3/4ulatuses) ja b-klorofüll (C55H70O6N4Mg, ¼ ulatuses). Päikeseenergia kinnipüüdmist ja energeetilist sidumist nimetatakse fotosünteesi valgusstaadiumiks ja päikeseenergiat mittevajavat CO2 assimilatsiooni pimedusstaadiumiks. Fotosünteesi kiirust piirab enamasti pimedusstaadium. Taimelehele langenud valgusest kasutatakse fotosünteesiks olenevalt valgustingimustest 0,1-2(8)%, metsaökosüsteemi puhul 1-1,5%. 3.2.2. Transpiratsioon Transpiratsioon on füsioloogiline vee aurumine, mis on omakorda vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks puittaime puiduosas ning aitab ühtlasi vältida lehtede ja okaste ülekuumenemist. Vee arumine atmosfääsri toimub lehtede õhulõhede kaudu, mille avanemine ja sulgemine reguleerib transpiratsiooni intensiivsust. Lehtedes ja okastes asub palju väikesi õhulõhesi, mis asuvad enamasti nende alumisel pinnal ja moodustavad 0,5-2% lehe või okka pinnast
Joonis 2. Gobi kõrb. 4. Kõrbete tüübid Gobi kõrb on maailma kõige suurem lössikõrb ja kõrb, mis on lössikõrb, tekib enamasti eelmäestikes lössile ehk ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Taimestik Gobi kõrbes on kõrbete kohta väga lopsakas taimestik nt. magunalised ja liblikõielised. Taimede lehed on seal väikesed, nahkjad või on lehtede asemel astlad, sest Gobi kõrbes on kuiv ja taimed vajavad niiskust ja et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed suudavad säilitada endas niiskust, need on sukulentid. Kolmveerand kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kaguosa on kuiv. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti. Taimede pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes. Joonis 3. Punased taimed Gobi kõrbes
2) Ei ole võimalik valmistada sellist soojusmasinat kus kogu soojendajalt saadud soojushulk muutuks tööks. 14. Molekulaarkineetilise teooria põhiseisukohad ja järeldused. Kehad koosnevad molekulidest, need molekulid mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega ja need molekulid on pidevas liikumises. Molekulide olemasolu ja liikumist tõestab kõige paremini Browni liikumine. Keha temperatuur on võrdeline keha molekulide keskmise kineetilise energiaga. 15. Aurumine, kondenseerumine ja keemine. Aurustumine- Molekulide lahkumine ainest, kõigepealt lahkuvad kiiremad molekulid, sest neil on piisavalt energiat, et ületada molekulide külgetõmbejõudu. Et aurustumine saaks toimuda peab vedelik väliskeskkonnast energiat juurde saama. Kondenseerumine- Molekulide tagasipöördumine aurustumise käigus(SULETUD ANUMAS!) Keemine- Vees on alati teatud hulk lahustunud gaase, kui veetemperatuuri tõsta siis gaaside
on ainult 491m ning suurim sügavus ainult 2635m. Vahemeri on helesinine, ja vägagi läbipaistev kuni 60 m. Nii, et kui Läänemeri oleks sama läbipaistev, siis näeks põhja, sest Läänemere keskmine sügavus on 55m. Vee soolsus. Vahemeres on vesi väga soolane. Umbes 36-37, mõnes kohas ulatub soolsus üle 39 üks selline koht on Küprosest ida pool. Soolsust põhjustab Vahemere eraldus, seetõttu on veepinna temperatuur kõrge ja aurumine suurem kui sademete ja jõgedest voolanud vee hulk. Vee temperatuur ja jääolud. Vahemere eraldatuse tõttu on veepinna temperatuur väga kõrge augustis 22-26°C kohati isegi 30°C, veebruaris põhjaosas 10-12°C idaosas aga 16-17°C. Seetõttu ei jäätu Vahemeri kunagi. Vee liikumine. Vahemeres asub 4 hoovust. Need on Baleaari hoovus, Türreeni hoovus, Joonia ja Levandi hoovus. Rannikud.
Saun kui soe ja niiske ruum on soodne keskkond mikroobide paljunemiseks. Saun on hügieeniline, kui seda puhastatakse tihedalt. Kohad, kus mikroobe kõige rohkem paljuneb on riietusruumi põrand ja pingid, pesuruumi põrand, dusiruumi seinte alumised osad, alumised lavatasapinnad ja piirded. Kui pinnad on määrdunud takistab see kuivamist ning see omakorda hoiab pinna niiskena, mis on soodne mikroobide paljunemiseks. Kuumas saunas ei saa kasutada koristusaineid, kuna aurumine on intensiivne ja mõjub töötajale halvasti, seega puhastatakse sauna siis, kui saun on maha jahtunud. Sauna leiliruumi koristamisel tuleb kõigepealt niisutada lava ja lava taga olev toetumissein, see avab poorid ja mustus tuleb kergemini välja. Järgmisena tuleb kanda pindadele saunadele mõeldud üldpuhastusaine kasutuslahus, seejärel küürida pinnad pesuharja või hõõrukiga. Pinnad tuleb loputada leige veega voolikut kasutades
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
Pindpinevus- vedelike omadus püüda säilitada antud tingimustes võimalikult väiksem pind Märgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Mittemärgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon) Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkestumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Erisoojus- aine koguse ühiku temperatuuri muutmiseks ühe ühiku võrra kulunud või vabanenud
läänetuuled - Läänetuuled on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes 3 HÜDROSFÄÄR 1. Iseloomusta joonise põhjal suurt ja väikest veeringet Väike veeringe on veeringe maailmamere ja atmosfääri vahel, Suures veeringes osalevad taimestik, põhjavesi ja liustikud, on vee ringlemine maailmamere, atmosfääri ja maismaa vahel. (Suur on Väikesest detailsem) 2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist? Õhuemperatuur, mida suurem on t seda suurem on aurumine, Õhuniiskus, mida suurem niiskus seda aeglasem aurumine, Tuule kiirus, aeglasema tuulekiirusega on kiirem aurumine, Taimestik, Pinnase omadused, 3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, infiltratsioon tõuseb kuniks on veega küllastunud, Saju intensiivsus, tugeva saju korral voolab suurem osa vihmaveest veekogudesse, Kivimite poorsus, mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem infiltratsioon, Taimkatte olemasolu, taimkate aeglustab infiltratsiooni,
atmosfääris fotosünteesi intensiivsust, suureneb noore metsa ja üldse taimede juurdekasv. Jällegi sünnib rohkem taimtoidulisi loomi ja sellest tulenevalt paljunevad ka kiskjad. Kliima soojenemise tõttu nihkuvad kliimavöötmed ja taimkatte piir põhja poole, mis võimaldab seal kasvatada lõunapoolseid põllumajanduskultuure, nagu tatart, maisi jne. KeskEuroopas on oodata talviti rohkem lund ja uputusi. Suviti, temperatuuri kasvades, suureneb aurumine pinnase veevarud kahanevad. Taimedel tekib veestress, mis viib taimestiku liigilise koostise muutumisele. Veelembelised kuused asenduvad mändidega, mis suudavad ka kuivades oludes vett hankida ja elada. Maakera keskmise õhutemperatuuri kasvu tulemusena laienevad kõrbealad, sulavad osaliselt liustikud ja maailmamere tase tõuseb 4060 sentimeetrit. Vesi ujutab üle laialdased maismaa piirkonnad. Kliimamuutused mõjuvad inimese tervisele
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi)
stepialadel (tornaadod, suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan). Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu. Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk. Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus. Mulla kaitse eeldab olulisi agrotehnilisi võtteid. Tähtis ülesanne: Tee ettepanekuid, kuidas saaks muldi kaitsta kõikide eeltoodud degradeerumisfaktorite eest.
