FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
antiikmütoloogiat ja klassikaliste autorite teoseid, tsiteerides neid ohtralt. Kuid hoolimata oma üldisest paganlikust meelestatusest kirjutas ka Claudianus juba kristlikel teemadel, luues lihavõttehümni De Salvatore (,,Lunastajast"). Tõenäoliselt ei olnud Claudianus kristlane, kuid pidi kristliku keisri juures teenistuses olles tolle usku heaks kiitma. 138. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Aurelius Augustinus (354430) ,,Pihtimused", teos siiski pigem sulam kolmest tekstizanrist: autobiograafiast, teoloogilisest traktaadist ja palvest. Teos on kirjutatud eelkõige autorile iseendale (täpsemalt tema hingele) teraapiana ja uue usu vastuvõtmise põhjendusena, aga teisalt ikka veel ka klassikalise antiikkirjanduse päraselt lugemiseks laiale haritud ringile, kes peaksid lugemise järel tunnetama oma patusust ja pöörduma Jumala poole
Selle valitsemisega tegelebki diakon. Mis veelgi olulisem, juba sellest ajast alates on koguduse juurde kuulunud diakooniatöö – kaasinimeste aitamine (rahaline, moraalne jms). 3. saj alates mõistetakse piiskoppi kui teenijat ja selle kaudu kogukonna teenijat. Juured muidugi Jeesuse enda isikus, kes alandamise kaudu ülendamisest kõneleb. Sellisena eristub ka roomalikust traditsioonist. Piiskop andnud tõotuse Jumalale, pead olema prii maistest tõotustest. V LOENG – 15.09.2020 – AUGUSTINUS JA TEMA TÄHENDUS KIRIKULOOS (TEGELT MITTE) Oikumeenilised kontsiilid. Esimesel aastatuhandel toimus 7 oikumeenilist kirikukogu. Läänekirik on kontsiliaarset korda arendanud edasi 1960ndatel toimus 21. kirikukogu. Õigeusu kirikud orgunnisid 2017. a 8. kontsiili, mis siis kogunes esimest korda üle 1000 aasta. Kirikukogude kokkukutsujaks on Rooma keiser, esindatud oli suur osa tolleaegsest kristlaskonnast. Eismene kirikukogu oli 325. a Nikaias (VT PABERIT!). Esimese kahe
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
Lisasissetulek maavaldustega. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet.
Lisasissetulek maavaldustega. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet.
Lisasissetulek maavaldustega. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel – ristiusu püha raamat: Vana-Testament – juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament – 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide – usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema “Jumalariigist”. Hieronymos – piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid – rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks – pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE – peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
Nõrkus sõjaväega seonduvaga. Teinud näidendeid, lühinäidendeid, kuuldemänge. Võrreldud Kafkaga. Teostes on teemadeks rahutu ootus. Läbiv motiiv on ootus ja aeg. Eksistenstislistlik miks ma olen siin ja kas ma saan midagi teha. Drogo kindluseotsing, elu kulgemine kindluses. Teoses loodetakse, et kõrbes juhtub midagi, mis nende elu muudaks. Peategelane on Giovanni Drogo. Drogo muutub kindluses passiivseks, rutiinne elu, lootus ja usk. Drogo suri vapralt, naeratus näol. Augustinus sihikindel, eraklik, tõsine, hirm naerualuseks jääda. Kõrb oli ka nagu tegelane juba alguses peitis endas põnevust järjepidevust, muutis inimest, ei sõltunud ajast. ,,Ameerika psühhopaat" Bret Easton Ellis 07.03.1964 LA-s. Ameerika kirjanik ja novellist. Ise hakanud satiirist. Tegevusliin: rutiinne elu, palju korduvat tegevust. Iga õhtu käib väljas ja iga õhtu vaatab Patty Winters'i saadet, videolaenutuses käimine. Selle taha varjab psühhopaadi elu
Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest. Ta visandas oma, riigist sõltumatu õiguskorra. Kirik muutus hierarhiliseks ja õiguslikuks. Kirikust sai peagi juristide kirik. Juristid teadsid kuidas õiguse abil kontrollida poliitikat. Suurte juristide seas kirikus seisavad õpetlased:Tertullianus, Milaano Ambrosius ja Augustinus – nad esindavad juriste, kes astusid kiriku teenistusse kui Rooma hävis. Kristlus oli võimeline muutuma uueks riigikirikuks. Kirik sai riigikirikuna ka uue ameti. Algas riigi ja kiriku vastastikune läbipõimumine ja teineteise mõjutamine. Usk muutus eraasjaks. Tagada tuli riigi usuline ühtsus. Riik vajas ühtset kristliku usutunnistust, mis pidi olema kohustulik kõigile kodanikele. Nikaia usutunnistus pidi siduma usuküsimustes kogu impeeriumit- usk valati seaduse vormi ja
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus Augustinuse õpetus. Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa Aurelius Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Meie maine elukorraldus peaks vastama Taevariigile. Õigus oma senises tähtsuses väheneb ning asendub armastusega. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas Dei ja Civitas Terrena. Seadus, mis ei põhine õiglusele, ei ole kehtiv õigus. Seadus peab tuginema õiglusele, mis on vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet. Augustinuse ajal toimus oluline muutus õiguse mõistes kirik ja riik hakkasid lähenema. 2.5
moodustasid need 4 erinevat allikatekogu. Kanoonilisel õigusel, mis oma olemuselt oli valitsemisõigus, oli Euroopas väga suur tähtsus. Ta hakkas mõjutama väga paljusid valdkondi. Kiriku jaoks tõi kaasa kiriku varade parema administreerimise ja sellega tunduvalt suurema tootlikkuse, kui seda suutsid tagada ilmalike võimude ressursid. Kiriku testamendi ja annetusinstituudi arenemine tekkis võimalus surve avaldamiseks testamentidest vabatahtlikult loobumiseks kiriku kasuks. Augustinus leidis , et Kristus = kirik pidi saama iga testamendi osaliseks. Kristus peaks saama ühe lapse osa igast testamendist. See reegel levis üle terve Euroopa. Kiriku sotsiaalne poliitika oli perekonna poolt, st. esmane oli perekond, mitte suguvõsa. See oli vajalik maapealse jumalariigi tekkimiseks, kus kõik inimesed on õed ja vennad ning nad kõik oleksid taevase juhtimise all. Preesterkonnal oli tsölibaadi nõue, st keeld abielluda
Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool 15. - 16. sajandi vahetus Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon. Või 13. sajandi keskpaik, mil tekkisid moodsad ning rahvusvahelised riigid ja keskvõim. Keskaeg on küll väljamõeldud periood aga piisavalt tugevalt juurdunud. Otsitud keskajast vaimupimedust, eeskujusid, vaimulätteid. Keskaja inimesed arvasid, et on viimase aja inimesed. Asjad saavad minna ainult hullemaks. Maailma lõpp tulemas iga hetk! Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu (ta võib tulla kohe). Babüloonia, Pärsia, Kreeka ja Rooma Püha Hieronymuse neli suurt perioodi. Tsükliline maailmavaade ring (lineaarne maailmavaade ehk algus on maailma loomine ja lõpp on maailmalõpp). 12-13. sajandil hakati arvama, et muutused võivad olla ka head. Kuni hiliskeskajani puudus Euroopas ühtne ajaarvamine. Gregorianuse kalender kehtestati alles 1582. aastal. 6
Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda. Tekkisid liha suretajad ehk askeedid. Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus. Aadam ja eeva langesid paradiisi aias pattu mis kandus igaveseks kogu inimkonnale. Kuulsaim teos De civitate Dei ehk jumala riigist. Koosneb 22 raamatust. Hiline keisri riik 3saj oli rooma riigis suur kriis. Toimus palju riigi põõrdeid ja võimu haarasid sõdur keisrid.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
7 sakramenti on: ristimine, armulaud, konfirmatsioon, abielu, viimne võidmine, meeleparandus ehk piht, ordinatsioon. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Pilet nr 17. Ristisõdade aegne kultuur Ristisõdade olemus ja nende tulemus. Koos paavstivõimu tõusuga kasvas ka usuline vaimustus, mis avaldus muu hulgas ka soovina vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema.
Teosel olevatest p�hakutest P�ha Dominicus (1170 � 1221), dominiiklaste ordu looja, seisab t�� vasakus ��res ning on riietatud musta ja valgega r��sse. Tema ees lamab koer, kellel on suus s��datud t�rvik, dominiiklaste traditsiooniline s�mbol. Dominiiklasi kutsuti t�nu nende tohutule usutruudusele ka jumala koerteks (domini canes), mis tulenes Dominicuse nimega seonduvast s�nam�ngust. P�ha Augustinus Hippost (354 � 430) seisab temast paremal ning kannab punakuldset mitrat. K�es hoiab ta saua ja s�dant, mis s�mboliseerivad innukat p�hendumust usule. Neitsi Maarjast paremal on p�ha Margaret, kelle jalge all on draakon, m�rkimaks puhta usu j�udu ja v�itu deemonite �le, kes seda murda p��avad. P�ha Barbara tema k�rval hoiab k�es m�rtri palmioksa, mis s�mboliseerib kristlikus kontekstis ka vaimu v�itu lihaliku maailma �le
Selle tasuks lubavad jumalavad vastavalt oma funktsioonidele jätkata inimeste soosimist. Sellega seotud termin religio. Re+ligo(midagi uuesti siduma). Raskesti mõistetav termin. Roomlaste jaoks ei tähistanud religio kultust, vaid instinktiivset tunnet, eelaimdust, intuitsiooni. Väljendus kõikvõimalike märkide tõlgendamisel. Religio tulemusena lükatakse mingi ettevõtmine edasi, kui aeg tundub ebasobiv. Võib tõlgendada lindude lendu, kuuldud sõna. Augustinus „Confessiones“. Oli juba peaaegu kristlane, lugenud piiblit, eelistas teisi autoreid. Ema püha Monica. Tolle, lege!- võta ja loe. Tema jaoks tähendas, et võta püha kiri kätte ja loe. Roomlaste igapäevane elu oli täis religio väljendusi. Roomlased nägid kõikjal deemoneid. Nad ei olnud halvad, vaid vaimsed olendid, kas aitasid või takistasid. Neid oli rohkem ja usuti rohkem maapiirkondades. Maal elu rohkem mõjutatud religio´st.
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Vanim kristlik autor, kes kirjeldab ristiusu ajalugu on uue testamendi ,,apostlite teod" raamatu autor, ei teata tema nime aga on teada, et ta kirjutas ka luuka evangeeliumi. Oma teoses kirjeldab ta ristiusu esimeste aastakümnete aega. Järgmine tähtis tegelane on Euserios, kes kirjutas kreekakeelse teose ristiusu ajaloost. Rooma ajaloost on tähtsad tema teoses 3ja4saj puudutavad osad. Tähtsaks Rooma üldajalugu puudutavaks autoriks on Põhja-Aafrikas elanud ja tegutsenud Augustinus (354-430pKr), Rooma ajaloo seisukohalt on tähtsaks tema teos ,,Jumala riigist", mis on säilinud tervikuna. Ta kirjutab sellest, kui Alarich rüüstas Roomat, siis paganad süüdistasid kristlasi jumala teotamises, tema lähtub kristlasi õigustavatest seisukohtadest. Oluline ajalooallikas on tema teos suure rahvasterändamise aja kirjeldamisest. Arheoloogilisi kaevamisi ja avastusi on Rooma kohta mitmeid. Kõige paremini on
aristokratiska traditioner som han av gammalt älskade och den finansiella dådkraft som han senare fängslats av. Själva titeln är ett program. Den litterära alstringen fick en annan inriktning när han 1917 genomgick en frälsningsupplevelse. Efter en uppslitande skilsmässa från Carin Thiel sökte han sig till religionen och ägnade sig bland annat åt den katolskinspirerade mystiken och han arbetade med det stora översättningen av Augustinus bekännelser. Stor uppmärksamhet blev det när han anslöt sig till Pingströrelsen år 1921, där han blev känd som en stor vältalare och en framstående predikant. Dan Andersson (1888-1920) var en av de första autodidakterna (autodidakt~självlärd) i svensk litteratur. Han är mest känd för sina dikter, bl a diktsamlingen Svarta ballader (1917). Litteraturen under tjugotalet Tjugotalet är den tid då de olika modernistiska inriktningarna kommer till Sverige.
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
sellele põhinab ka õigus. Loodusseadus väljendab endas looduse jõudu – andis reeglid ka õiguse ja ülekohtu kohta . Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (civile ega gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 4. ÕIGUS KUI RAHUKORRALDUS ÜHISKONNAS Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa Aureliua Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Võtab üle lex aeterna mõiste ja fikseerib seda kui „Jumala korraldav tarkus“, väidab, et lex aeterna koopia in teadvuses on ius naturalis. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas dei ja Civitas Terrena. Kui seadus ei põhine õiglusel, ei saa seda pidada õigeks õiguseks. Õiguse all tuleb mõista õigluse hoovuseid. Õiglus – vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet; usk
Bioloogiline paratamatus versus vaimne vabadus Meie kuulekuse sisu - see, mida meile lubatakse või keelatakse - peaks alati olema midagi olemuslikult head, miski, mida peaksime tegema, isegi kui meilt seda ei nõutaks. Aristotelese arvates võib see, mis on olemuslikult hea, olla ühtlasi ka meeldiv, ning mida parem on inimene, seda rohkem see talle meeldib. Selle mõistmisele ja vabadusele peame aga kasvama. Vabadusel on mitmesuguseid avaldumisvorme ja liigitusi. Juba Augustinus püstitas põhimõttelise tähendusega teesi kaht eri tüüpi vabadusest. Ta nimetas inimese valiku- ja tegevusvabadust väikeseks, madalaks vabaduseks ning vabadust Jumalas suureks, kõrgeks vabaduseks. Kõrgema vabaduseni on inimesel võimalus jõuda üksnes vaba tahte abil ja läbi madalama vabaduse. Kõrgem vabadus tähendab allumist Jumala tahtele. Väline vabadus Liberaalses, kõikelubavas ühiskonnas on palju välist vabadust: isiksuse vabadused, kunsti,
loodusest ,s.t. nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Taoliselt defineeritud loomuõigus on eelkõige kehtiva õiguse kriitika instrument, vastandudes positiivsele õigusele, ning on eksisteerinud õigusajaloo etappidel. 1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
Egiptus, Kreeta-Mükeene jpt. Paljud arvavad, et tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisted selles mõttes 88 omavahel peaaegu samastusid. Kuid tsivilisatsioon ei tähenda siiski nii väga just loomingut, vaid pigem "maailma korrastatust". Ka keskajal samastati neid mõisteid, kuid sellisel ajal nähti kõike Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame. Kuid alles renessansiajastul hakati juba vaikselt tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisteid käsitlema üksteisest lahus. Kultuuri mõisteti siiski kui kogu inimese loomingut ja tsivilisatsiooni mõistet kasutati ühiskonna ajaloolise arengu kirjeldamisel. Kuid tuleb märkida seda, et nende kahe mõiste eristamist ei tähendanud nende vastandamist. Valgustusajal esinesid kultuuri ja tsivilisatsiooni mõisted koos, mis täiendasid üksteist
järgnesid juba riikliku korralduse ja kirjaoskusega varased tsivilisatsioonid nagu näiteks Sumer, Egiptus, Kreeta-Mükeene jpt. Paljud arvavad, et tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisted selles mõttes omavahel peaaegu samastusid. Kuid tsivilisatsioon ei tähenda siiski nii väga just loomingut, vaid pigem "maailma korrastatust". Ka keskajal samastati neid mõisteid, kuid sellisel ajal nähti kõike Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame. Kuid alles renessansiajastul hakati juba vaikselt tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisteid käsitlema üksteisest lahus. Kultuuri mõisteti siiski kui kogu inimese loomingut ja tsivilisatsiooni mõistet kasutati ühiskonna ajaloolise arengu kirjeldamisel. Kuid tuleb märkida seda, et nende kahe mõiste eristamist ei tähendanud nende vastandamist. Valgustusajal esinesid kultuuri ja tsivilisatsiooni mõisted koos, mis täiendasid üksteist
järgnesid juba riikliku korralduse ja kirjaoskusega varased tsivilisatsioonid nagu näiteks Sumer, Egiptus, Kreeta-Mükeene jpt. Paljud arvavad, et tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisted selles mõttes omavahel peaaegu samastusid. Kuid tsivilisatsioon ei tähenda siiski nii väga just loomingut, vaid pigem “maailma korrastatust”. Ka keskajal samastati neid mõisteid, kuid sellisel ajal nähti kõike Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame. Kuid alles renessansiajastul hakati juba vaikselt tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisteid käsitlema üksteisest lahus. Kultuuri mõisteti siiski kui kogu inimese loomingut ja tsivilisatsiooni mõistet kasutati ühiskonna ajaloolise arengu kirjeldamisel. Kuid tuleb märkida seda, et nende kahe mõiste eristamist ei tähendanud nende vastandamist. Valgustusajal esinesid kultuuri ja tsivilisatsiooni mõisted koos, mis täiendasid üksteist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
