Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"auramise" - 213 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Pedosfääri info

Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi kliima tõttu, toimub vaid suvel ülessulavas osas. Külmu-nud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud igikeltsa ja mineraalsetes mullahorisontides gleistu-mine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja kuhjuvad turbana Okasmets ­ jahe niiske kliima, sademed ületavad auramise , läbi-uhteline veereziim. Mullad liivakad ja vett läbilaskvad. Okkavaris laguneb aeglaselt ja mullapinnale koguneb püsiv mitmekihiline kõdu-horisont. Sademete toi-mel uhutakse mullalahus katioonidega mulla sügavustesse, tekib hallikasvalge väljauhte-horisont Rohtla ­ kontinentaalne kliima, sademed ja aura-mine tasakaalus. Tekivad tüseda huumushorisondi, kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisaldusega mustmullad....

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamine - Muld

lagundamist A-B-C Rohtlad Parasv, soe, tasakaalus Kõdukiht, kamardumine viljakas kontinentaalne, huumuskiht, vahel liig kuiv sisseuhte, lätekivim O-A-B- C Kõrb-ja Troopiline, Auramise Sisseuhteh, sooldumine Ei ole viljakas poolkõrb parasv, vähe üleolek lähtekivim A-B- sademeid, soe, C pinnas soolane vihmamets Ekvatoriaalne, läbiuhteline Kõdukiht, Keemiline viljakas kuum, niiske sisseuhteh E-B murenemine ferralisatsioon...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

Importkaubad lähevad tollimaksude tõttu kallimaks. Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e subsiidiume. Põllumajanduse mõju keskkonnale ­ on palju hävitatud ja muudetud looduslikke ökosüsteeme, rikutud looduslikku veereziimi, järjest kiireneb muldade erosioon (raiutakse maha palju palju metsi), ülekarjatamine rikub õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist, niisutatakse alasid ja vee auramise tulemusena mullad soolduvad, väetised kanduvad veekogudesse, muutes vee joogikõlbmatuks, liigne väetamine hävitab mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. 4.4 Kalandus Kalavarud ei jaotu ühtlaselt, valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ja suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid....

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hüdrosfääri konspekt

Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

· Sooldumine- Eriti kuivas kliimas, kus mullavesi aurab ära ja soolad jäävad pindmistesse kihtidesse. · Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise , paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus. · Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed, kuivas troopilised kliimas, kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad, sooldumine, väheneb mulla viljakus....

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti mullastiku eksam

Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim. Eestis ainult kitsad ribad mererannal. Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine. Eestis esineb küllastumine. küllastumine - Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud....

Eesti mullastik
138 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Atacama kõrb

4. Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Kõige enimlevinumaks taimeks on kaktus, kellel on lehtede asemel astlad, et auramist vähendada. Lisaks on kaktusel väga laiuv juurestik. Joonis 2. Nandu( tüüpiline Atacama lind) 5. Inimtegevus, põlisrahvad ja rahvastiku paiknemine ja -tihedus San Pedro de Atacama on siinsete alade iidne keskus olnud üle aegade. Esmaasukad jõudsid siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri kõrgaeg saabus 12. sajandil ning leidis oma lõpu inkade käe läbi 15...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Orgaanilised ained organismides

Lipiidid -rasvad, õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse.Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel. Veelise eluviisiga loomadel aitab rasvkiht vältida ka liigset jahtumist. Vahad kaitsevad taimi auramise eest ning on koduks mesilastele. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid ja kolesterool. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid, moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohappetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad ainult elusorganismides, mistõttu nim. neid biopolümeerideks. Kõigi aminoh koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsikaline keemia labor 8

Kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi valmistada segu: d) 5 ml 3 M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses segus ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteerida sinna (lisaks) samapalju...

