14. Kuidas mõjutab ilma soe- ja külmfront?...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfäär - KONSPEKT

Mõjutavad tegurid : 1. Sademed. - osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale - mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maa lähedal 3. Jõgede äravool. - sõltub sademete ja auramise vahekorrast (mida rohkem sajab, seda suurem on äravool)...

Geograafia
308 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Muld, Mulla teke

karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad: tundravöönd-turvastumine, tundra glei-või turvastunud gleimullad okasmetsad-leetmullad, pruunmullad rohtlad-mustmullad, kamardumine kõrbed ja poolkõrbed-sooladerikkadkuivad, liivased ekvatoriaalsed, niiske troopika alad-puna, kollamullad, ferraliitmullad, rauarohked,liigniisked...

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eritamine, Vananemine

Termoregulatsioon. Inimestel on higinäärmed. Meie nahk suudab toota melaniini-tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Normaaltemperatuur on 37. Higistamine kui termoregulatsioon on loomade evilutsioonis uus, primaatide seas samuti. Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine nahale ja siis selle aurumine , ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle. Higinäärmete roll peopesadel on tähtis niisutamise pärast, et sarvkiht ei muutuks kõvaks ja nii puutetundlikust ei kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil....

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Keemilised nähtused ­ ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp. Tõusmine on füüsikaline- ja rauatagi tekkimine keemikaline nähtus) ja koogi küpsetamine(vee aurumine füüsikaline- aga taina kerkimine keemiline nähtus). Keemilise reaktsiooni tunnused: *Valgusefekt Reaktsioonide kulgemise tingimused: *Soojuse eraldumine *Kuumutamine *Värvuse muutus *Süütamine *Iseloomulik lõhn *Valgustamine *Gaasi eraldumine *Elektrivoolu läbijuhtimine *Sademe teke...

Üldkeemia
108 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Soojusnähtused saunas

Soojusnähtused saunas 9.kl Tänane teema: Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak ssis ka sealKuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Esiteks sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule....

Füüsika
62 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Norra referaat

Kõik see aga saastab loodust, tehaste suits, nafta osakesed jm. See on Norrale kõva pähkel. Siiski on ta üks juhtivamaid riike CO2 vähendamiseks tehtavate jõupingutuste osas. Kuna kliima on küllaltki pehme ja ühtlane, siis suuri ilmastikukatastroofe ei ole. Veestik Norra riigivarud on küllaltki head, kuna sademeid on piisavalt ja aurumine on väike. Ning lisa tuleb juurde liustike sulamisveest. Pikim jõgi Norras on Glomma (604 km), mis saab alguse Rørosi lähedalt Sør-Trøndelagist ja suubub Fredrikstadis Oslo fjordi. Jõe valgala on 42 441 km², millest 422 km² asub Rootsis. Teised suuremad jõed on Tana, Mjsa, Drammen. Jõgede peamised toiteallikad on liustikusulamisveed ja põhjavesi. Suvel ja sügisel mängivad olulist rolli ka sademed...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kordamisküsimuste vastused

Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilo...

Sõltuvuskäitumine
135 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun