Kaitse: erinevate taimeliikide külvamine vaheldumisi Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atomsfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Jõgede äravool Vett, mis jõevoolusängi kõrgemalt madalamale liigub, nimetatakse jõe äravooluks. Äravool sõltub paljudest teguritest – nt sademete hulk ja režiim, aurumine, valgla suurusest ja taimestik, jõgede langus. Valgla ehk jõgede äravoolu ala jaotub maailmas kaheks: I Perifeersed äravoolualad Jõgede vesi jõuab maailmamerre – enamus jõgedest, kõik Eesti jõed II Sise-äravoolualad Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Nt Volga (suubub Kaspia merre) VADID ja KRIIGID – kuivad jõesängid, mis täituvad ajutiselt veega
tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt
likumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutavad jõud.. 84. Jõe veereziim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest. Soojakliimaga aladel mõjutavad jõe veereziimile peamiselt sademed ja aurumine. Külma- ja paraskliima aladel aga mõjutab ka oluliselt õhutemperatuur.Eesti jõgede veereziimi iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Lähistroopilise vahemerelise kliimaga on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel.
õhu temperatuur 2m kõrgusel, õhu rõhk, õhu niiskus (veeauru osarõhk ja suhteline niiskus), tuul 10-12m kõrgusel (kiirus ja suund), pilvisus (hulk, liigid, alumise piiri kõrgus, liikumise kiirus ja suund), sademed (hulk, liik), maapealsete sademete olemasolu ja liik, horisontaalne nähtavus, päikesepaiste kestus, maapinna temperatuur ja pinnase temperatuurid erinevatel sügavustel, mulla pinna seisund, lume paksus ja tihedus, aurumine, erilised ilmanähtused. Atmosfäär Atmosfäär on Maa gaasiline ümbris. Atmosfäär kujutab endast gaaside mehhaanilist segu, erinevatel koostisosadel on erinev tekkemehhanism ja vanus. Atmosfääri alumiseks piiriks on maismaa või merepind ehk aluspind, ülemist piiri on aga raske hinnata. Atmosfääri olemasolu kohta otsustatakse õhu tiheduse järgi (Maapinnal on tihedus = 1,24 1,30kg/m3). Alates kõrgustest 60-70tuhat km läheb tihedus ühtlaselt üle planeetidevahelise
29-2.4 m). Optiline aken on see sellepärast, et just sellest spektriosas on Maa atmosfäär kõige enam läbipaistev (80 % kiirgusest tuleb läbi). Samal ajal kui kauge UV ja IP neelatakse peaaegu täielikult (läbi tuleb vaid vastavalt 1% ja 3.6%). Ka infrapunases on üks nn atmosfääri aken so 8-12 m. Kolmas aken on raadiolainealas (1-20 cm). Päikesekiirgus Päikese poolt kiiratud energia. Atmosfääri soojenemine ja jahtumine, tema püsivus, vee aurumine ja kondensatsioon, soojusenergia muundumine õhu liikumise kineetiliseks energiaks ja Maa kliimade omadused sõltuvad sissetuleva päikesekiirguse voost. Päikesekiirguse voog on erinev eri laiustel, aastaaegadel ja kellaaegadel. Päike on praktiliselt ainukeseks energiaallikaks. Näiteks Maa seest tuleb 5000 korda vähem energiat. Natuke tuleb energiat ka tähtedelt ja planeetidelt. · Pidev spekter Pidevspektrid kujutavad endast valgusriba värvuste pideva üleminekuga ühest teise
leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist
Nim drenaaziteooriaks. Määratati depressioonijoone koordinaadid dreenide vahel ja leiti et matemaatiliselt kirjeldab seda kõige täpsemini parabooli võrrand. Rothe lähtus et vesi saab liikuda ainutl ülevalt alla, mis oli ekslik, tegalt võib vesi rõhkude mõjul liikuda igas suunas. Seega Rothe võrrand on kasutatav ainult vettpidaval kihil. Arvutuse aluseks pn Darcy valem v=kI E=2(t-z)(k/q1)0,5 Sooviku metoodika Algul arvestati ka veebilanssi: kliima, äravool = sademed aurumine. Meetodis on vastuolusid. Graafik: horisontaaltelg on jaotatud kümneks kuhu mahuvad gleistumistunnustega kuni gleimullad. Vertikaaltelg on saagikadu (saadud tootmisest 4 majandi andmetel parasniiske mulla ühikutes. Hommiku teooria: Saagi omahind on madalam siis kui nende kulude summa on minimaalne. St dreenide vahekaugus peab taga minimaalse põllumajandustoodangu omahinna. Arvutused on näidanud, et võimalik täpsus dreenide vahekauguse määramisel keskmiselt 20%
õhku paiskunud gaasilise väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiiskades. Happesademeteks peetakse enamasti sademeid, mille pH on madalam kui 5. Happesademete tekkepõhjused on inimtegevus nt fossiilsete kütuste( nafta, kivisüsi, põlevkivi) põletamine, metallide sulatamine ja metsatulekahjud. Samuti mõjutavad looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus ja äike.Happesademed hävitavad okkaid katva vahakihi-suureneb aurumine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Samuti kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Mullad muutuvad happelisemaks. Mõjutab ka inimese tervist- sagenevad hingamisteede haigused. Selleks, et vältida happesademete teket, tuleks vähendada fossiilsete kütuste põletamist ning piirata metallide sulatamist. 4. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine
1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur · õhu suhteline niiskus · õhu liikumiskiirus · inimese aktiivsus s.o. soojaeritus · riietuse soojapidavus Rahulolematust oleks võimalik väljendada PPD indeksiga 11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12
tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. 3 Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist
soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on see kõrbetes ja poolkõrbetes (suur temperatuur). TUNDRAVÖÖNDI MULLAD. Karmis lähispolaarses kliimas valitseb aastaringselt väga madal temperatuur, mistõttu maapind külmub läbi ja tekib igikelts. Viimane jääb isegi suvel mulla alaossa püsima ning kõik protsessid saavad mullas toimuda ülessulavas osas. (Kõige sügavam sulamispiir on liivadel, kõige kõrgem turvasmuldadel). Aurumine on väike ning igikelts ei lase veel ära imbuda, mistõttu on mullad ka suvel liigniisked. Tundravööndis on mullateke väga aeglane (bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes horisontides gleistumine
h b KIHTSILLUSED 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 16 KIILSILLUSED 4) KAARSILLUSED R 4.2.2 LIIKUMISVUUGID Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: • temperatuuri kõikumine • niiskuse kõikumised, kokkutõmbumine ja laienemine • ehitamisaegse niiskuse aurumine • tarindite ja aluste liikumine PRAGUDE ENNETAMINE • kujumuutuste ülekandmine liikumisvuukidele • tarindi tugevdamine armatuuri lisamisega LIIKUMISVUUKIDE ASUKOHAD Liikisvuugid tehakse kohtadesse, kus müüri vaba liikumine on häiritud: • nurkadese • ehitusliku liikumisvuugi kohale • konstruktsiooni muutuste kohale • ehituskõrguste muutuste (üle 3m) kohale • seina paksuse muutumise kohale
1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus – temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus – faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus • kiirgumine • aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? • ruumi sisetemperatuur • õhu suhteline niiskus • õhu liikumiskiirus • inimese aktiivsus s.o. soojaeritus • riietuse soojapidavus Rahulolematust oleks võimalik väljendada PPD indeksiga 11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12
38. Mulla veerežiimi tüübid. Läbiuhtumise tüüpi veerežiim- iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane śademete hulk ületab aurumise Mitteläbiuhtumise tüüpi veerežiim- muldade läbiuhtumine puudub. Sademed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemiseosa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega ( stepid) Aurumise tüüpi veerežiim- aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt põhjavee piir mullapinna lähedal( soolakumullad) 39. Mulla niiskusrežiimi jaotus. Põuakartlikud Parasniisked Nõrgalt liigniisked Tugevasti liigniisked Ebastabiilne niiskusrežiim 40. Mulla õhk- ja õhurežiim. Mulla õhu moodustavad- 1) atm mulda tunginud gaasid, 2) biokeemiliste protsesside
Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 20. Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. 21. Õhuniiskuse karakteristikud veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt
liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Soolsus on Läänemeres ökoloogiliselt tähtsaim faktor. Soolsuse määravad mageda vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna rohkesti magedat jõevett. Enamik suuremaid jõgesid suubub merre ida- ja põhjaosas. Mageda vee sissevoolust sõltub, kui palju Põhjamerre vett läbi Taani väinade Läänemerre tuleb. Kui Läänemerre voolava mageda vee hulk on tavalisest suurem, väheneb soolase vee sissevool. Tähtsusetud pole ka meteoroloogilised tingimused - õhurõhu muutused, tuulte suund ja tugevus.
