puitumist. · seemik- on seemnest kasvanud taim, millel on nii emastaime kui ka isastaime tunnused. · istik- alalisele kasvukohale istutamiseks ettekasvatatud taim . Istikud võivad olla nii omajuursed kui ka poogitud. füsioloogia ja fenoloogia · kasv- mõõtmete muutumine · areng- uue kvaliteedi teke: õitsemine, viljumine, uute pungade moodustumine jms. · transpiratsioon- vee auramine taimkattelt. · hingamine-hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID
Teosed 3D ja kadus piir skulptuuri ja maali vahel. 7. Installatsioonid - paigaldatud seadmestik; kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt. 8. Performance - happening'ist 1970. aastate paiku välja kasvanud kunstisündmus. Tavaliselt ühe kunstniku etendus, milles publik ei osale. Sõnumit ei kanna tekst vaid tegevus. Erinevalt happeningist on etenduskunst plaanipärasem. 9. Protsessikunst - teosed, milles eksponeerimise vältel toimuvad olulised muutused (sulamine, auramine, lahustumine jms.) 10. Kehakunst ehk body-art - inimkeha kasutamine väljendusvahendina. Keha võib jätte jäljendeid, aga on esitatud ka keha liikumist, talitlusi ja piinamist. 11. Neoekspressionism - 1980. aastail Saksamaalt lähtunud ning Lääne-Euroopas ja USA-s levinud figuraalne ekspressiivne kunst. 12. Grafiti - hooneseinale, müürile või mujale joonistatud või värviga pihustatud pilt või tekst, kannab sageli sotsiaalset või poliitilist sõnumit. 13
Kaheksajala kohastumused: *tindimääre, muudab värvi *Tindipritsimine *Vee pritsimine *Saaki püüavad kombitsatega, purustavad nokataolise lõuaga Kiiresti liiguvad, raketi põhimõttel. Vesi mantliõõnde, suruvad lihased järsult kokku, veejuga läbi erilise toru Kaheksa kombitsat, merepõhjas, pehme toeseta keha, poevad lihtsalt varju Kalmaarid ja seepiad liiguvad uimi liigutades Teod: elavad meres, maal, magevees, aias, rabades pole, eelistus niiske koht, päeval peidus, liigne auramine muidu, talvel maa sees, lehtede all, tardunud olekus. Taimtoidulised(ka Eesti teod), võib ka loomasid süüa. Eestis enamasti kiritigu Spiraalselt keerdunud koda, mis kaitseb kuivamise eest, ohu korral varju,nälkjatel pole koda, kombitsatega pea, laia tallaga jalg. Meritigude koda paksem. Koja sees siseelundid, peal on kaks paari kombitsaid, pikemate tipus silmad, millega eristavad valguse tugevust, lühikesed kompamiseks ja maitsmiseks. Suus paljude
põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3. Transpiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10 % sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. Veeringe 4. Pinna äravool. Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks. Evaporatsioon ja transpiratsioon Evaporatsioon e. aurumine sõltub: 1) õhuniiskusest, 2) temperatuurist, 3) tuule kiirusest,
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Vee tegevuse võib jaotada: · ajutiste vooluvete tegevus · alaliste vooluvete (jõed) tegevus · veekogude (järved) tegevus · mere tegevus Maastikusiseselt on oluline nii pinna kui ka põhjavee iseloom oluline ainete transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Maastike kujunemisel oluline: · sademete hulk, · auramine, · temperatuur nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, ·vegetatsiooniperioodi pikkus, ·tuul jm. Kliima käivitab maastiku talitluse soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. MULD Mulla tekkest võtavad osa: · nii elusorganismid · kui ka elutud maapinna ülemised kobedad kihid.
Rändkarjakasvatamine, põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett. Oaasides kasvatadakse: virsikuid, puuvilla, ka nisu ja otra. Karjas peetakse: kitsi, lambaid, kaameleid, eesleid ja veiseid. Kaevandamine: nafta, maagaasi ja soola. Kõrbestumise peamine põhjus on ülekarjatamine. Kõrbed laienevad lõuna suunas kiirusega 6 km aastas. 7.Mõisted: oaas- ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soolajärv- soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine ületab magevee juurdevoolu. soolak- soolarikka pinnasega ala kõrbes. Kõrbestumine- kõrbete tekkimine ja laienemine, põhjustatud looduslikest teguritest ja inimmõjust. Lähistroopilised loodusvööndid 1. Asend: Lähistroopilises kliimavõõtmes. 30. ja 40. kraadide vahel. 2.Kliima: Vihmane talv ja kuiv suvi. Alla 4 C ei lange temperatuur. Vahel võib saadada lund. Ampliuut on 10 kraadi keskmiselt. VAHEMERELISED ALAD: 1
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. (leostumine)- vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast (kamardumine)- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. (sooldumine)- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus. · Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol · Soojusjuhtivus- Soojusülekanne kahe füüsikalise kontaktis oleva keha vahel · Konvektsioon- Soojuse juhtimine õhu- või veevooludega. · Aurustumine- Vee auramine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojustjahutav toime. Termoregulatsioon Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotaalamus. Hüpotaalamus saab infot: Kontrollides veretemperatuuri Nahas paiknevatelt termoretseptoritelt. Kui keha temperatuur on liiga kõrge: Naha veresoonte laienemine. Higistamine Kui kehatemperatuur on liiga madal: Naha veresoonte ahendamine Kesknärvisüsteemi poolt tekitatud lihasvärin
Kalandus ja metsandus, toiduprobleemid. 1. Nimeta ja näita kaardil kalarikkamad piirkonnad maailmas ja selgita kalarikkuse peamisi põhjusi. Kõige kalarikkam piirkond on Vaikses ookeanis, sest selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas, külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirdeosas, Islandi saare ümbruses. Ranniku, ehk selfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad. Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres. Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on põhjustanud kiire tehnoloogia areng ( nt. hiigelvõrgud) Maailmamere reostumine vähendab kalavarusid Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhja kahjustab kalade elu-ja toidupaiku. Maailma ökoloogiline seisund on halvene...
(õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub
(õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine , metsatulekahjud CO2 looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline
2. Millal on Gangesel madalvesi. Põhjenda. (2p) Talvel ja kevadel on madal veetase, suvel ja sügisel kõrge veetase. Gangese vooluhulk on seotud mussoonidega. Suvine mussoon toob India ookeanilt sademeid, talvine mussoon mandrilt põhjustab kuivaperioodi. 3. Mingi taun skeem. (3p) 4. Kus on vesi magedam, kas punktis A või B. Too välja 2 põhjust, miks see nii on. (3p) Vesi on magedam punktis B. Madalam on soolsus ekvaatorivööndis, sest sademeid on palju, õhuniiskus suur, auramine väiksem. 5. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjenda. (1p) Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil B kujutatud rannas. Rannaastang, järsk rannik tekib mere kulutava tegevuse tagajärjel. 6. Millise tähega kohta kaardil on joonisel kujutatud? (1p) a) A - sälkorg b) B - lammorg c) C - delta Vali loetelust, millega on tegemist ja tõmba õigele vastusele joon alla. (1p) delta, soot, sälkorg, uhtorg, lammorg
See asub lõunapool, nii et selle tõttu sulavett seal vähem, suvel on veidi rohkem vett ja siis on veidi suurem äravool. Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges. Tigris suurem vihmaperiood on kevadel, siis on väga veevaene. Loe lk 118-119. PÕHJAVESI Infiltratsioon. Kuidas toimub põhjavee suurenemine ja vähenemine? Sademetevee infiltratsioon, soode ümbruses imbub vett, karstilehtrites neeldumine põhjavesi auramine, väljapumpamine, allikate äravool, taimede veetarve. Selgita kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette: Saju kestus mida kauem sajab seda rohkem vett imbub, kuni on totaalselt niiske pinnas ja enam vett ei võta. Saju intensiivsus kui sajab pikalt ja rahulikult siis imbub rohkem. Kivimite poorsus mida poorsemad on kivimid, seda paremini pääseb vesi läbi. Taimkatte esinemine kui on taimkate siis see imab vee endasse ja ei jõua nii palju.
Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline
alaliste vooluvete (jõed) tegevus veekogude (järved) tegevus mere tegevus Maastikusiseselt on oluline nii pinna- kui ka põhjavee iseloom, mis oluline ainete transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. Maastike kujunemisel oluline: • sademete hulk, • auramine, • temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, • vegetatsiooniperioodi pikkus, • tuul jm. MULD Mulla tekkest võtavad osa elusorganismid ja elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. Muldade kujunemisel on oluline: • pinnamood, • veerežiim,
gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee
3 Narva jõe puhul on antud Peipsi järve ja mere vahel paiknev jõe vasaku kalda valgala. Narva jõgikond kokku on 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km 2 EESTI JÕGEDE ÄRAVOOL Eesti territooriumi jõgede aastane äravool on keskmiselt 12 km3. Sademete keskmisest aastasummast 667 mm moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Aastati võib äravoolu ja sademete suhe muutuda. Veebilansi põhielementidest muutub auramine kõige vähem ja seetõttu ilmnevad jõgede äravoolu erinevused selgemini, kui nähtub sademete ajaline muutlikkus. 20. sajandi veevaestel perioodidel on äravoolutegur olnud keskmiselt 0,34, veerikastel perioodidel aga 0,43. Aastaajaliselt avaldub äravoolu muutlikkus selgemini Eesti läänepoolmikul. Väiksemad on erinevused Pandivere piirkonna jõgedel ning eriti ühtlane on Emajõe ja Narva jõe äravoolu aastasisene jaotus
Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad väga viljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks.) 18.Miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud? Millistes tingimustes see toimub, kuidas seda ära hoida? Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. 19.Miks ulatuvad ferraliitmullad väga sügavale? Ferraliitmullad ehk punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad ja sealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m. 20
lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Laskudes õhk soojeneb, relatiivneõhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga enamasti nõrga tuulegailm, mis suvel on soe ja talvel seevastu käreda pakasega.Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda kindlaid trajektoore. Eesti kliimale on tähtis.Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Mis on transpiratsioon? Taimedelt toimuv auramine Mis on kastepunkt? Õhuniiskus on õhus leiduv veeauruhulk. Eristatakse aboluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutneniiskus on mingil hetkel õhul oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka (grammides-kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda,tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnalelangema. Osoonikihi hõrenemise põhjused. Osooni augud.
üksteisega kokku, selle tagajärjel osa neist omab keskmiselt suurema kineetilise energia. Saades energiat juurde ja olles vedeliku pinna läheduses, võivad niisugused molekulid vedelikust lahkuda. Vedelikust lahkunud molekulide nimetatakse antud vedeliku auruks. Protsessi ennast, mille jooksul aine läheb vedelast olekust gaasilisse nimetatakse auru tekkimiseks, ehk aurumiseks. Esimesel joonisel on kujutatud lahtine anum, mis on täidetud vedelikuga ja millest toimub pidev auramine ümbritsevasse ruumi. Auramine jätkub seni, kuni kogu vedelik on ära auranud. Teisel joonisel on vedelik ja aur suletud anumas. Vedeliku auramisel tekkib aururuumis olukord, kus auru molekule ei mahu rohkem ruumi. Uute aurumolekulide tungimisel aururuumi osa sealseid molekule, millised on osa oma energiast ära andnud põrkumistega vastu anuma seina, surutakse vedelikku tagasi. Auru, mis antud temeratuuril ja rõhul on tasakaalus sama aine vedela või tahke
mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Turvas-Lõpuni lagunemata orgaaniline aine, õhku on mullas vähe, ei lagune lõpuni. Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. (Muld on väga tihe, poore mullas pole, iseloomulik tundra mullale[lääne-eestis]) Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.(Enamjaolt kõrbealadel). 13./14. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas.
Eesti kliima Laius on Eestis häbemata suur, jääme poolustele märksa lähemale kui ekvaatorile. Enamikes kohtades nii suurel laiusel on kliima karmim. NB! Päike on energia-ja eluallikaks, kiirguse hulk on kõrgusega horisondist määratud. Troopikas on ööd enam-vähem ühepikad, seal on päikese trajektoorinurk suurem kui parasvöötmes. Laiuskraadidel on suvel suhteliselt väiksemad erinevused päikesekiirgusest kui talvel. Seega insolatsioonist ei tulene väga suurt erinevust. Küllaga on talvel erinevus päris oluline. Valget aega on refraktsiooni tõttu rohkem. Talvel väheneb pilvisuse tõttu insolatsioon veelgi. Ainult päikeseilmastik oleks järsult sõltuv sesoonsusest. Tsirkulatsioon töötab sellele vastu. Läänetuulte tõttu mõjutab läänepoolne osa kliimat enam kui itta jääv ala. Mõjutsentrid (kas keskmine õhurõhk on madal või kõrge) määravad tsirkulatsioon (õhuvoolu nende vahel). Ilmavaatluste ajaloos...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
- Mulla veereziim 1.Läbiuhteline-sademed ületavad auramise,mullaviljakus langeb(paras-ja palavvöötme kliimas) 2.Tasakaalustatud-sademed tasakaalus auramisega(rohtlad,stepid,savannid) 3.Auramine ülekaalus-vesi aurustub,kuid soolad jäävad(kõrbed,poolkõrbed) - Maailmamullad 1.Tundravööndumullad-lähispolaarses kliimas on madal temp.,tekib igikelts.Väike auramine seega muld liigniiske,mullateke aeglane,kuna on hapnikuvaene.Mullahorisontides toimub gleistumine,kui aga org.aine laguneb puudulikult liigniiskuse tõttu,tekib turvastunud gleimuld. 2.Okasmetsade mullad-tekivad jahedas niiskes kliimas,kus sademed ületavad auramise,toimub läbiuhteline veereziim.Okkavarise aeglase lagunemise tõttu tekib püsiv kõduhorisont,lagundamine toimub seente abil.Sademete tõttu uhutakse org.ja mineraalained sügavamale,tekib väljauhtehorisont.Edasi toimub
kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Põhja-Ameerikas orkaan, Aasias taifuun, lõunapoolkeral, India ookeanis troopilised tsüklonid tornaado – väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust VEERINGE evaporatsioon – auramine; auramine mulla pinnalt transpiratsioon – aktiivne auramine taimede õhulõhedest evapotranspiratsioon – summaarne auramine mullalt ja taimedelt Vee vool sängis võib olla turbulentne või laminaarne jõe lang – mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0,1 m/km tähendab, et jõe langus 100 km kohta on 10 m Vee voolamise parameetrid: voolu kiirus (v) – kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s)
lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4
lämmastikuühendid SO , NO , (peamine happevihmade põhjustaja),mis reageerivad 2 x õhuniiskusega samuti metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO äike. 2, Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. “Must Kolmnurk” Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 2. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub
Pärnu jõe äravoolu arvutamine Näitaja 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Keskmine vooluhulk, m3/s 10.71 10.68 58.68 196.90 68.45 28.20 16.20 21.63 16.72 Standardhälve 1.90 1.40 53.04 94.21 45.82 12.24 6.75 11.16 7.44 Suurim vooluhulk, m3/s 17.10 12.70 159.00 338.00 188.00 68.00 41.90 44.60 31.10 Väikseim vooluhulk, m3/s 8.64 8.64 9.20 62.00 28.40 15.50 9.82 9.20 8.92 Äravool, mln m3 28.7 25.8 157 510 183 73.1 43.4 57.9 43.3 Äravoolumoodul, l/s*km2 2.08 2.07 11.4 38.2 13.3 5.47 3.14 4.20 3.24 Sademed, mm 38 43 26 129 64 115 137 45 82 Äravoolukiht, mm 6 5 30 99 36 14 8 11 8 Äravoolutegur 0.15 0.12 1.17 0.77 0.56 0.12 0.06 0.25 0.10...
taime juured lämbuvad.Org aine ladestub turbana.puude hukkumist kiirendavad anaeroobsetes tingimustes mõnede liikide juurte poolt toodetavad toksilised ühendid, selhulgas etanool ja etüleen. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks.Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele.Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis,Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt,Vett raskesti läbilaskev muld. KUIVENDUSVIISID JA VALIK.Agromelioratiivne kuivendus. Hüdromelioratiivne kuivendus .
Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi Soostumine- pideva liigniiskusega kaasneb orgaaniline aine puudulik lagunemine Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas ei võeta oksüdatsiooniprotsessideks elektrone mitte hapnikult, vaid raualt. Rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus. Protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine Maa kui süsteem
transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid · veekogude (järved) tegevus maastikke. · mere tegevus KLIIMA Maastike kujunemisel oluline: ·tuul jm. · sademete hulk, Kliima käivitab maastiku talitluse soojuse · auramine, ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. · temperatuur nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, ·vegetatsiooniperioodi pikkus, MULD Mulla tekkest võtavad osa: nii · pinnamood, elusorganismid kui ka elutud maapinna · lähtekivimi,
gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee
Peale selle pindmise niiske kihi on vee teine, püsivam kiht, mis asub tunduvalt sügavamal, 1 kuni 2 meetrit maapinnast. Kõrbet asustavad puud ja põõsad kasutavad seda sügavamal asuvat niiskust, pinnapealset niiskust kasutab aga kevadtaimestik, mis areneb kiiresti ja seejärel kuivab kõrvetavate päikesekiirte all. Liivamuldade jämedateralisus võimaldab niiskusel sademeterikastel aastatel hõlpsasti tungida hästi sügavale, vastupidine protsess - auramine - on aga takistatud liiva vähese kapillaarsuse tõttu. Järelikult on liivakõrb võimeline koguma ja säilitama enese niiskust, mistõttu ta muutub küllaltki soodsaks Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed. Paljudel taimedel on lehtede 5 asemel okkad, sest okkad säilitavad vett paremini
mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee
TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud.
Happesademete tekkepõhjused: 1) Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO 2) Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus, SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1)kahjustab taimkatet. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu- Soomes ja Ida-Lapimaal 2) Kahjustab veekogusid. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 3) Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 4) Mullad muutuvad happelisemaks
· Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk (300-600 mm/a) on suhteliselt suur, auramine mõõdukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Sademetevaestes kontinentaalsetes piirkondades hoolitseb igikelts vajaliku niiskuse eest suvel. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub 13-14º-st põhjapiiril kuni 18-Ig-ni lõunapiiril. Külmavaba periood kestab põhjapiiril 75-90 päeva, lõunapiiril 100-120 päeva. Talvetemperatuurid on kohati madalamadki kui tundras, sest tingimused on mandrilisemad; nii paikneb põhjapoolkera külmim
tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 62) Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal. 63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? 15 Evaporatsioon on aurumine. Transpiratsioon on vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. 64) Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? Sademed Infiltratsioon Transpiratsioon Pinna äravool Auramine Kondensatsioon. 65) Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul? Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle,
kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär hingamine O2 ATMOSFÄÄR hingamine O2 fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade gaasid kõdunemine HÜDROSFÄÄR joogiks lagunemine Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi
PÄRMITAIGNAST TOODETE KÜPSETAMISEL TOIMUVAD MUUTUSED. Tugeva pruuni kooriku 170° Algab pealispinna söestumine tekkimine 150° Pealispind karamellistub 140° Moodustuvad pruunid dekstriinid Helekollase elastse kooriku tekkimine 120° Moodustuvad heledad dekstriinid 110° Intensiivne vee auramine 100° Algab vee aurustumine Toote sisu tekkimine 90° Lõpeb tärklise kliisterdumine 80° Piiritus aurustub Valgud kalgenduvad 70° Tärklis hakkab kliisterduma 60° Pärmiseente tegevus lakkab Aktiivne fermentide tegevus 40° Aktiivne pärmiseente tegevus Taigna käärimine
PÄRMITAIGNAST TOODETE KÜPSETAMISEL TOIMUVAD MUUTUSED. Tugeva pruuni kooriku 170° Algab pealispinna söestumine tekkimine 150° Pealispind karamellistub 140° Moodustuvad pruunid dekstriinid Helekollase elastse kooriku tekkimine 120° Moodustuvad heledad dekstriinid 110° Intensiivne vee auramine 100° Algab vee aurustumine Toote sisu tekkimine 90° Lõpeb tärklise kliisterdumine 80° Piiritus aurustub Valgud kalgenduvad 70° Tärklis hakkab kliisterduma 60° Pärmiseente tegevus lakkab Aktiivne fermentide tegevus 40° Aktiivne pärmiseente tegevus Taigna käärimine
· Parasvöötme okasmetsade alal on karmide elutingimuste ja hõreda inimasustuse tõttu metsad säilinud. · Parasvöötme leht- ja segametsad on inimtegevuse tõttu muutunud. · Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad on inimeste poolt kõige rohkem muudetud piirkond maakeral. Siin on parimad tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatamiseks. · Poolkõrbed ja kõrbed esinevad mitmetes kliimavöötmetes. Kõrbetes püsib aasta ringi niiskuse nappus- võimalik auramine ületab oluliselt sademete hulga. · Veepuudus on tähtsaim tegur, mis on tinginud kõrbeelustiku kohastumise ja piirab inimtegevust. · 2. Lähistroopika on vehekliimavööde üleminekul parasvöötmelt troopilisele. · Mandrite edelaosades on tüüpiline lähistroopiline vahemereline taimkate, idarannikutel kasvavad niisked lähistroopilised metsad. · Et lähistroopika on tähtis põllumajanduspiirkond, eriti puuviljakasvatuses, on
[nt suurvesi ja madalvesi jne].) 70. (Mis on TULV e tulavavesi?) (lühiajalike järsk veetaseme tõus (erandlik), mida võib põhjustada lühikese aja jooksul väga suur sademete huk või kiire lumesula(ng)]. 71. (Kuidas toimub põhjavee suurenemine?) (sademete inflatsioon; soode übrustes imbumine; karstilehtridest neeldumine.) 72. (Kuidas toimub põhjavee vähenemine?) (allikate äravool; taimede veetarve; auramine maapinnalt; inimene pumpab välja [jook/niisutus].) 73. Millega tegeleb METSAMAJANDUS? (metsade istutamise, hoolduse ja kaitsega.) 74. Millega tegeleb METSATÖÖSTUS? (metsaraie ja puidutööstusega.) 75. Kus on kõige suuremad metsad? (Venemaa; Brasiilia; Kanada; USA; Hiina; Austraalia [--- euroopas Rootsi; Soome; Prantsusmaa].) 76. * maismaast on 30% metsade all 77. Milles seisneb metsade tähtsus?
· Biootilised tingimused, · Antropoloogsed tingimused. Abiootilised tingimused: 1. Füüsikalised: · Valgus, päikesekiirgus varustab energiaga, määrab klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia paneb liikuma õhumassid kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil toimub auramine ja tekivad sademed. · Temperatuur enamie organismide taluvusala on 0°-40°C. Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade temperatuur järgib keskkonna temperatuuri. · Gravitatsioon, · Rõhk oluline lindude puhul, erinevatel kõrgustel ja rõhkudel lendamisel. Ka süvamere loomastik on kõrge rõhu all.
Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon? maavool Luited Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? Sademeid alla 250 mm aastas Auramine ületab sademete hulga Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine Tugevad ja püsivasuunalised tuuled - Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed? - Miks on kõrbed punased? Fe-silikaatide lagunemine - Milline seos on terasuuruse ja tuule kiiruse vahel? Tuule haardekiirus sõltub osakeste suurusest - Kuidas tekivad deflatsioonilised katted? - Nimeta tuule tekitatud kulutuslike pinnavorme Tuuletahukad
maa pöörlemisteljega. Kaitseb maa pinda päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks köik elava. Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse P tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades vöö. Maismaa ja veekogude tempkontrasti põhjused: maismaal- väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väiksem erisoojus; veekogudel- suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivsem auramine, suurem erisoojus. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid voored, oosid, mõhnad, sandurid, fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas, rannavall.
põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhutult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3. Trantspiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. 4. Pinna äravool. Sadamed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette(järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olla muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks. 22) Mis on El Nino ja La Nina? El Nino on pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas, mis toob
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
