Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"aurumine" - 501 õppematerjali

aurumine – Vedelikus on osakesed pidevas soojusliikumises, sellest tingituna on kõigil osakestel kineetiline energia, mis pole kõigil ühesugune. Need osakesed, mille kineetiline energia on keskmisest energiast suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda.
thumbnail
10
ppt

Aurumine

Aurumine Esitlejad: Anett Pero Birgit Aasmäe Mis see aurumine siis on? Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna Kuidas aurumine toimub? Lahkuvad vedelikust osakesed, mille soojuskiirus on keskmisest suurem Jäävate osakeste kiirus langeb, siis ka temperatuur langeb Millest oleneb aurumise intensiivsus? Energia hulgast mis tuleb vastuvõetava pinnale Molekulide konsentratsiooni vahest (õhus ja vedelikus) Õhurõhu vahest Kus leiab aurumine aset? Peaaegu et kõikjal Taimedelt (transpiratsioon) Jää-, vee-, lume-, maapinnalt (evaporatsioon) Aurumine on tähtis osa veeringest...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Aurumine ja kondenseerumine

Aurumine ja kondenseerumine Faasisiire(üleminek) aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Aineosakesed liiguvad vedelikus erineva kiirusega. · Aurumine toimub igal temperatuuril. · Aurumine vähendab vedeliku koguenergiat- vedelik jahtub. Aurustamissoojus- soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Q=Lm L-vedeliku aurustamissoojus(J/kg) m-mass Aurumise mikrokäsitlus · Vedelikus molekulid võnguvad ja aeg-ajalt hüppavad ühest kohast teisse.Liikumisvabadus on suure tiheduse tõttu piiratud. · Vedelike soojendamisel suurendatakse molekulide kineetilist energiat-osakesed hakkavad kiiremini liikuma....

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vee aurumine Elupuuu lehtedest

Vee aurumine Elupuuu lehtedest Minu katse hõlmab taime veeimamiskiiruse mõõtmist.Selle katse abil saab hõlpsasti tõestada, et vesi tõepoolest taime lehtedest aurub ning sõltuvalt taime lehtede arvust saab isegi välja uurida, kui palju vett imab teatud hulk taime lehti mingi kindla aja jooksul. Uurimisküsimus: Kas vee aurumine lehtedest mõjutab vee hulka anumas, kuhu antud taime oks ehk elupuu oks on asetatud ning kui nii, siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust? Sõltuv tegur antud katses on imatud vee hulk. Sõltumatu tegur antud katses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe, kolme ja nelja lehega elupuu oksad. Hüpotees: Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kui vähema arvu lehtedega elupuu oks. Katsevahendid:...

Taimede kohastumine
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika kordamine 9. klass

SULAMISSOOJUSEKS nimetatakse soojushulka, mis kulub ühe massiühiku kristallilise aine sulatamiseks või vabaneb selle tahkumisel tema sulamistemperatuuril. = Q - sulamissoojus ­ 1 J m kg Q ­ soojushulk ­ 1J m ­ aine mass ­ 1kg Q=m Sulamiseks kuluv või tahkumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine massiga ja sõltub ainest. 9. Mis on aurumine ja kondenseerumine? Aurustumissoojus. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Aurumine on vedelikuosakeste sattumine vedeliku pinnalt õhku. Vedelikuosakesed liiguvad erineva kiirusega kaootiliselt. Vedeliku pinnalt saavad lahkuda, ületades naaberosakeste keskmise mõju, suurema kiirusega osakesed. Aurumise kiirus sõltub: temperatuurist, vaba pinna suurusest, õhu liikumisest vaba pinna kohal, ainest, õhu niiskusest....

Füüsika
493 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine agregaatoleku muutumine

Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sula...

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sulamine, Tahkumine, Aurumine, kondendseerumine - spikker

* Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse * Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi). * Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk, See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks, mille moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass) Sulamissoojus Landa = Q/m (J/kg) näitab 1kg aine sulamiseks vajalikku soojushulka(1kg tahkumisel eralduvat Q-d) Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse...

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfääri ja tuulte kohta

Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid. Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km...

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Faasisiirded ja aine olekud

Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? 1.molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks(lahtirebimisel)2. vedeliku pindpinevuse ületamiseks(pinnani jõudmisel) 3. paisumistööks, mis on määratud aine...

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
1
doc

AINE AGREGAATOLEKU MUUTMINE

Sulamine/tahkumine: Temp. mille juures aine sulab nimetatakse aine sulamistemperatuuriks. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass. = Q/m ( lambda ) ühik on 1 J / kg. Sulamissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks. Nähtust kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks , nimetatakse aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedelikutemperatuurist, ainest, Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks . Aurustumissoojus = aine aurustumiseks vajalik soojushulk / aine mass. L=Q/m Ühik on 1 J / k...

Füüsika
80 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füssa kordamisküsimused ja -vastused

Kujutada osakeste paiknemine gaasis. Hõredalt. 15. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri,mille juures aine muutub tahkest vedelaks. 16. Mida näitab suhteline ehk relatiivne õhuniiskus? 17. Mida tähendab, et küllastunud aur on vedelikuga tasakaalus? Nii palju molekule ki tuleb vedelikust välja, sama palju pöördub ka tagasi. 18. Mida tähendab, et küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga? Seda esineb keemisel. Vees toimub aurumine , mull on suletud anumas(mulli sees on veeaur), mulli surub kokku väline õhurõhk. Et mull saaks paisuda, peab sisemine õhurõhk olema natukene suurem kui välimine õhurõhk. Mullides olev rõhk on ligikaudselt võrdne välisõhurõhuga (veidi suurem), muidu ei saaks keeda. 19. Miks antud aine aurustumissoojus samal temperatuuril on võrdne kondenseerumisel vabaneva soojusega? Aurustumissoojus sõltub temperatuurist. (mida madalam temperatuur, seda...

Füüsika loodus- ja...
50 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Faasisiirded

Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva, sellest valmistatakse puure või nuge. Grafiit on pehme. Mõlemad on tahkised aga erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse. 2) Tahkumine, mis on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 3) Aurumine , mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise....

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Aine agregaatolek

Referaat Aine agregaatolek (tahke, vedel, gaasiline) Õpilane: Õpetaja: Klass: Aine agregaatolek on aine olekuvorm, mille määrab soojusliikumise laad.Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks ve...

Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Sel hetkel on kineetiline 0. Tuleb kulutada energiat osakese liikumisenergia taastamiseks. Sulamisoojus kulub osakeste vabastamiseks tahkises valitsevate osakeste vahelistes seostes ja osakesele täiendava kineetilise energia andmiseks, et viia ta kiirus antud temperatuuril osakeste keskmise kiiruseni Aurumine ja kondenseerumine Aurumine toimub igal vedeliku temperatuuril. Kuna aurumisele lahkuvad vedelikust kiiremad molekulid, siis vedelik jahtub. Q = L m aurustumisel vabanenud soojus. Aurustumisoojus on soojushulk, mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Aurustumissoojus sõltub rõhust ja temperatuurist. Aurustumissoojus kulub esiteks molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks, teiseks vedeliku pindpinevuse ületamiseks, kolmandaks gaasi...

Füüsika
577 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Soojusnähtused

Ma võtsin ahjule üsna lähedal oleva kapi pealt puldi, et vahetada kanalit. Pulti kätte võttes tundsin, et see oli soe. Pult oli soe sellepärast, et õhu ringvooluga kantakse siseenergia ahjult toas olevatele esemetele. Käisin korraks väljas, seal sadas vihma ja mu pluus sa märjaks. Ma võtsin selle seljast ja panin ahju lähedale, et see kiiremini ära kuivaks. Pluus kuivab, see tähendab, et vesi pluusist aurab ära. Kuna aurumine sõltub vedeliku temperatuurist, siis sellepärast ma paningi pluusi ahju lähedusse, et pluusis oleva vee tempertatuur suureneks ja ka aurumine kiireneks. Aurumine kiireneb soojas õhus sellepärast, et vedelik soojeneb. Soojas vedelikus kiireneb vedelikus olevate osakeste kiirus ja seega suudavad osakesed teha vajaliku töö, et lahkuda vedelikust. Mul hakkas toas üsna palav ja tõin endale klaasiga vett ja panin jääkuubikud ka sisse...

Füüsika
104 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Soojusnähtused saunas

Mõned inimesed kasutavad vildist saunamütse, et ära hoida pea liigset kuumenemist. See on seotud vildi viletsa soojusjuhtivusega. Neile, kes armastavad sauna, aga kellel on samas probleeme kõrge, madala või kõikuva vererõhuga, peaks saunamüts olema kohustuslik. 2 3.Aurumine Saunas on aurumist erinevates kohtades. Näiteks on aurumine veepaagist kui vett soojendada. Kuid aurumist on palju, siis kui visata kerisele vett, siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. : 1.Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. 2.Õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil ei ole nahalt aurumine nii suur. Aurustumine põhjustab ka kerise jahtumist, mis on märgatavam, kui leili visata jaheda veega...

Füüsika
90 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojusnähtused saunas

Aurmine toimub veepaagis kui vett soojendada veepaagis olev vesi muutub gaasiliseks. Aurumist on palju kui kerisele vett visata, siis täitub kogu saunaruum veeauruga ja õhk tundub palju kuumemana. 1) sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. 2) õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil, ei ole nahalt aurumine nii suur. Higistamisel on inimese jaoks väga oluline koht, sest see ei lase kehal üle kuumeneda. Aurustumiseks peab aine energiat juurde saama ja see võetakse enamjaolt kehasoojuse arvelt ning seega hoiab ära keha ülekuumenemise. Kuivas saunas võib tihti tunduda, et saun ei olegi nii kuum kuna nahal ei ole higi, arvatakse, et higistamist ei toimugi. Vastupidi, sellepärast et intensiivselt higistatakse, ongi kuumus talutav. Kuna õhk on kuiv, on higi aurustumine kiire...

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Soojusõpetus

aine võib esineda süsteemis kahes või kolmes faasis korraga, ilma et faasisiirdeid toimuks. Faaside tasakaalud on võimalikud olukorras, puudub võimalus soojust juurde anda ja ära juhtida. Kahe faasi tasakaal on võimalik erinevate (p,T) väärtuste paaride korral, kolme faasi tasakaal on võimalik vaid ühe kindla (p,T) väärtuse juures. · Faasisiire--aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon). · Härmatumine--faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. · Ideaalne gaas--lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Ideaalne soojusmasin--soojusmasin, mis töötab iseaalse soojusmasina tsükli ehk Carnot`tsüklil. · Ideaalse soojusmasina tsükkel--tsükkel, mis koosneb isotermilisest paisumisest...

Füüsika
201 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ainete olekud, erisoojus

·Temperatuur on seda kõrgem, mida kiiremini osakesed keskmiselt liiguvad. ·Kui osakeste liikumise keskmine kiirus on suurem, leidub rohkem kiireid osakesi, mis on võimelised vedelikust väljuma. ·Aurumine on seda kiirem, mida kuivem on õhk. ·Õhus on alati veeauru. ·Veeauru hulk õhus on piiratud. ·Kui õhk on niiske ei mahu õhku enam palju auru juurde ja aurumine on aeglane. ·Aurumise kiirus sõltub ainest ·Aurumisel vedelik jahtub ·Et hoida lahtise pinnaga vedelikku samal temperatuuril, on vaja vedelikule energiat juurde anda. ·Näit. higistamine ·Soojushulka, mis tuleb anda kindlal temperatuuril olevale ühele kilogrammile vedelikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nim. aurustumissoojuseks. ·Aurustumissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või eraldub 1kg vedeliku...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Soojusõpetus

Tahkumine on vastupidine protsess. Vabaneb soojushulk, mis on võrdeline sulamiseks kulunud soojushulgaga. Temperatuur ei muutu. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus näirab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Tahkumisel ruumala väheneb, jääl suureneb. Tihedus väheneb. =Q/m Q = m 10 ) aurumine ja kondenseerumine Aur muutub veeks ­ kondenseerumine. Vesi muutub auruks ­ aurumine. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist, ainest. Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril...

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Soojusõpetuse mõisted

tahket keha soojendades temp. tõuseb kuni sulamistemp. sulamisprotsessi käigus temp. ei muutu nii kaua, kuni kogu tahke keha on sulanud, tahkumisel toimub vastupidine protsess, eraldub soojust. soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel- Q= +(sulamisel)-(tahkumisel)*lambda*m jääsulamissoojus on 340000 J/kg , tähendab, et 1 kg jää sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk 240000 J. aurumine ja kondenseerumine- aurumine on aine osade lahkumine ümbritsevasse keskkonda, aurumine toimub igal temp., auramine kiirus sõltub temp. aurumise käigus keha temp, lageb. Kondenseerumine tähendab, et aine osad tulevad ümbritsevast keskkonnast ainesse tagasi. kondenseerumise käigus keha soojeneb. soojushulga arvutamine aurustumisel ja kondenseerumisel- Q=Lm L-auramissoojus veeaurustumissoojus on 2300000J/kg, tähendab, et 1 kg vee aurustamiseks...

Aineehitus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun