Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"auramine" - 254 õppematerjali

auramine - veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu.
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. leostumine välja jäetud teadlikult sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad...

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
6
odt

puittaimede oskussõnad

· seemik- on seemnest kasvanud taim, millel on nii emastaime kui ka isastaime tunnused. · istik- alalisele kasvukohale istutamiseks ettekasvatatud taim . Istikud võivad olla nii omajuursed kui ka poogitud. füsioloogia ja fenoloogia · kasv- mõõtmete muutumine · areng- uue kvaliteedi teke: õitsemine, viljumine, uute pungade moodustumine jms. · transpiratsioon- vee auramine taimkattelt. · hingamine-hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arhiivinduse vastused

Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bioloogia 11. klass I kursuse

Hea soojusjuht, (soojeneb ühtlaselt) 6. MAX tihedus 4 kraadi juures Vee ülesanded: · Ainete lahustamine, lahust. Ainete tp. (rakus, organismis) NT glükoos · Loob keskkonna Reaktsioonide toimumiseks o Nt: tärklise lagunemine glükoosiks · Tagab raku/organismi sise keskkonna stabiilsuse o Nt: raku siserõhkraku kuju · Kaitseb nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest o Kuumenemise puhul: higistamine o Transpiratsioon: vee auramine lehtede kaudu · Vesi on paljudele organismidele kelle elukeskonnaks on vesi o Nt: ahven · Vesi on fotosünteesi lähteaine Mineraalsoolad Jaguneb: 1. Tahked a. CaCO3 b. Ca2(PO4)2 c. Mg ­ soolad c.i. Nt: luudes c.ii. Lubikoda c.iii. Lubiskelett korallidel 2. Lahustunud a. Katioonid a.i. Ca+2 (vere hüübimine), lihasrakkude lõtvumine a.ii...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Geograafia teine kursus | põllumajandus, energiamajandus, maavarad

) 70. (Mis on TULV e tulavavesi?) (lühiajalike järsk veetaseme tõus (erandlik), mida võib põhjustada lühikese aja jooksul väga suur sademete huk või kiire lumesula(ng)]. 71. (Kuidas toimub põhjavee suurenemine?) (sademete inflatsioon; soode übrustes imbumine; karstilehtridest neeldumine.) 72. (Kuidas toimub põhjavee vähenemine?) (allikate äravool; taimede veetarve; auramine maapinnalt; inimene pumpab välja [jook/niisutus].) 73. Millega tegeleb METSAMAJANDUS? (metsade istutamise, hoolduse ja kaitsega.) 74. Millega tegeleb METSATÖÖSTUS? (metsaraie ja puidutööstusega.) 75. Kus on kõige suuremad metsad? (Venemaa; Brasiilia; Kanada; USA; Hiina; Austraalia [--- euroopas Rootsi; Soome; Prantsusmaa].) 76. * maismaast on 30% metsade all 77. Milles seisneb metsade tähtsus?...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
4
ods

Praktikumi töö 2 hüdroloogia

Võrtsjärve veebilanss, mln m3 1989 Näitaja 1 2 3 4 5 6 7 SISSEVOOL 268,24 212,63 217,26 80,48 60,67 59,87 39,60 Mõõdetud sissevool 83,15 61,13 62,70 29,89 16,89 16,64 11,63 Väike Emajõgi 65,72 46,96 48,34 22,28 12,56 12,36 9,11 Õhne 17,43 14,17 14,36 7,61 4,33 4,29 2,51 Mõõtmata sissevool 103,09 88,69 90,47 31,94 25,66 25,34 16,36 Väike Emajõgi alamjooks 1,38 9,86 10,15 4,68 2,64 2,60 1,91 Õhne jõgi alamjooks 19,70 16,01 16,22 8,60 4,90 4,84 2,84 Ülejäänud valgla 82,01 62,81 64,09 18,...

Hüdrobioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvarad ja nende kasutamine

Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges. Tigris ­ suurem vihmaperiood on kevadel, siis on väga veevaene. Loe lk 118-119. PÕHJAVESI Infiltratsioon. Kuidas toimub põhjavee suurenemine ja vähenemine? Sademetevee infiltratsioon, soode ümbruses imbub vett, karstilehtrites neeldumine põhjavesi auramine , väljapumpamine, allikate äravool, taimede veetarve. Selgita kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette: Saju kestus ­ mida kauem sajab seda rohkem vett imbub, kuni on totaalselt niiske pinnas ja enam vett ei võta. Saju intensiivsus ­ kui sajab pikalt ja rahulikult siis imbub rohkem. Kivimite poorsus ­ mida poorsemad on kivimid, seda paremini pääseb vesi läbi. Taimkatte esinemine ­ kui on taimkate siis see imab vee endasse ja ei jõua nii palju....

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Surnumeri

Järve lõunaosas on kuumaveeallikad ja tiigid rammusa musta mudaga, mil samuti tugevad ravimiomadused. Pea kogu Mendelejevi tabelit sisaldav vesi ravib edukalt ka liigese- ja paljusid muid haigusi. Surnumere juures ravib ka õhk. Asupaiga unikaalsusest tingituna on kliima eriline. 300 päikesepaistelist päeva aastas, väike 50 mm sademete hulk, tavalisest õhust kuni 15 protsenti kõrgem õhuhapniku sisaldus, kõrge õhurõhk ja auramine tagavad õhu spetsiifilise koostise. Seal on kerge hingata, mistõttu sobib paik hästi näiteks mediteerimiseks. Päike ravib seal, ilma et peaks põletust kartma. Surnumere ääres on püsti pandud terve tööstus, kus mereveest erinevaid mineraale välja filtreeritakse. Need ja ka lähedal kõrbes kasvavad ravimtaimed leiavad kasutust ravimi- ja kosmeetikatööstuses, mille tooteid müüakse kõikjal maailmas, ka Eestis. Maailma loodusime SURNUMERI (Iisrael)...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Hüdrosfäär

Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt.Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veekogude jõgede ning liustike sulavete mõjul. Põhjapoolkeral on magedam vesi kui lõunapoolkeral. 3. Suur veeringe ja selle tähtsus . Veeringlusest võtab osa maailmameri, atmosfäär, litosfäär...

Hüdrosfäär
77 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geograafia mõisted.

Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi Soostumine- pideva liigniiskusega kaasneb orgaaniline aine puudulik lagunemine Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas ei võeta oksüdatsiooniprotsessideks elektrone mitte hapnikult, vaid raualt. Rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus. Protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine Maa kui süsteem...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeauru ning organismide koostises on samuti palju vett. Vee liikumise kiirus on erinevates paikades erinev. Atmosfääris vaheldub vesi umbes kahe nädala jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade aastatega ja mandriliustikes tuhandete aastate jooksul. VEERINGE MAAL Veeringe koosneb erinevatest lülidest: sademed, auramine , jõgede äravool, infiltratsioon ja veebilanss. Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sinna tagasi, kuid osa kandub maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda suuremal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Maailmamere pindala on maismaa omast 2,4 korda suurem, seega maailmamerelt aurub rohkem vett ja veekogu pind on alati küllastunud. Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub...

maailma loodusgeograafia ja...
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sooteadus

Org aine ladestub turbana.puude hukkumist kiirendavad anaeroobsetes tingimustes mõnede liikide juurte poolt toodetavad toksilised ühendid, selhulgas etanool ja etüleen. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks.Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele.Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis,Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt,Vett raskesti läbilaskev muld. KUIVENDUSVIISID JA VALIK.Agromelioratiivne kuivendus. Hüdromelioratiivne kuivendus ....

Keskkonna kaitse
16 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Maastikuteaduse alused 1

Vee tegevuse võib jaotada: · ajutiste vooluvete tegevus · alaliste vooluvete (jõed) tegevus · veekogude (järved) tegevus · mere tegevus Maastikusiseselt on oluline nii pinna kui ka põhjavee iseloom oluline ainete transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Maastike kujunemisel oluline: · sademete hulk, · auramine , · temperatuur nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, ·vegetatsiooniperioodi pikkus, ·tuul jm. Kliima käivitab maastiku talitluse soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. MULD Mulla tekkest võtavad osa: · nii elusorganismid · kui ka elutud maapinna ülemised kobedad kihid....

Maastikuteadus
62 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia: hüdrosfäär

Geo-Hüdrosfäär Vee jaotumine · Soolane 97,2% / Magevesi 2,8% · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22% · Jää/liustik 99,36% · Järved 0,61% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine , mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
47
docx

ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS

andmine, vastuste korrektne keeleline vormistamine 16. Leht 1) Kontroltöö Loodusõpetus : vee Ohutus: ohutusnõuete Õppematerjal:Martin, tulemuste auramine taime järgimine M., Kokassaar, U., Mõisted: õhulõhe analüüs. lehtedest. märgpreparaadi Toom, M. (1997) töö Füüsika: aurumine, valmistamisel Praktilised tööd 7. 2) Praktiline...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Sõnavara EKSAM

Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks ­ eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...

Eesti keel
62 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Hüdrosfäär

Millal on Gangesel madalvesi. Põhjenda. (2p) Talvel ja kevadel on madal veetase, suvel ja sügisel kõrge veetase. Gangese vooluhulk on seotud mussoonidega. Suvine mussoon toob India ookeanilt sademeid, talvine mussoon mandrilt põhjustab kuivaperioodi. 3. Mingi taun skeem. (3p) 4. Kus on vesi magedam, kas punktis A või B. Too välja 2 põhjust, miks see nii on. (3p) Vesi on magedam punktis B. Madalam on soolsus ekvaatorivööndis, sest sademeid on palju, õhuniiskus suur, auramine väiksem. 5. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjenda. (1p) Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil B kujutatud rannas. Rannaastang, järsk rannik tekib mere kulutava tegevuse tagajärjel. 6. Millise tähega kohta kaardil on joonisel kujutatud? (1p) a) A - sälkorg b) B - lammorg c) C - delta Vali loetelust, millega on tegemist ja tõmba õigele vastusele joon alla. (1p) delta, soot, sälkorg, uhtorg, lammorg...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Geograafia KT murenemine

18.Mida tähendab muldade gleistumine? See on protsess tundravööndis ülessulanud mulla ja igikeltsa vahel, selle käigus saavad mikroorganismid vajaliku hapniku rauaühendite oksüdeerimisel (muld on sinakashall). 19.Miks on mustmullad väga viljakad? Mustmullad tekivad kus on sademete hulk on tasakaalus auramisega, selle tõttu tekivad tüsedad huumushorisondid. 20.Miks on kõrbete mullad sooldunud? Sest kõrbete piirkonnas on sademeid vähe ja auramine on suur, sellepärast püsivad soolad mullas. 21.Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Väheviljakad, sest kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad Happelised seetõttu, et aluselised katioonid on mullast eemaldunud. 22.Kirjelda muldade erosiooni. Selle toimel paigutuvad mullaosakesed kõrgematelt osadelt madalamatele...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Rohtla ja metsad

3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused. rohtlad- liigse väetise kasutamise tõttu võivad jõed reostuda,tuule ja vee erosioon,tolmutormide tõttu tekivad uhtorud, mullad soolduvad ja huumust läheb vähemaks,taimekoosluste vähenemine. 4.taimestiku üldtunnused, puud erinevatel mandritel. vastus- lehtmets-lehtpuud ja põõsad (põhja- Ameerika:hikkoripuu,vaher Euroopas:tamm,pärn Kaug-idas-:)...

Geograafia
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun