• Kõige välimine Maa atmosfääri kiht, mis jääb eksobaasist avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Kuna osakesed põrkuvad harva, siis selles ruumis atmosfäär ei käitu enam nagu voolis. • Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversioonipõhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 ° C (1773,15K), kuigi ka siin on osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste
protsessina antud kui arhitektooniline. Veel • Jaan-Eik Tulve on tema abikaasa. • Tulve kuulub eesti muusika nooremasse põlvkonda, kes rütmikesksele neoklassitsismi traditsioonile vastandudes on pühendunud kõlakeskse muusika loomisele. • Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluste õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides. • 1998 valiti Helena Tulve teos “à travers” rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias kolme valitud teose hulka. • 2000. aastal pälvis Tulve Heino Elleri nimelise preemia. • Samast aastast on Helena Tulve ka Eesti Muusikaakadeemia õppejõud. • 2004
V A R I H.RUUL 2017 VALGUSE LEVIMINE VALGUSE LEVIMINE... MITTEÜHTLASES KESKKONNAS - VÕIB OLLA ÜHTLASES KÕVERJOONELINE; KESKKONNAS- MITTEÜHTLASED KESKK.-D SIRGJOONELINE; ATMOSFÄÄR KEHA, MILLE ERINEVAD PIIRKONNAD ERINEVA TEMPERATUURIGA LAHUS- ERINEVA KONTSENTRATSIOONIGA MIKS VALGUSTAB LAMP KAUGEMALT HALVASTI? VALGUSALLIKAST EEMALDUMISEL JAOTUB ENERGIA SUUREMALE PINNALE; KIIRTEMUDEL - VALGUSVIHKUDE KIIRTEMUDEL MUDELDAMISEKS. VALGUSE VALGUSVIHUD: LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE HAJUV KOONDUV PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - ...
Atmosfäär 1. Defineeri mõisted: Õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral Õhumass- õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas Mussoonid- püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o ma...
Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks: •masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; •nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; •mäluhäired ja keskendumisprobleemid; •tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; •madal enesehinnang. Tööstressi põhjused: -füüsilised (pidev müra ja vibratsioon töökohal, isegi kõvasti töötav raadio, saastatud atmosfäär ja ohtlikud töötingimused) -füsioloogilised (ebamugav töögraafik, alatoitlus) -sotsiaal-psühholoogilised (halvad suhted kollektiivis, ülekoormus, isiklikud konfliktid kollektiiviga või ülemusega) -organizatsioonilised (ebaõiglane või ebaselge kohustuste jaotus, kõrge töötempo, minotoonne töö) https://et.wikipedia.org/wiki/Stress http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/stressist.htm www.eviva.ee/stress-ja-meie-organism/ http://lecheniedepressii
maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam.TEMP:464 kraadi,kuumuse tõttu elu võimatu, liiga tihe atmosfäär ja niiskust praktiliselt pole 1%.JUPITER:PIND:’teleskoobist nähtavad heledad ja tumedad pilvevöönid.mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega,vedel pinnas, mis muutub eelmal tuumast gaasiliseks,magnetväli 20 korda tugevam kui maalATMOSFÄÄR: kooneb 90%vesinikus,10%heeliumist ja metanni,vee,ammoniaagi lisandiga, Suur Punane Laik ehk keeriseline moodustis,mille läbimõõt on paar korda suurem maa omast, on ka virmalisi ja välgunooli
Sfäär LITOSFÄÄR PEDOSFÄÄR ATMOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄR INIMTEGEVUS Loodus- komponendid KIVIMID Füüsikaline ja keemiline Füüsikaline murenemine. Põhjavee koostis. Vee Kivisemal maal elab Kivimitest saab murenemine. Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale. mõjub mullale ja mulla Maailmamere kaldal on koostis, värvus jne. sõltub ka maapinna Maavarade õhutatus. Bioloogiline merelised õhumassid kivisusest. kaevandamine. ...
