AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load
neile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsiooni ja juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikke aluseid. Seadus ei kehti riigikontrolli audiitoritele. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks kui: 1. Kui ettevõtet ei ole mitte kunagi auditeeritud 2. Kui auditeerib uus audiitor Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. Kes on teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu repurtatsiooniga 4. Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisav ettevalmistus ja 3 aastane töökogemus audiitori juhendamisel 5. Kes on sooritanud audiitoreksami 6. Ei anna hinnangut ettevõtte majanduslikule seisule ega muudele majandusnäitajatele
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu
2011 Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, tau, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui
KAHE AUDIT ETTEVÕTTE 2015/16a. MAJANDUSAASTA ARUANDE VÕRDLUSANALÜÜS Töö eesmärgiks oli võrrelda kahte audiitor ettevõtet ja tuua välja erinevused. Valik on tehtud just selline, et tuua välja erinevused mis mõjutavad ettevõtte edukust, kuigi tegevusaeg on sama pikk. Võrreldakse mõlema ettevõtte 2015. aasta ja 2016. aasta majandusaasta aruannet. Mõlemad ettevõtted on vastu võtnud rahvusvahelise võrgustiku sõltumatuse reeglid (Global Independence Policy) ja koostavad oma aruandeid vastavuses rahvusvaheliste
Riiklik järelevalve jälgib kas audiitorkogu täidab seadusi, muidu õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab Rahandusministrile kõike üldkoosolekute otsuste koopiad. Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. On teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu reputatsiooniga 4. Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisa ettevalmistus ja 3 aastane töökogumus audiitori juhendamisel 5. Kes on sooritanud audiitoreksami Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises
Riiklik järelevalve jälgib kas audiitorkogu täidab seadusi, muidu õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab Rahandusministrile kõike üldkoosolekute otsuste koopiad. Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. On teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu reputatsiooniga 4. Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisa ettevalmistus ja 3 aastane töökogumus audiitori juhendamisel 5. Kes on sooritanud audiitoreksami Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises
Riiklik järelevalve jälgib kas audiitorkogu täidab seadusi, muidu õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab Rahandusministrile kõike üldkoosolekute otsuste koopiad. Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. On teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu reputatsiooniga 4. Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisa ettevalmistus ja 3 aastane töökogumus audiitori juhendamisel 5. Kes on sooritanud audiitoreksami Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises
IX. Avalikustamise printsiip Kogu info, mis esitatakse aruannetes Rpkoh-se kohta on avalikustatav. Info alusel peab saama langetada ettevõtte finantsseisundi kohta õige ja õiglase hinnangu. X. sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga 09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine
rikutud, või tegutseb valdkonnas, mis on vastuolus või kokkusobimatu hea audiitortavaga. Audiitor peab järgima kutse-eetika põhimõtteid, see on praktiline eetika ehk üksikutele tegevusvaldkondadele rakendatud üldised moraalinormid ja teooriad. Silmas peetakse mingi kutse alal tegutsevate inimeste eetikat. 3 Eetika põhimõtted 11.11.2010 Audiitor peab järgima järgmiseid kutse-eetika põhimõtteid: 1. Ausus vannutatud audiitor peab proffesionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus. 2. Objektiivsus vannutatud audiitor peab olema õiglane, ning vaba eelarvamustest. Ega tohi lasta teistel oma objektiivusust mõjutada. 3. Ametialane kompetentsus audiitor peab olema teenuse osutammisel kompetentsuse kõrgel tasemel. Ta peaks keelduma pakkumistest, mis ei ole talle
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip
Seetõttu ongi eetika uurimisobjektideks erinevad moraaliprobleemid , näiteks mis on hea, mis halb või mis on õige ja mis väär. Eetikapõhimõtted: 1. Ausus vandeaudiito peab profesionaalse teenuse osutamisel olema otsekohene ja aus. 2. Objektiivsus vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi teistel lasta oma objektiivsust mõjutada. 3. Ametialane kompetentsus audiitor peab olema teenuse osutamisel kompetentne ja seetõttu tuleks audiitoril keelduda tööpakkumistest, milleks tal pole piisavalt oskusi ja teadmisi. Seetõttu peab audiitor end pidevalt täiendama enesetäienduse ja koolituste abil. 4. Konfidentsiaalsus audiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud info on rangelt konfidentsiaalne, vandeaudiitor ei tohi seda kasutada isiklikel eesmärkidel ega
Kea Koorm Juhendaja: H. Valdmaa Mõdriku 2012 Tänapäeva maailmas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Probleemiks võib tulla, et ettevõttesse saadetud audiitor on sealt kellegi tuttav ning sellest tulenevalt võivad tulla probleemid. Kus audiitor võib varjada või muuta informatsiooni mida ta ettevõttest saab. Audiitor ei tohiks varjata informatsiooni ega seda ka vigaselt esitada, isegi siis kui võib tulla ette juhuseid, kus talle pakutakse selle eest midagi või mängus on isiklikud huvid. Ausus on üks tähtsamaid omadusi audiitoril, see on kirjas ka kutseeetikas.
nõuete järgimine on kõigile Audiitorkogu liikmetele kohustuslik. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nii
Välisriigi kodanik võib tegutseda Eestis audiitorina, kes on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab kutsetegevuseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada isik: · Kelle kutsetegevus on lõpetatud seaduse alusel · Kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos · Kes on pankroti võlgnik · Kelle reputatsioon on rikutud · Kes tegutseb valdkonnas, mis on kokkusobimatu hea audiitor tavaga Audiitor peab käituma vastavalt kutse-eetika normidele. Tegemist on praktilise eetikaga. Need on üldised moraali normid ning teooriad, mida kõik audiitorid on kohustatud jälgima. Tegemist on antud kutsealal tegutsevate inimeste eetikaga. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktilisele tegevusele. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Professiooni tähistab erialaste teadmiste kogum
Selle võib jagada ühe või mitme osaniku vahel, kes on füüsiline või juriidiline isik. Ühe osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osaühingu eelis aktsiaseltsi ees on just osakapitali suurus. Aktsiaseltsil on see koguni kümme korda suurem - 400 000 krooni. Osakapitali võib endale osta kahte moodi: rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse tähendab seda, et isik annab Osaühingulele mingi eseme või asja, mille hinna määrab osaühingu juhatus ning kinnitab audiitor. Ese võib olla mis iganes mobiiltelefon, sülearvuti, printer vms. Selle eseme väärtust hindab äriühingu juhatus ja seda hinnangut kontrollib audiitor. Kui osaühingu osakapital on suurem kui 400 000 krooni, peab olema neil samuti audiitor. Osaühingu toimimiseks peab olema sellel juhatus. Juhatuse ülesanneteks on osaühingu juhtimine ja esindamine. Juhatus võib koosneda kas ainult ühest inimesest või ka mitmest.
Eetika uurimisobjektiks on erinevad moraaliprobleemid nagu: mis on halb, mis hea; mis on õige, mis väär. Audiitori kutse-eetika põhimõtted: 1) Ausus vandeaudiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ning toimima ausalt; 2) Objektiivsus vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi laste teistel mõjutada oma objektiivsust; 3) Ametialane kompetentsus teenuse osutamisel peab valdav audiitor olema kõrgel kompetentsuse tasandil ja seetõttu tuleb tal keelduda töödest, mille täitmiseks pole tal piisavalt teadmisi või praktilisi oskusi. Seetõttu peab audiitor tegelema pidevalt täiendõppega ja enesetäiendusega; 4) Konfidentsiaalsus audiitortegevusega teada saadud info on rangelt konfidentsiaalne ja infot võib avaldada ainult infoallika kirjalikul loal või seaduses ettenähtud juhtudel
töötaja funktsioone, st teostada majandusoperatsioone, kasutada ettevõtte aktivaid ning koostada algdokumente. Isiklikud ja peresuhted - audiitorteenuse osutamisel peab finantsaudiitor olema täielikult kindel, et isiklikud ja peresuhted ei mõjuta tema sõltumatust. Finantskontrollija sõltumatuse probleem võib tekkida, kui auditeeritavas ettevõttes juhtivatel või võtmepositsioonidel töötavad tema sugulased, lähikondlased, väga head tuttavad. Kaubad ja teenused - audiitor, tema abikaasa ja ülalpeetavad võivad vastu võtta kliendilt kaupu ja teenuseid kõigi teistega samadel tingimustel. Audiitor ei tohi aktsepteerida külalislahkust ja kingitusi, mis võiks seada kahtluse alla tema sõltumatuse. 8. Tasu - auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda lõpptulemustest. Tasu arvestamisel võiks lähtuda audiitori oskustest, ajast, vastutusest. 9. Suhtumine teistesse audiitoritesse - audiitor ei tohi mingil moel alusetult halvustada või
Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu faks, mobiiltelefon, televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis.
sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kontrollima audiitor, kes esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab sätestatud nõuetele). 4. on juhatuse ja Aktsiaseltsi/osaühingu peab märkima: kas nõukogu liikmete registreerimine notari tegemist on nimelise andmed kaudu võtab aega 2-3 või esitajaaktsiaga; vajalikud, päeva.
sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kontrollima audiitor, kes esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab sätestatud nõuetele). 4. on juhatuse ja Aktsiaseltsi/osaühingu peab märkima: kas nõukogu liikmete registreerimine notari tegemist on nimelise andmed kaudu võtab aega 2-3 või esitajaaktsiaga; vajalikud, päeva.
nõukogu tegevust. Aastas peab käima vähemalt 4 korda koos. Nõukogu võib anda mingi osa juhatuse pädevusse. Paljud asjad on nõukogu mitte üldkoosoleku pädevuses, sest see on kiirem. Nõukogu tuleb kiiremini kokku. 1.7 Üldkoosolek Ainult üldkoosoleku pädevuses on õigusvaidluste pidamine (alati määratakse esindaja). Otsuse võib vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata elektrooniliselt, posti teel. Üldkoosolek otsustab nõukogu liikme tasu. Samuti määratakse audiitor üldkoosolekul. 1.8 Laenu andmine Aktsiaselts võib anda laenu aktsionärile, kui ta on väiksem kui 1%. Tütarettevõte ei tohi märkida emaettevõtte aktsiaid, sest ei tohi tekkida olukorda, kus tütarettevõte kontrollib emaettevõtte aktsiaid ja seega sisuliselt iseennast. 1.9 Dividendide jagamine Dividendide jaotamise kellele, kui palju ja millal otsustab üldkoosolek. Et osaühingus või aktsiaseltsis jagada dividende, peab olema 4 eeldust: · Majandusaasta aruanne
objektis tuleb arvestada. Riskid tuleb reastada alates suurimast ning kõrgemad riskivaldkonnad tuleb katta suuremate ressurssidega. 5) Juhi vajadused kui juhid tunnevad huvi mingi objekti või protsessi osas, tuleb see lülitada vajadusel auditi plaani. 6) Eelmiste auditite tulemused kui see eelnev hinnang on positiivne - see võib muutuda 7) Siseaudiitori isiklik kogemus mida staazikam, seda suuremate kogemustega audiitor. Audiitor võib auditeerimisel tugineda varasematele kogemustele, mille ta on saanud sarnaste objektide auditeerimisel varasemalt. 8) Juhi toetus juhi avatud ja aktiivne toetus auditile vähendab nii materiaalseid kui moraalseid kulutusi, sest töötajatele ei ole vaja mahukalt selgitada auditi vajaduse eesmärke, sest juhtide toetav suhtumine tähendab veel seda, et töötajate hulgas on eelnevalt siseauditi funktsiooni selgitatud.
Kasuta sõna otsingu võimalust-> klaviatuuril kombinatsiooni Ctrl ja F (vajuta koos alla). Mõned küsimused on Sinu enda arvamus! 1. Mis on oluline ärinimes? Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. 2. Mida tähendab prokuura? Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. 3. Kes on audiitor? Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi. 4. Mitu liiget saab asutada täisühingu?
mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas .Tasub meeles pidada, et vastavalt seadusele piisab juhatuse poolt koostatud hindamisaktist, kui mitterahalise sissemakse väärtus ei ületa 40 000 krooni ja ei moodusta kokku üle poole osakapitalist. Juhul kui mitterahaline sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima ja kinnitama audiitor. Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek.Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele
või lepinguga kuni 5 aastani, arvates liikmeks saamisest. Ühistu puhaskasum jaotatakse reservidesse, mis ei kuulu liikmete vahel jagamisele. Dividendi suuruse kinnitb üldkoosolek. Tulundusühistu (5) Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 euro. Ühistu raamatupidamist ja aruandlust kontrollivad ühistu audiitor või revident. Audiitor peab olema, kui osakapital on üle 25 000 euro või see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Tulundusühistu lõpetamine Ühistu lõpetamise alused on: üldkoosoleku otsus, kohtulahend, tähtaja möödumine, ühistu pankroti väljakuulutamine. Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Ühistu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.
Organisatsioonis võib eristada põhitegevuse valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, personal, turustus, tarneüksus jne). Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. Informatsiooni süsteem, mille alla kuuluvad finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus ja sisearvestus ja aruandlus ning selle analüüs; 2. Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõttesisesesd vastutusekeskused; 3. Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimise põhimõte. Audit ja audiitor - raamatupidajatele suhteliselt hästi tuntud mõiste. Selle mõistega tähistatakse välisaudiitorit (auditit). 2010. aastast kasutatakse mõistet vandeaudiitor. Ilmselt on audiitori mõiste enamtuntud seetõttu, et raamatupidajad puutuvad kokku just audiitoritega mitte siseaudiitoritega. Kontrollifunktsiooni võib täita ka revision või revisioni komsjon. Revisioni peamine eesmärk on hinnangu andmine mineviku tegevusele. Revisioni ja auditi peamine erinevus on selles, et
Koostöö riigikogu eelarvekomisjon, valdkondlikud komisjonid. Auditi teemad valitakse seire- ja riskipõhiselt 3 aastat ettevaatavalt. Kõik valdkonnad, mis hõlmavad suurt hulka raha või inimesi. Sõelumisel ca 150 teemat, tegeletakse 30 kuni 35 teemaga. Aasta lõpul avaldataskse raport, kas riik on valmis võtma vastu pagulasi, see teema tuli erakorralisena auditeerimisele. Riigi rändepoliitika valikuid pole mõtet auditeerida, tehakse ülevaade. Kaasatakse eksperte ja spetsialiste, audiitor ise ei saa hinnata. Auditeerimise protsessi 3 etappi: 1. Eelselgitus (mida, kas, kuidas, vajalikkus); kollegiaalne otsus. Auditi plaan uurimiskriteerium, selge eesmärgipüstitus, metoodika. 2. ’’Põllutöö’’ (intervjuud, tähelepanekute kokkuvõte, sõnumid aruandesse). 3. Auditi aruande koostamine, avalikustamine ja teadvustamine. Auditi protsess on avatud. Mida, kuidas, millal, tulemused kuuluvad kontaktisikutega läbi aratamisele
kehtestatav dokument, mille koostamise käigus viiakse vajadusel läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk - varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus EMAS ja ISO 14000 vahe - EMAS määrus nõuab ka avalikkusele suunatud keskkonnaruande koostamist. ISO on ülemaailmne ja EMAS ainult EL riikidele. Kolmanda osapoole audit kui auditi viib läbi sõltumatu audiitor, kellel ei ole otseseid huvisid auditi tulemuse suhtes. Otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja Keskkonnamõju - mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas Keskkonnajuhtimissüsteem osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Järelvalvet korraldab - Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv
valuutavahetus; vedelkütus; vastavushindamine; elektrikontroll; alcohol; tubakas; väärismetall; kaubandus ja teenindusettevõtjad. Audiitorkontroll: Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Need näitajad võivad muutuda 2009 aastal. Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga. Audiitori valivad osanikud ja audiitor peab ise kirjalikult kinnitama oma soovi asuda selleks. 5
o Isikuandmete kaitse seaduskaitse seadus 32. Mis on turvaaudit? Turvaauditi eesmärk on tuvastada riske ning neid minimaliseerida. Auditit viiakse läbi neljas etapis. 33. Kas kontor ja serveriruum on infovarad, põhjenda? On, sest need tagavad teiste infovarade töö. 34. Kes on infoturbe audiitor? Infoturbe audiitor on isik, kes omab töö läbiviimise ajal kehtivat Rahvusvahelist Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni väljaantud infosüsteemide sertifitseeritud sertifikaati. 35. Kas turbeastmete info on suuline või kirjalik? Kirjalik 36. Kas ISKE on staatiline dokument või protsess, põhjenda. See on protsess, sest andmed pidevalt muutuvad ja täienevad. 37. Mis on taasteplaan ja mille jaoks seda on vaja? 38
valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, turustus, personal). Controlling’u tugisüsteemid on: 1) informatsioonisüsteem – finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisearvestus ja aruandlus ja selle analüüs; 2) ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur – ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3) juhtimissüsteem – tulemusjuhtimise põhimõtted (controlling’u abifunktsioon). Raamatupidajatele on suhteliselt hästi tuntud terminid audit ja audiitor. Nende terminitega tähistatakse terminit välisaudiitorid. Nüüd kasutatakse terminit vandeaudiitor. Ilmselt on 1 Tuleb eristada mõisteid termin ja mõiste. Termin – mingi sõna, millega tähistatakse mõiste sisu ehk tähistaja. Mõiste – eseme, nähtuse vms olemus(e) kirjeldus ehk tähistatav. 6
aastal sai juhatuse esimeheks John Moores (1989-2000, 2002) Astus tagasi 2003.aastal, mil kuulutati välja pankrott Kontorid: Ameerikas, Euroops ja Aasias PETTUS • 2000-2002 • Mitme miljardi suurune väärtpaberite pettus (rohkem kui 4 miljardit) Eesmärk: Tõsta firma tulusid ning suurendada väärstust turul Juhtumit uurisid: Federal Bureau of Investigation ja the Securities and Exchange Commission LAHENDUS 2004. aastal mõisteti süüdi 8 endist tegevjuhti, 1 endine audiitor (väljast) ja 2 äripartnerit. Lisaks veel firma töötajaid, kes olid mingil määral seotud Stephen Gardner Douglas Powanda Matthew Gless Jeremy Crook Andrew V. Cahill, Jr. Berd J Rassam Larry Rodda Richard Nelson Ilse Cappel John Burnham Steven Spitzer Gary Lenz Peter O'Brien Michael Whitt Süüdistustest vabastati Dan Stulac (juhtis auditi tiimi Arthur Andersen-is) 2002 23.september kuulutati välja pankrott
Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris. Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms.)’ varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega. Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist . Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad aktsionäridele võrdse arvu hääli. Erineva
riiki; seda ei saa kõrvaldada tavaliste vahenditega; ajutise iseloomuga kriis; peab olema ajaliselt piiritletud ja välja kuulutatud ametlikult. Aktsiaseltsi kõrgeim organ on aktsionäride üldkoosolek(korraline 1 kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuud peale majandusaasta lõppu; erakorraline), igapäevast maandustegevust teostab juhatus, kontrolli juhatuse tegevuse üe teostab nõukogu, raamatupidamislikku kontrolli audiitor. Osaühingu juhtimisorganiks osanike koosolek, juhatus või nõukogu. Tulundusühingu korrraline üldkoosolek kutsutakse kokku 3 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Revident või revisjonikomisjon on ühistu kontrollorgan. Aktsiaseltsi asutamine aktsite märkimiseta. Sõlmitakse asutamisleping, mis peab olema notariaalselt tõestatud ja mis kehtib kuni äriühing on kantud äriregistrisse. Asutamise kinnitatakse põhikiri(Edasise tegevuse kord)
Kodukandi raamatupidamis-ja finantsalaseid teenuseid osutavate ettevõtete kaardistamine Mina olen pärit Rõuge vallast, kus elab 1.jaanuari 2016.aasta seisuga 2 157 elanikku. Kuna vald on küllatki väike, valisin analüüsimiseks Võru maakonna, mille alla Rõuge vald kuulub. 1.ülesanne Oma kodukandis ei leidnud ma tulundusühistut, mis osutaks raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid. Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid osutavad OÜ’d on: 1) Finantsraamatupidamine OÜ – tegutseb Võru linnas alates 2009.aastast ning teenindab raamatupidamise alal ettevõtteid. Nende teenuseid iseloomustab sõnapaar SOODNE HIND! 2) Brainjob OÜ – 2011.aastal asutatud ettevõte Antslas, mis osutab finantsteenuseid, v.a kindlustus ja pensionifondid 3) Eurolink Consulting OÜ (endise nimega Eleven Consulting OÜ) – 2007. aastal asutatud ettevõtte, mis tegutseb Misso vallas ja annab fi...
juhatus asjadega: palgad, varaga kellegi/millegi Osaniku ja juhatuseliikme otsused, probleemid FIE võib olla tööandja kaitsmine vastutus jne Nõukogu Audiitor Osanike pädevus (tegeleda koosolekute, otsuste vastu võtmisega) 2) Kes on (keda nimetatakse) ettevõttes juhtorgan Ettevõtetes on juhtorgan, kes vastutab firma haldamise eest. Võib kutsuda ka teisiti juhatuseks. 3) Kas omanik või juhatuse liige võib võtta oma ettevõttest laenu? § 159 alusel ei tohi omanik anda ega ka võtta oma ettevõttest laenu, kelle osa esindab rohkem, kui 5% osakapitalist
või kui on tegemist suured ülalpidamiskulud. suuremate projektide ning ettevõtmistega Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja juhatuse liikmeid on vähem kui kolm, peab osaühingul olema nõukogu. Üle 400 000 kroonise osakapitali puhul peab osaühingul olema audiitor. Põhiliseks eeliseks piiratud vastutus ning õigus tulu dividendi näol välja maksta, mis loob FIEga võrreldes olulise eelise. Osaühing on Eestis kõige levinuim ettevõtlusvorm. Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võib täisühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada.
mahukad dokumendid ning uuendusprotsess ise küllaltki lihtne. Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse. 5. Majandustegevuse registris (MTR) registreerimine Majandustegevuse registri MTR-i eesmärk on pidada arvet ja teostada järelvalvet erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle. 6. Audiitorkontroll Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga. Audiitori valivad osanikud ja audiitor peab ise kirjalikult kinnitama oma soovi asuda selleks.
Ettevõtlusvormid ja nende erinevused Enne, kui alustate ettevõtlusega, peate otsustama, millist ettevõtte liiki valida. Lõplikku otsuse langetamise eel peaksite mõtlema järgmistele asjade peale. · Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? · Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Osaühing (OÜ) Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lih...
Majandusaasta aruanded peavad olema koostatud kooskõlas raamatupidamise seaduses nimetatud raamatupidamistavaga. Seda nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi äriühingule. 12 Kokkuvõte Juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, allkirjastab need ja esitab audiitorile. Peale audiitorkontrolli sooritamist esitab audiitor järeldusotsuse, milles avaldab oma arvamuse, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab või ei kajasta õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit ja majandustegevuse tulemust. Audiitor tutvub tegevusaruandega eesmärgiga selgitada, kas selles esitatud info on vastavuses raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajatega. Juhatus teeb kasumi jaotamise ettepaneku, mis on majandusaasta aruande üks osa
Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. 5.8. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 31.maiks. Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele. 6. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus) või Juhatuse poolt määratud ekspert. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor, kui see on seadusega ette nähtud. OÜ-l on õigus välja lasta osasid ülekursiga. 7. OÜ reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) osakapitalist. 71. Juhatus 71.1. Juhatus on OÜ juhtimisorgan, mis esindab ja juhib OÜ-d. Juhatus on ühe kuni kahe liikmeline. OÜ-d võib kõigis õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige. 71.2. Juhatus valitakse osanike poolt (3) kolmeks aastaks. 71.3. OÜ Juhatus võib omandada ja võõrandada OÜ nimel kinnisasju, ehitisi kui
küljest, mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingule kehtestatud palju vähem norme. Nende kohta käivad normid on dispositiivsed ehk ühingu (seltis) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid. Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot. Asutamine toimub lihtsamalt ja kiiremalt, kuna pole nõutud, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Samuti on võimalus asutada osaühingut ka ühel isikul ja sissemakset tegemata ÄS § 140¹ kohaselt. Seda muidugi juhul, kui OÜ osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamisleping ette näha, et asutaja ei pea OÜ asutamisel osa eest tasuma. Kuni sissemaksed pole täielikult tasutud kõigi osanike poolt ei või OÜ suurendada ega vähendada osakapitali (Õigusõpetus, 2012). 1.2 Juhtimine
1 Raamatupidamise sise-eeskirja sätestamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses, mille kohaselt see dokument peab kirjeldama ettevõtte raamatupidamise korraldamist. 2 Enamasti küsib sise-eeskirja näha audiitor, luid ka maksurevident. See ei tähenda, et eeskirja oleks vaja eelkõige audiitorile ning kellelegi veel ettenäitamiseks või seaduse formaalseks täitmiseks. dokument on vajalik eelkõige ettevõttele endale 3 kirjeldatud reeglite ja põhimõtete järgimine säilitab raamatupidamisarvestuse järjepidevuse ning vähendab sõltuvust inimestest, näiteks töötajate vahetumisel või äraolekul
Ei sobi intellektuaalse iseloomuga tegevused, mis nõuavad püsivust ja keskendumist abstraktsetele mõistetele, st teoreetilise mõtlemise võimet. Väldib üksluist, detailidesse laskuvat tegevust. Tunneb end suurepäraselt sotsiaalses keskkonnas. Hindab kõrgelt võimu ja raha. Sobivad ametid: liikluspolitseinik, madrus, tootmisinsener, PR töötaja, börsimaakler, müüja, modell, projektijuht, sekretär, koolitusspetsialist, tööohutuse inspektor, personalijuht, audiitor jne. 6. Konventsionaalne isiksustüüp Kohusetundlik, täpne, hoolas, korda ja süsteemi armastav, praktiline, ametlik. Eelistab sõnalisi ja arvulisi tegevusi, andmekogumist ning etteantud reeglite järgi töötamist. Meeldib tegevuste selgepiirilisus ja täpsus. Tunneb end mugavalt reeglite, juhtnööride, käskude ja seaduste maailmas, kus ei pea ise midagi uut välja mõtlema. Seepärast täidab meelsasti passiivse käsu-täitja rolli. Ei meeldi ülesanded, mis nõuavad spontaanset ja
Saientoloogia – tervete inimeste võimete parandamine vaimse treeningu abil Inimesed elavad MEST-universumis – materiaalne energeetiline aegruum. Sellest tuleb vabaks saada. Teetan – hing-vaim Inimese meel-mõistuse 2 osa: analüütiline meel teadvuses ja aheldav reaktiivne meel alateadvuses, mis talletrab engramme Engramm – alateadvusse talletunud minevikutraumad Auditeerimine – engrammidest vabanemine. Teostab seda audiitor Eesmärk ongi vabaneda engrammidest ja saada toimivaks teetaniks koos eriliste võimetega. 4 Avalikud jumalateenistused (silmapetteks), organisatsiooni militaarne juhtimine Ülikallid kursused võimete arendamiseks, variorganisatsioonid, nn mereorganisatsioon (kuna paljudes riikides ei lubata tegutseda, siis on ostetud ookeanilaevad ja kursused toimuvad nendel)
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamin...
SÜNKRETISTLIKUD UUSUSUNDID 1. Mormoonid. asutaja Joseph Smith. Ingel Moroni ilmutus. Prohvet Mormon 5 saj pKr. ’’Mormoni raamat: teine testament jeesus kristusest’’ avaldati 1830. Ühiskondlik hukkamõist. 1844 j. Smith tapeti. Uus juht puusepp Brigham Young. Mormoonide asula Salt Lake City. Mitmenaisepidamine. Kristliku kaldega usk. ’’kallihinnaline pärl’’. Õpetus: kunagi elas jumal lihtsa surelikuna. Ei kolmainuõpetusele. Jumal elab planeedil Kolob. Õpetus Taevasest Emast. Inimesed elavad enne oma sündi vaimudena taevase isa juures. Lunastus ja ülendus. Pühad rituaalid: ristimine, nime andmine, võidmine, õnnistused. Vee ja leiva sakrament, templi talitus. Templiabielu ja pitseerimine, et ka teispoolsuses kokku jääda. Surnute eest ristimine. Endowment- varustus. Eesmärgiks levitada evangeeliumi sõnumit. 60 000 misjonäri. 1999 10 milj mormooni. Hiera...
alla kirjutada. Millistel alustel saaks nõukogu liige taotleda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist? Kas üldkoosoleku otsuseid saaks kehtetuks tunnistada võttes arvesse nõukogu liikme poolt toodud argumente? P. 293 Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab üldkoosoleku päevakorra nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Võib kehtetuks tunnistada, kui nõukogu ei kehtestanud päevakorda. Kehtetuks saaks kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi tunnistada, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. P.301 (1) Aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine, kui: 1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud
(peakontor New Yorgis, ametlikult registreeritud kui konsultatsioonifirma) Põhitegevuseks oli investeeringute juhtimine (aktsionärid, pangad, finantsasutused) Valitses ‘fondide fondi’ Enne pettust peeti üheks turvalisemaks finantsinstitutsiooniks ning kuulus Wall Streeti turutegijate tippu Ettevõtte ei tegutse enam VÕTMEISIKUD Peamine pettuse läbiviija oli ettevõtte looja ja esimees Bernard Lawrence Madoff Kaasa aitasid ka audiitor David Friehling (Friehling & Horowitz) ja firma kontohaldur Frank DiPascali, samuti Madoffi vend Peter DiPascali väitis, et petuskeemi kasutati BLMIS’is nii kaua kui tema firmat mäletas ehk juba 1960. aastate algusest MADOFFI PERE Ruth, Andrew, Mark, Bernie PETTUSE OLEMUS 50 miljardi dollari suurune petuskeem – ajaloo suurim püramiidskeem Kliendid investeerisid BLMIS’i ja Madoff kandis raha enda isiklikele kontodele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
