lahustu, hästi lahustub süsiniksulfiidis( CS2 ) ja orgaanilistes lahustites( bensiinis, alkoholis) . Õhus süttib ta peenestatult juba toatemperatuuril. Valge fosfor on väga mürgine, nahale sattudes põhjustab ta raskelt paranevaid haavu ja organismi mürgitust. Punane fosfor tumepunane pulber, mis tekib valge fosfori soojendamisel, pikema aja vältel õhu juurdepääsuta. Ta ei ole nii tuleohtlik kui valge fosfor, ei helendu ega ole mürgine. Kuumutamisel punane fosfor sublimeerub ja tema aurude jahtumisel tekib valge fosfor. Must fosfor tekib valge fosfori väga pikaajalise( 7-8 päeva) kuumutamisel kõrgrõhul. Must fosfor on fosfori allotroopsetest teisenditest kõige püsivam ning keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Aatomi ehitus: P: +15| 2)8)5 Oksüdatsiooniaste: + V P2O5, H3PO4 +III P2O3 -III PH3, Ca3P2 - ühendis metallidega ja vesinikuga 3MG+2P=MG3CL2 (magneesium fosfiid) MG3P2+6HCL=2PH3+3MGCL2
Naised Kojujäänud naisterahvaste elu läks raskeks. Nad pidid hakkama ise pere üleval hoidma, tehes rohkem tööd ja saades meestest tunduvalt väiksemat palka. Enamik naisi olid tööl meditsiini asutustes või sõjatehastes. Tehastes töötegemise olemust propageeriti üle, et see oli väga patriotistlik ja turvaline tegevus, aga reaalseid töötingimusi ei mainitud. Naiste tihe kokkupuutumine kõrvulukustava müra, mürgiste aurude, padrunite ja lõhkekehadega viis nad erinevate probleemideni. Mõned levinud haigused/probleemid olid: uimasus, peavalu, isutus, tsüanoos, hingeldus, oksendamine, aneemia, südamepekslemine, kõhukinnisus, nõrk pulss, jäsemete valu ja ikterus ja elavhõbe mürgistus. Neid probleemi ravis aeg ja puhkus, kuid ajalugu näitab, et puhkuse osa neile väga ei antud. Naistel oli 12h tööpäevad ja mõnikord 13 päeva järjest. Samuti olid ka tööõnnetused tavalised, näiteks ida
Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata.. Mürgisus Paljud kemikaalid on mürgised. Uuritakse nii inimestel kui ka katseloomadel (valged rotid, merisead) Tuleohtlikus Põlema süttib lahustite Eeter, bensiin, etanool, aurude ja õhu segu. Väga atsetoon, jne paljud lahustid on tuleohtlikud, enamus kergesti lenduvad. Söövitav toime Kontsentreeritud happed Argielus kõige ohtlikumad ja leelised. sõidukite akumulaatorites olev väävelhape ja
· (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). · Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Metanool · On aga erakordselt mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30 ml metanooli on aga surmav. · Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse. Metanool · Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lähteaine. · Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale. Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes kohtades kasutatakse metanooli automootorite kütusena. Etanool · Etanool (CH3CH2OH) (etüülalkohol) on tavakeeles alkohol ehk piiritus.
Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud).
vee läbi paberfiltri klaaspurki, osa vett jäi kaussi. Vaatlesime filtrit pärast kurnamist. Võrdlesime filtreeritud ja lihtsalt sulanud vett. Järeldused: paberfiltril ja otse lumest sulanud vees olid prahiosakesed. Lumest sulanud vesi on saastunud. Sellist vett ei tohi juua. Filtreerimisest üksi vee puhastamiseks ei piisa. Joogivett puhastatakse erilistes puhastusseadmetes ( vee destilleerimine jms.). Destilleerimine-vedeliku eraldamine kahusest aurustamisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel(kondenseerumisel) Desinfitseerimine See, et paljud haigused võivad levida veega, see tähendab ka joogiveega, pole tänapäeval enam mingi uudis ega saladus. Korduvad epideemiad maailma ühes kui teises nurgas on ilmekaks näiteks reostunud joogivee tarvitamise koletuslikest tagajärgedest. Basseinipurskkaevude vee desinfitseerimine Desinfitseerimise eesmärk on veest mikroorganismide kõrvaldamine. Basseinivee
1. Mis katsevahendit kasutatakse vedeliku lisamisel tilkhaaval? 2. Tahke, vedel ja gaasiline teisesõnaga? 3. Tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid, moodustades... 4. Kuidas nimetatakse laenguga aatomit? 5. Aatomi keskmes olev osake, milles on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronites. 6. Negatiivse laenguga ioon. 7. Vedeliku eraldumine lahusest aurustamisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel. 8. Aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 9. Molekuli koostist väljendab molekuli... 10. Positiivse laenguga ioon. 11. Reaktsioon, milles kahe aine osakeste liitumisel tekib uus aine. 12. Kuidas nimetatakse ainet, milles teise aine osakesed on ühtlaselt jaotunud? 13. Millest koosneb tuum? 14. Aatominumbri ehk tuumalaengu kasvu järgi reastatud keemiliste elementide
2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. 9. Millised kütuse komponendid muudavad kütteväärtuse väiksemaks ? Küttev. madaldavad vesi ja mineraalained 10
Analüütiline keemia Töö pealkiri: Taimelehtedest värvainete eraldamine Töö teostamise kuupäev: 11.okt 2017 Protokolli esitamise kuupäev: 12.okt 2017 Töö eesmärk: Taimelehtedest värvainete eraldamine ekstraheerimise ja planaarkromatograafia abil. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: Ained ja segud: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: värsked taimelehed heksaan (~3 ml) heksaan (~10 ml) etüülatsetaat (~1 ml) etanool (~5 ml) destilleeritud vesi Töövahendid: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: statiiv ja rõngas Eppendorfi tuub mõõtsilindrid planaarkromatograafiaplaat uhmer ja uhmrinui ...
Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Migreenipeavalu esimene kirjeldus on leitud Babüloonia kiilkirjatahvlitelt Tiglatpilesari raamatukogus umbes 1100 a. e.m.a. Selle juurde on toodud ka 18 retsepti haiguse ravimiseks. Nimetus migreen (prantsuse keeles ,,migraine") tuleneb Galenuse poolt antud kreekakeelsest sõnast ,,hemicrania". Galenus seletas migreeni intra- ja ekstrakraniaalsete veresoonte seoste häirega, mis takistab teistest kehaosadest, eriti sapist tulnud halbade aurude ja vedelike lahkumist ajust. Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele ärritustele. On üks tavalisemaid peavalu tüüpe, mille põhiliseks sümptomiks on pulseeriv, tihti ühepoolne episoodiline peavalu ja millele sageli kaasneb iiveldustunne. 1. Haigestumis ja esinemissagedus ning pärilikkus Eestis kannatab migreeni all ligi 10% elanikkonnast. Migreen algab tavaliselt noores eas, sagedamini 10. ja 30. eluaasta vahel. J. W. Lancei andmetel on esimene migreenihoog 25 %-l
pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevalt deformeerunud ja moondunud kuum täpp- vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala konvektsioon- vahevööös asetleidvad konvektsioonivoolud Maavärinad liigitatakse tekke alusel neljaks: tektoonilised, vulkaanilised, tehnogeensed ja langetusvärinad maavärinate tekke põhjused: 1. laamade liikumise käigus laamade põrkumine, tavapärasest kiirem laamade liikumine 2. vulkaanilistes piirkondades- aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul 3. põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised 4. lõhkainete plahvatamised ja maa-alused tuumakatsetused TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD geotermiline energia- bioenergia- TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD TAASTUMATUD ENERGIAALIKAD päikese-, vee-, tuuleenergia, bioenergia(FS), fossiilkütused:põlevkivi, maagaas, turvas,
Näiteks tefloniga ehk väga püsiva ja kõrget temperatuuri taluva plastmassiga kaetakse panne ja suuski hõõrdumise vähendamiseks. * Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti.. * Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. * Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja somaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 milligrammi ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. * NaF kasutatakse mürkkemikaalina puidu immutamiseks mädanemise vastu. Inimesele on see ülimürgine ja ja 1 grammine kogus võib olla surmav. * Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. * Meditsiinis rakendatakse fluoriühendeid vereasendajana ja narkoosivahendina.
Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisaneid. Lisandite eraldamist nimetatakse rafineerimiseks. 5. Autokütus Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiini- ehk ottomootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumendab kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindrisse portsjon kütust. See süttib, põlemisgaasid tõukavad kolbi ja mootor teeb tööd. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Kõik bensiinid ei sobi kõikidele mootoritele. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega, seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Väga väikese detonatsioonikinglusega on heptaan, selle oktaaniarvuks on võetud 0. Kõige kõrgemaga on isooktaan, mille oktaaniarv on 100
2.Parfiine( nn parfiinivaha ) kasutatakse paberi-, keemia- ja tekstiilitöösutuses, ka meditsiinis. 3.Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. 4.Rasked ained ( bituumenid ) on asfaldi tooraine. 5. Autokütused Autodes kasutatakse diisel- ja bensiinimootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuuris kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindrisse portsjon kütust. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootoritest kasutatakse kõrget kompressiooniastet, sest see tõstab mootori võimsust. Mitte kõik bensiinid ei sobi selliste jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Mootorile on see ohtlik: langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab ning põhjustab detailide kiiret kulumist. Kütuse
farmaatsiatööstuses. Parfiine(nn parfiinivaha) kasutatakse paber-, keemia- ja tekstiilitööstuses ning meditsiinis. Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. Rasked jäägid(bituumenid) on asfaldi tooraine. Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks. 6. Autokütused Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiinimootoreid. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet, mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nim. detonatsiooniks. Mootorile on detonatsioon kahjulik: põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist, langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaad Metallitöötlemis õppetool MTp-11 Koostas:Sven Liivoja Juhendas:Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 Ohud hingamisorganitele Tehnoloogilisest operatsioonist sõltuvalt peab metallitööstuses töötajaid kaitsma tahkete osakeste, aurude ja hapnikudefitsiidi eest. A. Tahked osakesed Tolmud, suitsud ja udud ühinevad sageli, moodustades tahkeid osakesi. Tolmud Tolmud tekkivad tahkete materjalide purustamisel peeneteks osakesteks, mis hõljuvad õhus enne raskusjõu toimel sadenemist. Tolmud tekkivad lihvimisel, puurimisel, jugapuhastusel, liivajoaga töötlemisel ja jahvatamisel. Suitsud Suitsud tekkivad tahkete materjalide aurustumisel kõrgetel temperatuuridel ja sellele järgneval kondenseerumisel
Kliinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8 minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatadasaanut päästa.[1] Trauma raskus oleneb paljudest faktidest näiteks : voolu iseloom(alalis-või vahelduvvool) , sagedus , voolutugevus ja toime kestus, keha takistus vooluga kokkupuute kohal , milline oli inimene tervislik seisund sel ajal kui oli kokkupuute .Tähtsamad parameetrid mis mõjutavad niiskus, riietus, ruum, keha temperatuur, tervislik seisund. Olenevalt niiskuse ja aurude olemusest ruumis loetakse väga ohtlikuks, ohtlikuks ja normaalse niiskusega ruumid. Ohtlikes ruumides peavad seadmed olema nähtavalt maandatud. Sellises ruumis töötamisel peavad olema kasutusel individuaalsed kaitsevahendid. Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda.On kirjeldatud nn tähelepanu efekti ‒ inimesed, kes on saanud
Nitrooniumioon on tugev elektrofiil ja võimeline siduma elektronpaari benseenituumast nii et -elektrosüsteem katkeb. 3 2. samm: nitrobenseeni taandamine Sn-ga Reagendide ohtlikkus: Benseen on värvitu ja väga tuleohtlig magusa lõhnaga vedelik. Ta suurendab vähi ja muute haiguste ohtu. Pikaajaline kokkupuude suure benseenitasamega õhus põhjustab leukemiiat. Lämmastikhappe on söövitav. Aurude sissehingamine ärritab limaskesti ja võib neid tõsiselt kahjustada. Happe sattumisel nahale võivad tekkida plekid ja põletused. Nitrobenseen on mürgine. Mõjutab kesknärvisüsteemi. Sattub organismi läbi nahka. Enamik reagendidest ja produktidest võivad põhjustada mürgitust, põletust ja on tuleohtlikud. Ohutuse tagamisek tuleb kanda kaitseriietust (laborikitlit), kummikindaid ja kaitseprille. Töö tuleb teostada tõmbekapis. 4
koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakkude sisemuses. Rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260 mg. Kasutamine Kasutamine: Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi, ravimite valmistamiseks Keemialaborites Fotograafias Jood Avastamine: Joodi avastas pruunvetikate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude jargi. Paiknemine: Jood on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 5. perioodis, järjenumbriga 53 ja aatommassiga 126,90447. Sümbol: I Omadused Keemilised omadused: Nõrgem oksüdeerija kui fluor, kloor ja broom. Jodiidid on küllaltki aktiivsed redutseerijad. Füüsikalised omadused: Hallikasmust metalse läikega kristalne aine, sublimeerub kergesti lillakaks auruks. Keemistemperatuur: 184,35 °C Sulamistemperatuur: 113,5 °C Omadused
välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur. Koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba
ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab piirpind. Süsteem on ruumiosa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) ja mitte (avatud süsteem). Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete konsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus oleneb : a) heterogeenses keskkonnas: 1)temperatuurist 2)konsentratsioonist 3)gaaside ja aurude korral nende rõhust; b) homogeenses keskkonnas : 1,2,3, vt. eelmiseid, 4)faaside kokkupuutepinna suurusest 5) reaktsioonisaaduste difusioonikiirusest 6) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast: Nt. A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k on reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) on reageerivate ainete konsentratsioon (mol/dm³), keemilise reaktsiooni kiirus jääval temperatuuril on võrdeline reageerivate ainete konsentratsiooni korrutisega. Üldkujul: nA+mB=C, v=k*(A)*(B) 4
Rasked jäägid on asfaldi tooraine. Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks. 5. Autokütused Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiini- ehk ottomootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindeisse portsjon kütust. See süttib, põlemisgaasid tõukuvad kolbi ja mootor teeb tööd. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet sest see tõstab mootori võimsust. Mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiirsti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Tänapäeval kasutatakse bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98
kasutusalad) METANOOL - CH3OH, rahvapärane nimetus - puupiiritus Saamine: sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul. Omadused: värvuseta, nõrga lõhnaga, vees hästi lahustuv vedelik, sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. On mürgine vedelik. Kahjulikkus: 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20- 30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Eristamine: Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit, süüdates värvuvad nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. Kasutusalad: tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina, kuid ka mootorikütusena(1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile), värvide, lakkide saamisel ja lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel.
[O] H R R R R R ketoon Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused Isopropanool värvitu vedelik, millel on alkoholile iseloomulik lõhn. Ei ole plahvatusohtlik, kuid kergesti süttiv. Vältida aurude sissehingamist. Naatriumdikromaat lõhnatu erkorantz soolpulber. Mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete süttivust. Vältida tolmu levikut. Väävelhape värvitu, lõhnatu, õline vedelik. Tugev oksüdeerija, reageerib ägedalt süttivate ja redutseerivate ainetega. Reageerib ägedalt ka alustega ja on koos enamuse metallidega moodustab süttiva/plahvatava gaasi. Söövitav. Vältida pikaajalist sissehingamist. Atsetoon vedel värvitu vedelik
Reaktsioone võib oluliselt kiirendada temperatuuri tõstmisega. Sel juhul võime jõuda põlemise või plahvatuseni. Orgaanilised ained põlevad auru olekus hapnikuga. Põlemisprotsessi peab alati initsieerima süütamisega. Edasi on kõrge temperatuur tagatud oksüdeerumisel eralduvad soojusega. Vedelik ise ei põle, põlevad vedeliku kohal olevad aurud. Mida lenduvam on orgaaniline aine, seda ägedamalt ta põleb. Gaaside või aurude segud õhuga võivad teatud koostissuhte korral plahvatada. Pürolüüs aine segunemine kõrge temperatuuri toimel. Täielik põlemine toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. Tahma moodustumine viitab mittetäielikule põlemisele. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED Alkaanid on tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Vähene kalduvus teiste ainetega reageerida on tingitud C C ja C H sidemete suurest püsivusest. Reaktsiooni kulgemiseks on vaja side(med) lõhkuda
74.12 g/mol 0.7134 g/cm3 34.6 °C (kt) Vees: 6.05 g/100 ml Ainete ohtlikkus Propaan-2-ool: H225(kergesti sütiv vedelik), H319(põhjustab rasket silmade ärritumist) Etaananhüdriid: R10 (sütiv), R20/22 (kahjulik aurude sissehingamisel või neelamisel, R34 (põhjustab kõrvetuse) Väävelhape: H314 (põhjustab nahal kõrvetusi ja silmade ärritamist), P260 (mitte hingata tolmu/auru/gaasi) Naatriumkarbonaat: H319 (põhjustab rasket silma ärritust) Kasutatavad vahendid Statiiv, käpp, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, klaaslehter, spaatel,
Isesüttimistemperatuur (autoignition temperature, ignition temperature) on madalaim temperatuur, mille juures aine süttib iseenesest ja põleb välise tuleallikata leegiga või sädeleb. Iseüttimistemperatuur langeb süsivesiniku molekulmassi kasvades. Seega on diislikütuse ja määrdeõli isesüttimistemperatuur madalam kui bensiinil. Plahvatuspiirkond. Lahtise tule toimel võivad nafta aurud plahvatada. Kuid plahvatus toimub ainult juhul, kui neid aure on õhus teatud hulk. Vähimat aurude hulka õhus, mille juures toimub lahtise tule toimel plahvatus, nimetatakse plahvatusohu alumiseks piiriks (lower flammable limit, LFL), suurimat aurude hulka aga plahvatusohu ülemiseks piiriks (upper flammable limit, AFL). Kui aurude hulk õhus jääb allapoole plahvatusohu alumist piiri, on segu liialt lahja plahvatuseks, kui aga aurude hulk on suurem plahvatusohu ülemisest piirist, on segu liiga rikas. Süttimispiirid sõltuvad mitmest tegurist: - õhu hapnikusisaldusest
4 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Raoult'i seadus (Francois Marie Raoult, 1830-1901): m NaCl 100% 10.5 g 100% Lahusti aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne lahusti moolimurru ja puhta lahusti C% = = = 4.03% aururõhu korrutisega: m lahus 260.5 g p lahusti = CX lahusti * p°lahusti m NaCl 10.5 g n NaCl = = = 0
tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. On aga erakordselt mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30 ml metanooli on aga surmav. Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lähteaine. Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale. Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes kohtades kasutatakse metanooli automootorite kütusena. Etanool (CH3CH2OH) (etüülalkohol) on tavakeeles alkohol ehk piiritus. Valmistatakse põhiliselt eteeni (etüleeni) katalüütilisel
haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine. 7. Metanool - ehk puupiiritus. Valem: CH3OH. Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Ohtlikkus: Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Kasutusalad: Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina, kuid ka mootorikütusena, värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. Etanooli ja metanooli eristamine: Neid on väga raske omavahel eristada, mis võib põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades
3.1. Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab: · Toiduahelas kõrgemal asuvate loomade mürgitamist, kui nad söövad liiga suurtes kogustes naftat sisse manustanud organisme · Pärsib sigimist, kuna muudab loomad liiga haiglaseks et sigida. Häirib selliseid toiminguid nagu linnul munade haudumine, või väheneb munade arv mida lind muneb · Nafta tilkade, aurude või gaasi sissehingamisel saavad mereimetajatel ja kilpkonnadel kahjustada nii hingamisteed ja kopsud, halvimal juhul on tagajärjeks surm 4 · Kahjustusi mereimetajate või kilpkonnade silmadele, mis võib omakorda põhjustada haavandeid, silmahaigusi ja pimedust, tehes nii toidu leidmise nende jaoks väga keeruliseks, mistõttu surevad paljud nii nälga · Ärritust või haavandeid nahal, suul või ninas
Taandamine nukleofiilsete hübriididega, kus taandajaks on tugev kukleofiil-hüdriidioob :, on väga levinud taandamise meetod. Hüdriidiooni doonoriks on sageli metalli komplekshüdriid. Minu sünteesis see on NaB 1- fenüületanool Etanool Etanool võib süttida kuumusest, sädemest või leegist. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja seejärel leek lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahju kuumuse käes lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ja kanalisatsioonis. Reageerib tugevate oksüdeerijate ja peroksiididega.Leelis- ja leelismuldmetallidega reaktsioonis eraldub kergestisüttiv vesinik.Aurud moodustavad õhuga kergestisüttiva plahvatusohtliku segu, mis süttib kokkupuutel sädeme jms. Benseen (varem ka bensool) on aromaatne süsivesinik valemiga C6H6.
vooderdamisel ja suuski hõõrdumise vähendamiseks. · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. · Vähesel määral sisaldavad fluoriühendeid hambapastad, need vähendavad hambakaariese teket. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 mg ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. · Meditsiinis rakendatakse fluoriühendeid vereasendajana ja narkoosivahendina. · Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi. Seda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. Kloor · Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiilija paberitööstuses pleegitajana.
Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast.(R. Loodla 2003, lk 38) Et vähendada loomulikku kadu peaks trümmi temperatuur olema vahemikus -18 kuni -200C. Temperatuuride kõikumine trümmis soosdustab kaalukadu. Ideaalne trümmi õhu niiskus on selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku. Õhu niiskus peab olema 90 kuni 95% piirides. Et vältida liha kuivamist peab õhu liikumine trümmis olema minimaalne. Kuivamise aste sõltub liha rasvasusest, liha paigutusest trümmis. Kaalukao vältimiseks võib liha katta riidega - marliga, kanvaaga, musliiniga. Kõige parem on liha meritsi transportida vähemalt kuu peale tapmist. Ligikaudu aasta
võtetega tagatakse inimeste ohutus? Jalakäijatele peab olema tagatud küllaldane ohutu liikumisruum või paigaldatud kaitsepiirded. 34. Millises töökeskkonnas peab olema silmadusss? Kui töökohal esineb oht võõrkeha või kemikaali sattumiseks silma, siis peab olema. 36. Kas töötajatele mõeldud puhkeruumides võib suitsetada? Ei 38. Välitööl rakendatavad abinõud? Kaitsta töötajaid libastumise, kukkumise, kahjuliku müra ning kahjulike gaaside, aurude ja tolmu eest. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 40. Millest peab koosnema töövahendi kasutamisele eelnev ohutusalane väljaõpe? Tööandja peab arvestama töötajate ettepanekuid töövahendi kasutamisel tekkivate ohtude vältimise või vähendamise kohta. 42. Millised nõuded esitatakse töövahendi hoiatusseadisele? Peab olema hästi nähtav, asjakohaselt märgistatud ning funktsioonid peavad arusaadavalt ja
Viimast võib appihüüd või enesetapukatse. Heroiin Heroiin ehk diatsetüülmorfiin ehk diamorfiin on poolsünteetiline opioid. Heroiini keemiline valem on C21H23NO5. Manustamisviisid Suuline - Suukaudne heroiini on vähem levinud kui teiste manustamismeetodite Süstimisel Popullaarseim meetod, süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi. Suitsetamine Aurude hingamine Küünal Heroiini tarvitamisel ilmneb kõrgenenud eufooriline meeleolu, uimasus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, kitsad pupillid, aeglane hingamine, kerged kõnehäired. Joobe taandudes ilmeb apaatsus või pahurus Kokaiin Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise
A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid . Isikukaitsevahendid 3. Millal on isikukaitse- 1. Mis on 2. Mis on vahendi kasutamine isikukaitsevahend? ühiskaitsevahend? vajalik? Teadlikkus Teadlikkus Teadlikkus A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid 6. Milliste isikuka...
See võib olla kas Al3+-või Zn2+- ioon. Asusin esimesena alumiiniumiooni sisaldumist lahuses kindlaks tegema. Al3+- ioonide leidumise kindlakstegemine lahuses . Võtsin paberfiltri, tilgutasin sinna keskele K4[Fe(CN)6] lahust- valgudes laiali moodustas suure ringi. Ringi sisemusse ja mõnda kohta äärtesse tilgutasin väheke uuritavat lahust. Siis hoidsin laiku 6M NH3·H2O pudeli kohal, pudelit pisut loksutades, et aidata aurude levimist filterpaberile. Siis tilgutasin alisariini lahuse ringiga pisut kokkupuutesse, hoidsin veelkord filterpaberit ammoniaakhüdraadi pudeli kohal- sain lillat ja kollast värvi, kuid mitte lillakaspunast värvi- järelikult alumiiniumioonid puudusid lahusest. . Saadud tulemus: . Filterpaberil tõestus aga Fe3+- sinine ja Ni2+- roosakaspunane värvus, ioonide sisaldus.
Kui tulekahju on arenenud küllaltki kaugele, siis ei ole võimalik ilma spetsiaalse tehnika, varustuse ja kustutusaine koguseta seda likvideerida. Sellisel juhul pole ka tavainimesel mõtet hakata oma energiat ilmaaegu kulutama. Põhiline, mille eest igaüks vastutab, on iseenda ohutus. Pliidil süttinud toidu kustutamine on ohtlik, sest vesi põlevat rasva ja õli ei kustuta ning vee viskamine põlevasse nõusse põhjustab kuumade rasvade laialipaiskumise ning aurude plahvatusliku süttimise, mis toob kaasa põletushaavu ning veelgi suurema tulekahju. Pliidil süttinud toidu kustutamiseks on kõige efektiivsem kasutada põlemiskoha katmiseks suuremat potikaant. Kohe tuleb ka pliit välja lülitada, et jahtumine oleks kiirem ja sisseunustamine uut õnnetust ei põhjustaks. Tulekahju avastamisseadmed Kui tulekahju on juba puhkenud, siis selle kiire avastamine on võtmekriteerium õnnetuse raskusastme ja kestuse vähendamisel
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ...................................
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilane Irina Petrotsenko Kood 150510CTF Töö teostatud 12.02.2015 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks v...
eemalduvad või nihkuvad üksteise suhtes. Sellinne liikumine tekitab laamadeservadel kivimites pingeid ning selle tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas kivimiplokk fikseerub ja ei suuda liikuda edasi laamadega, siis tekib mõlema murrangu kivimite osas pinge, mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. 1.4 Vulkaanilised maavärinad Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike.
Vaalu ja hülgeid näiteks on nähtud ujumas ja toitumas õlireostuse sees või selle läheduses . Kahjuks on täpsed mõjud teadmata kuna mereimetajaid pole teadlased väga palju uurniud. Peamised põhjused kuidas mõjub naftareostus mereimetajatele: - alajahtumine,kuna nahk juhib hästi soojust ja karvastik on määrdnud viivad ainevahetuse shokini - toksiline õju nafta alla neelamisel - ummistunud kopsud - hävinud hingetorud - kopsupuhitus tilkade ja aurude sissehingamisel - silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga - stress naftast tekitatud käitumiserinevustele (www.amsa.gov.au: Impact of Oil Spills on Marine Mammals) 4 4. Kokkuvõte Nafta reostus mõjub erinevatele organismidele isemoodi. On organisme, kes on äärmiselt tundlikud mitmesuguste toornafta koostisesse kuuluvate orgaaniliste ühendite suhtes.
lähevad siniseks, tekib peavalu ja -pööritus. Raskematel juhtudel tekib kooma ja krambid. Raskmetallid Elavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Kui termomeeter läheb katki, tuleb elavhõbe kiiresti ja hoolikalt põran-dalt kokku koguda ning ning panna vee alla keeratava kaanega purki. Lahustid Bensiin aurude sissehingamisel tekib peapööritus ja -valu, joove, ärritus, iiveldus, oksendamine. Rasketel juhtudel hingamishäired, krambid, teadvusetus. Allaneelamise korral valud kõhus, oksendamine, teadvuse hägustumine. Äärmisel tuleohtlik. Väga mürgised on ka atsetoon ja tärpentiin. Putuka- ja närilisemürgid On juba oma olemuselt mõeldud eluvõtmiseks. Mõned neist on inimesele ohutud, kuid siiski tuleb olla ettevaatlik
, ei juhi elektrit , soojust , ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustes Monokliinne , P4 molekulide lõputu Lendub kuumutamisel õhu ahel, polümeer Punane Pn 0 juurdepääsuta ( üle 400 C , aurude polümeer, punakaspruun, püsiv jahtumisel saadakse valge fosfor) Säilitatakse klaasnõudes Must fosfor Pn Ortorombiline Kõige satbiilisem , hallikasmust, Sarnane grafiidiga struktuurilt ja pehme. omadutelt Polümeer Pooljuht