allikad. Nimbocumulus- rünksajupilv, suured tumedad pilved äikese ajal. Mis on sufosioon?Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. Eoolised pinnavormidPinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine Maavärinate teke -Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta
nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 13.Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine KASVUHOONEEFEKT osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja KASVUHOONEGAAS atmosfääris olev süsihappegaas ja veel mõned gaasid, samuti aerosoolid, mis ei lase soojuskiirgust atmosfäärist lahkuda ja Maad jahtuda
ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. sega- ja lehtmets paras kliima, sademed ja auramine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad /kamarleetmullad- nende viljakus on väiksem/ rohtlates kuivale ja soojale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon,
Faasisiirde puhul toimub muutus aine molekulide või aatomite paiknemise iseloomus. Tahkise soojendamisel hakkab selle temperatuur tõusma, teatud hetkest alates jääb temperatuur muutumatuks ja kogu juurdeantav soojus kulub tahkise sulatamiseks. Kui faasisiirdega kaasneb soojuse neeldumine või eraldumine, siis räägitakse esimest liiki faasisiirdest, kui mitte, siis teist liiki faasisiirdest. Vedeliku aurumine ja kristalli sulamine on esimest liiki faasisiirded. Aurumisel kulub lisaenergia Van der Waalsi jõudude ületamiseks, sulamisel kristalli sidemete lõhkumiseks. 1 kg vedeliku aurustamiseks kuluvat energiat q nimetatakse aurustumissoojuseks. Faasisiirded Kondenseerumine ehk veeldumine aine läheb gaasilisest vedelasse olekusse. Aurumine aine läheb vedelast gaasilisse olekusse.
Ühtegi reaktsiooni ei saaks rakus toimuda, kui poleks vett. Reaktsioonid = elu. 2. Vesi tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolisimi. Rakku saabuvad ja rakust väljutatakse ained vesilahusena. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on raku ainevahetus. 3. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel täimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. 4. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf). 5. Vesi osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. Osa loomi higistab ja taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu. Suure soojumahtuvuse tõttu aitab vesi säilitada organismidel püsivat temperatuuri. 6. Vesi täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast, liigesvõie ,,õlitab" liigeseid, imetajate loode areneb vesikestas ehk amnionis. Katioonid ehk positiivselt laetud osakesed K+- ja Na+- ioonid osalevad närviimpulsi moodustamises sünapsis ning edasiandmises.
või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp. Tõusmine on füüsikaline- ja rauatagi tekkimine keemikaline nähtus) ja koogi küpsetamine(vee aurumine füüsikaline- aga taina kerkimine keemiline nähtus). Keemilise reaktsiooni tunnused: *Valgusefekt Reaktsioonide kulgemise tingimused: *Soojuse eraldumine *Kuumutamine *Värvuse muutus *Süütamine *Iseloomulik lõhn *Valgustamine *Gaasi eraldumine *Elektrivoolu läbijuhtimine *Sademe teke
B IBIBvõi IBi AB IAIB BIOKEEMIA Vee ülesanded organismis: - tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi: rakku saabuvad ja väljutatakse ained vesilahusena. Mida rohkem on arakus vett, seda kiirem on ainevahetus. - Tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimsese nahale tekivad kortsud. - Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). - Osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. - Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad, liigesevõie, loode arenebvesikestas. Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud jagunevad kolmeks: monosahhariidideks (lihtsuhkrud), oligosahha- riidideks ja polüsahhariidideks (liitsuhkrud). Monosahhariidid on pentoosid (riboos ja desoksüriboos) ja heksoosid (glükoos ja fruktoos). Oligosahhariidid on maltoos, sahharoos ja laktoos. Polüsahhariidid on tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin. Sahhariidide biofunktsioonid:
Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab juveniilne vesi. Veeringet võib jaotada kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Sademed Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad VESI JA INIMENE! Fakdid 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele, 2,5 miljardil inimesel puuduvad
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? Kirjelda Na aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühend...
eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta. 7.Keemilise evolutsiooni käigus tekisid a) elusolendid b) polüaminohapped c) valgud d) nukleiinhapped C,D 8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5) UV- kiirgus jõudis maapinnani, sest atmosfääris puudus hapnik,atmosfääris oli N 2, CO2, SO2, H2, CH4; NH3 ,elektrilahendused, vulkaanipursked, magmavoolud, soe madal meri, tugev aurumine 9. Nimeta vähemalt 6 tõendit selle kohta , et evolutsioon on toimunud pika aja jooksul ja toimub ka tänapäeval edasi ? 1)fossiilid 2)organite homoloogilisus 3)loodete arengujärgud 4)rudimendid 5)sarnasus molekulaartasandil 6)koduloomade ja taimesortide aretustöö 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Georges Cuvier oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog
Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). [s6najalg] 11 Paljasseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka. Erinevalt vetikatest, sammal- ja sõnajalgtaimedest ei vaja paljasseemnetaimed paljunemiseks vesikeskkonda. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. Osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. See soodustab tuulega levimist
Kogu süsteemi ümbritseb välikeskkond. Seda süsteemi iseloomustab tema terviklikkus, ehituse ja funktsioneerimise keerukus, dünaamilisus, isereguleerumise ja adapteerumise võime. 65. Millised on geofüüsikalised auramise arvutamise meetodid? Geofüüsikaliste meetodite gruppi kuluvad soojusbilansi, turbulentse difusiooni ja mitmed teised meetodid. Selle lähtealuseks onkeskkonna füüsikalised parameetrid. Soojusbilansi meetod: E=R-P-B, kus E aurumine, R kiirgusbilanss, P-turbulentne soojusvoog, B- soojusvoog pinnasesse. Veebilansi meetod E=S-F-W, kus S sademed, F-äravool, W- pinnase niiskusesisaldus. 66. Millised on biofüüsikalised auramise arvutamise meetodid? 67. Iseloomusta võimaliku auramise jaotust Eestis. Eeldusel, et kogu päikeselt tulev kiirgusenergia kulutatakse vee aurustamisele, siis suurimad võimalused auramiseks on rannikualadel ja saartel, sisemaa suunas auramine väheneb ja kõrgustikel on see
Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud. Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi. Metsade mõjul äravool jõgedes ühtlustub, nad vähendavad äravoolu kevadel ja suurendavad seda madalveeperioodil. See on väga tähtis, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Aurumine Mets ja evapotranspiratsioon Evapotranspiratsioon koosneb kolmest komponendist: a) aurumine taimedelt, b) aurumine maapinnalt ja c) transpiratsioon. Evapotranspiratsioon oleneb puistu iseloomust: puuliigist, metsatüübist, boniteedist, vanusest ja ilmastikutingimustest: temperatuur, sademed, tuul. Aurumine sõltub suurel määral temperatuurist, õhuniiskusest ja tuule kiirusest. Kõikidele neile
Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed 225 km3/a, aurumine 185 km3/a, jõgede vooluhulk 446 km3/a Eeltoodust tuleneb: · Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist.
See avaldub esmalt õhutemperatuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 – 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 – 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga. Valdavad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed. Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982). Linna kliima formeerumist mõjutavad märgatavalt selle territooriumi füüsikalis-geograafilised eripärad, hoonestuse iseloom, roheliste massiivide, tööstusettevõtete, tehispinnaste olemasolu jne. Linnareljeef mõjutab ka tuule suunda ning tugevust. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kirdetuulte
8. Mis on sufosioon? Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus).
5 Puittaimede transpiratsiooni taset mõjutavad alljärgnevad tegurid. 1. Päikesekiirguse intensiivsus valguse toimel tõuseb lehtede ja okaste temperatuut kiiresti ning selle alandamiseks toimub transpiratsioon. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem. Öisel ajal lehtede kuumenemise ohtu ei ole ning aurumine lehepinnalt on kümneid kordi vhem intensiivne. Lisaks eelnevale stimuleerib valgus õhulõhede avanemist ja suurendab leherakkude protoplasma läbilaskvust, aidates kaasa transpiratsiooni intensiivistumisele. 2. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on veemolekulide difusioon läbi õhulõhede ning kõrgem transpiratisiooni tase. 3
2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2. Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides 3. Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri 4. Tagab raku siserõhu 5. Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid) 6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7. Osaleb organismi termoregulatsioonil (vee aurumine jahutab keha) Orgaanilised ained: · Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Nt. fruktoos Nt. maltoos Nt. tärklis glükoos saharoos tselluloos kitiin glükogeen Süsivesikute tähtsamad ülesanded: 1
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) v...
· mulla vesi on looduslik Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi 2. Õhustatuse mõju Ööpäevase tsükli muutus ulatub ressurss ja väga tihti on limiteerivaks veereziim. Aastate keskmine sademete hulk anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. sügavamale - 70cm sügavusele. teguriks fotosünteesil 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm Õhuhapniku piisavat olemas olu näitab Aastane tsükkel mulla pindmise · vesi toimib mullas lahustina 1. põuakartlikud väikese mulla punakaspruun värvus. Hallikad- kihi soojenemine toimub märtsist · mullavesi esineb puhvrina veemahutavusega, pikemate sinakad toonid näitavad õhuhapniku juulini
rakkude arvuga, sest nad jahtuvad maha aeglasemalt (tihti kana istub veel pesas ja soojendab). Haudemunade eelinkubeerimine Kui mune on vaja pikemaajaliselt säilitada (kuni 2 nädalat), siis soovitatakse eelinkubeerida 6h (37,7 kraadi). Munade säilitamise füsioloogiline null (F0). Füsioloogiline null on temperatuur, kus embrüo areng on seiskunud. 20-21; 25-27; 28-29 kraadi. Vee aurustumine munadest haudemunade niiskuse aurumine peaks olema säilitamise ajal minimaalne ja võiks olla 0,9% nädalas. Sobiv niiskus 55-75%. Munavalge näitajad Tihedus sõltub selle pH-st, see väheneb karja vananedes ja munade massi suurenedes. Munavalge pH mängib tähtsat osa loote gaasivahetuses ja toitainete transpordil lootesse. Pärast munemist süsihappegaasi sisaldus munavalges väheneb. Süsihappegaasi vähenemine sõltub: * munavalge puhverdamisvõimest (min. pH 7-9). Omadus vastu panna
Tohutu jäämass pressib aluspinna sügavale alla, kui see sulaks tõuseks ookeanide veetase 55m. Arktika piirjoon ei ole jääga kaetud rannik ega lõunapolaarjoon vaid meres asuv nähtamatu piirjoone e. Antarktiline konvergents, kus Antarktikast põhja poole voolavad külmad veed kohtuvad lõunasse liikuvate palju soojemate vetega. Konvergents nihkub aastast aastasse ja märgib piiri , kus parasvöötme maailm lõpeb ja polaarmaailm algab . Madala temp. tõttu on aurumine väike ja sademeid vähe. Tuul põhjustab lumetorme. Antarktika loomad elavad meres või mere lähedal. Merelinnud : pääsutormilind, albatross, kajakad, tiirud; pingviinid; küürvaalad; delfiinid, pringlid hülged , vähid kalmaarid jt. Antarktikas puudub alaline elanikkond, vaid teadlased teevad atmosfääriga seotud katseid 70 uurimisjaamas. (Weber, 2005, 73) Antarktis on hiiglaslik jääga kaetud maismaa. Ümber pooluste päripäeva puhuvad tormituuled suunavad vee läänest itta
sublimatsioonikõver FAASI MUUTUSED Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine ·Toimub temperatuuril, mida nim. sulamispunktiks ·Temperatuur ei muutu 6 Tahke gaas: sublimatsioon ja gaas tahke: depositsioon Vedelik gaas: aurustumine ja gaas vedelik: kondensatsioon ·Toimub temperatuuril, mida nim. keemispunktiks/kondensatsioonipunktiks · Temperatuur ei muutu Aurustumine (keemine), aurumine (evaporatsioon): -keemine toimub keemispunktis aurustumiskõveral kogu ruumala ulatuses. Vajab lisaenergiat. -Aurustumine saab toimuda ka keemispunktist madalamal temperatuuril keha pinnalt. Võtab energia keskkonnast. VEE OLEKUDIAGRAMM Faasi muutus sõltub temperatuurist ja rõhust. A-kolmikpunkt;E-kriitiline punkt ·Üleminekul ühest faasist teise neeldub või vabaneb energiat latentne soojus
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ...
komponent omaks kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: pV=nRT. Gaaside ja aurude tihedus on madal. Difusioon on osakeste soojus liikumisest tulenev protsess, mille tulemusel antud aine konsentratsioon ühtlustub süsteemis. Difusiooni kiirus on otseses sõltuvuses temperatuurist, temperatuuri tõustes tõuseb ka difusiooni kiirus. 8. Vedeliku mõiste jne.:Vedelikud on ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Aurumine on aine üleminek vedelastolekust gaaasilisse. Kui aurude konsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nimetatakse küllastunud auru rõhuks. Keemine on protsess, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest. Kondenseerumiseks nimetatakse aine taas üleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat. Tahkumine on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 9
- Millised on tüüpilisemad avamere setted? Ränimuda Punane savi Karbonaadid Lubimuda - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? Mandrilähedal - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam Liustikud e. glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp) Ablatsioon liustiku aurumine või sulamine Liustikujää hästi kokkupressitud firnide hulk Firn killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi Moreen sorteerumata liustikusete, mis sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf ...
Kuna kõige kiiremad protsessid leiavad aset kivinemise algstaadiumis, on oluline tagada kivinemiseks soodsad tingimused just siis. Sel perioodil on betoon kõige tundlikum igasugustele mõjudele, mis võivad rikkuda tema struktuuri ja mistõttu kannatavad betooni kõik oodatavad omadused tugevus, veepidavus, külmakindlus jne. Igati tuleb vältida betooni kuivamist ja järske temperatuuri muutusi. Mõõdukas plusstemperatuur soodustab reaktsioonide kulgu ja kivinemist. Vee aurumine betooni pinnalt kutsub esile betooni kokkutõmbumise ehk mahukahanemise. Vee aurumise kiirus betooni pinnalt on sõltuvuses betoonipinna temperatuurist, keskkonna suhtelisest õhuniiskusest ja tuule kiirusest. Mida madalam on õhuniiskus, kõrgem betooni temperatuur ja suurem tuule kiirus, seda suurem on vee aurumise kiirus betooni pinnalt. Kahanemise tagajärjel tekivad betooni pinnakihis tõmbepinged. Kui need tekivad enne, kui betoon on saavutanud pingetele vastu
nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine · moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse · Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele · Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad VEERINGE · aurumine: Maapinnalt Ookeanidest Siseveekogudest Taimestikust Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur0,001% · Seotud enamasti Maal toimuvate füüsikaliste protsessidega · Varud peamiselt maailmameres Vesi on: fotosünteesi üks lähteaineid hingamise üks produkte üks organismide ehitusmaterjale
Viimases hädas jahutavad nad end kaela karvastikku lakkudes. Kiskjate eest kaitseb teda kollakas või hallikas kaitsevärvus. Kuid kui sellest siiski abi ei ole, võtab ta appi väledad tagajalad. Nende peal hüpeldes nagu känguru, pääseb ta tihti kiskjate käest pagema. Välja arvatud jooksuajal on keksikud üksikelulised loomad. Päeval topivad nad oma urusuu kinni, et väljahingatavas õhus sisalduv niiskus urgu jääks. Nõnda on urus niiskem õhk, kui väljas ja aurumine keha pinnalt ning ninast ja suust on väiksem. Labidjalgkonn Konnadele on sobilik elupaik oaas. Sealt leiab vett, kuhu kudeda ning toitu ja varju päikese eest. Päeval eelistavad konnad siiski päikese eest kivide alla varju pugeda. USA kõrbetes elavad labidjalgkonnad veedavad enamiku oma elust maa sees. Välja ronivad nad vihma ajaks ning otsivad ajutisi lompe, kus leida paarilised ja kudeda. Kullesed arenevad konnadeks vähem, kui 10 päevaga
Maailmamere suurus. Ookeanid. Maakera pindalast (510 mln. km2) moodustab maailmameri 70.8% ja maismaa 29.2%. Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.45*1018 tonni, sellest ligi 93.93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Neljandaks ookeaniks loetakse Põhja-Jäämerd, mis mõnede maailmamere jaotuste järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks. Antarktikat ümbritsevad vett nimetatakse sageli Antarktika ookeaniks. Globaalne veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel.Vesi on pidevas ringes ookeani, atmosfääri ja maismaa (järved, jõed, liustikud) vahel. Maailmam...
NSP) ja põhjuslikest organismidest (tsüanobakterid, dinoflagellaadid, ränivetikad, haptofüüdid, rafidiofüüdid). 13.Järvede veebilansi arvutamise põhimõtted. Veekogude majandamise seisukohast on oluline korrektne ainete bilansiarvutus. See põhineb nii vee kui lahusti ja ainete endi koguse arvutamisel. Silmas peetakse ainete juurdetulekut ümbruskonnast (valgla, atmosfäär), nende muundumisi ökosüsteemis ja kadusid (väljavool, aurumine, settimine). Kõige keerukam on arvestada settimist, kuivõrd teatavatel tingimustel võivad settinud ained taas ringesse tulla. Bilansiarvutused võib jagada laias laastus kahte suuremasse ossa: a) vee bilansi arvutamine b) vees olevate ainete bilansi arvutamine (näiteks biogeenid) Vee bilansi arvutamisse peab suhtuma väga tõsiselt, sest praktika on näidanud, et eksimused ainete kontsentratsioonide hindamisel on vähemtähtsad, kui vead veehulkade hindamisel.
keetmisel "kuuma sademena" Ebastabiilsete valkude maksimaalselt täielik koaguleerumine ja nende virdest eemaldamine on õlle kvaliteedi seisukohalt äärmiselt vajalik, sest need võivad olla takistuseks õlle käärimisel ja välja sadestuda valmis õlles, vähendades selle säilivust d. jätkuv kaltsiumfosfaatide välja sadestumine, mis soodustab virde pH alanemist, e. ebasoovitavate lenduvate ühendite aurumine, Virde filtreerimise käigus, rabasse jäänud ekstraktiivainete välja pesemisel, võetakse virdekeedu katlasse üleaurust vett. Sellest vabanemiseks keedetakse virret. Koos veeauruga eemaldatakse ka õllele ebasoovitavad lenduvad ühendid Virde keetmise ajal peaks katlast auruma 5- 10% vett virde mahust tunnis f. filtreerimisel raba uhtmisel kasutatud vee aurumine vajaliku ekstraktiivainete kontsentratsioonini (algvirde tiheduseni),
liigvesi ei lase taimejuurtel tungida küllalt sügavale ning alumistes kihtides olevad toitainete varud jäävad kasutamata. Selleks, et taimed saaksid mullast võimalikult palju toitaineid kätte, on vaja aeroobseid baktereid, mis muudavadki mullas olevad toitainete varud taimedele omastatavateks. Kui mullas on vähe õhku, on ka aeroobsete bakterite elutegevus takistatud. Liigniisked mullad on külmad. Põhjusi selleks on mitu, eelkõige suur aurumine, milleks kulub palju soojust. Liigniiske muld soojeneb kevadel aeglasemalt, sest nii tema soojamahutavus kui ka soojajuhtivus on suuremad kui parasniiskel mullal. Kuiva mulla soojamahutavus (0,15...0,3 cal/cm3) on 2...3 korda väiksem kui märjal mullal (0,7...0,9 cal/cm3). Märja mulla suur soojajuhtivus on põhjustatud õhu ja vee soojajuhtivuse suurest erinevusest. Kui õhu soojajuhtivus on 0,000054 cal/cm3.s, siis veel on see 0,0014 cal/cm3.s ehk ca 26 korda suurem. Selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
