ristimise, võidmise ja armulaua üle. Ta on loonud mitmeid hümne. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386.aastal Augustinus. Ambrosius suri 397.aastal. Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits. Teda kujutatakse piiskopirüüs koos Gregoriuse, Augustinuse ja Hieronymusega. LISA2: LAUL IGAVESEST RÕÕMUST JA RAHUST «Te Deum» kuulub kiriku suurte tänulaulude hulka. Algselt oli laulutekst ladina keeles. Üks traditsioon nimetab selle autoriteks Ambrosiust ja Augustinust. Iirimaa käsikirjades on selle autoriks peetud piiskop Niketas Remesianast, kes suri umbes aastal 414. Kõige tõenäolisem on, et laulu sõnad on loodud 5. sajandil ning see on kontaminatsioon mitmest tekstist. Varaseim käsikiri on 7
suund Robespierre tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes esindamine ei ole võimalik vabariigi jaoks on vaja kodanikuvoorust kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni(riigi kontrolli inimese üle) 1) pikem machiavelli ja itaalia humanistide klassikalise voorusekäsitluse võrdlus vms 2) locke'i vabadusekäsitus ja selle järelmid 3) aquino thomase õiglase sõja 3 kriteeriumit 4) shaftesbury vastus hobbesile õnne kohta 5) augustinuse kaks armastust hobbesi õnn, pikemalt rousseau ühiskondlikust inimesest, itaalia humanistide keisri moraali teema, ja siis mingid vabaduse,võrdsus,vendlus küsimused
Augustinus on Rooma kuulsaim usuteoreetik. Ta kirjutas usuteaduslikke töid, näiteks “Pihtimused”, koostas esimese kristliku ajaloofilosoofia “Jumalariigist”. Kogu elu huvitas teda kurjuse eksitsentsi teooria. Augustinus suri Hippos aastal 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak. Enamasti on Püha Augustinust maalitud kui piiskoppi – mitra ja ametisauaga. Tema atribuudid on ka must mungarüü, leegitsev süda, mis näitab Augustinuse religioosset innukust, või süda, mille on läbistanud kolm noolt, mis viitavad mõtisklustele Püha Kolmainsuse üle. Viitena Augustinuse kirjutistele hoiab ta raamatut ja sulge. 2.2 ”Püha Augustinus” Sandro Botticelli maalil „Püha Augustinus” pole küll kujutatud kaasahaaravata ja dramaatilist ajaloosündmust, ent sinna on maalitud püha tegelane ajaloost, kes on oluliselt mõjutanud Lääne kristlikku kultuuri
oma südametunnistusest teatava moraalse seaduse, mis ei sõltu kasulikkusest, järelikult peab olema kuskil inimeseväline seaduseandja ning see saab olla ainult jumal ainult eetiline inimene võib olla õnnelik. *) Kiriku seisukoht on see, et jumalat saab tõestada ainult usu läbi ehk siis kui sa usud seda. Augustinus * Augustinus (354-430) keskaja ja kristlikumõtlemise üks suurkujus ja origninaalmõtleja. -) Augustinuse pühakupäev on 28.08 -) Augustinuse nimi tuleneb Rooma kuulsa perekonna Augustus'te nimest. -) Ta sündis põhja Aafrikas, Thagaste's ning ta isa oli paganast Rooma ohvitser Patricius ja ema oli kristlane Monica ning ema kasvatas Augustinust samuti kristlasena. -) 16 aastaselt läheb ta Kartaagosse, et õppida retoorikat, sest soovis saada juristiks ning seal ta hülgab oma kristliku kasvatuse ja seal võtab ta ka viieteistkümneks aastaks enesele armukese, kellega saab ka poja.
rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Paavst kutsus rüütleid lõpetama sisetülid ja asuma teele Hommikumaad vallutama. Rüütlid kujutasid ristisõda omalaadse relvastatud palverännakuna ja peale Urbanus II kõnet hakkas kujunema omalaadne ristisõja usutunnistus, milles liitus religioosne enesesalgamine lootusega rikkalikule maisele tasule, millega Jumal hüvitab oma armastatud laste sõdalaspingutused. Augustinuse teooria järgi oli taevasesse Jeruusalemma jõudmine iga õige kristlase kõrgeim kutsumus. Harimatu rüütli kujutluses identifitseerus taevane Jeruusalemm reaalsega, Palestiina Jeruusalemmaga. Ristiretkeideoloogia suutis osavalt katta rüütlite maised taotlused usulisega ja Urbanus II suutis oma kõnega mõjutada nii rüütlite kui lihtrahva meeli, et ajendada neid osa võtma järgnevast missioonist Pühale Maale. Talupoegade ristiretk 1095. Amiensi Pierre juhtimisel.
Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars heksameetris) – esimene renessanssaja katse anda poetica’ks süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja normatiivset tüüpi poeetika, mis sisaldab eeskirju teatud vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua kirjandusliku voolu seisukohalt - Augustinuse aja rooma täiuslikku kunstiteost. Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri septem (1561) antiikkirjandus Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga Teat rahvuskirjanduse kõrgperiood rikas materjali osas. Klassikaline:
seotud valkainetel funktsioneeriva ajuga. Põhimõtteliselt võivad sellised universumid ja nende kohta käivad teooriad olla hoopis erinevad meie omast. Kõigil neil hüpoteetilistel universumitel on ühine omadus: nad ei ole meie tunnetusele kättesaadavad. Ainus Universum, mida me näeme-kuuleme, on meie oma. Ta on täpselt selline, et me teda näha saaksime. Seda ja ainult seda väidabki antroopsusprintsiip. Aja probleem kosmoloogias. Püha Augustinuse õpetuse järgi koosneb aeg minevikust, olevikust ja tulevikust ning sel viisil on nii olnud kui tulev tegelikult alati olemas. Loodusteaduste jaoks on aeg muutunud füüsikaliseks mõisteks: teda saab mõõta ja matemaatiliselt kirjeldada. Füüsikaliselt on reaalne neljamõõtmeline aegruum, mis võib ajas ulatuda põhimõtteliselt miinus lõpmatusest kuni pluss lõpmatuseni. Igal olnud, oleval ja tuleval sündmusel on kindlad koordinaadid aegruumis. Einsteini võrrandite
Paradiis - Beatrice endine armastajad ja teoloogilise tarkuse esindaja, seitse taevast Francesco Petrarca (1304-1374) Itaalia suurim lüürik (sonett); vastuoluline isiksus; Cicero isa, Vergilius vend. Looming: ladinakeelsed teosed: poeem "Africa"(1342) roomlaste võit Kartaago üle, 9 laulu, lõpetamata, 12 ekloogi (1346-1356), "Kuulsatest meestest" (1333) (Makedoonia Aleksander, Hannibal jt), päevik "Maailmapõlgusest"(1343) dialoog Püha Augustinuse ja Petrarca vahel. Itaaliakeelsed teosed: "Laulude raamat" (1470)366 luuletust: 317 sonetti (4+4+3+3; abba abba cdc dcd, abba abba ccd eed), 29 kantsooni, madrigale, sekstiine jne I madonna Laura eluajal; II pärast madonna Laura surma. Armastatu pole P-le mingisugune ingelnaine, vaid kehastab maise naise eluideaali. Giovanni Boccaccio (1313-1375) Looming: proosarom "Filocolo"(1336) armastuslugu, eeldused
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. ...
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
vaimuliku kuulekuse nõudest ja läänivandest. Lepe pidi jõustuma pärast paavsti kinnitamist, kuid seda ei juhtunudki. Ordu kasu: välditi välisvõimude vahelesegamist Liivim asjadesse. Järgnevalt taoltes Ordu Liivim pk-de inkorporeerimist Sks ordusse (nagu Preisimaa, Kuramaa). Piiskopipoolel püüti teha Riia pp org võitlusvõimelisemaks Ordu vastu ja tõmmata kaasa ka piiskopiala vasalle. Riia toomkapiitel korraldati ümber Augustinuse mungaordu kohaselt(nagu varemalt Trtu pk-s). Neile reeglitele oli rajatud juba esimene Liivim kiriku tk p Meinhardi ajal, hiljem p Alberti asendas need premonstraatlaste ordu määrustega(mis tol ajal osutusid sobivamaks toomhärrade sisemisjoni lahendamiseks). Nüüd, kus Liivim l õhus võitlus hegemoonia pärast, näis pp-le sobivamad Augustinuse ordu reeglid-toomhärrade kloosterlik ühiselu lõpetati, igale neist anti iseseisvad tulud, sel teel pidi iga üksiku toomhärra
kunstiteosed. Stiili nimi tekib alles hiljem, renessansi ajastul. Selle esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut, kuid praegu peetakse gooti stiili just ülimalt peeneks ja kauniks. Stiilis- metsikus, looduslikkus, vertikaalsusele rõhuv ehitustehnika. Kõrge hooned, tugisüsteemid, tugikaared, võlvid, piidad. Valgusest välja raiutud geomeetria. Jumalaema kirik Pariisis, gooti katedraal. 17. Iseloomustage Augustinuse ,,Pihtimuste" temaatikat ja stiili. Peamine sisu on jumala kiitmine ning mõistuse ja tunnete turgutamine jumala poole. Tegemist on autobiograafiaga. kõnelus iseendaga toimub Jumala juuresolekul. Augustinuse seisukoht on see, et me ei leia Jumalat väljastpoolt, vaid leiame ta enese seest. Ta pöördub pihtimusega Jumala poole, et meenutada noorpõlves tehtud kõlvatusi ja kahetseda pattu. Leiab, et miski pole hellitavam jumala armust ja kurjade teod on neile endile karistuseks.
Kristliku "õiglase sõja" doktriini loomine · Varakristlased järgisid doktriini, keeldusid sõdimast Rooma armees · Augustinus (354430), Hippo Regiuse piiskop (oli parajasti Aafrikas) · Kontekst: 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus Rooma riigiusuks kes hakkab Rooma riiki kaitsma · 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine, kristlik doktriin õõnestab riigi kaitsmist · Augustinuse "Jumala riigist" (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus. Kristlaste kohustused viimase suhtes · 430 suri Hippo piiramise ajal vandaalide poolt Augustinuse teoloogia I · Senine motivatsioon (enesekaitse, maapealse riigi kuulsus) ei sobi: kristlastele mittekohane. Need maapealsed väärtused on illusoorsed. · Pööras Piibli õpetuse ringi. Piibli käsk armastada, mitte tasuda kurjale kurjaga. Aga see ei välista sõdimist, tapmist ja hukkamist
5. alates 7. sajandist tekib islam, kristlased peavad sellega arvestama hakkama. Perioodid nüüda lles sisi vist: 1. Patristiline periood- "pater" ld keeles "isa" (kirikuisa) opostlite ajast kuni umbes a 800. Opostlid- jeesuse õpilased, kes peale jeesuse surma saavad selle kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1 ANTIIKFILOSOOFIA .......................................................................................... 4 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) ............................................................................ 4 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) ................................................................................ 4 1.3 Platon (427 – 347 eKr) .................................................................................... 4 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) ............................................................................ 5 1.5 Aristoteles (384-322 eKr)................................................................................ 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .......................................................
" (1Kr 11:26-29) Enne armulauale minekut tuleb selleks alandlikult valmistuda, pidades vastavat paastu (üks tund hoiduda söögist ja joogist), näidates ühtlasi oma riietuse ja käitumisega missal austust Issanda vastu Pühimas Sakramendis ning väljendades oma vääritust väeülema sõnul: "Issand, ma ei ole seda väärt" (vt Lk 7:1-10). (http://www.katoliku.ee/node/72) Anglikaani kiriku 29. usuartiklis seisab: ,,Jumalatud ja need, kellel puudub elav usk, litsuvad Augustinuse sõnade järgi küll lihalikult ja nähtavalt hammastega Kristuse ihu ja vere sakramenti, ei saa aga mingil moel Kristusest osa, vaid söövad ja joovad sakramenti või selle suure asja sümbolit pigem iseendale kohtuks. "4 Ehkki katoliku ja anglikaani kirikute armulauateoloogias on üksteisele vastukäivat, ollakse mitmetes küsimustes ka ühte meelt (armulaua vääriline vastuvõtmine, armulaud kui lunastuse sakrament, osadus Kristusega) või sarnastel seisukohtadel (armulaua 3 http://www
(näiteks Jeesus Kristus). Eesmärgiks on jumalikku esindada meeleliste vormide abil ja seda nii, et need ei muutuks reaalsuse otsesekskujutamiseks. Nähtavat ilu tõlgendatakse kui nähtamatu sümbolit. Ikoon (pühapilt)– tavaliselt kujutatud Jumala ema ja Jeesus Kristust. Rist – universaalne sidememärk. Ristiusus on see lootuse ja surma sümbol. tähendus on seotud surmaga ja surma võitmisega. Altarimaalid KIRI – pühakiri – Piibel Milline on Augustinuse arusaam kunstist ja selle päritolust? Kunst on vajalik vaid selleks, et tunnetada jumalat ja hinge. kunst on vaja, et pühakirja paremini mõista. No ta oli ju keskaja mõtleja - et kõik need vitraažid ja illustratsioonid käsikirjades jms teenivad seda üht eesmärki. Füüsilisest maailmast ta suurt midagi ei arvanud. Sellest oligi ainult niipalju kasu, et läbi oma füüsilise keha kogemuse, meelte saame osa vaimsetest väärtustest.... midagi nii...
tuleb hävitada sõja abil ning see toimub Jumala käsul ehk sellel on siis täielik õigustus. Uus Testament keelab tapmise ja sõjapidamise üsna üheselt. Matteuse evangeelium: 'Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette.' Tapmine on keelatud ka kättemaksuks või enesekaitseks. "Vägivald ei ole lahendus, isegi siis mitte, kui seda meie vastu kasutatakse, ei tohi ennast kaitsta" Kurja tuleb võita heaga. 51. Augustinuse uus moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Augustinus kirjutas "Jumala riigist" (De civitate dei), kus otsis lepitust kristliku moraali teooria ning sõdimise vahel (riigi kaitseks). Augustinus ütles, et senine (Cicero jt) motivatsioon sõjaks (enesekaitse, maapealse riigi kuusus) ei sobi, ei ole kristlastele kohane, sest need maapealsed väärtused on illusoorsed. Augustinus pööras Piibli õpetuse ringi. Ta ütles, et Piibli käsk armastada,
Valitsemine on rahva teenimine ja mitte üksnes au, vaid koorem. Tuleb vahet teha sõpradel ja meelitajatel. Tuleb end harida. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus, sõda on äärmine väljapääs. Mitte tõsta makse, vaid olla kokkuhoidlik. Hea valitsus koosneb heast valitsejast ja headest seadustest. Valitseja sekkub võimalikult vähe. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee
inimese). Hierarhilisus nõuab allumist ja sõltumist. 4) Kui meelelised asjad on ideede järelduseks, siis peab neil omavahel ka midagi ühist olema? 5) Ideede alusel ei ole võimalik seletada meelelistele asjadele omast liikumist ja muutumist (mate on staatilise iseloomuga, peatab igasuguse liikumise). 15.Keskaja filosoofia lühiiseloomustus. Patristika ja skolastika. Augustinus ja Aquino Thomas. 16. Augustinuse arutlused ajast. KESKAJA FILOSOOFIA (3-14.saj) 1) Religioonikeskne 2) Retrospektiivne (retro ld - tagasi) ei ole midagi uut avastada. Kõik mis on on olemas 3) Õpetlik, kasvatuslik Tõdede allikas PIIBEL, see väga keeruline, iga inimene ei oska lugeda, ainult targad, kes edastasid ja tõlgendasid. Teha tõde, mis ammu kirjas, selgeks ka teistele. Patristika (2-8.saj) kirikuisade õpetus, proovib kristlust süstematiseerida ja
sõnastuses: ,,Kui usk on piisavalt tugev, siis tähendab ,,pöördumine" vaid aja küsimust. [Augustinus, A., 1993, lk.372] Sama kinnitab ka Marcus Aurelius teoses ,,Iseendale": ,,Muretse siis endale ometi aega, et õppida juurde midagi head, ning lõpeta ringiekslemine." [Marcus Aurelius, 1983, lk. 13] ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 11 Siiski on ka Augustinuse ajakäsitluses ,,suured augud". Ilmar Vene ütleb ,,Pihtimuste" järelsõnas, et Augustinus ei suutnud hoiduda küsimusest: milles väljendus aeg enne maailma loomist? Ja Augustinus vastab ise: aeg loodi maailma loomisega üheaegselt. [Augustinus, A., 1993, lk.373] Tasub tähele panna, et viimases allakriipsutatud lauses on 2 loogikaviga. Aega seletatakse aja kaudu ja loomist loomise kaudu (ehk teisiti sõnastatult: ühes 5-sõnalises lihtlauses on kahte sõna 2x)
Ta kasutas peamiselt materjale, mida meri tema stuudio kõrvale kaldale uhus ning mida ta mööda ta neid jalutades kogus.Muuseum asub mere ääres ja vaade sealt tema kaldaäärsetele skulptuuridele ning tagant paistev Atlandi ookean moodustavad suurepärase koosluse.Igal teisipäeva õhtul suviti peetakse siin kontserte loojuva päikese taustal. Üks paat lahkub kaubandusliku Sundhölni sadama muulilt regulaarselt Videy saare suunas.Ainult üksikud ülekasvanud säilmed keskaegsest Augustinuse taimeaiast on säilinud, kuid Videyarstofa Maja on Islandi vanim kiviehitis.See taastati 1980. aastatel ja nüüd asub seal gurmaanide restoran.Saare läänepoolses osas võtab tsirkulaarne jalutuskäik endasse tükikese maastikukunsti Richard Serralt ,tuntud kui ,,Etapid".Keegi ei tohiks Reykjavikist lahkuda basseine külastamata.Linna suurim bassein on Sundlaugar Reykjavikur.See asub kesklinnast idas, Laugardaluris.Lõõgastuge ühes neist kuumadest kohtadest, kuid ärge tehke seda viga, et
Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav) välispoliitika. SÕDA 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament: Iisraeliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Uus Testament keelab üsna üheselt sõjapidamise ja tapmise. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin. * Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega. * Autoriseerimise olulisus. Edaspidi fundamentaalne. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. Eelkõige karistussõda, mitte kaitsesõda. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi. Õige autoriteet - Valitseja käsk. Õiglane põhjus - Õigusrikkumine. Õiglane eesmärk - Eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu
Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. 21.Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tõsine ja lõpetatud, jäljendab tegevust ja tegevuses olevaid inimesi, kasutatakse kõrgkeelt, matkitakse tegevuse kaudu. Peaks kaasa tooma puhastuse. 22.Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised? Horatius ars poetica ehk läkitus Pisodele. Normatiivne poeetika, sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt Augustinuse klassitsism. Keskaeg poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav, luuletaja pole geenius vaid käsitööline. Marco Vida de arte poetica, esimene renessansiaja katse anda süsteemset ülevaadet poeesia olemusest. Luuletaja vajab inspiratsiooni aga ka koolitust. Julius Caesar Scaligeri poetis libri septem, palju materjali, toetub antiikautoritele, erilise originaalsuseta. Luuletaja on looja! 23.Mis on klassika
Kreeka m-d tekkisid 8.-9.saj m.a.j 11.Palimpsest- kr.k „uuesti maha kraabitud“ codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasutati sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult esialgse tekstina, tehakse nüüdisajal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada nt Cicero „De re publica“ (riigist) kuigi sellele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate Dei“ (Jumala riigist) 12.Tegurid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Poliitilised: Rooma impeeriumi kriis 2.saj lõpus ja 3.saj pKr, sõdurkeisrite periood (235-285); Constantinus I (Suur)(306-337) Religioossed: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) Kultuurilised: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4.saj Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (Honoriuse ja Arkadiose vahel) 13
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
katedraal Saksamaal, Itaalias Milaano toomkirik, Eestis linnamüürid, tornid ja mõned kirikudki. Skulptuurid muutusid täiuslikumaks ja looduslähedase kujutusviisi poole. Jumalate maine kaunidus Madonna (emaarmastus) ja taevane headus. Seinamaale asendusid klaasimaalid (mõjukad, toredad ja värvilised). Maalidel kujutati pühakuid väga saledatena, hapratena ja mõjusid kehatutena. Püüti vabaneda senini esinenud rangusest ja elukaugusest. 17. Iseloomustage Augustinuse ,,Pihtimuste" temaatikat ja stiili. 6 Teose kirjutamisest on möödunud ligi 16 sajandit. Raamat koosneb 13 raamatust. ,,Pihtimused" tuleb mõista kahesuguselt: 1) eksimuste pihtimine Jumalale 2) tunnistus enda kuuluvusest Jumala juurde. Need 13 raamatut kiidavad
internseks ja eksternseks haruks. Esimeste eesmärgiks oli kloostrijärelkasvu ettevalmistamine ordueluks, eriti hingehoiutööks. Eskternkoolid andsid haridust aadlikele ja hiljem kõrgkodanlastele. Premonstraatlased - Vägalähedased olid augustiinlate premonstraatlased. Sai alguse üldisest kirikureformist Premonstraatlaste-koorihärrade ordu loodi 12. saj alguses. Asutajaks Norbert Xantenist. Norbert võttis kasutusele Augustinuse ühiselureegli. Lisaks apostellikle vaesusele tuli toimida ka jutlustajana ja hingehoidjana. Ordu põhikorra peaprintsiip: premonstraatlaste ordu on suhteliselt iseseisvate üksikkloostrite ühendus. Seepärast ei anta ordutõetust kogu ordule, vaid üksikkloortrile. Igaüks kuulub koorihärra või ilmikvennana eluaegselt sellesse kogukonda, mis ta vastu on võtnud. Sama kehtib õdede puhul. Ordud on alates rajamisest peaaegu igas sihtes erinevad: päevakorra, jumalateenistuse
· Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult · Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Augustinus väitis, et sõdimine seniste motivatsioonide enesekaitse, maapealse riigi kuulsuse jms pärast ei ole kristlasele kohane. Need on vaid illusoorsed väärtused. Samas pöörast ta aga ringi Piibli õpetuse: armastada ei tähenda, et sõjategevus oleks õigustamatu. Uueks vooruseõpetuseks sai, et inimese vooruslikkust tuleb hinnata tema südametasandil (kristluse pööramine sissepoole)
tegevaid isikuid endid, mitte neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellistest kannatustest. 15. Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised? - Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks normatiivset tüüpi poeetika, mis sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt - Augustinuse aja rooma klassitsismi kajastus Ei ole süstemaatiline käsitlus, vaid hüplikum tekst, mis sisaldab ka erinevaid mõttemänge. - Keskaeg Poeesia teenib Jumala ülistust. Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks. Luule on õpitav ja õpetatav; luuletaja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele
a.j. 11. Mis on palimpsest? Vastus: (kr. K. ,,uuesti maha kraabitud" ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Vastus: Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4. saj.
(kr. K. ,,uuesti maha kraabitud" ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 5 Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. · Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr,
Vana Testament: soovides mõnda linna vallutada, tuleb sellele esmalt pakkuda rahumeelset alistumist, ent sellest keeldudes tuleb see piirata ja vallutada, tappes kõik mehed ja võttes endale naised, lapsed, loomad jm; ent nii võib käituda vaid kaugel olevate linnadega 5 Uus Testament: keelab tapmise, ka kättemaksuks või kaitseks; kohtumõistmine on Jumala teha 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Keskendumine motivatsioonile: vaenlase teod võivad olla tehtud õiglase südamega; autoriseerimise olulisus; õiglase sõja põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist. Iseenda kaitseks ei tohi tappa, ent on vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda; tapmine seaduse nimel; eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi · Õige autoriteet: valitseja käsk
allakäik, rahvaarv kahanes tohutult ja majandus kukkus kokku. Rooma keisririik jagunes kolme kultuuri vahel: idas Bütsants ja kreekakatolik kirik, läänes ladinamõjutustega kristlik Rooma ning Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida islamimaad. Alberto räägib Augustinusest, mehest, kes ühendas Platoni ideed kristlusega. Ta arvas, et mõistusega saab seletada vaid osa, kuid täielikuks elu mõistmiseks on vaja usku. Ta uskus, et kurjus on Jumala puudumine ja inimkonna vastuhakk. Augustinuse meelest eksisteerivad kaks riiki: jumalariik ja maailmariik, mis on iga inimese sees võitluses. Jumalariigi kaudu on võimalik õndsaks saada. Kui araablaste ja hispaanlaste kaudu hakkasid Euroopas levima Aristotelese ideed, tõusis esile Aquino Thomas. Thomas uskus, et tõdedeni võib jõuda nii usu kui ka mõistuse kaudu. Mõlemad toetavad üksteist, et mõista täit tõde. Kodus näeb Sofie unes tüdrukut, kelle isa tuleb koju. Ta mõistab, et tegu on Hilde ja tema isaga
teooriatesse. Palju on filosoofilisi õpetusi, mis on justkui lavastatud komöödia e milles kujutatakse välja mõeldud maailma. Inimesed hakkavad uskuma seda, millesse on meeldivam uskuda, kaotades huvi tegeliku sisu vastu. Baconi arvates pole võimalik iidolitest täielikult lahti saada, ent nende mõju on võimalik vähendada. 12. PILET ARISTOTELESE METAFÜÜSIKA AUGUSTINUSE ÕPETUS KAHESUGUSEST ARMASTUSEST JA RIIGIST Aristoteles pidas teadustest kõige väärtuslikumaks 'esimest filosoofiat', mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. Metafüüsika e see, mis järgneb füüsikale. Kõigepealt määrab ta kolm peamist momenti: substants e see, mille suhtes protsess toimub; vorm e see, mille poole protsess püüdleb; steresis (röövimine) e vastassuunaline mõju. Tema metafüüsika kasvab välja bioloogiast,
Inimene peab olema valmis andma enese vastu tunnistust (aus enesele ja lisaks teisele pihtimine). Kristlane vajab usuvalgust, et ennast uurida. Kristluses on aga eraldatud kaks asja - enese kohta tõe avastamine ja valgustusse püüdlemine. Mida rohkem me avastame tõe enese kohta, seda rohkem me peame ennast (reaalsust) põlgama. Kristluses on suguakt ebapuhas ka siis, kui ta toimub õigustatud soojätkamise ja abielu kontekstis. Augustinuse jaoks (aga ka varem) on suguakt midagi totaalselt ensevalitsust kaotavat, epilepsiataoline seisund, mis ei allu hingele ja tahtele. Isegi erutus toimub vastu enese tahtmist. See kõik juhtus peale pattulangemist, enne valitses paradiisiaias inimesel enda üle koos jumala tahtega harmooniline kontroll. Sõnakuulmatus sai karistuse sõnakuulmatusega. Erektsioon on jumala vastu tõusnud inimese võrdkuju. Seksuaalsus ilmneb
A oli eeskätt teoloog, kuid teda peetakse ka filosoofia klassikuks. Mõned teosed ("De libero arbitrio", "De beata vita") on põhiliselt filosoofilised. A-l puudub filosoofiline süsteem. Ta kasutab väljendeid, mille täpne tähendus pole selge. A-e seisukohast ei ole olemas "loomulikku inimest", vaid konkreetsel langenud ja lunastatud inimesel on üleloomulik kutsumus ja eesmärk. A ei küsinud, kas kindel teadmine on võimalik, vaid kuidas on kindel teadmine võimalik. Augustinuse esmane huvi on alati ja eeskätt jõuda inimese üleloomuliku eesmärgini õndsuseni Jumala valdamises ja nägemises. Erinevalt platonismist ei ole A-e eesmärk jõuda mitte ebaisikulise, vaid isikulise Jumalani. Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm
humanistidel. Praktikas- Friedrich II Valitseja on rahva teener, kes on kohustatud käituma ausalt , targalt, omakasupüüdmatult justkui peaks iga hetk aru andma kodanikele. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana testament – Jumal käsib Moosest rünnata linnu , riisuda ja orjastada Uus testament-keelab sõdida ja tappa. JUMAL TAGAB ISE ÕIGLUSE MAAPEAL. Võida kuri heaga!(aita vaenlast kui vaja, anna süüa, kosuta). 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Keskendus motivatsioonile. Voorus seisneb südame hoiakus, raske südamega võib sõdida, tappa. Ka vaenlase tehtavad teo võivad olla tehtud õiglase südamega. Riigi eesmärgiks on kord, sõda õigustatud korra säilitamiseks. (kurjusega võitlemine, teiste/kogukonna kaitsemine, valitseja korraldus) 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 1)õige autoriteet 2)õiglane põhjus 3)õiglane eesmärk 4
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
skeptilist arusaam, et üksikisik ei suuda jõuda tõeni, küll suudab seda akadeemia. Milanos kuulas ta Ambrosiuse jutlusi, oli nõus hakkama katehumeeniks ehk usuõpilaseks, uuris innukalt ka Pühakirja ja Pauluse kirju. Oodatud pöördumine kristlusesse toimus 386. aastal. Augustinus kirjutas oma eluajal väga suure hulga teoseid, tema filosoofia kasvas välja vaidlustest erinevate mõtlejatega, näiteks donatistide ja munk Pelagiusega. Augustinuse õpetus ei tekkinud tühja koha pealt, juba enne teda oli tegutsenud suur hulk teoloogilisi mõtlejaid. Augustinus vormis erinevad õpetused kokku terviklikuks kristlikuks õpetuseks. Tema patuõpetus vastab munk Pelagiusele, kes väitis, et inimesel on võimalus valida hea ja kurja vahel ning pidev kurja tegemine on vaid harjumus. Augustinus kirjutas vastu, et inimene kannab endas himuruse näol pärispattu ja on seetõttu võimetu valima hea ja kurja vahel.
hukkuvad! Roomlastele: Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: ,,Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte" nii ütleb Issand. Veel enam: ,,Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!" Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! 2) Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta (seadusel pole ihasid). Riigi eesmärgiks on kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei. ,,Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda" Legaalne dimensioon
Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: Israelliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Jagab õpetusi sõjapidamiseks. Võidetud saak on Jumala and, mille võib endale kasutamiseks saada. Julgustab minema vallutusele ja hävitama kaugemaid rahvaid. Uus Testament: keelab sõja ja tapmise üsna üheselt. Isegi rünnakule reageerimine on keelatud. Kätte maksab Jumal. Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus. Tõeline kurjus sõjas ei ole mitte surm, vaid ihad ja tungid (verejanu, kättemaksuhimu), kurjus seisneb patustes soovides nagu abielurikkumine. Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Omavoliline vägivalla kasutamine lubamatu, sest ei suuda ihasid alla suruda. Võitlemine on
kihelkonnapreester. Ta on kasutanud preestri tavalisi liturgilisi käsiraamatuid, vulgatat ning mingit rooma luuletajate tsitaatidekogumikku. Ta oli tegevvaimulik, kel ei olnud sügavamat teoloogilist, filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et kroonika on ülesehitatud Augustinuse kahe riigi kontseptsioonist, aga see on ebatõenäoline, sest see, mis oli Augustinusele keskne ja oluline, see Henrikut ei huvitanud ja kroonikas ei kajastu. Tema kroonika on märksa lihtsam ja konkreetsem ilma augustiinliku teoloogilis-teoreetilise kontseptsioonita. Mainimist leiavad jumal, Jeesus Kristus ja neitsi Maarja. Esikohale on tõstetud neitsi Maarja. Neitsi Maarja kultus on Henriku kroonikas ja kogu keskaegsel Liivimaal esile tõstetud just poliitilistel põhjustel
rahvas sind teenima. Kui rahu vastu ei võeta, tuleb tappa kõik selle linna meeskodanikud. Nii tuleb talitada kaugete linnadega. Neis linnades, mis Jumal annab sulle pärisosaks, ei tohi elama jätta ühtegi hingelist. Uus Testament keelab sõjapidamise üsna üheselt. Matteuse evangeelium: Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera teine ka ette. Vägivald ei ole lahendus, isegi siis mitte, kui seda meie vastu kasutatakse, ei tohi ennast kaitsta. Kurja tuleb võita heaga. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Senine motivatsioon sõjaks(enesekaitse, maapealse riigi kuusus) ei sobi, ei ole kristlastele kohane. Voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus(kristluse pööramine sissepoole). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Omavoliline vägivalla kasutamine, isegi enesekaitseks, on
Vajalikuks on ka süstemaatiline filosoofia. Kristlik filosoofia on paljuski eksegeetiline. KESKAJA FILOSOOFIA JAOTUS: 1. Partristika ehk kirikuisade periood 3-4 saj. (lad pater isa). Tertullianus(160-230), Origenes (185-254) Ambrosius(339-397), Augustinus (354-430). Patristika perioodil valitses ühiskonna ja kultuuri üle usuõpetus, teoloogia oli antiikaega ja keskaega ühendav sild. Kirikuisad sünteesivad kristlust ja filosoofiat, tekib kristlik filosoofia, nt Augustinuse puhul läbi platonismi. Müstiline tee paradoksaalne, radikaalne, Jumal ei ole mõistusega tunnetatav. 2. Skolastika ehk ülikoolide periood. Skolastikud arendasid välja ülikooli kui sellise, (lad schola). Oli ratsionaalsem kui patristika, võimaldab ka looduse uurimist ning teadust. Skolastiku tee - Jumal on inimesele mõistuse andnud. 14 PATRISTIKAST Tertullianus (u 160 - 230) eitas, Justinus (u 100-165), pooldas antiikfilosoofiat kuid väitis,
õpetuste kogum. Skolastika püüdis põhjendada usulist maailmavaadet loogiliste arutelude abil. Tähtis koht oli argumenteerimisel. Skolastiline, skolastikasse puutuv, skolastikale omane, viljatu, tühi targutamine. Varajane skolastika (11.-12. saj) orienteerus Platoni õpetusele ja uusplatonismile. Allikad olid rangelt usulistes raamides, kristlik teoloogia (patristika, eriti püha Augustinuse õpetus), bütsantsi teoloogia ja antiikfilosoofia (algul Platon, hiljem Aristoteles). Hilisskolastika (13.-14. saj) keskused olid Pariisi ja Oxfordi ülikoolid, seda mõjutasid araabia filosoofia, keskaegne juudi filosoofia). Patristika kirikuisade õpetus, kristluse filosoofiline põhjendamine ja süstematiseerimine. Tekkis 2. sajandil. Jumala ilmutus on kõrgem inimese tarkusest. 5. sajandi teisel poolel hakkas patristika muutuma skolastikaks
Aurelius Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Meie maine elukorraldus peaks vastama Taevariigile. Õigus oma senises tähtsuses väheneb ning asendub armastusega. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas Dei ja Civitas Terrena. Seadus, mis ei põhine õiglusele, ei ole kehtiv õigus. Seadus peab tuginema õiglusele, mis on vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet. Augustinuse ajal toimus oluline muutus õiguse mõistes kirik ja riik hakkasid lähenema. 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond. Skolastikud ja Aquino Thomas, nende kujundatud teoloogilis-filosoofiline loodusõigus. Aquino Thomas tõstab esile loodusõiguse tähtsust ainult siis kui kristlik õigus on sellega kooskõlas, on see kehtiv. Samas jumala tahe on seaduse ja õiguse ürgne põhi.
Friedrich II pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav) välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: Iisraeliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Uus Testament keelab üsna üheselt sõjapidamise ja tapmise. Nt `Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!' 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Keskendumine motivatsioonile, kuna senine motivatsioon (maapealse kuulsuse tahe,enesekaitse) ei sobi. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega. Autoriseerimise olulisus. Edaspidi fundamentaalne. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. Eelkõige karistussõda, mitte kaitsesõda.
kinni ja viis ära. Järsku laskis lahti ja kukk lendas puu otsa. Kanu ja naisi ei tasu usaldada. Kanooniku teenri lugu Kuidas petis petab mungalt raha välja. Käsib tal tuua elavhõbedat jms, teeb ise hõbedat, petab tegelt. Kullaproovis ka petab. Näitab mungale ette, kuidas teha. Munk annabki raha petisele selle retsepti eest. Tegelt pettus kõik. 4. ,,Secretrum" Petrarca Arutelu Francesco Petrarca ja Augustinuse vahel elu üle. Kirjutatud 1347-1353. 1. raamat- A arvab, et kui inimene midagi väga tahab, siis ta selle ka saab. Kui keegi tahab oma õnnetusest lahti saada, ei saa ta oma kavatsuses pettuda, kui ta seda tõeliselt ja täielikult soovib. P ütleb, et paljud on vastu tahtmist õnnetud. P tunneb häbi. A: õnnetud ollakse ja õnnetuks saadakse vaid pahe läbi. A näitab, kuidas vältida surelike piiratust, et tõusta kõrgemale; peaks tekkima soov maast kõrgemale kerkida. A-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