Füüsikaline keemia
123 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Bioloogia konspekt

Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks ­ plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid. Enamik neist on saprofüüdid ­ toituvad surnud taimede jäänustest. Saprofüütsed seened moodustavad ensüüme, mis lagundavad tselluloosi ja ligniini. Tunduvalt väiksem osa saprofüüte toitub loomse päritoluga jäätmetest. Parasiidid ammutavad toitaineid elusorganimsi rakkudest. Taimedel parasiteerib üle 10 000 liigi loomadel ja inimestel vähem kui 1000 liiki...

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia - kristallisatsioon

- www.neti.ee LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON · Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks. Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga. · Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura. Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus muutub küllastunuks ja lahusti edasisel aurustumisel hakkavad moodustuma tahke soluudi kristallid. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/lahused_evelinviks.htm www.google.ee/search · Kristallisatsioon on aine kristallilise faasi moodustumine gaasilisest,vedelast või tahkest faasist...

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

· Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Atmosfäär

Eestis sageli. · Troopiline 1) mereline ­ soe, niiske, kujuneb troopilistel laiustel kõrgrõhu vööndis. Laskuvad õhuvoolud. Pilvi ei teki, sademeid pole. 2) mandriline ­ palav, kuiv. Kujuneb Sahara kõrbe kohal. Laskuvad õhuvoolud. Eestisse ei jõua. · Ekvatoriaalne ­ väga kuum, niiske. Kujuneb madalrõhu vööndis. Tõusev õhuvool. Sajab väga palju, sademete hulk ületab auramise . Eestisse ei jõua. Frondid ­ kahe õhumassi eraldusvööndid. 1) Püsiv ­ mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda 2) Soe ­ tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm ­ vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud ­ kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon ­ madalrõhuala....

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mis on globaalne soojenemine?

Ameerika Ühendriikides on sademete hulk viimase sajandi jooksul kasvanud 5% võrra. Globaalselt on sademete hulk viimase sajandi jooksul kasvanud 1% võrra. Lähistroopika põhjaaladel on sademete hulk alates 1990. aastast vähenenud 3% võrra. Globaalse soojenemise jätkudes on see sajand oodata veelgi rohkem sademeid. Kõrgema temperatuuri korral suureneb nii sademete, kui ka auramise intensiivsus. Seetõttu on regionaalsed muutused erinevad - teatud piirkondades võib sademete hulk suureneda ning teistes piirkondades väheneda. Intensiivsema auramise ja vähenenud sademete tõttu laienevad kõrbed, nagu on juhtunud Hiinas, kus liivatormide ulatus küünib isegi pealinna Pekingini. 7 6. Tormid ja ekstreemne ilm...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus -- klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oran zikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist. ·Kserofüütne leht Kserofüüdi (kuiva kasvukohta taluvad taimed, näiteks kõrbes, stepis, nõmmel)...

Eesti taimestik ja selle...
194 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Füüsikalise keemia õppetool - ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE

pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele üks järgmistest segudest: c) 5 ml 3 M HCl + 3 ml etüületanaati + 2 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses (ja ka kõikides teistes) segudes ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel...

Füüsikaline keemia
92 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Mullaprofiil- mullahorisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida ja iseloomustada. Mulla veereziim- läbiuhteline: tekib, kui sademed ületavad aurumise, ehk sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud: sademed ja auramine on tasakaalus, ehk mulda imbuv sametevesi ei ulatu põhjaveeni. Auramise ülekaaluga: auramine ületab sademed, ehk mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Leetumine- mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul, need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb. Leostumine- vees lahustuvate soolade välja uhtumine mullast, tekib kui sademed > aurumise. Kamardumine- protsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont....

Geograafia
123 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

*Peale seda tekkis Litoriinameri, see oli senini kõige soolasema veesisaldusega. *Limneamere staadium on juba kestnud 4000 a. SISEVEED Millest moodustuvad siseveed? Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne *Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise . Veebilanss- vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala ­ Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mullade kokkuvõttev konspekt

TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla. · Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine ­niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel elementidel liikuvus mullas ning toitainete välja kaane (muld vaesub) · Lahedus · Õhusaaste vähedamine...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige...

Meteoroloogia ja klimatoloogia...
75 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun