Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"auramine" - 254 õppematerjali

auramine - veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu.
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Gleihorisont ­ tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont ­ tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont ­ koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Turvas ­ vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Läbiuhteline veereziim ­ kui sademed ületavad aurumise (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim ­ kui sademed ja auramine on tasakaalus (rohtlates,savannides,metsasteppides) Auramise ülekaaluga veereziim ­ kui aurumine ületab sademed (kõrbetes) Muldade hävimise peamised põhjused: vee-erosioon, tuuleerosioon, keemiline degradeerumine, füüsikaline degradeerumine....

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Gleistumine ­ pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine ­ esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks...

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Namibi kõrb

Kõrbet asustavad puud ja põõsad kasutavad seda sügavamal asuvat niiskust, pinnapealset niiskust kasutab aga kevadtaimestik, mis areneb kiiresti ja seejärel kuivab kõrvetavate päikesekiirte all. Liivamuldade jämedateralisus võimaldab niiskusel sademeterikastel aastatel hõlpsasti tungida hästi sügavale, vastupidine protsess - auramine - on aga takistatud liiva vähese kapillaarsuse tõttu. Järelikult on liivakõrb võimeline koguma ja säilitama enese niiskust, mistõttu ta muutub küllaltki soodsaks Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed. Paljudel taimedel on lehtede 5 asemel okkad, sest okkad säilitavad vett paremini...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Õhu turbulentne segunemine on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis (temperatuuri vertikaalne gradient) - Maa pikalaineline kiirgus ­ seda neelavad tugevasti õhus olevad veeaur ja süsihappegaas - Vee auramine maapinnalt ­ koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud soojuse näol; auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, soojendades ümbritsevat õhku - Advektsioon - ehk õhumasside horisontaalne liikumine 19) Õhutemperatuuri muutumine vertikaalsuunas ­ mida kõrgemale õhk tõuseb, seda rohkem ta jahtub. Laskumisel jälle soojeneb. Temperatuuri vertikaalne gradient ehk adiabaatiline gradient­ temperatuuri langus ühe pikkusühiku kohta vertikaalsihis...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökosüsteemid

Pideva fauna immigratisooni ja emigratsiooni tõttu on populatsioonide arvukused/tihedused väga kõikuvad. BOREAALSED OKASMETSAD ehk taiga Boreaalsed metsad moodustavad suurima maismaa bioomi. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk suhteliselt suur (300-600 mm/a), auramine möödukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud...

Ökoloogia
119 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veeaur ja sademed

13 km (joonis 2.2). 2.3. Sademete moodustumine 10 MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken Ilmastiku- ja veeringe protsessid toimuvad troposfääris, kuhu on koondunud 75% kogu atmosfääri massist. Veeaur tekib õhku aurumise kaudu ning kantakse tuultega intensiivse auramise piirkondadest ka sinna, kus auramine on vähem intensiivne. Vee hulk atmosfääris on keskmiselt suurim troopilistes piirkondades ning väiksem polaaraladel. Teiselt poolt, troopiliste piirkondade kõrgem õhutemperatuur võimaldab seal õhus suuremat absoluutset niiskust enne kui tekib küllastus. Pilvede ja sademete moodustumisel on oluline roll tõusvatel õhuvooludel, kus õhu ja veeauru segu temperatuur langeb. Kondenseerumistemperatuurini (= normaalrõhu korral...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra

Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. Öö- päeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine ­ esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad...

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Inimtegevuse mõju muldadele : Niisutamine, kuivendamine ­ mõlemad on liigses koguses kahjulikud. Võib kaasneda nt kõrbestumine. Erinevates piirkondades on erinevad mullad, sest : Olenevalt geoloogilisest asendist on erinevates piirkondades erinev sademete hulk, temperatuur ja auramise hulk. Satemete ja Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramise vahekord auramise. sademed. auramine on Loodusvöönd Paras- ja Kuivtroopiline kliima tasakaalus. palavvöötme metsad ­ kõrbed poolkõrbed Parasvööde, rohtlad Veereziim Läbiuhtelise Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

Islani ja Assoori vahet iseloomustatakse NAO indeksiga. Tugevate ja hästi väljakujunenud rõhkkondadega aasta ol NAO + vastasel korral - NAO mõju suurim talvel Positiivne nao indeks toob põhja-euroopasse endaga kaasa vihmase ja pehme talve sest niiske õhk jõuab Atlandi ookeanilt kaugemale sisemaale, vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm. negatiivsega vastpidi Veeringe Evaporatsioon - auramine transpiratsioon - aktiivne auramine taimede õhulõhedest evapotraspiratsioon - summaarne auramine mullalt ja taimedelt Jõe pikiprofiil ülemjooks(sälkorg) org:kitsas sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: suur oru põhi: kivine vesi: külm ja hapnikurikas keskjooks(sängorg) org:lai väheste meandritega tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine,suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus liiv muda vesi: soojem alamjooks(lammorg)...

Maateadus
225 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon? maavool Luited Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? Sademeid alla 250 mm aastas Auramine ületab sademete hulga Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine Tugevad ja püsivasuunalised tuuled - Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed? - Miks on kõrbed punased? Fe-silikaatide lagunemine - Milline seos on terasuuruse ja tuule kiiruse vahel? Tuule haardekiirus sõltub osakeste suurusest - Kuidas tekivad deflatsioonilised katted? - Nimeta tuule tekitatud kulutuslike pinnavorme Tuuletahukad...

Geoloogia
116 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pedosföör

Huumuse kogunemist nimetatakse kamardumiseks. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Maailma viljakamad mullad. Kui suvel mikroorganismid ei lagunda enam aineid, sest on liiga kuiv hakkab huumus kogunema. 4) Kõrbete ja poolkõrbete mullad. Mullad on soolade rikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Auramine suur. Kõrge soolasisaldus tähendab mullale liiga aluselist reaktsiooni, mis nõuab taimedelt erilist kohastumist. Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevumärgatav. Kuivas ja poolkuivas kliimas. Naatriumi üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. A-horisont (orgaanilise aine kuhjumine, vaevumärgatav) > B-horisont (soolarikas) > lähtekivim....

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia spikker

õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja oo...

Geograafia
90 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär hingamine O2 ATMOSFÄÄR hingamine O2 fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade gaasid kõdunemine HÜDROSFÄÄR joogiks lagunemine Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kõrbed

Kõrbes moodustab Niiluse org maailma suurima, kuni 20 km laiuse oaasi. Niger on teine alalise vooluga jõgi kogu Sahara kõrbe kohta. Kesk-Aasia suuremad jõed on Amudarja ja Sõrdarja, Ees-Aasias jääb kõrbevööndisse Eufrati ja Tigrise alamjooks. Kõrbes olevad vadid, mis on vaid ajutised jõed, on enamiku aastast kuivad. Kõrbetes on vähe järvi ka needki on soolajärjed, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Soolakud, mis on kuivad madalad nõod, märgivad kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad seega pinnasesse. Kõrbes oleva Araali mere vee tarbimine niisutamiseks on vähendanud tunduvalt Araali mere veehulka ja see on tänapäeval juba ära kuivamas. Paljud sadamas asuvad nüüd sisemaal ja laevad seisavad kuival liival....

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub...

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mullahorisondid ja veereziimid

Veereziim Läbiuhteline Tasakaalustatud Auramise ülekaaluga Sademed/ Sademed ületavad Sademed ja Auramine aurumine auramise auramine on ületab tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna...

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Veeringe

S U D A E T A A M Veeringe M Evaporatsioon ­ auramine A (eestikeelses erialakirjanduses: kitsamas tähenduses auramine mulla pinnalt A T Transpiratsioon ­ aktiivne auramine taimede õhulõhedest E Evapotranspiratsioon ­ A summaarne auramine mullalt ja taimedelt D U S Sademed, M infiltratsioon ja pindmine äravool A A T E A...

Maateadus
66 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Hüdrosfäär

Veetemperatuur · Päikesekiirgusest neeldub vees 92 % · Ookeani keskmine temperatuur kõrgem kui maismaal. · Pinnavee keskmine temperatuur 17 kraadi · Tervikuna 3,8 kraadi · Termokliintemperatuuri hüppekiht · Termilin ekvaator 510 pl vahel Soolsus · Mitu grammi soolasid on lahustunud 1 liitris vees (keskmine 35 , Punane meri 40 ) · Lähistroopilistel aladel kõrgemsuur auramine · Ekvatoriaalvööndis madalampalju sademeid · Halokliinsoolsuse hüppekiht Hoovused · Ookeanite ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsed liikumised. · Miks tekivad? Tuul tõmbab käima Erinev vee tihedus, mis tekitab rõhu horisontaalse gradiendi ja see omakorda vee liikumise Golfi hoovus · Soojusallikaks Atlandi keskosa troopilised veed · Põhjaosas kõvasti soojem, kui ümbritsevad veed · PõhjaEuroopa kliima mahedam El Nino (Jumala laps)...

Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geograafia 3. töö kordamisküsimused - Mullad

7. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Kui sademed ületavad auramise, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. See tähendab omakorda muldade läbiuhtumisest ja leostumisest tingitud lahustuvate toitainete kaudu ning seega mullaviljakuse langust. (Esineb paras- ja palavvöötme niiskes kliimas) Tasakaalustatud veereziimi korral (kui sademed ja auramine on tasakaalus) ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. Mullaviljakuse seisukohast on oluline taimedele piisava veevaru olemasolu kuivask perioodiks. (Esineb steppides, preeriates, metsasteppides ning savannides.) Auramise ülekaaluga veereziimi korral (auramine ületab sademed) liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale...

Geograafia
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun