Soojusnähtused saunas Erinevad soojusnähtused saunas Aurumine Õhu liikumine Soojusjuhtivus Kondenseerumine Aurumine Saunas on aurumist paljudes erinevates kohtades. Palju aurumist on siis, kui kerisele vett visata. Terve ruumi õhk täitub veeauruga. Soojem õhk tõuseb üles poole. Õhk tundub kuumemana. Sellepärast, et: Veeaur juhib paremini soojust kui õhk Õhu liikumine Saunas liigub õhk tihti. Lae all on õhk kuumem, sest soe õhk on kergem ja tõuseb üles poole. All pool on jahedam õhk. Jahe õhk on raskem ja vajub seetõttu alla. Kui
sulamine ja tahkumine- sulamine on tahke aine muutumine vedelaks, tahkumine vedeliku muutumine tahkeks. tahket keha soojendades temp. tõuseb kuni sulamistemp. sulamisprotsessi käigus temp. ei muutu nii kaua, kuni kogu tahke keha on sulanud, tahkumisel toimub vastupidine protsess, eraldub soojust. soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel- Q= +(sulamisel)-(tahkumisel)*lambda*m jääsulamissoojus on 340000 J/kg , tähendab, et 1 kg jää sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk 240000 J. aurumine ja kondenseerumine- aurumine on aine osade lahkumine ümbritsevasse keskkonda, aurumine toimub igal temp., auramine kiirus sõltub temp. aurumise käigus keha temp, lageb. Kondenseerumine tähendab, et aine osad tulevad ümbritsevast keskkonnast ainesse tagasi. kondenseerumise käigus keha soojeneb. soojushulga arvutamine aurustumisel ja kondenseerumisel- Q=Lm L-auramissoojus veeaurustumissoojus on 2300000J/kg, tähendab, et 1 kg vee aurustamiseks
huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Leetmuldade peamise kihi moodustab kõduhorisont. Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.Varise (okkad, oksad, lehed jne.) lagunemisel tekib peamiselt huumusaineist koosnev kõdu. 3.Rohtlate mullad Rohtlad moodustavad loodusvööndi nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Euraasia parasvöötmes nimetatakse neid stepiks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Rohtlas on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Esineb kamardumine - mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomides. 4. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed
· Monokristall - terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem. · Polükristall - keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. · Faas - mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevaelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. · Faasisiire - aine üleminek ühest faasist teise(sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallatsioon) · Siirdesoojus - soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur - temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. · Aur - kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. · Gaas - aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad
soolasid. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Iseloomulik kõrbetele. · Soostumine/turvastumine - liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas toimub orgaanilise aine mittetäielik lagunemine, moodustub turbakiht. Aurumine < sademed, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Iseloomulik tundra ja metsavööndile. · Kamardumine on huumuse ja koos sellega mineraalsete ühendite kuhjumine tasakaalus veereziimiga mulla pindmisesse kihti lopsaka rohttaimestikuga aladel (rohtla) · Leostumine - Vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine mullast
Sulamine toimub iga tahkise jaoks kindlal temperatuuril sulamistemperatuuril (siirdetemperatuur). 2) Aurustumissoojus L () Kui aurav vedelik ei saa väljaspoolt energiat juurde, siis ta jahtub, järelikult auruva vedeliku temperatuuri hoidmiseks jäävana peab talle andma mingi soojushulga. Lihtne on auruva vedeliku temperatuuri hoida jäävana siis, kui vedelik on keema läinud. Keemine on vedeliku intensiivne aurumine kogu ruumala ulatuses, kusjuures vedeliku sees tekivad aurumullid, mis paisuvad ja tõusevad kiiresti pinnale. Keemissoojuseks L nimetatakse aurustumissoojust keemistemperatuuril. Vedelik keeb talle omasel keemistemperatuuril. Keemistemperatuur antud vedeliku korral sõltub välisrõhust (mida kõrgem on välisrõhk, seda kõrgem on keemistemperatuur). Soojushulka, mille peab keemistemperatuuril mingile
Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu iseloomustav näitaja. Praegusel geoloogilisel ajastul võib hüdrosfääri veevaru pidada püsivaks suuruseks, st et veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Veebilanssi elemendid: P=Q+E+S P- sademed, Q – äravool (pinnavee ja põhjavee), E – aurumine, S – veevaru muutus Kui antud aastal P>E, siis +S ja kui vastupidi siis -S. Pika aja jooksul S=0. P=Q+E+W, kus W on juurdevool või väljavool naabervalgaladest, kui valgala piirid ei lange kokku. 4. Maakera veevarud ja veebilanss. Kogu maakera pindala on 510 miljonit km2. Maa pindmikust hõlmab 70,8% maailmameri. Kogu maakera veevaru hinnatakse olevat 1 454 000 tuh. km3.Hüdrosfääri veevaru on 1,4–1,5 miljardit km3, millest ligi 94% on ookeanides ja meredes
leetseljakud- setete kuhjumisel kujunevad veealused rannikuga 28. Miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega? a. merel on suurem soojusmahtuvus b. meri koguaeg aurustub ehk annab sooja ära c. meres soe ja külm vesi kogu aeg segunevad, vesi on pidevas liikumises 29. Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat? temperatuur on ühtlasem ja on rohkem sademeid 30. Võrdle kahe mere näitel soolsust mõjutavaid tegureid. Soolsust mõjutavad aurumine, temperatuur, sademed, jõed, liustikusulamine, ühendus ookeanidega Läänemeri 6 promilli, punane meri on 42 promili v vahemeri on 38 promilli, sest aurumine mõjutab soolsust. Meil on väike aurumine nii siis on ka soolsust vähem, sademed (sademete hulk on meil suurem), jõed , ühendus ookeaniga aga sealt sõltub kas tuleb soolasemat või magedamat vett, need 3 on sisemered ja ookeaniga ühendus on halb, see pole selle puhul väga põhjus 31
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
Sai on tavaliselt valget värvi või kreemjas. Värske sai on veniv ning elastne. Üks tähtsamaid nisujahu omadusi on gaasitekitamise võime. Pärmitaignas käärivad suhkrud. Käärimisel eraldub süsihappegaas, mis kobestab tainast. Taina käärimisel paljunevad pärmiseened ja kääritavad suhkruid. Seetõttu suureneb taigna maht. Käärimiseks on soodsaim temperatuur +25°C 1.2 Saia kõvenemine ning selleks vajav olev keskkond Saias oleva vee aurumisel tekkiv kõvenemine. Aurumine on vee eraldumine gaasilises olekus. Kuivas õhus on kõvenemise tõenäosus suurem. Niiskes kohas, näiteks külmkapp, on aurumine natuke pidurdatud. Päikese käes kilekotis on aurumine kõige suurem, sest soojust on palju ja eraldunud vesi on kilekoti seintel ning osa jääb saia. 1.3 Saia hallitus Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil. Hallitusseeni on erinevaid, ning igale hallitusseenele vastavad erinevad omadused
see alla Kui saunas on veepaak siis ka seal kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku. Aurumine Saunas on aurumist palju. Nt: aurumine veepaagis või kui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust. Kondenseerumine Koos aurumisega esineb ka kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jahtub ja kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis koguneb see suuremateks piiskateks ja ka kondenseerub. Türgi ehk kuumaõhusaun Hamman on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40-50 ° C
suvega(t alla 10) läbiuhtelise veereziimi teket. 5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi igikelts ei sula, sademeid vähe kuid ka (solifuktsioon, põllumajanduseks. aurumine krüoturbatsioon, väike sellepärast pinnas liigniiske. polügonaalpinnase teke). Okasmets 4 enam-vähem võrdset aastaaega, Läbiuhteline. Kuni 1 m O-A-E-EB-B-C-D Leetumine, ka soostumine. Vajavad väetamist ja
Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem-soolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem- soolsus suureneb!
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
praegu on. · Probleem tekib siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaasid . 100% osoon CO2 NOx CH4 CO2 NOx CH4 freoonid H2O Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vulkaanipursked ... ja ka inimtegevus · Fossiilsete kütuste põletamine · Metsade raiumine · Põlluharimine · Karjakasvatus Inimtegevus Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus
põhjapoolkeral, mis jahutab vee ja õhu temperatuuri rohkem. 3)hoovuste mõju. 6.Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7.Soolsuse põhjused erinevatel laiustel on: 1)ekvaatori all väiksem- palju sademeid. 2)arktilistel aladel väiksem- magedat vett lisandub jõgedest, liustike sulamisveed, väike aurumine. 3)parasvöötmes väiksem- lisandub palju magedat vett jõgedest, aurumine väiksem. 4)lähistroopilistel aladel suurem- suur aurumine. 8.Maailmamere tähtsus: 1)vetikad toodavad suure osa hapnikust. 2)on liigiliselt väga mitmekesine, soodne elukeskkond paljudele liikidele. 3)kujundab Maa kliimat- akumuleerib päikeseenergiat, mille hoovused kannavad laiali, ühtlustab temperatuuri. 9.Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi, liikuvaid veemasse.
·Aurumine on seda kiirem, mida kõrgem on vedeliku temperatuur. ·Temperatuur on seda kõrgem, mida kiiremini osakesed keskmiselt liiguvad. ·Kui osakeste liikumise keskmine kiirus on suurem, leidub rohkem kiireid osakesi, mis on võimelised vedelikust väljuma. ·Aurumine on seda kiirem, mida kuivem on õhk. ·Õhus on alati veeauru. ·Veeauru hulk õhus on piiratud. ·Kui õhk on niiske ei mahu õhku enam palju auru juurde ja aurumine on aeglane. ·Aurumise kiirus sõltub ainest ·Aurumisel vedelik jahtub ·Et hoida lahtise pinnaga vedelikku samal temperatuuril, on vaja vedelikule energiat juurde anda. ·Näit. higistamine ·Soojushulka, mis tuleb anda kindlal temperatuuril olevale ühele kilogrammile vedelikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nim. aurustumissoojuseks. ·Aurustumissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või eraldub 1kg vedeliku
Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus vesi ei ole mage ega soolane Eesti turismipiirkond talvel on Otepää, kuna seal on palju lund ja lumekate püsib kaua. ( käiakse suusatamas)
Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige kiiremini aurustub eeter. 8. Miks tekib inimesel pärast suplemist külma tunne ? Vedelik vajab aurumiseks soojust, mida ta vötab kehast!! 9. Miks jää ei sula ruumis, mille temperatuur on 0 ºC ? Kuna sulamiseks on vaja soojust 10. Mis on keemise tunnuseks? Mullide eraldumine on keemistunnus
Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus Mulla tekke tingimused ja protsessid: TUNDRA- Mulla teke aeglane, karm kliima, gleimullad (õhukesed ja väheviljakad mullad) Toimub gleistumine ja turvastumine. OKASMETS- Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske. Toimub leostumine ja leetumine. ROHTLA- Kuiv kliima, sademeid ja aurumine on tasakaalus. Toimub kamardumine. (mustmullad) VIHMAMETS- Palav ja niiske kliima, paks mullakiht, huumust on vähe, sest aineringe on kiire. Ferraliitmullad (Kolla- ja punamullad) KÕRB- Aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Toimub sooldumine. (hallmullad) Kõrbestumise põhjused : Inimtegevus Ebaõige maaharimine Metsaraie Üle karjastamine Kuiv kliima Tuule erosioon MÕISTED: Degratsioon- Keemiline murenemine (muldade hapestumine)
Muld Mullastik ehk pedosfäär hõlmab maakoore pindmise kobeda kihi, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse koostoimel. Muld on elukeskkonnaks taimedele ja mullas tegutsevatele organismidele,kes seda aktiivselt ksutavad ja muudavad. Mulla koostis: Mineraalne osa (pärineb kivimitest) Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest) Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga lahjaks mullalahuseks) Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi) Mullaelustik (bakterid, seened, vetikad, kõdus elavad putukad ja nende vastssed, suuremad mullaloomad jt, osaleb orgaanilise aine lagunemises ja huumuse tekkes) Murenemine ja mulla teke: Muld moodustub väga pika aja jooksul. Muld saab kujunema hakata poorsel murendmaterjalil, mis suudab kinni hoida vett ja õhku. Murenemisel on vä...
karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad: tundravöönd-turvastumine, tundra glei-või turvastunud gleimullad okasmetsad-leetmullad, pruunmullad rohtlad-mustmullad, kamardumine kõrbed ja poolkõrbed-sooladerikkadkuivad, liivased ekvatoriaalsed, niiske troopika alad-puna, kollamullad, ferraliitmullad, rauarohked,liigniisked
Mille poolest erinevad üksteisest suur ja väike veeringe? Väike veeringe hõlmab atmosfääri ja hüdrosfääri veepinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre. Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri(atmosfäär, hüdrosfäär, Litosfäär ja biosfäär). Suure veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad loomad ja taimed osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnase ja veekogude kaudu taas merre. Miks on hoovused tähtsaks kliima kujundajaks? Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjuseid, nad avaldavad suurt mõju merevee temperatuuri, soolsuse jt. omaduste jaotumisele. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk tänu millele on soojade hoovuste juures kliima soojem ja niiskem(aurumine suurem). Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks(aurumine väiksem). Millest sõltub merevee soolsus? Peamisteks merevee soolsuse reguleerijateks on sademete ja...
KEEMINE DIANA LANEVSKAJA DEFINITSIOON VIDEO KEEMINE SELLINE VEDELIKU AURUSTUMINE, MIS TOIMUB KINDLAL TEMPERATUURIL KEEMITEMPERATUURIL KOGU VEDELIKU RUUMALA ULATUSES Viide: Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? https://www.youtube.com/watch? NÄHTUSE SELETUS, TEMPERATUUR · KEEMISTEMPERATUUR ON SEOTUD KEEVA VEDELIKU AINEGA, ERINEVATEL AINETEL ON ERINEV KEEMISTEMTERATUUR · SAMUTI SÕLTUB KEEMISTEMPERATUUR VEDELIKULE ATMOSFÄÄRI POOLT AVALDATAVAST RÕHUST ÕHURÕHUST MIDA KÕRGEM ON RÕHK, SEDA KÕRGEM ON VEDELIKU KEEMISTEMPERATUUR · KEEMISEL TEMPERATUUR EI MUUTU Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr AINEOSAKESTE PAIKNEMINE JA LIIKUMINE Keemisel aineosakeste: Liikuvus Suureneb ...
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 %
ka hoovuste mõjul. 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku. Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7. Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? *lähistroopilistel aladel suurem aurumine- aurumine suur *parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest aurumine väike *ekvaatori all väiksem- palju sademeid *arktilistel aladel väiksem,magedat vett lisandub jõgedest väike aurumine 8. Maailmamere tähtsus Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga mitmekesi, soodne elukeskkond paljudele liikidele ning vetikad toodavad suure osa hapnikust. 9. Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma?
4. loeng Orgaanilised ühendid süsinikuühendid, elusorganismide elutegevuse käigus moodustuvad ja keerulise ehitusega Üle 70 bioelemendi, talituseks 27 Inimese põhibioelemendid ca. 97% - H, C, O, N, P, S Aineringe aine liikumine eluta loodusest elusasse loodusesse ja vastupidi Suletud aineringe (kadu ja juurdetulekud võrdsed) looduslikud ökosüsteemid Avatud aineringe (toiteained viiakse rohkem ära kui tagastatakse) põllumajandus Evaporatsioon aurumine maapinnalt Transpiratsioon aurumine taimedelt Evapotranspiratsioon summaarne aurumine Sublimatsioon tahkest olekust gaasilisse üleminek või vastupidi Kondenseerumine gaasilisest olekust vedelasse üleminek Vee ülesanded: Rakkude sisekeskkond Lahustumine, reaktsioonid Transport Jääkainete eemaldamine Termoregulaator
2. Jõelamm - Oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Merevee soolsus Merevee keskmine soolsus on 35 promilli - see näitab 1000 grammis merevees lahustunud soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1. Aurumine, sőltub temperatuurist - mida suurem, seda soolasem 2. Sademed - mida rohkem, seda magedam 3. Suubuvate jõgede hulk - mida rohkem, seda magedam - Maailma eri osades soolsus kõigub (33-36 promilli piires) - Troopilistel aladel on soolsus kõrgem - see on tingitud suurest aurumisest, mis ületab sademeid mitmekordselt - Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ja aurumine väiksem, sest õhuniiskus on kõrge
Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest.
(evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. Veeringe osad USA Geoloogiatalitus (U.S. Geological Survey, USGS) jagab veeringe kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu Ookeanides on kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma
Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt mitokondreid Organismi tasandil 1. Termoregulatoorne, st vee aurumine a) taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Taimedel lehtede all, veetaimedel lehtede peal. b) vee aurumine võib toimud ka nahalt (higistamine suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3
nimetatakse sulamissoojuseks. · -lambda =Q/m Andmed Q=Q1+Q2 c=130J/kg°C Plii soojendamine m=100g=0,1kg Q=mc(t2-t1) t1=27°C Q1=0,1kg*130J/kg°C(327°C-27°C)=3900J t2=327°C =Q/m Q2= m =23kJ/kg Q2=23kJ/kg*0,1kg=2,3kJ Q=? Q=3,9kJ+2,3kJ=6,2kJ V:... Aurumine ja kondenseerumine · Aurumisel muutub aine vedelast olekust gaasiliseks.(Auru ei näe) · Kondenseerumisel muutub aine gaasilisest olekust vedelaks. · Ainetel ei ole aurumistemperatuuri, arumine toimub pidevalt. Aurumise kiirus sõltub: · Õhu liikumisest, · Õhu niiskusest, · Vedeliku temperatuurist, · Ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse: · Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule,
5. Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? 6. Mida nim. aurumiseks? 7. Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? 8. Mida nim. sulamiseks? 9. Mida nim. sublimatsiooniks? 10. Mida nim. härmatumiseks? 11. Mida nim. rekristallisatsiooniks? 12. Mis on kolmikpunkt? 13. Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! 14. Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? 15. Millal toimub aurumine? 16. Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS 17. Mis on aur ja mis on gaas? 1. Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. 2. Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. 3. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. 4
maksimum
E
suvel
A
· Sademete
D
maksimum
talvel
U
S
Kliimavöötmed Köppeni järgi
M
· A - vihmametsade kliimad t>+18°C
· B - kuivad kliimad: aurumine ületab sademeid
A
· C - pehmed niisked kliimad: külmimal kuul -3°C
· Hariduse pakkumine Heitgaasid tänu autodele · Laste piiramine Õhu saastega kaasnevad probleemid METSAD 1. Kasvuhooneefekti ilmnemine Vihmametsade vähenemise negatiivsed 2. Osoonikihi hõrenemine tagajärjed 3. Happesademed 1. Taime- ja loomaliikide vähenemine Kasvuhooneefekt 2. Elusorganismide elupaikade Põhjus: aurumine veekogudest, hävimine vulkaanipursked, fossiilsete kütuste 3. Suureneb erosioonioht põletamine, metsade raiumine, 4. Kasvuhooneefekt põlluharimine, karjakasvatus 5. Loodusvara kadumine Tagajärg: keskmine temperatuur tõuseb, veetaseme tõus maailmameres, Metsaraie seos kasvuhooneefektiga- suureneb kliimamuutused maismaal, loodusvööndite CO2 sisaldus atmosfääris, sest ei toimu
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodustab kõrge põhjaveetase ja
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-muren...
AURUMINE, KONDENSEERUMINE. KEEMINE Aurumissoojus on soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul Q=Lm Vaadeldes aurumissoojuse sisu mikroskoopiliselt, võime tõdeda, et aurumissoojus kulub: 1) molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks 2)vedeliku pindpinevuse ületamiseks 3) paisumistööks http://www.abiks.pri.ee Sellist oleukorda, kus kondenseerumine ja aurumine on vedeliku pinnaühiku osas tasakaalus nim küllastunud aruks Keemine on üks aurumise eriliike Iga vedeliku jaoks on olemas antud rõhul mingi temperatuuri väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom nim keemistemperatuuriks Vedeliku aurumissoojust keemistemperatuuril nim keemissoojuseks
-seal on liiga kuiv, mis vähendab taimekasvuperioodi Tabeli andmetega selgitage miks on Aarali mere soolsus muutunud. -jõgedest mageda vee sissevool on vähenenud, järves on vähem vett, intensiivne aurumine kõrbes Analüüsige niisutatavate alade pindala ja niisutuseks kasutatava veehulga seost -mida rohkem niisutatakse, seda rohkem kasutatakse vett Selgita joonise abil, miks niisutatud pinnas võib soolduda -kuuma kliima tõttu suurem aurumine, vee tõusu tõttu tulevad soolad pinnade poole Millised sotsiaalsed tagajärjed on kaasnenud või võivad kaasneda muutustega Aarali piirkonnas -tööpuudus, rahvastuku vähenemine,
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeli...
kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke. Happesademed ( vihm ja lumi) kahjustavad puude lehti ja okkaid. Kõige tundlikumad puud on happevihmadele okaspuud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on aga mitu aastat. Seestõttu on okkad kauem happerünnaku mõju all. Happesademed pesevad okastelt maha aurumist ja takistavad vahakihi, millepärast suureneb suureneb taimedest vee aurumine. Taimed muutuvad ka mitmesugustele haigustele rohkem vastuvõtlikumaks. Happesademed muudavad elutingimusi mullas Happesademete mõju mullas on kõige suurem taimedel. Mula hapestumise tagajärel hakkavad taimekudedesse liikuma mürgised ühendid ja väheneb ka taime liikuva vee hulk. Kui taimel on väike veevarustus ja lehtedes on suurenenud aurumine, siis tekib taimes veepuudus. Väga tugevate happesademete tagajärel võivad kahjustused olla nii suured, et okkad kuivavad ja langevad maha
suudab kinni hoida pärast suuri sademeid vee imendumine, - vee jäämine molekulaar ja kapillaarjõudude toimel mulda filtratsioon, - ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste filtratsioonikoefitsient- vee hulk mis läbib sekundis 1m2 veejuhtivus, - pinnase omadus lasta vett läbi pooride aurumine, - on protsess mille käigus vesi läheb vedelast olekust gaasilisse sublimatsioon, - lume või jää aurumine ilma vahepealase vedela olekuta evapotranspiratsioon, - mulla ja taimede pinnalt aurunud vesi kokku transpiratsioon, - veeaurumine taimedest konsistents, - mulla voolavus aste, oleneb veesisaldusest, välisjõududest, taimedest jaguneb: tahke, pooltahke, plastiline, voolav kahanemispiir, - voolavuse astmete vahel olevad piirid plastilisuspiir, voolavuspiir, paisuvus, - omadus mulla niiskumisel mahtu suurendada
Madal ja tasane pind. Varjus kõrgeim temp. 58°C. Liiv kuumeneb kuni 90°C. Talvel harva võib esineda öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust. Õitsevad ning viljuvad väga kiiresti Pikad juured, mis ulatuvad sügavale. SAKSAUULIPUU E DATLIPALM KASAHSTANI KAKTUS TAIMED LOOMADE KOHASTUMUS Suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest.
· Tuulesetted (rannikutel) · Soosetted (turvas) · Aluspõhja kivimid (lubjakivi) Lubjakivist murenenud rähk Jäneda põldudel Vaike Rootsmaa foto Mulla veereziim sõltub sademete ja aurumise vahekorrast Potentsiaalne cm Sademed aurumine sademed Niiske mõõdukalt niiske kuiv kliima S>A S~A S
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
7. Selgita veereziimi mulla kujunemisele *Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. *Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. *Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts. Muld pidevalt niiske, sest väike aurumine., mulla paksus enamasti alla 10 cm. Turvastumine, voolamine, polügonaalpinnas *Okasmetsas-jahe & niiske kliima, sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede
HÜDROSFÄÄR 1.millistest lülidest koosneb veeringe maal? Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon. 2.Millest sõltub aurumine? Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. 3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad? Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine?
Kasvuhooneefekt Daisy Janisoo 9.A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk ...
Araali mere probleem Araal hääbub, sest: Vähe sademeid, suur aurumine, Suubuvate jõgede vooluhulk on vähenenud kuna nende vett kasutatkse järjest enam põldude niisutamisel ja tööstuses. Mere pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega. Looduslikud tagajärjed: o Mere pindala väheneb o Elupaigad kaovad o Kalad surevad o Elutute sooldunud alade teke o Kõrbete laienemine o Liivatprmide sagenemine o Põhjaveetaseme langus o Veepuuduse süvenemine o Taimkatte vaesumine
· Saviliiv 10%-20% Niiskuse sisaldus suureneb · Liivsavi 30%-50% Õhusisaldus- väheneb · Savi üle 50% Soojenemiskiirus väheneb b) Veereziimi järgi: Toitainerikkus - suureneb · Läbiuhtelise veereziimiga- sademed > aurumine leetumine, leostumine (niiske parasvööde (ekvatoriaalne)) · Tasakaalustatud veereziimiga sademed = aurumine Mandriline lähisekvatoriaalne · Aurumise ülekaaluga aurumine > sademed · Kõrgtroopiline kõrbed 6 Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
