Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"auramine" - 254 õppematerjali

auramine - veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu.
thumbnail
5
doc

Maailma mullad

5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Võrreldes sademeteveega on sealne jõgede ja põhjavesi aga märksa soolasem. Kõrgest temperatuurist tingituna on auramine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Enamikul kultuurtaimedel see puudub. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kuhjumise horisont (A) on vaevumärgatav. Sellele järgneb soolarikas B-horisont ja lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske, märgadel soolakumuldadel on see lihtsam. 6...

Geograafia
106 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SOOTEADUS

Org aine ladestub turbana.puude hukkumist kiirendavad anaeroobsetes tingimustes mõnede liikide juurte poolt toodetavad toksilised ühendid, selhulgas etanool ja etüleen. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks. Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt Vett raskesti läbilaskev muld 7) KUIVENDUSVÕRGU TEHNILISED NÄITAJAD...

Mullateadus
149 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Erinevate kliimavööndite mullad

Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine ­ kamardumine. Mustmullad ­ kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõmeraline struktuur. Kõrbete- ja poolkõrbete mullad Sooladerikkad, sademeid vähe-soolad püsivad mullas. Temperatuur on kõrge seega auramine suur. Enamik kultuurtaimi seal kasvada ei suuda. Heleda põhitooniga, horisontide eristamine raske. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Muld ulatub väga sygavale. Kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Huumust peaaegu ei teki. Toiteelementide varu on väike, . Troopika muldi nim puna-või kollamuldadeks. Raua ja Al rikkad....

Geograafia
83 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Muld

Kliima tingib (määrab) mullatüüpide erineva leviku Maakeral. Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär

Leostumine ­ vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Kamardumine ­ mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Sooldumine ­ esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Ferralisatsioon ­ suureneb Fe ja AL ühendite sisaldus mullas. Küsimused: 1 Muld, selle kujunemine. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega....

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula ­struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. 12. Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine . Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks. 13. Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid....

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismid

Hüdrofiilsed ained on need ained, mis lahustuvad vees (söögisööda, glükoos). Hüdrofoobsed ained on need, mis ei lahustu vees (rasvad, õlid). * Vesi tagab rakkude ainevahetuse e metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. * Vesi tagab raku siserõhu e turgori. * Vesi kindlustab organismi ringeelundkondade töö (vereringe, lümfiringe). * Vesi kindlustab termoregulatsiooni. Vee auramine jahutab keha (higistamine, taimedel ­ õhulõhede kaudu). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi sees püsivat kehatemperatuuri. * Organismi kaitsefunktsioon (pisarad vähendavad hõõrdumist; kõrvaldavad võõrkehad silmast; liigesevõie vähendab hõõrdumist liigestes; lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest). Orgaanilised ühendid I Süsivesikud e sahhariidid 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud a) pentoosid riboos / desoksüriboos || b) heksoosid glükoos / fruktoos...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tundrad

Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Fütobentos

4 Miks Läänemeri on nii mage? 1.Põhjamerega ühendatud kitsaste ja madalate väinadega, 2. Läänemerre suubub 250 jõge, mis kannavad aastas merre 440 km3 vett, mis on 2% Läänemere vee üldmahust, 3. Parasvöötmes on auramine väike, see on enamvähem tasakaalus otseselt merre langevate sademetega. Pinnalähedane homohaliinne veekiht on enamvähem ühtlase S-ga; sügavamal heterohaliinne, ebaühtlase soolsusega vesi, S oleneb ookeanivee sissevoolavast hulgast, vee seiskumisest süvikualadel jne. Pinnakihtide S on Põhjameres 32-35pr, Skagerrakis 30 pr, Kattegatis 20 pr, Läänemere S- osas 8 pr, keskosas 6-7 pr, Põhjalahe ja Soome lahe äärmistes soppides 3-2 pr. Põhjavee soolsus on keerulisema jaotusega....

Hüdroloogia
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mullastik

*kuivendamine *üleväetamine *niisutamine *muldade tihenemine *harimine *põldude sööti jätmine *happeliste põldude lupjamine 7. LEETUMINE Kus: Okasmetsad. Eestis: LõunaEesti männimetsad. Põhjused: okkaste mahalangemise tõttu on pinnas happeline kerge lõimisega liivmuld laseb hästi vett läbi suur sademete hulk > auramine (sademete hulk on suurem auramisest): sademed uhuvad toitained mullast sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega....

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mõisted muldade kohta

tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Sonora kõrb

Jõed enamasti kõrbest ei alga, küll aga võivad sealt läbi voolata. Sonora kõrbest voolab läbi Colorado jõgi. Kõrbes on vähe järvi ja needki soolajärved, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja, moodustades paksu soolakihi. Kuivad madalad nõod ­ soolakud ­ märgivad kõrbes neid kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Auramisel kasvab soolade sisaldus pinnases sarnaselt auramisega maailmamerest. Mullastik Kõrbe mullad ei ole eriti viljakad. Mullad on liivarikkad ja veevaesed. Taimestik Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hinga...

Õenduse alused
94 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lõpueksami kokkuvõte

· Parasvöötme leht- ja segametsad on inimtegevuse tõttu muutunud. · Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad on inimeste poolt kõige rohkem muudetud piirkond maakeral. Siin on parimad tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatamiseks. · Poolkõrbed ja kõrbed esinevad mitmetes kliimavöötmetes. Kõrbetes püsib aasta ringi niiskuse nappus- võimalik auramine ületab oluliselt sademete hulga. · Veepuudus on tähtsaim tegur, mis on tinginud kõrbeelustiku kohastumise ja piirab inimtegevust. · 2. Lähistroopika on vehekliimavööde üleminekul parasvöötmelt troopilisele. · Mandrite edelaosades on tüüpiline lähistroopiline vahemereline taimkate, idarannikutel kasvavad niisked lähistroopilised metsad. · Et lähistroopika on tähtis põllumajanduspiirkond, eriti puuviljakasvatuses, on...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
1
doc

KT küsimused

Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine , mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Sinna kuhjuvad setted....

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Loengud

Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or...

Sissejuhatus filosoofiasse
193 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Soojusõpetus

Saades energiat juurde ja olles vedeliku pinna läheduses, võivad niisugused molekulid vedelikust lahkuda. Vedelikust lahkunud molekulide nimetatakse antud vedeliku auruks. Protsessi ennast, mille jooksul aine läheb vedelast olekust gaasilisse nimetatakse auru tekkimiseks, ehk aurumiseks. Esimesel joonisel on kujutatud lahtine anum, mis on täidetud vedelikuga ja millest toimub pidev auramine ümbritsevasse ruumi. Auramine jätkub seni, kuni kogu vedelik on ära auranud. Teisel joonisel on vedelik ja aur suletud anumas. Vedeliku auramisel tekkib aururuumis olukord, kus auru molekule ei mahu rohkem ruumi. Uute aurumolekulide tungimisel aururuumi osa sealseid molekule, millised on osa oma energiast ära andnud põrkumistega vastu anuma seina, surutakse vedelikku tagasi. Auru, mis antud temeratuuril ja rõhul on tasakaalus sama aine vedela või tahke...

Füüsika
176 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tugi ja liikumiselundkondade kondtrolltöö vastused

veekao eest *naha aluskude ­ kaitseb nahaaluseid elundeid *higinääre ­ eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride *rasunääre ­ eritab nahapinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab niiske *veresoon ­ transpordib verd *närv ­ närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi 7)Mis toimub inimese nahas kui ta viibib liiga pikalt palavas ruumis? Higinäärmed hakkavad tootma higi. Higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. 8)Mis toimub inimese nahas kui ta viibib liiga pikalt külmas ruumis? Veresooned ahanevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Karvapüstituslihased hakkavad tööle. Lihaste töö leevendab külmatunnet. 9)Miks võib liiga tihe seebiga pesemine kahjulik olla? Nahk on kuiv ja hiljem hakkab liiga palju rasu tootma. 10)Miks võib liiga sagedane safeguardiga pesemine osutuda kahjulikuks?...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Araali meri

Probleemid Araali mere pindala väheneb pidevalt ja kiirenevas tempos ­ alles on kolmandik järve kunagisest pindalast Araali meri on väga saastatud ­ järves on pestitsiide ja muid kemikaale Araali meri on väga soolane ­ praegu ületab soolsus 2,4 korda maailmamere keskmise Põhjused Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane ärajuhtimine põldude niisutamiseks Suurem auramine kui sademete hulk Relvakatsetused Väetiste sattumine vette Tööstuslik tootmine Tagajärjed Kliima on muutunud kontinentaalsemaks (suved soojemad, talved külmemad) Puuvill ei valmi ümberkaudsetel aladel (tuulega järve lähedalt ära lennanud viljatu muld muudab mulla ka mujal viljatuks) Tolmutormid Järve toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on hävinud Tagajärjed(2) Kohalikel elanikel on suurenud...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Atmosfäär

Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4...

Geograafia
138 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun