Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 7 Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Audiitori järeldusotsus (kui auditeerimine on kohustuslik) Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek/kahjumi katmise ettepanek FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud.
Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud.
Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud.
oligi kogu toodang, arvutage nominaalne SKP, reaalne SKP ja SKP deflaator (baasaasta oleks 1999). Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2 Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000 Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni 80% ; 66,67%; 20% 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b) ettevõtte tulumaks; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaks; e) kõik maksud on kaudsed. 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, mida tehakse kapitalikaupade ostuks;
arengukavadega püstitatud eesmärkidest, heast juhtimistavast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. Kontrollimisel lähtub Riigikontroll audiitori kutsetegevuse üldtunnustatud normidest ja tavadest. NB! Munitsipaalvara osas juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust ei kontrollita, riigivara osas leiab aset ka tulemuslikkuse kontroll. Riigikontroll teeb KOV üksustega ning Vabariigi Valitsusega valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste osas koostööd sisekontrolli ja siseauditi arendamise alal. 3.3. Õiguskantsleri järelevalve
1) sõlmida asutamislepingu 2) tasuda osade eest 3) esitada kandeavaldus Seadus annab võiamluse asutada osaühing ka ühel isikul. Pärast osade eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse OÜ kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid: 1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud 2) põhikiri 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta 4) kui tasutakse mitterahaliselt pole audiitori kontrolli sissemakse hindamiseks vaja, ta peab seda tegema üksnes juhul, kui väärtus ületab 40000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist 5) teave kavandatud põhitegevusala kohta 6) nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid 7) sidevahendite andmed 8) Eesti väärtpaberite keskregistripidaja teatis OÜ registreerimise kohta 87
kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele. Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2003. a tsiviilasi 2-2-340/2003 - AÕS § 15 lg 2 järgi asi ja tema olulised osad ei või olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks. Seega ei oma asjas tähtsust vastustaja poolt esitatud vastuväited ja tõendid ( OÜ Morgen US arved, t.ekid, vastuvõtu aktid, audiitori ettekirjutus jne), millega sooviti tõendada, et kinnisasjast eraldatud esemed kuulusid tegelikult OÜ-le Morgen US, kuna need olid OÜ rahade eest ostetud. Asjaolu, et nimetatud esemed võisid olla ostetud OÜ Morgen US poolt, ei anna alust asuda seisukohale, et nende omanik oli ka 02.11.2001.a seisuga OÜ, kuna asja materjalidest nähtuvalt olid korterist eemaldatud esemed ostetud ajavahemikul 1998-1999 ja paigaldatud remondi käigus E. Pumani ja R
6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad: alaealise teovõime laiendamine, eestkostja määramine alaealisele, lapse ja vanema suhete ja õiguste määramine ja korraldamine, lapsendamine, põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine isikust peale tema surma 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine
kohustused vastavalt nõuete ja kohustuste üleminekut reguleerivatele sätetele (LE peatükk 9.), lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi (LS paragrahv 179). 1.4. Üleandja annab omandajale üle asja valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagab vastavate kannete tegemise registris. 2. Poolte kohustused 2.1. Üleandja kohustub: 2.1.1. Koostama ja esitama omandajalee allakirjutamiseks vajalikud käesoleva lepingu Lisad, sealhulgas: inventeerimise akt, bilanss, audiitori järeldusotsus, võlgade nimekiri näidates ära kreeditorid ja sumad ning makse tähtajad seisuga "....."...................... ... .a. 2.1.2. Koostada ettevõtte üleandmise akt. 2.1.3. Valmistada ette materjalid registriasjade üleandmiseks (hooned, ehitised, kinnisasjad notariaalse lepinguga ja asjaõiguslepinguga kinnistusraamatusse kandmiseks, autotranspordi- 53
käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. Auditeerimise kohustus- Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril . Audiitori hinnang tõstab finantsinformatsiooni usaldatavust. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
