Harilik tontsuru Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väikseate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos). Tontsuru on Eestis haruldane rändliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapära...
Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus Hermes Mercurius Artemis Diana Hephaistos Vulcanus või Mulciber Demeter Ceres Apollon Apollo Pluton (Hades) Pluto Nike - Victoria Bacchus - veinijumal Veel mõned rooma jumalused Terminus piirivalvur Priapus viljakuse andja Pales kariloomadele jõu andja
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
saatis Zeus neile pikse, niikaua aga kui kõik oli korras kinkis Zeus neile päikse. Zeus saatis inimestele ka rööme ja muresid. Olümpose koja ees seisis 2 suurt savianumat. Ühe sisuks oli kõik hea teise sisuks aga terve maailma halb. Zeusil oli kolm tütart kes määrasid inimeste eluea pikkuse. Esimene tütar Klotho ketras iga sureliku elulõnga, kui lõng läbi lõigati suri üks inimene. Teine saatusejumalanna Lachesis võttis kinnisilmi loosi. Kolmas õde Atropos pani kirja kahe õe otsused. Ka Zeus aitas inimesi mitmel viisil-Dodonas kasvas tema püha tammepuu. Kui inimesed vajasid nõu viisid nad jumalale ohvri ning rääkisid oma mure ja said nõu. Kuna jumalad elasid Olümpusel loodi nende heaks olümpia mängud- kus inimesed võistlesid erinevatel aladel. Olümpia mänge hakatigi korraldama just jumalate auks. Isegi sõdade ajal jäeti sõda poolelija mängiti olümpia mänge.
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herak...
Surulased Evelyn Landing 2016 Taksonoomia • Klass: Putukad • Alamklass: Välislõugsed • Selts: Liblikalised (Lepidoptera) • Sugukond: surulased • Eestis on registreeritud 18 liiki surusid • nendest 6 ei suuda siin talvituda ja lendavad siia harva sisse. • Suurim siin registreeritud Tontsuru (Acherontia atropos) surulastest on tontsuru, kes siin ei talvitu, kuid on Eesti suurim liblikas siruulatusega kuni 12 cm • Kokku kuulub maailmas surulaste sugukonda umbes 1200 liiki • Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, • väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. • Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. • Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud imilondi õieni, imevad niiviisi nektarit. Ainul...
kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud.
vala pisaraid. A sai aru, et mees on surnud, läks randa ja nägi surnukeha, ta tormas vette ja uppumise asemel moondus linnuks, K moondus ka linnuks ja nende armastus jäi muutumatuks. 16. Moirad saatusejumalannad, pole öeldud, kas elasid maal/taevas. Nad määrasid inimestele kas hea/kurja saatuse. Neid oli kolm: Klotho, elulõnga ketraja; Lachesis, lõnga pikkuse määraja ja saatuse üle otsustaja ja Atropos, kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni armastama, kuna Minos ei raatsinud sõnni Poseidonile ohverdada. Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks. Ta toitus noortest ateenlastest. Ohvrid liikusid seal, aga jõudsid ikka
Sireenid elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole teada, missugused nad välja nägid, sest mitte keegi, kes neid nägi, ei pääsenud eluga. Saatusjumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Nad olid küll tähtsad, kuid kuskil pole mainitud, kas taevas või maa peal. Saatusjumalannasid oli kolm: Klotho, ketraja, kes ketras elulõnga; Lachesis oli lõnga pikkuse määraja,kes otsustas igaühe saatuse üle; Atropos, kes lõikas kohutavate kääridega elulõnga katki.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekava Referaat Surulased Evelyn Landing Tartu 2016 Sissejuhatus Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väiksemate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos), kelle siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle koh...
tõukama tema ja Metise teine laps. (G. Fink 2000 : 286) Zeusi teine naine oli Themis, kes sünnitas talle hoorid ja moirad (G. Fink 2000 : 286). Hoorid olid inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Moirad olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos ning nende ülesanneteks on vastavalt elulõnga ketramine, elulõnga pikkuse määramine ja selle läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid) Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera, ,,kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat". (Puhvel 1996: 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida
Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savip...
piksenool ja kõuemürin. Zeus on nii õiglane ja tark valitseja kui ka liiderlik mees, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Zeus käis tihti maa peal ja ühtis tavaliste inimestega kellest tekkisid pooljumalad. Nii tegid samuti ka teised jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis
halva käekäigu määrasid Hesiodose järgi hoopis Moirad, Nyx'i tütred ja erinnüste õed. Kuna nende elupaiga kohta puuduvad andmed, ei ole kindel, kas nad tegutsesid taevas, maa peal või hoopis allilmas. Neid kujutati väga vanade naistena, kuna tegu oli väga ammusest ajast pärit jumalannadega, ning samas oli vanade naiste traditsiooniliseks ülesandeks Kreekas just ketramine. Homerose järgi oli neid kolm. Klotho ketras elulõnga koonlalt värtnale. Lachesis määras lõnga pikkuse ning Atropos otsustas, millal see katki lõigata. Iga kord, kui see juhtus, suri keegi. Algupäraselt polnud siiski mingid hämarad saatusjõud, vaid sünnijumalannad. Nad külastasid ema ja last kolmandal päeval pärast sündi ning määrasid, milline saab tema saatus olema, nõnda juhtus ka Meleagrosega. Sääraste omaduste tõttu hinnati neid Kreekas kultuslikult mitmel pool. Selle kohta annavad tõestust rohked raidkirjad ja muud mälestusmärgid.
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
kolmiku - Kapitooliumi triaadi. Minotauros -Minose abikaasa ebatavaline koletisest järglane. Minotaurose elas Daidalose ehitatud Labürindis. Moirad - saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: · Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; · Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; · Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. Muusad - kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred.
(kaksikflöödiga),Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask),Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask),Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga),Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga),Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 70. 3 saatusejumalannat - Zeusi ja Themise tütred, keda tavaliselt kujutati vanade naistena. Tavaliselt mainiti nende hulgast kolme: Klotho ketras elulõnga, Lachesis määras lõnga pikkuse ja Atropos lõikas lõnga katki. 71. 3 graatsiat- Aglaia - võluvuse graatsia,Euphrosyne - luule graatsia,Thaleia - muusika graatsia 72. Daidalos ja Ikaros- Daidalos andis Ariadnele nõuande, millest Theseusel oli kasu pärast võitlust Minotaurosega: Theseus kasutas labürindist lahkumiseks Ariadne lõnga. Karistuseks hoiti Daidalost koos tema poja Ikarosega vangis. Vangistatud Daidalos valmistas linnusulgedest ja küünlavahast endale ja Ikarosele tiivad ning
Oidipus". Mõistatus - kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal? Moirad (kreeka keeles 'osa', 'saatus') olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. "Iliases" ei olnud moirade arv ega nimed veel välja kujunenud. Varasemais allikais
ohvriandidele. Nii jumalad kui inimesed pidid alluma kõigele, mis saatusejumalannad otsustasid. Esimene neist, Klotho, ketras iga sureliku elulõnga ja määras, kui kaua keegi elab. Kui lõng katki lõigati, lõppes ka üks elu. Teine saatusejumalanna, Lachesis, võttis kinnisilmi loosi, mis pidi iga sureliku osaks olema. See, hea või halb, oli sureliku saatus. Keegi ei saanud saatusejumalannadest määratud elukäiku muuta, sest kolmas õde, Atropos, märkis suurde kirjarulli muutumatute ja kustumatute tähtedega üles kõik, mida teised 2 õde olid juba otsustanud. Ja seda, mis oli kirja pandud, ei saanud ka saatusejumalannad ise maha kustutada. Sellised julmad, ranged ja väärikad olid saatusejumalannad. Eraldi armutuist saatusejumalannaist elas Olümposel aga ka lahke ja helde jumalanna, kes läkitas inimestele üksnes häid ande. See oli õnne ja küllusejumalanna ning tema nimi oli Fortuna
Platon mõtles välja lasteaia. Inimese ja riigi loomupärast olukorda, kus mõistus juhib tahet ja see omakorda ihasid, nimetas Platon õigluseks. Platoni kosmoloogia: "Timaios" kosmose ehitusest räägib pütaagorlane. On 4 algelementi. Maa on Universumi keskpunktis. "Riik" maailm koosneb kaheksast üksteise sees pöörlevast sfäärist ning pooluseid läbivast liikumist tagavast võllist. Liikumas hoiavad maailma 3 jumalannat: Clotho paneb liikuma välimise (sarnasuse sfääri), Atropos paneb liikuma seitse sisemist sfääri (erinevuse sfäärid), Lachesis põhjustab retrograadset liikumist. Kosmos on elus, seda hingestab Maailmahing. Dialoogis "Phaidros" on juttu, Maailmahingest, inimhingedest ja planeetidest. Platoni kosmoloogia järgi pole väljaspool maailma mitte midagi, hiljem, keskajal, paigutatakse sinna teispoolsus. ARISTOTELES (384-322 eKr) Aristotelese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Ta töötas välja teaduslikkuse
3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas Ei õnnestunud kindlaks teha, kellega Zeus sai Tantalose. 17. Hoorid, moirad ja muusad Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili'). Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all. Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö). Muusad: Kalliope (eepiline luule, kangelaslaulud), Erato (armatusluule), Polyhymnia (pühad hümnid, muusika), Euterpe (lüüriline luule?laul), Thaleia (komöödia), Melpomene (tragöödia), Terpsichore (tants), Kleio (ajalugu), Urania (astronoomia). Neil olid sinised loorid