· maa süsteemides toimub aine- ja energiaringe. Süsteemide vahel on kindlad seoses loodusseadused. Süsteemid võib jaotada · Avatud süsteemis toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga. · Suletud süsteemid aine ja energiavahetus ümbritseva koskkonnaga puudub. · Dünaamiline süsteem ajas muutuvad süsteemid · Staatiline süsteem ajas muutumatud süsteemid. Maa sfäärid · litosfäär · atmosfäär · pedosfäär · hüdrosfäär · biosfäär Sfääride kujunemine: · litosfäär atmosfäär hüdrosfäär pedosfäär - biosfäär · esmane atmosfäär tekkis arvatavasti koos hüdrosfääriga. Hiljem lisandus sinna hapnik ja osoonikiht. Litosfäär · maakoore ja vaheväöö ülemine tahke osa · paksus 50-200km · tihedus küllalt tihe · muutused väga aeglased · maakoor tekib ja hävib toimub kivimite ringe.
Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest)
hapnikust, väävlist ÖÖPÄEVA PIKKUS 24 h 9 h 50 min AASTA PIKKUS (Maa 11.85 365, liigaastal 366 ööpäevades) PÖÖRLEMINE Kiirelt ümber oma telje Ümber polaartelje KAASLASED 63 kuud, suurimad IO, Euroopa, Kuu Ganymedese, Callisto ATMOSFÄÄRI OLEMASOLU 1000km paksune atmosfäär, Atmosfäär koosneb gaasidest ja JA KOOSTIS vesinikust ja hapnikust lisadest. ( peamiselt nendest) VEE OLEMASOLU Puudub vee olemasolu Gaasilises, tahkes ja vedelas olekus TEMPERATUUR (kõrgeim, Keskmine -140 kraadi Kõrgeim 58 kraadi, keskmine
· Võib puhuda tuul kuni 1800km/h. · Nimetatud jumala Saturnuse järgi · Tuum: raud, nikkel, silikaatne kivim. Ümbritsevad kihid: metalliline vesinik, vedel vesinik ja vedel heelium, väline gaasikiht · Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi tõttu · Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku jooksva elektrivoolu poolt. · Puudub piiritletud välispind · Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on liiga suur ja puudub piisavalt tahke pinnas · Esinevad erinevad ilmastikunähtused Dragon Storm · Suur konvektsioonisoojuse torm Saturni lõunapoolkeral · Raadiolainete leiduvus Ringid · Jääst, kividest, tolmust tekkinud osakesed · Suurus varieerub liivaterast autoni · Kõigil kindel orbiit ja erinev kiirus
Maa Sisukord 1. Elu 2. Maa 3. Maa tiirlemine 4. Atmosfäär, ilmastik 5. Maa tekkimine 6. Kivimid 7. Erosioon 8. Vulkaanid 9. Vesi Elu Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Maa
· Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Päikesele lähim · 4-st Maa tüüpi planeedist väikseim · 1 ööpäev = 176 Maa päeva · Orbiit piklik · Liikumine orbiidil ebaühtlane · Atmosfäär puudub, meenutab välimuselt kuud · Suured temp. Erinevused 2.VEENUS · Maale lähim · Umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud · Orbiit praktiliselt ringikujuline · Pöörlev väga aeglaselt, tiirlemisele vastassuunas · Telg orbiidi tasandiga enam-vähem risti · Aastaaegade vaheldumine puudub · Teleskoobis paistab suur ja hele · Tahke ülikuum(480°C) pind asub pilvekihist 60km allpool · Pinnavormidelt sarnane Maaga
ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Virmalised Aurora Aurora Borealis & Aurora Australis Virmaliste Teke Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal Virmaliste tekkes osalevad : * Päike *päikesetuuled * planeetidevaheline magnetväli * Maa magnetväli * magnetosfäär * Maa atmosfäär ja ionosfäär. · Optiline nähtus Virmalisi juhib maa Maa on suur magnet Magnetväli suunab laetud osakesed piki oma jõujooni Piki jõujooni Maa pooluste l ähedusse Ergastanud aatom kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi Osa sellest valgusest on meile nähtav Protsess toimub koguaeg, paljasilmaga alati ei näe Norra teadlase Kristian Birkelandi teooria (1908) Virmaliste värvid Atmosfääris leiduvad gaasid
Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. · Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879 4 km 38 252% Maa läbimõõdust Lapikus puudub Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 3 303×1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist · Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust,süsinikdioksiidist, neo onist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. · Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m)
Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Ta on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist (basalt: peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.). Vaade Merkuurile Mariner 10-lt Öeldakse, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Tema atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama (Mariner 10, USA, 1974- 75) poolt. See jaam tegi kokku kolm möödalendu, kahjuks on kõigil piltidel üks ja seesama poolkera. 6 Veenus
Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia........................................... 7 · Sisemine ehitus.................................. 7 · Veenuse atmosfäär.............................. 8 · Pilved................................................. 9 · Orbiit ja pöörlemine.......................... 10 · Veenuse ja Maa sarnasused............... 10 · Vesi, Kuud......................................... 11 · Ehatäht ja Koidutäht.......................... 11 · Elu Veenusel...................................... 12 · Pildid.................................................. 13 · Kasutatud kirjandus..................
Tihti peale pakutakse selle värviks kollast, oranži või isegi punast, kuid kas tegelikult on see nii? Tegelikuses Päike on valget värvi, mis on tuletatud spektrivärvide kokku segamisest. Spektrivärvideks on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Põhivärvideks on aga punane, roheline ja sinine. Nende kolme värvi kokku segamisel saame valge värvi. Selleks et aga saada tõestust päikese värvist, on võimalik vaadata päikest kosmosest, kus on täiesti teine atmosfäär kui Maal. Maal olev atmosfäär hajutab Päikese valgust, muutes seda teiseks värviks. Samasugust efekti võib näha ka taeva värvi muutumist päevasel ja öisel ajal. See tähendab, et tegelikkuses päike kiirgab kõiki spektrivärve korraga, kuid teises atmosfääris saab näha ainult kindlat värvi nt Maal kollast. Päikese värv Maal: Päikeselt saabuv valgus hajub Maa atmosfääri sinise ja lilla lainepikkuse vahemikkus nii et ülejäänud värvide lainepikkused muutuvad/ilmuvad kollaseks
Üldiselt tasane Suurim kõrgustevahe 12 km Pinnalt on leitud 100000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Suur hulk meteoriidikraatreid Üsna sageli toimuvad maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat Atmosfäär Temperatuur planeedi pinnal 480°C Atmosfääri rõhk 9 MPa Koostis: süsinikdioksiid 96,5%, lämmastik 3,4%, argoon 2%, hapnik 0,1% Vähesel määral sisaldab vingugaasi, vääveldioksiidi, veeauru (kokku 0,1%) Atmosfäär on nii tihe, et öö ja päeva vahet peaaegu ei ole Pilved Kollakasvalged Liiguvad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvkiht on 20 km paks ning ulatub 60- 70 km kõrgusele Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, sest taevas on kogu aeg pilves Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline Pöörlemistelg orbiidi tasandiga peaaegu risti aastaaegu pole Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000
"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. [redigeeri] Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.
Standardatmosfääri tingimused leiavad kasutust laboratooriumites, kus katsetatakse lennumasinate mootoreid. Atmosfäärilised nähted jaotatakse järgmiselt: 1. Hüdrometeorideks Sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus 2. litometorideks Tahked mineraalsed osakesed õhus 3. elektrilisteks näheteks Äike 4.optilisteks näheteks vikerkaar 5. Klassifitseerimata näheteks (Tabel 3). Inimene ja atmosfäär on väga tihedalt omavahel seotud, kuna atmosfäär loob inimeste jaoks soodsad elutingimused. Inimene hingab sisse päevas 10 15 m3 õhku 3 ja viibib pidevalt atmosfääri mõjusfääris. 1 cm õhku sisaldab 2,69.1019 erineva aine molekuli. Neist 1014 (~ 10 ppm = osakest milj. kohta) on lisandimolekulid ( ~10-3 %). 1 3 cm õhus on ka 100 - 1000 aeroiooni, ~106 radikaali, ~106 aerosooliosakest. Inimene
lühikesed. Mäed ja madalikud on tuulte takistuseks. Kliima karm, sest õhutemperatuuri amplituud on suur. Mereline kliima Mereline kliima on rannikualade kliima ja mandrite äärealade kliima. Kliimat mõjutavad ookeanid, mered ja järved. Jahe suvi, niiske talv, kevad ja sügis lühemad. Suur õhuniiskus ja ademete hulk. Tugevad tuuled. Kllima pehme, sest õhutemperatuuri amplituud on väike. Kasvuhooneefekt Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik külmuks. Seega toimib atmosfäär kasvuhoone klaasseinaga üsna sarnaselt. Seda efekti põhjustavad atmosfääris soojust kinni hoidvad kasvuhoonegaasid. Kliimamuutuse põhjused Päikesekiirgus;
Maast. Merkuur on Päikesele läbim planeet. Sellepärast tõuseb selle temperatuur 427 Celsiuse kraadini, öösel aga langeb -183´ni. Merkuuril on kõle ja kraatritega kaetud pind. Pooluste lähedal on kraatrid nii sügavad, et päikese valgus ei jõua sinna kunagi ja seal valitseb alaline pakane. Senia inuke kosmose sond mis on Merkuuri uurind on Mariner 10. Ta tegi Merkuurist üksikasjaliku kaardi. Selle abil tehti kindlaks, et pisemal planeedil puudub atmosfäär ja vesi. See tähendab seda, et Merkuuril puudub eluks vajalikud tingimused. Keegi ei suudaks elada sellises kuumuses, ning ka vett pole. Merkuuril puudub elu. 2.3 Veenus Veenus on meie planeedile maa kõige lähemal. Päikesest on ta 2 planeet ja 110 miljoni km kaugusel. Tema tihe pilvkate peegelbub enamuse päikesekiirgusest tagasi. Seal tekib kasvuhoone efekt. Sellepärast on veenusel tohutult kuum umbes 480 kraadi. Veenuse
7. Kaaslased puuduvad Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kaaslasi on Saturnil. 8. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Raskusjõud ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. 9. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Kuna ta on piisavalt hele, on ta taevast kergesti leitav
aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Välimus, atmosfäär Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil
8. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal mõne minuti vältel. Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. 9. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. 11. Loetlege üheksa suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. 12
Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3
väiksem kui Jupiteri ja Saturni vaheline kaugus. Maa-tüüpi planeedid Maa-sarnastel planeetidel on tihe, kivine pinnas, vähe või üldse puuduvad kuud ning neil puuduvad rõngad. Nende põhikomponentideks on tulekindlad mineraalid, mis moodustavad nende maakoored ja vahevööd (mantlid), ja metallid, nagu raud ja nikkel, mis moodustavad nende tuumad. Kolmel Maa-sarnasel planeedil (Veenusel, Maal, Marsil) on piisavalt mõjuvõimas atmosfäär, et ilma tekitada. kõigil neil on kaatrid ning tektoonilised nähtused (orud, vulkaanid). Maa sarnased planeedid Merkuur Merkuur on Päikesesüsteemis Päikesele lähim (kaugus=0,4 AU Päikesest) ja ka väikseim planeet (0,055 Maa massi). Merkuuril puuduvad looduslikud kaaslased ja ainukeseks geoloogiliseks nähtuseks planeedil peale kaatrite on kaljud, mis on tõenäoliselt tekkinud
Staatiline süsteem ajas muutumatu süsteem. Süsteemil allsüsteem(id). 1) Lihtne süsteem: 2 allsüsteemi mõjutavad üksteist. 2) Keeruline süsteem: rohkem elemente allsüsteeme Maakera on keeruline süsteem, mis koosneb omavahel tihedalt seotud allsüsteemidest. Maakera allsüsteemideks on maa sfäärid. Eristatakse 3 puhast sfääri: 1) litosfäär L tahke (kivimikest maakoor) pedosfäär muld, mullakest 2) hüdrosfäär H vedel (vesikest) 3) atmosfäär A gaasiline (õhukest). Teise taseme mõiste biosfäär B (elukest) hõlmab atmosfääri alumise, hüdrosfääri, pedosfääri ja litosfääri ülemise osa. Põhiline elu toimimise sfäär: elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine jne. Maakera sfäärid on omavahel seotud eelkõige aine- ja energiaringete kaudu. Maa sfääride vahelised seosed · Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus
Veenus Veenuse läbimõõt on 12 104 kilomeetrit. Kaugus päikesest on 108 200 000 kilomeetrit. Veenus on maale lähim planeet. Veenus asub Maast minimaalselt 42 miljoni kilomeetri kaugusel. Veenuse reljeefi kõrguste vahe on 12 kilomeetri. Veenuse atmosfäär sisaldab lämmastikku, argooni ja hapnikku. Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenus erineb teistest planeetidest selle poolest, et ta pöörleb oma telje ümber tiirlemisele vastupidises suunas. Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi kuna ta atmosfäär on väga tihe siis laseb see soojuse sisse aga välja enam ei lase. Ööpäev veenusel kestab 117 päeva. Veenuse aasta kestab 225 päeva ning veenusel on aasta jooksul ainult kaks ööpäeva
RESTORANIDE KIRJELDUS Marleen Alle K-12A SISUKORD • KOHVIK MOON • RESTORAN LUSIKAS KOHVIK MOON • Aadress: Võrgu 3, 10415, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond • Kontakttelefon: 6 314 575 • Email: [email protected] • Koduleht: kohvikmoon.ee • Köök: Eesti, Vene • Atmosfäär: Restoran, Kohvik • Kohtade arv: 60 • Lisavõimalused:Lastele, tasuta parkimine, wifi, terass, ärikohtumisteks, kaasaostmise võimalus, seinakontakt, kinkekaart • MOON AVATUD: • E - L 12 - 23 • P 13 - 21 • Ebatavaline nimi. Ebatavaline asukoht. Aga muidu vägagi tavaline koht. • Moonis on meil linnapoistel ja tüdrukul veel suurem väljakutse, mille märksõnadeks on – lihtsus, iseseisvus, kohalik tooraine, ausus ja austus,
Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhurõhu miinumum. Antitsüklon-kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum. Külm front-tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Soe front-tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Mussoon-püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel. Passaat-püsiv tuul(30olaiuskraadid) Kasvuhoonegaas-õhu koostises olevad gaasid mis tekitavad kasvuhooneefekti(CO2) Kasvuhooneefekt-nähtus, kus maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Osoonikiht-maapinnast 10-15km kõrgusel paiknev osoonist koosnev kiht. Happesademed-happelisereaktsiooniga sademed. Sudu-suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu.
Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, tänu sellele võib olla Marss 60 miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast. Iga 2-3 aasta järel asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu samal sirgjoonel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Marsi mass on 9,31 korda väiksem kui planeet Maal. Üks väiksemaid planeete meie päikesesüsteemis. Olemas aastaajad. Maa ja marsi võrdlus Atmosfäär Marsi atmosfäär on hõre. 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16 °C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133 °C. Marsi raskusjõud on Maa omast 2,7 korda väiksem. Marsi pind Suhteliselt ebaühtlane pind. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20km).
(3 taevakeha on ühel joonel). Seda asendit nimetatakse suureks vastasseisuks. Marss on siis Maale kõige lähemal ja Maa poole on pööratud Marsi Päikese poolt valgustatud külg. Näha on öösel. 2. Mis on ,,välisplaneet``? Planeedid, mis jäävad Maast ja Päikesest kaugemale. (Mitte Maa ja Päikese vahel). 3. Võrrelge Maad ja Marssi. Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed
tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu. Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad.
(VallesMarineris't ei moodustanud voolav vesi.) Oma varases ajaloos oli Marss palju rohkem Maa moodi. Nagu Maalgi kasutati peaaegu kogu süsinikdioksiid süsinikkivimite moodustamiseks. Aga maise laamtektoonika puudumisel ei ole Marss võimeline andma tagasi atmosfäärikivimitesse ladestunud süsinikdioksiidi ja selle tõttu ei ole Marsil olulist kasvuhooneefekti. Marsi pind on selle tõttu palju külmem, kui Maa oma oleks sellisel kaugusel Päikesest. Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus
MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS VEENUS Veenus on oma nime saanud vanarooma elu – ja armastusjumalanna järgi. Veenus on Päikesest kauguselt teine planeet. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas. Pind on kaetud meteroriidi kraatritega, pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid. Veenusel on üsna kõrge pinnatemperatuur kuni 480 kraadi on tingitud sellest, et tihe atmosfäär ei lase Päikeselt saadud soojust enam maailmaruumi. Veenuse atmisfäär koosneb valdavalt süsihappegaasist (97%) ja lämmastikust (3%), selles on mitu kihti väävlitolmu ja väävelhappetilkadest pilvi. Päike paistab päeval häguselt kettakesena, pinna valgustatus on vaid üks kümnendik Maa omast.(1, 116) 6 SISEPLANEEDID MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS MAA
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:
(25%). Pinna temperatuur 5500°C. Merkuur Päikesele kõige lähemal paiknev planeet. Kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Merkuur kuuleb kiviplaneetide hulka. Planeedil ei ole teada kaaslasi. Merkuuri on uurinud ainult kaks kosmosesondi: Mariner 10 sooritas (1971–1972) planeedist kolm möödalendu ja (2011–2015) tiirles Merkuuri orbiidil MESSENGER. Planeedil peaaegu puudub atmosfäär. Veenus Maale lähim planeet. Kuulub kiviplaneetide hulka. Päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist. Keskmine temperatuur 462 °C. Maa Ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega.
kuupsentimeetri kohta. ORBIIT · Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. PÖÖRLEMINE · Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. · Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. · Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. TUUM · Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. VEENUSE JA MAA SARNASUSED · Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. · Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Litosfäär- maakera suhteliselt jäik väline kivimitest koosnev kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pedosfäär- hõlmab maakera pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja lagundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär- maamineraalidega keemiliselt sidumatta vesi.Järved, jõed, sood, mullavesi, põhjavesi, liustikuvesi, atmosfääris olev vesi. Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- maasfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda õhku ja vett. Fotosüntees on klorofilli sisaldavais taime osades lülilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess ja reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Aeglane põlemine-eksotermiline reaktsioon,kus aine reageerib hapnikuga, toimub madalal temperatuuril ja leegita. Kiire põlemine- endotermiline reaktsioon, kus aine reageerib ha...
Maakoore paksus varieerub: olenevalt kohast on see erinev- ookeanide all on õhem, maismaa all paksem. Atmosfäär, mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite, sealhulgas bioloogiliste protsesside ja isegi inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Maa atmosfääri põhiosa koosneb praegu lämmastikust - 78%, hapnikku on 21%, ülejäänud gaase tunduvalt vähem (süsihappegaasi näiteks 0, 03%). Atmosfäär annab Maale sinise värvuse. Maa atmosfäär on eluslooduse kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad külma eest öösel ja liigse sooja eest päeval, ta on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Suur osa Päikeselt Maale saabuvast soojusest kiirgub maailmaruumi tagasi. Tänu sellele püsib temperatuur Maa pinnal meie jaoks mõistlikkuse piires. Päikese kiirgusest kõige ohtlikuma- ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht
GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE ATMOSFÄÄR * atmosfäär õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht. * õhk- gaaside segu Koostis: - N2 lämmastik 78% tekkinud organismide lagunemisel - 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda - Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel - CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel (hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb
98% kõigist avastatud väikeplaneetidest. Asteroidide võõ Esimene asteroidide vööst kaugemal paiknev asteroid 588 Achilles avastati 1904. Selle orbiit ühtib Jupiteri omaga. Selliseid asteroide on avastatud üle 20. Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Maa kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10- meetriste kosmiliste kehade eest. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. NASA on loonud Maa-lähedase objekti eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või
katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Selgita endosümbioosi teooriat evolutsiooni seisukohalt? Eukarüootsed e. päristuumsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi teisi, mis hiljem kaotasid iseseisva rakuelu, ning jäid eksisteerima organellidena (mitokonderid, kloroplastid.) Milline oli Maa algne atmosfäär ja millised pidid olema esimesed elusorganismid, et ellu jääda? Atmosfäär: vesinik H2, lämmastik N2, ammoniaak NH3, vesiniktsüaniid HCN, metaan CH4, süsinikmonooksiid CO, süsinikdioksiid CO2, vesiniksulfiid H2S, veeaur H2O. Organismid: ainuraksed, kahepaiksed. Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik? Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? See ei ole kunagi võimalik olnud. Ka alguses oli olemas juba midagi, millest hakkas elu arenema
neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. · Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, 3 pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. · Pluuto 3) Suuruse järgi: · Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. · Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 4)Kauguse järgi Päikesest:
· Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. · Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Pedosfäär · Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. · Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). ATMOSFÄÄR · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne.
· Ebakorrapärase kujuga · Nende pinnal leidub meteoriidikraatreid · Väikeste kuude sarnased · Väikeste läbimõõtudega · sarnanevad nad teleskoobis tähtedega · Enamik asteroide liigub akliptika tasandis perioodiga 3-6 aastat Kui Maale lähenevad asteroidid · Enamik asteroide on Maale ohutud. · Umbes 160ne asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga. · Juhuslike kõrvale kallete tõttu võivad orbiidid ka muutuda. · Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. · Atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest · Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid · 12.kl kosmoloogia "Taevas ja maa" · http://www.annaabi.com/materjal-10239-asteroidid Tänan tähelepanu eest !
· Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist varjutusel; kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Kuidas Päike pöörleb? Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal
TELESKOOPIDE JAOTUS: Refraktor e. Läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. Reflektor e. Peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts(läätsede süsteem) Raadioteleskoop: töötab radaripõhimõttel. Very Large Array (VLA) Kosmoseteleskoop: Hubble'i kosmoseteleskoop, mille tööd ei takista Maa atmosfäär. TELESKOOBI ÜLESANNE: järgi, kus on objektiivi fookuskaugus ning okulaari fookuskaugus. Mõlemad peavad olema esitatud samades mõõtühikutes, tavaliselt millimeetrites. MIS ON TÄHTKUJUD: Tähtkuju moodustavad ühes taeva piirkonnas paiknevad tähed. Ei ole ühel tasapinnal. Nimed antiikmütoloogiast, loomad, kujundid. Kokku 88 tähtkuju, 57 Eestis nähtavad. Loojumatud tähtkujud põhjanaela ümbruses Loojuvad tähtkujud tulevad ja lähevad (aastaajad)
Atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, tüsklon GEO KT KORDAMINE (KT II rida vastused) 2)Mille alusel jaotatakse atmosfäär kihtideks, iseloom. troposfäär?-Temperatuuri alusel. Troposfäär on atmosfääri kõige alumine kiht ja sisaldab 80% õhkkonna massist. Seal toimub temp langemine keskmiselt 6°C/km. Selle kohal on tropopaus(õhukiht, millest temp kõrgemale enam ei lange). Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb.
· Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. · Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Pedosfäär · Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. · Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). ATMOSFÄÄR · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne.
Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? Too kaks näidet ning põhjenda. Fossiilsete kütuste põletamine - selle tagajärel paiskub õhku väga suures koguses süsiniku (CO2 kujul) Karbonaatsete kivimite töötlemine - karbonatsete kivimite koostises on suures koguses süsinikku. Nende kivimite töötlemisel eraldub süsinikku. (inimene kiirendab süsinikuringet) 3. Süsinikuringe leidumine Lämmastikuringe Protsessid 1. Atmosfäär 1. Ammonifikatsioon 2. Hüdrosfäär 2. Nitrifikatsioon 3. Pedosfäär 3. Denitrifikatsioon 4. Setted ja settekivimid 4. Millise süsinikuringe osaga on tegemist? Kui on piisavalt hapniku tekib CO2, kui piisavalt hapniku pole tekib CH4 - Lagundamisprotsess Atmosfääri paiskuvad CO2 JA CH4 - Vulkaanipursked
Atmosfäär Eristatakse 4 kiht: (temperatuuri järgi eristatakse.) Troposfäär- toimuvad kõik ilmastikunähtused. Stratosfäär- paikneb osoonikiht. Mesosfäär- temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär- temp tõuseb kõrguse kasvades. Atmosfääri energeetika ja õhu üldine tsirkulatsioon Maa välispinda varustab energiaga päikesekiirgus (Maa siseenergia ja gravitatsioon ei oma erilist tähtsust). Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena. Hajuskiirgus- jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda) Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku. Kiirgusbilanss (R)- aluspinnale jõudnud ja sealt lahkunud kiirgusvoolude vahe. Kiirgusbilansi arvutamine: ...
päikesevalgust. Lõplikult on praegu võimatu öelda, sest orbiit pole täpselt teada. Asja võib seletada NASA uurimisretk New Horizons (Uued horisondid), mida on paaril korral välja kuulutatud ning tühistatud. Praeguse kava järgi saadetakse süstik välja 2006, möödudes sihtkohast 2016. 1988. aastal viibis Pluuto Päikesele kõige lähemal viimase 248 aasta jooksul. Siis uuriti asja ning pakuti välja, et sealne atmosfäär koosneb molekulaarsest lämmastikust. Ilmselt kõrvetasid päikesekiired pinnasest välja gaase. Palju ei teata Pluuto atmosfäärist, kuid see koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on 7 vaid paar mikrobaari
pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad pilved sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus ) Veenus ja Maa Veenust on peetud Maa kaksikõeks kuna mõnest küljest on nad tõesti väga sarnased: * Veenus on natuke väiksem kui Maa (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist). *Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal. *Nii Maa kui ka Veenuse tihedused ja keemilised koostised on väga sarnased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
