organismi ja väliskeskkonna vahel muutub negatiivseks. See tähendab seda, et soojusvahetuse läbi toimuv soojuskaotus muutub suuremaks organismi sisemisest soojatootlikkusest. Soojust antakse ära kolme teed kaudu: soojusjuhtivuse ehk konvektsiooni teel, vee aurustumisel, soojuskiirguse teel. Keskkonna füüsiliste tingimuste muutumine avaldab suurt mõju soojusvahetusele. Õhu ja vee liikumisel kasvab järsult sooja äravool soojusjuhtivuse teel. Auramine intensiivistub õhu suhtelise niiskuse langemisel. Üldine ümbritseva temperatuuri langus kutsub esile suuremad kaod soojuskiirguse näol. Arktilisele kliimale annab erilise karmuse madalate temperatuuride kokku langemine tugeva tuulega. Mida suurem on tuule kiirus, seda tugevam on temperatuuri jahutav mõju. Näiteks on temperatuuril 50C ja tuule juures 10 m/sek soojuskaotused samad kui 230C ja tuulevaikuse korral
4. Meredes toimub pidev tsirkulatsioon. Hoovused, mis mõjutavad elustikku. 5. Meredes valitsevad pidevalt eritüübilised lained, toimuvad tõusud-mõõnad. 6. Üks merekeskkonna karakteristikutest on tema soolsus. Keskmine soolsus on 35 osa soola 1000 osa vee massi kohta e 3,5%. 7. Mereveel on reaktsioon aluseline (pH = 8,2), sageli on ta eluks vajalikest toiteelementidest vaene. Merevee pH on suhteliselt püsiv suurus. Ligikaudu ¾ maakerast on ookeaniga kaetud. Nende auramine on aluseks enamusele Maa sademetest ja ookeanitemperatuuri peetakse ka põhiliseks Maa kliima tuultemustri mõjutajaks. Merevetikad varustavad Maad suure hulga hapnikuga. Abiootilised tegurid: Vee soolsuse mõju organismidele. Organismidele on oluline säilitada vee ja soolade tasakaal, mis on oluline kogu nende ainevahetuse stabiliseerimiseks. Veeorganismid peavad kindlustama vastupanu osmootsele ja soolsuse gradiendile. Kohastumused: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