Soostumine-mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja horisontide gleistumine. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullal toimub protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine-mullatekkeprotsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine väike, sisaldavad mullad rohkelt soolasid. 13.Mullatekke tingimused ja -protsessid. Tundras-madal temperatuur, maapinna külmumine ja igikeltsa teke. Muld on liigniiske. Mullateke on aeglane.Vähene taimestik.Toimub gleistumine. Turvastumine. Okasmetsas-toimib läbiuhteline veereziim.Keerulise ehitusega mullad.Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev. Koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont
KORDAMINE 1. Millest koosnevad siseveed? Põhja- ja pinnaveest. 2. Mis on põhjavesi? Maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel, kivimite ja setete poorides ning lõhedes. 3. Mis on pinnavesi? Selle moodustuvad alatised veekogud (järv, tiik, jõgi, oja, jne) ja ajutised veekogud (karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodust...
ja maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1. PERIFEERSED äravoolualad – jõgedevesi jõuab maailmamere nt. kõik Eesti jõed, enamus maailma suurimad jõed. 2. Sise-äravoolualad – vesi voolab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise vooluga jõed -vadid. VEEREŽIIM
Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. ELUPAIK JA ELUVIIS Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses.Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. KUUMATALUVUS Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. TOITUMINE Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest
e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähese teimkattega rohelised alad. · Kõrbes on soolajärved, mis tekivad kui aurumine ületab sademete hulga. TÜÜBID · Savikõrb iseloomustab savikas ja tihe muld ja muutlik veereziim.kevadel võivad pindmised kihid olla liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud.suvel aurab vesi ära. Kuivamise tagajärjel moodustub koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks.savi kõrbed esinevad kõrbevööndi põhjaosas nt.aarali mere ja balkasi järve vahel .savikõrbes on maapind soolakas ning võib suviti praguneda .
Tagajärjed oleksid vägagi tõsised. Kolmandik Egiptuse kalade väljapüügist tuleb laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa mageveekaladest oleks ohus. Väärtuslik põllumajandusmaa häviks suures osas. Alexandria and Port Said jääksid vee alla. Puhketurism saaks hävitava löögi. Põhjavesi muutuks soolaseks. Globaalse soojenemise tagajärjel võib tekkida magevee puudus. Muutused jõgede vooluhulgas mõjutavad veekasutuse võimalusi, suurenev aurumine vähendab veevarusid, alaneb põhjavee tase, põldude niisutamine suurendab soolsust jne. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Paljud puuliigid võivad kaduda, kuna kohanevad kliimatingimustega väga aeglaselt. Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas
on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.) (20%). 15. Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? Kui organism satub sooja keskkonda on vaja kehatemeratuuri langetada- naha veresoonte
põhja ja sulab. Mandriline maakoor on vanem ja paksem , niiet ta surub selle ookeanilise vahevöösse ka ja kui mandriline ja mandriline põrkuvad, siis nad kihistuvad üksteise peale, selles kohas on siis maakoor eriti paks. 2) Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. Parasvöötme okasmets: väheviljakas, sademete hulk ületab aurumist, mille tagajärjel toitained uhutakse mullas sügavale. Õhuke huumuskiht. Kõrbes on tugev aurumine ja vähe sademeid, ka põhjavesi filtreerub pinnale ja aurab sealt siis, et kõrb on vastupidiselt parasvöötmele , kus on muld üle uhutud nii kuiv ja kui see põhjavesi ka ära aurustub, siis jääb sinna maha sool ja seda nähtust kutsutakse sooldumiseks. Niiet need on vastandlikud protsessid. 3)Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekivad ? Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast
Kogu veestikust maakeral moodustab: Soolane vesi 97,2% Mage vesi 2,8% 7. Joonista suur ja väike veeringe 2p PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 4 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima 8. Osa vett on maakeral aurustunud olekus. Millest see sõltub? Kus on aurumine kõige suurem/väikseim? 1p Maakeral tervikuna aurub atmosfääri niisama palju vett, kui sademetena Maale tagasi jõuab. Maakohiti see nii ei ole. Ookeanidel ületab aurumine sademeid, maismaale sajab aga rohkem kui aurub. Suurem osa ookeanidelt aurunud veest sajab sinna tagasi. 9. Millised on hoovuste tekkepõhjused? 1p
keemil murenemise tagajärjel, ülemises osas tekib punakas Fe- ja Al- üh rikastunud kiht, tekivad ferraliitmullad- kiire org aine lag ja mineraliseerumine. 8.kaltsifikatsioon- aladel, kus sademete hulk on suurem/võrdne aurumisega, Ca koguneb sisseuhtehorisont, kujunevad mustmullad(parasvöötme rohtlates), tume värvus orgaanilistest ja Ca-ühenditest. 9.sooldumine- aladel, kus muld sis rohkelt vees lahustuvaid soolasid(lähtekivim või põhjavesi on suure soolasis), kuivas kliimas, kus aurumine intensiivne, mulla läbiuhtumist eriti ei toimu. Solontsakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah. soolad(koguneb kihina maapinnale), esineb peam (pool)kõrbetes, kujuneb sooli sisaldavad ja soolalembeste taimedega ala. 10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl.
ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma? soodustab vee liikumist juurtest varde ja sealt lehtedesse kaitseb ülekuumenemise eest vesi mullast
Kõrbestumine Referaat Koostas: Markkus Pulk Klass: 8.A Tallinn 2010 Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kuivad alad moodustavad suure osa maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka
veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. BIOSFÄÄR: Maa sfäär, kus elavad organismid. Atmosfäär <=> Hüdrosfäär | sademed, aurumine Atmosfäär <=> Litosfäär | vulkaanipursked (õhku CO jne) Atmosfäär <=> Biosfäär | hapnik, süsihappegaas Litosfäär <=> Pedosfäär | kivimite murenemine, mineraalained Litosfäär <=> Biosfäär | Settimine, kivistumine Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise
ROHELINE ENERGIA Koostasid: Stina Rebecca Pettai ja Kristina Stradomskaja Mis on ? ... taastuvate energiaallikate baasil toodetud energia. (tavaliselt elektrienergia). 2011. aasta andmetel, oli Eestis ainult ~5000 klienti, kes tarbisid Rohelist Energiat. Peamised rohelise energia tarbijad Tallinnas on SEB pank , Rocca Al Mare kaubanduskeskus ja ka Eesti Energia ise tarbib oma 12 kontoris rohelist energiat. Tarbimine ·Rohelise Energia hind on tavaelektrist kallim ·Kodutarbijate seas levinuimas Kodu 1 paketis on hinnaerinevus 1,16 eurosenti/kWh ehk ligi 12%. · taastuvenergiate kasutamine möödunud 6-7 aasta jooksul kasvanud 60% · moodustades juba 33% maailma elektritarbimisest Päikeseenergia Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1030 kWh elektrit Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Pe...
· õli suurimad vaenlased on valgus, soojus, hapniku vaba juurdepääs Kuivatamine Kuivatamine on toiduainete lihtsamaid ja vanimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Lihtkuivatamine. Kuivatamine võib toimuda erinevatel temperatuuridel. Liiga jahedas kuivatamisel on vee aurumine väga aeglane ja toiduained võivad lõpuks hallitama minna. Liigne kuumus põhjustab küpsemist või kõrbemist. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on vajalik püsivalt kõrge õhutemperatuur ja otsese päikesekiirguse eest varjatud koht (ultraviolettkiirgus lagundab vitamiine ja kutsub esile rasvade rääsumist). Kuivatamine võib toimuda ka küttekehade soojuses (40...75C). Sublimatsioonikuivatus. Kuivatatakse eelnevalt külmutatud toiduaineid
madalamatele. Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindimsed kihid veekogudesse või uute erosioonisetete alla. 23.Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Mullad hävinevad. Põhjusteks kliimategurid (tuuleerosioon) ja inimtegevused (maa vale kasutamisviis). 24.Kuidas mullad soolduvad? Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Palava ja kuiva kliimaga aladel on aurumine intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub seal harva või ei toimu üldse, seetõttu toimub ka sooldumine. 25.Mida mõistetakse mullaväsimuse all? See tähendab seda, et mingit kultuuri või kultuuride rühma on kasvatatud 2 või rohkem aastat samas kohas. Saagikus vähenenud.
tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Erosioon – tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Jõgedel eristatakse põhja –ja küljeerosiooni. Kõrbestumine – protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Mulla tähtsus: mulla abil toodetakse toitu, muld filtreerib sademete vett,
Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo-, hüdro-, lito-, ja biosfääri kaudu. Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemise ja äravoolus. See kõik toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Veeringe liigitus, alamliikide lahti seletus Veeringel on kaks liiki, suur ja väike veeringe. Väike veeringe seisneb selles, et merest aurustub vesi, tekivad pilved ning seal samas mere kohal sajab vesi vihmana alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre. Aurumine on vedela aine gaasilisse ...
7) Mis on poolsaar?Too niteid. Poolsaar on kaugele veekogusse ulatuv maismaa osa. (Kolmest kljest piiratud veega ja neljast kljest maismaaga) Nited : Araabia poolsaar,Apenniini poolsaar 8) Mis on mereveesoolsus?Millest sltub.Selgita Lne-ja Punase mere kujul. Mereveesoolsus on 1000grammis merevees olev soolade hulk grammides. Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli Mereveesoolsus sltub : 1) hendusest ookeaniga 2)Juurde tulevast mageda vee hulgast(jed) 3) Sademete hulk ja vimalik aurumine Lnemeres on soolsus viksem kui Punases meres ,sest hendus ookeaniga on halvem kui Punases meres.Aasta keskmine temperatuur on Punase mere juures suurem seega toimub rohkem aurumist.Sademete hulk on Punases meres viksem (0-100mm) kui Lnemeres (500-600mm).Lnemerre suubub suhteliselt palju jgesi (magevett tuleb juurde), Punasesse merre suubuvate jgede hulk on vike.Soolsus Lnemeres on 7 promilli , Punases meres ligi 40 promilli. hendus ookeaniga on Lnemerel halvem kui Punasel merel ,seega
Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,Kirde- India,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,ravi SUHKRUROOG- piirkond: Kasutus: loomasööt PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine, tagajärg-kemikaalide kandumine vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus. NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade läbipesemine, et pinnale kerkinud soolad läheksid madalamale tagasi. ÜLEVÄETAMINE- saagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks. MÜRKKEMIKAALIDE KASUT- saaagi kvaliteet, kemikaalide kandumine vette, abi:mahepõllumaj, haiguskindlamad sordid, viljavaheldus(ühte kultuuri ei kasv ühel maal kaua)
, mussoon kliima. Üle 2000 mm/a P-Ameerika looderannik, sest möödub soealaskahoovus, mis toob rannikule sooja. L-Ameerika edelarannik, sest tõusvad õhuvoolud. Amazonase madalik, sest asub ekvaatori lähistel, valdavad on madalrõhkkonnad. Alla 100 mm/a pöörijoonte piirkonnas, sest päikest kõige rohkem, valdav on kõrgrohkkond (pilvitu, selge ilm); mandrite sisealadel, sest oodeanide niiskus ei jõua sinna, mäestike tõke; polaaraladel, sest on kõrgrõhkkond, temp. Aastaringselt madal, aurumine väike. Hoovuste teke- triivhoovused- Läänetuulte hoovused- ühes suunas püsivad tuuled; äravooluhoovus- nt Läänemerest-Põhjamerre)- vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale; tihedushoovus- Atlandi ookeanist Vahemerre- erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel; kompensatsioonihoovus- Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani. Tõusu teke- merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul Mõõna teke-
ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma? soodustab vee liikumist juurtest varde ja sealt lehtedesse kaitseb ülekuumenemise eest vesi mullast
Veeringe liilid on ....(4) Sademed ja auramine, jõgede äravool, infiltratsioon,veebilanss 3. Too nhiteid kuidas m6jutab auramist vesi aurustub kiiremini keemistemperatuuril või mida kuumem on seda rohkem kui õhk on veega küllastunud vesi auruda ei saa segab ühtlast aurumist aurumine sõltub palju pinnasest jahedamas piirkonnas kus on allikad toimub aurustumist vähem 4. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel ktilmem ja viiikestel laiustel soojem kui see praegu on . Nimetage kaks peamist tegurit, mille mdjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. 1) ookeani soojuskaod vee aurumisel 2 soojuse juurdevool jõgedest 5
ning jahutades end seal tuule käes. Ultraviolettkiirgus Suures koguses on ultraviolettkiirgus kahjulik kõigile organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Seetõttu puuduvad enamikel taimedel kõrbetes lehed, nende asemel on okkad, kuna viimased säilitavad enese sees vett paremini. Lisaks on lehed väikesed, nahkjad või muundunud astelateks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Putukad kuulevad ultraheli ja näevad ultraviolettkiirgust, orienteeruvad maa magnetismi järgi. Sahara kõrbes elav jooksiksipelgas säilitab bioloogilise aktiivsuse ligikaudu kuni 55 °C juures. Kui teised kõrbesipelgad poevad temperatuuril 3545 °C juba maa alla, siis jooksiksipelgas muutub just siis aktiivseks ning suundub toiduotsingule. 5 Infrapunane kiirgus
kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.) (20%) Millised barjäärid takistavad patogeenide sissetungimist kehasse? Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub:
*Päikese aktiivsus *kokku põrked meteoriidiga *Mandrite ja ookeanide liikumine *vulkaanipursked *gaasiline koostis 4.HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal – õp lk 69 Suur veeringe Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused Temperatuur – mida ekvaatori poole, seda soojem on. Kuid vesi on põhjapooluse ümbruses soojem, kuna seal pole nii palju liustikke, mis annaksid külma vett ning põhja pool on rohkem maismaad. (Maismaa ebaühtlane jaotus) Suur soolsus - Aurumine ületab sademed, pole magedaid jõgesid läheduses, on sisemeri (ookeaniga kontakt puudub, kuid suur aurumine), troopiline kliima Madal soolsus – ekvatoriaalne kliima, sademed ületavad aurumist, palju magedaid jõgesid, Põhja-Jäämeri, sisemeri (kui sademed ületavad aurumise) Hoovuste teke, seaduspärasused ja kuidas kujundavad kliimat Hoovused tekivad püsivate tuulte, vee erineva tiheduse koosmõjul. Külm hoovus on ümbritsevast veest jahedam ja soe hoovus on ümbritsevast veest soojem
ainevahetusreaktsiooni kulgemiseks. Kaitseb rakustruktuure lokaalse ülekuumenemise eest. Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud. Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70%
ainevahetusreaktsiooni kulgemiseks. Kaitseb rakustruktuure lokaalse ülekuumenemise eest. Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud. Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70%
ainevahetusreaktsiooni kulgemiseks. · Kaitseb rakustruktuure lokaalse ülekuumenemise eest. Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda. · Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud. Funktsioonid organismi tasandil: · Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). · Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70%
57. soontaimed taimede hõimkond; taimed, mis omavad juhtkimpe(sooni) 58. spoor eos; eriline paljunemisrakk, taimede levikuks 59. suguline paljunemine tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena 60. sõnajalgtaimed taimede hõimkond, soontaimed 61. taksis organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele 62. tallus taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i 63. toidutaim toiduks kasutatav taim 64. transpiratsioon vee aurumine taimedest 65. tropism taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel 66. tsütoloogia rakke uuriv teadusharu 67. tulnukas tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas) 68. turgor taimekudede siserõhk 69. vegetatiivne paljunemine uus organism pärineb ainult ühest vanemast(pooldumine), nt juurtega(võilill) 70. õisik taimevartel olevate õite kogum 71. õistaimed fotosünteesivate taimede hõimkond(õis ja sellest arenev vili) 72
Üeminekut tahkest saasist vedelasse on aga sulamine.Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur, nimetatakse rekristallisatsiooniks. Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa, kusjuures paari moodustavad teineteisele vastupidised protsessid ( aurumine ja kondenseerumine, sulamine ja tahkestumine jne. ). Igale sellisele siirete paarile vastab kindel siirdesoojuse absoluutväärtus. Kui mingi siirde korral mingi siirde soojus neeldub ( näiteks sulamine ) , siis vastupidise protsessi ( tahkestumine ) korral siirdesoojus vabaneb. Suvalisele faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuti mingi väärtus, mida nimetatakse siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul
Kiiretes jõgedes seda praktiliselt ei tekigi või vähemalt on see tühine. ·Voolukiiruses on vesikondade vahel suured erinevused. Mõõduka kiirusega on vesi Liivi lahe, Saaremaa ja Peipsi-Võrtsjärve vesikonnas. Teistes vesikondades on reeglina vool aeglasem. Väinamere vesikonnas on kõige aeglasemalt voolavad veed (Kasari). ·Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurumise vahest. Eestis sademeid sõltuvalt piirkonnast ca 650- 800 mm. Aurumine on kogu territooriumilt aga ühtlane 450-470 mm aastas. ·Suvise veetemperatuuri järgi jaotuvad jõed: Külmad Jahedad Parajad Soojad <13 °C 13,1-17 °C 17,1-21°C >21°C 12% 44% 34,20% 9,80% * Vee temp on mõjutatud voolukiirusest ja see on olulisem kui järvede puhul. ·Soojaveeliste jõelõikude osatähtsus on suurim Väinamere vesikonnas Jõgede toitelisust hinnatakse peamiselt kolme näitaja alusel: N, P ja lahustunud orgaaniline aine
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
· Molekulaarne tasand: ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. · Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Rakkudes leiduv veerikas tsütoplasma on ainevahetuskeskkonnaks ja tagab ainetesisese transpordi. · Organismi tasand: 1) kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine. 2) vedelike ringlus organismis: loomadel veri ja lümf, taimedel tõusva ja laskuva vooluga juhtkudedes. 3) hüdrauliline süsteem: survestatud vedeli määrab organismi kuju, kindlustab organismi liikuvuse. 4) Kaitse funktsioon: liigesevedelik vähendab liigestevahelist hõõrdumist; pisaravedelik vähendab hõõrdumist, lahjendab ärritit. 5) Viljastumine ja areng: viljastumine toimub vett sisaldavas limaskeskkonnas nin loode areneb samuti vesikeskkonnas.
MERI Maailmaeri 97% Siseveekogud 3% liustikud 75% põhjavesi 24% ülejäänud 1 Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toim...
Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustavad kolm kõige tähtsamat nii öelda rinnet
Põhiteguriks on siiski inimtekkeline saaste. Arutame veel ühte globaalprobleemi-kõrbestumine. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel
Arenenud riikide põllumajandus: - Siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide ja piirangutega. - Riik maksab toetusi - Eksporditoetused Põllumajanduse mõju keskkonnale: - Metsade, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamiseks hävitab looduslikku veereziimi. - Muldade erosioon (vee ja tuule poolt põhjustatud, kõige ulatuslikum troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. - Muldade sooldumine (niisutamine aladel, kus aurumine ületab sademete hulga. Väetiste ja taimekaitsevahendite liigne kasutamine) - Eutrofeerumine veekogude kinnikasvamine. - Joogivesi võib muutuda kõlbmatuks. - Mulla viljakus langeb. KALANDUS - Molluskid - Limused - Vähilised Kalapüük: - Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest (pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning jõgede suudmetes, kus on hulgaliselt toitaineid.
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metsk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