34. Millises töökeskkonnas peab olema silmaduss? Silmaduss peab olema kergesti ligipääsetav ning selgesti märgistatud kohas, juhul kui töökohal esineb oht võõrkeha või kemikaali sattumiseks silma. 36. Kas töötajatele mõeldud puhkeruumides võib suitsetada? Ei 38. Välitööl rakendatavad abinõud? Töötajate kaitsmine libastumise ja kukkumise eest, kukkuvate esemete, kahjuliku müra ja gaaside, aurude ja tolmude eest. Kaitse ilmastikumõjude eest. Õnnetusjuhtumi korral peab olema võimalik töötajat kiirelt abistada. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 40. Millest peab koosnema töövahendi kasutamisele eelnev ohutusalane väljaõpe? *Teabest ohtude ja ohuolukordade kohta, mis võivad kaasneda töövahendi kasutamisega *Abinõudest, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste keskkonnas viibivate isikute ohutuse tagamiseks
Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja suust, krambihood, kontrollimatu treemor, ülim valgustundlikkus, kõrge palavik, gripilaadsed sümptomid, teadvuse kaotus, unehäired, mälukaotus, nägemishäired. 8 Sariini tappev kontsentratsioon (LC50) on aurude sissehingamisel 35 mg/m3/minutis, läbi naha vedelikuna 1700 mg/m3/minutis, aurudena läbi naha 10 000 mg/m3/minutis. Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu. Tsüanorühmades on süsiniku- ja lämmastikuaatomi vahel kolmikside. Tsüaanimolekul sarnaneb keemilistelt omadustelt kaheaatomiliste halogeenimolekulidega,
PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta ei lahustu vees ega süsinikdisulfiidis. ta pole nii tuleohtlik( süttimistemp. 210 °C) kui valge fosfor, ei helendu ega ole mürgine. Kuumutamisel. Punane fosfor lendub 400 °C juures õhu juurdepääsuta ning tema aurude jahtumisel saadakse valge fosfor. MUST FOSFOR on keemiliselt kõige püsivam ja vähemaktiivsem ning ka vähimlevinud. Teda saadakse valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (7-8 päeva) kõrgel rõhul ja temperatuuril. Ta on mustjashall värvusega grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine,hea soojusjuht, kuumutamisel atmosfäärirõhul ta sublimeerub(läheb tahkest olekust otse gaasilisse üle). Keemilistelt omadustelt on sarnane punase fosforiga. ÜHENDID
Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV · alkaanid: diislikütuse põhikomponentid · tsükloalkaanidareenid · alkeenid · väävliühendid BENSIIN- nafta atmosfäärdestillatsioonil saadud mitmesuguse struktuuriga süsivesinike (HC) segu. Bensiin on läbipaistev värvuseta vedelik. Eristatakse mootoribensiini, aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib diiselkütust, siis see võib mootorit kahjustada. Samuti ei tohiks kasutada madalama oktaaniarvuga bensiini, kui on ette nähtud. · alkaanid: normaal- ja isoalkaanid · tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid OKTAANIARV- mootorikütuste (bensiini ja petrooleumi) detonatsionikindlust iseloomustav tingsuurus
üliväikestes kogustes. Elavhõbeda aurud ja ühendid on mürgised ja ohtlikud. Eriti ettevaatlik tuleb olla vaba metalliga, mille tilgad võivad kergesti laiali paiskuda. Eriti kahjustab Hg närvisüsteemi, põhjustades taju ja mõtlemise häireid, mälu nõrgenemist jms. Eluohtlik on nii akuutne kui ka krooniline mürgistus. Surmav annus inimesele on u 200 - 300 mg. Vedela metallina on Hg lühiajalisel kokkupuutel suhteliselt ohutu. Ohtlik on aurude regulaarne sissehingamine. 7 VOLFRAM Levimus ja ajalooline aspekt W on looduses vähelevinud element. Peamised mineraalid on koostiliselt volframaadid, neist tähtsamad on stoltsiit, volframiit ja seliit, viimane oli nimetatud rootsi teadlase ja tema uurija C.W.Scheele auks. Just tema üliõpilased saaksid 1783. a eraldada uue keemilise elemendi W. Omadus W Sulamistemp, 3410 Keemistemp, 5560
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