Ööpäeva pikkus: 117 ööpäeva 24 h Keskmine temp.: 480 °C 14°C Rõhk: 90 at 1 at Atmosfääri CO2 ~96,5 % O2 ~78 % koostis: N2 ~3,5 % N2 ~21 % Pilved Taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Pilved Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Pilved 14.2.11 9 Pinnavormid Sarnane Maaga Tasane Kõrgeim tipp Maxwelli mägi Leitud on üle 100 000 vulkaani Suurimad vulkaanid on Theia ja Rhea
Mars Global Surveyor (1997) Phobos ja Deimos Deimos on väiksem ja välimine Marsi kahest kuust, väikseim teadaolev kuu Päikesesüsteemis. Phobos on suurem ja sisemini. Phobos on oma planeedile lähemal kui ükski teine kuu Päikesesüsteemis, samuti on ta üks väiksematest kuudest. Deimos ja Phobos on loodud süsinikurikkast kivimist nagu C-tüüpi asteroidid ja jääst. Mõlemate pind on täis kraatreid. Marsi atmosfäär Süsinikdioksiid (95.3%) Lämmastik (2.7%) Argoon (1.6%) hapnik (0.15%) vesi (0.03%). Kas Marsil on elu? Marsi kanalid Kanalite ajalugu sai alguse 1877.a Canali(it.k) looduslik väin/kunstlik kanal Kanalid ilmutasid end ühe või kahekaupa Illusioon Miks on Marssi raske vaadelda? Kasutatud materjalid Internet: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mar ss.htm http://et
(Saturn, Uraan, Neptuun ja Juptiter), mis asub Päikesest 780,000,000 kilomeetri kaugusel. Ta on viies planeet päikesest. Nime on ta saanud Kreeka pea jumala Zeusi järgi, kes on ka tuntud Jupiterina. Jupiteri mass on kõigi planeetide massist umbes 3 korda suurem, kuid Päikese massist umbes 1,000 korda väikesem. Jupiteri läbimõõt on umbes 143,000 kilomeetrit ning tal puudub tahke pind, seega ei ole seal võimalik käia. Ta 1,000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ning heeliumist, leidub ka metaani, ammoniaaki, etaani, veeauru ning mõningaid teisi aineid. Jupiteri keskmes, mille läbimõõt on umbes 4000 kilomeetrit, on kõrge rõhu tõttu temperatuuriks 20,000 kraadi. Täpne Jupiteri koostis ja ehitus ei ole tänapäeval veel selged. Jupiterilt on saadud ka virmaliste ning välgunoolte pilte. Tema magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ning võimsamad kiirgusvööndid kiirgavad tema pinnast kuni 8,000,000
Saturni kaaslased Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Suurimad kaaslased - Rhea, Titan ja Japetus - asuvad väljaspool rõngaid. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan Titan on Saturni kõige suurem kuu. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Titani metaanijärved Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kasutatud kirjanud http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs
Kraatrite vanust hinnatakse 4 … 4,5 miljardile aastale, mered ja ookeanid on aga pärit kokkupõrgetest 2,5 … 3,7 miljardi aasta tagusest ajast – seega on Kuud ajaloo jooksul tabanud vähemalt kaks suurt meteoriidi „rünnakut“. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis on kokkupõrgetest tekkinud armid jäänud Kuu pinnale enam-vähem sellisena nagu nad tekkisid. Tõenäoliselt tabas samasugune meteoriidirahe tol ajastul ka Maad, kuid siinne atmosfäär ja hüdrosfäär on enamiku neist jälgedest ära pühkinud. Kuu magnetväli on nõrk. Selle magnetinduktsioon on kõigest 1 … 100 nT. Et Kuu pöörlemistelg on peaaegu risti tema (ja Maa) tiirlemistasandiga, siis Kuul aastaaegu ei esine. Et Kuul kulub ühe täistiiru tegemiseks ümber Maa täpselt sama palju aega kui ühe täispöörde tegemiseks ümber oma kujutletava telje on Kuu kogu aeg suunatud Maa poole ühe ja sama küljega.
Vanimad leiud inimesest 5 miljonit aastat tagasi Mikrobioloogia I 2017 Elu algus Maal • Elu arenes Maal mitte-elusast (elutust) materjalist. Tänapäeval elu enam nii tekkida ei saa, sest tingimused on praegu Maal hoopis teistsugused (temperatuur, gaaside koostis atmosfääris, kiirgus jne). Väga oluline on see, et elu tekke alguses ei olnud hapnikku, mis oleks kahjustanud moodustunud orgaanilisi molekule. Ürgne atmosfäär Maal oli redutseeriv, mis soodustas biomolekulide sünteesi. Kui tänapäeval on vaja tekitada redutseerivat atmosfääri, siis eemaldatakse hapnik ja asendatakse see näiteks Tingimused ürgsel lämmastikuga. Keemilised elemendid elusaines (C,H,N,O,P,S) Maal: • väga vähe hapnikku, • redutseerivad tingimused • CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, • kõrge temperatuur, • valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud
läbiuhtumine toimub harva või ei toimu üldse, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Samuti ka protsess, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. Kõrbestumine nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm looduskomponentide halvenemises kuiva kliimaga aladel. ATMOSFÄÄR Atmosfäär maad ümbritsev kihilise ehitsuega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos maaga. Troposfäär 0 kuni 10-16 km kõrgusel ning on see mida me hingame. Tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal. Kiirgusbilanss maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Õhumass ühtlaste kogumitega õhu suurkogumid. Tsüklon e. Madalrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes
nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maal on eriline atmosfäär. Atmosfääri koostis on järgmine: 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % süsihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase. Rõhk pinnal on 1 atm. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse
Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. EHITUS Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet
Laug=lauge reljeefiga rannik. Jõgede äravool Jõe pikkusest palju olulisem on tema veerohkus, mida saab iseloomustada äravooluga. Äravoolu all mõistetakse vee hulka, mis jõe kaudu teatud ajaühikus (tavaliselt aasta)maismaalt ära voolab. Valgala kogu maasisene ja maapealne ala, millelt vesi jõkke valgub. Infratsioon pinna- ja sademevee imbumine pinnases või kivimitesse. Maa sfäärid kui süsteemid. Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides. Maa süsteemide vahelised seosed. Aineringe ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel.
ATMOSFÄÄR 1.MÕISTED Atmosfäär - Maad ümbritsev õhukiht Albeedo - aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Päeval positiivne, öösel negatiivne. Osooniauk - osoonikihi hõrenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust Globaalne õhuringlus - suuremõõtmeliste õhvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Mussoon - õhuvoolude süst...
nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maal on eriline atmosfäär. Atmosfääri koostis on järgmine: 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % süsihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase. Rõhk pinnal on 1 atm. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse
toimuvad termotuumareaktsioonid , tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937. Rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis (1938 ja 1977) selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952). Öpik esitas ühe juhitavatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning see muudab konvektsioonimustreid Päikese tuumas. Viisi tõttu, kuidas Päikese atmosfäär reageerib muutustele energiatootmises, jõuab Päikese tuuma soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võib-olla seletab neutriinovoogu Päikeselt, mille avastasid uues maa-alused neutriinodetektorid. 4 Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avatud uurimus tähtede evolutsioonist
tuum (püsiv magnetväli hüpoteesi järgi), mis on sama koostisega kui vedel kiht aga suure rõhu tõttu on tahke. Maakera pinnal olevad kortsud peegeldavad tema sisemist aktiivsust, seda kinnitab mandrite triiv, maavärinad ja vulkaanipursked. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast (vee ja elusorganismide olemas olu). Selles on valdavaks lämmastik (78%) ja hapnik (21%). Hapnik on Maal tänu süsihappegaasi keemilise sidumisega vee abil. Tänu sobivale kaugusele Päikesest ning paraja suurusega massile eksisteerib vesi Maa pinnal vedelas olekus. Vesi ja süsihappegaas tekivad vulkaaniliste protsesside käigus. Puhastuse viivad lõpuni taimed, kus lagundatakse süsihappegaasi. 11
Krahv Alberti osas oli aga üks Moskva Suure teatri esitantsijaist Dmitri Gudanov. Lavastaja ning koreograafi osas oli Stanislav Feéo. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi muusika, kuna mulle väga meeldib harfi kõla ja tegelikult on mul isegi kahju, et seda muusikariista kontserdi jooksul nii vähe kasutati. Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameeleolule oli kontrastiks teise vaatuse müstiline ja dramaatiline atmosfäär, kus udulooridesse mähkunud metsas võimutsevad vilid- enne pulmi surnud noorte tütarlaste vaimud, kelle rituaalsetest tantsudest ei pääse elavana ükski inimhing. Lunastuse võib tuua vaid kõikevõitev armastus. Samamoodi oli ka esimese ja teise vaatuse muusika väga erinev. Esimeses osas oli muusika rõõmsam, tempokam ning kaasahaaravam. Teises osas aga salapärasem ning aeglasem. Minule meeldis tegelikult teise vaatuse muusika rohkem, kuna minu meelest kõlas see
Juuksed Meie esivanematel oli terve keha karvadega kaetud ning need kaitsesid neid külma ja teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Tänapäeval on igal inimesel peas umbes 50 000 juuksekarva, keskmiselt 200 karva ruutsentimeetril. Kuu jooksul kasvavad juuksed 1cm võrra. Kui juurde kasvanud otsad üksteise otsa jätkata, siis toodab keha päevas 30m karvu. Suvel kasvavad juuksed kiiremini kui külmaga. Ühe juuksekarva eluiga on kaks kuni kuus aastat, siis langeb ta välja. Juukseharjast võib päeva jooksul leida umbes sada karva - niipalju kaotab inimene neid päevas. Pealael leidub keskeltläbi 380 juuksekarva ühel ruutsentimeetril. Nende üldarv on 80 000 kuni 150 000, blondidel enamasti rohkem, brünettidel vähem, satäänidel ja punapeadel veelgi vähem. Juuste arv on sündimisel kaasa antud nagu närvirakkude arvgi. Elu jooksul neid juurde ei teki, nende arv võib ainult väheneda nagu näiteks kiilaspäisu...
4 meetrit ja teleskoobi mass on umbes 12.5 tonni. Oma 10 aastase töö jooksul on Hubble'i teleskoobiga vaadeldud 13670 erinevat objekti, tehtud rohkem kui 271000 üksikvaatlust ja Maale saadetud umbes 3.5 terabaiti (1TB = 1*1018 baiti) andmeid. Hubble'i teleskoobi vaatluste põhjal on kirjutatud ja avaldatud vähemalt 2651 teaduslikku artiklit. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees fotosid ei ähmasta atmosfäär. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on sellest saanud üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on olnud suur osa paljude tähtsate avastuste tegemises. Aastate jooksul, mil Hubble'i teleskoop on orbiidil töötanud, on neljal korral teostatud ka keerukaid remonditöid. USA astronautide esimene külastus kosmosetelskoobi juurde toimus 1993 aasta detsembris. Siis paigutati teleskoobile optikat korrigeeriv moodul, millega kõrvaldati peapeegli
Jupiteri läbimõõt on 140 600 kilomeetrit ja külgetõmbejõud on 2.8 korda suurem kui planeet Maal. Jupiteril puuduvad aastaaja, on ainult öö külg ja päeva külg. Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24. Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine. Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, vähesel määral leidub ka teisi aineid, nagu näiteks metaani, ammoniaaki ja etaani. Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja lisaks veel umbes 46000 kilomeetrine kiht, mida nimetatakse metallilise vesiniku tsooniks. Tuum, mis oletatavasti koosneb kivimitest ja on planeet Maa sarnane, on 4000 kilomeetrise läbimõõduga. See planeet kiirgab 1.9 korda
temperatuur umbes 100 kraadi alla nulli. Marsi kaugus Maast muutub pidevalt ja see võib olla 55000 kilomeetrit kuni 400 000 kilomeetrit. Läbimõõt on 6750 kilomeetrit ja aasta pikkus on seal 687 Maa päeva ning ööpäeva pikkus on peaaegu sama, nimelt 24h ja 37 minutit. Kuid gravitatsioon jääb Maale kõvasti alla ja Marsil on see umbes 40 % planeet Maa omast. Marsi mass on Maa suhtes 0.53 ja tihedus Maa duhtes on 0.71. Marsi atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikust ja argoonist. Vähesel määral leidub ka hapnikku ja veeauru. Pooluste piirkonda katab umbes paarikümne meetrine süsihappelume kiht, mille all leidub ka jääd, kuid elu jaoks Marsil on seda ikkagi liiga vähe. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe, kus on eristatavad heledad ja tumedad alad. Heledad alad ehk mandrid on 3 kilomeetrit kõrgemad, kui tumedad alad ehk mered.
Veenus Mariann Kolk Viimsi Keskkool 9d Üldiselt Päikesest teine planeet meile lähim meist on 38,2-261 miljoni km kaugusel maakera-suurune kõige heledam ja kõige ilusam taevakeha armastuse ja ilu jumalanna ei kaugene Päikesest rohkem kui 49 kraadi Koidu- või Ehatäht Atmosfäär tihe pilvekiht rõhk on 9 MPa kasvuhooneefekt süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1% pinnatemperatuur on 480 °C Pilved kollakasvalged pilved vastassuunas (idast läände) 350 km/h mitmekihiline pilvkate pilvede põhikihis on nähtavus hea pilvede puudumisel ei näeks me Veenuse pinda Pinnavormid ja koostis sarnane Maaga tasane suurim kõrgustevahe 12 km põhjapoolkeral Austraalia suurune Ishtari maa lõunapookeral 7-10 km kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa kaugemal lõunas Lada maa La...
Litosfäär- on maakera suhteliselt jäik väline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast Pedosfäär- e.mullastik, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid Hüdrosfäär- osa maast, mis on täidetud veega Atmosfäär- e. õhkkond. Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Biosfäär-maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride nendest osadest, kus elavad organismid, Litosfäär- 50-200km-maakoor ja vahevöö ülemine osa. Muutused on aeglased, toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litos. pinnal areneb muld ja kujun. Taimestik. Pedosf- mõnest cm-10m. Täielikult biosfääri osa- Ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mul...
tütarlastekooriga. Esitatavad palad olid nii pikad, et pianistil oli noodi lehtede keeraja kõrval istumas. Kontsert polnud just kuigi meeleolukas, kuid omas siiski hüpnotiseerivat mõju ja pani esitatavatesse paladesse sisse elama ja süvenema. Järgmine kontsert leiab aset 17.aprillil kell 17.00 Vene Kultuurikeskuses, kui üles astuvad Virgo Veldi (saksofon) ja Holger Marjamaa (klaver). Kuna Lendi ja Saarmetsa kontsert oli meelepärane, siis kavatsen ka järgmisele minna. Atmosfäär oli hubane ja jättis hea mulje, tegemist oli andekate noorte inimestega, kellel on kindlasti lootustandev tulevik.
sidumise orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal.Vajalik energia vabaneb püriidi moodustumisel FeS ja H2S reaktsioonis.Jääkamber.Miller koos Levy'ga.Selle kohaselt pidi elu tekkima madalal, 0 C lähedasel temperatuuril,kuna mitmed DNA ja RNA koostisse kuuluvad nukleotiidid ei ole kõrgemal temperatuuril piisavalt püsivad, et saaks tekkida nende küllaldane kontsentratsioon.Elu areng.Ürgeoon 4500mil a tagasi.Maa teke.Maakoore tardumine.Intensiivne meteoriitide pommitus.Tekkisid atmosfäär,ookeanid,mandrid.Algas mandrite triiv.Elu teke-ainuraksed prokarüoodid.Agueoon 2500mil.Fotosünteesivate organismide ilmumine.Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht.Eukarüootide ilmumine.Kujunesid välja meioos ja suguline paljunemine.Hulkraksete organismide teke.Kambrium-Odroviitsium 542 mil.Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine.Skeletiga organismide massiline levik meredes.Silur-Devon 444mil.Korallriffide teke.Keelikloomade kiire evolutsioon
soojuskiirgus, st "Infrapunased" footonid.Soojendatud maa kiirgab "infrapunast" footoone suurtes kogustes, kuid see peegeldub katusest tagasi maha ja siis jalle imendub maapinnaga. Näide selle kohta Sellepärast , isegi kui puudub täiendav kasvuhoone kütmine, seal on alati palju soojem kui väljas. Selle soojusefekti nimetatakse ka kasvuhoone efektiks ja seda saab kohtuda mitte ainult kasvuhoones , vaid ka meie planeedi elus. Kasvuhoone efekt Maa atmosfäär (st õhk mis ümbritseb maad) hästi laseb mööda päikese kiired, mis soojendavad kogu maakera pinda. Soojendatud pind kiirgab "infrapunast" footone, aga tagasi nad peegelduda ei saa sest läbi õhu nad läbivad halvasti. Nad imenduvad atmosfääris.Atmosfäär ei lase soojust välja. Sellepärast maa soojeneb rohkem ja rohkem. Veel on ka suur globaalne probleem selle kasvuhoone efekti tõttu. See on seotud maa globaalse soojendamisega. Maa ei imendu kõike
Olen varasemaltki mõelnud, et ehk saaks ka minust kunagi laulja või vähemalt oskaksin viisi pidada, kuid sellise elutempo juures ei ole olnud mul aega muusikale keskenduda ning on ka tahtmisest puudu jäänud. Nägin ka palju tuttavaid: naabreid, sõpru, koolikaaslasi ja nii edasi. Publik koosnes enamasti eakatest inimestest. Kontsert mulle otsest muljet ei avaldanud, kuna ma ei ole väga kirikulembeline inimene. Kuulan heameelega erksamat muusikat (klubimuusika jne). Üldine atmosfäär oli rahulik ning sõbralik. Kahjuks ei saanud ma konsterdit algusest lõpuni vaadata, kuna pidin trenni minema, kuid jäin nähtu ja kuulduga rahule.
osoonikiht ja jäävad sinna olenevalt ainest väga pikaks ajaks. Näiteks CFC-12 püsib atmosfääris 102 aastat ja haloonid kuni 85 aastat. Igasugune osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju, isegi kui muud tegurid jäävad samaks. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise lõpetamiseks ning järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks on maailma riigid ühinenud Montreali protokolli alla. Eksperdid kinnitavad, et osoonikiht Antarktika kohal on taastumas, kuigi aeglasemalt kui loodetud. Osooniaukude teke jätkub veel mitukümmend aastat.
alates sellest, kui enamus teemadest olid religioossed. Maalijad ignoreerisid maastikke ühel ja samal põhjusel. Esimene kujutus lumest algas 15. ja 16. sajandil. Maalid, mis kujutasid lund olid enamasti maastikud, isegi kui mõni töö kaasas religioosseid või fantaasiarikkaid maastikke. Enamik talve kujutavad maalid ajaloos olid kujutatud täielikult talve oludest, kasutades kvaliteetset halli, et luua spetsiaalne talve atmosfäär. Lume kujutamine oli põhiliselt Põhja-Euroopa teema. George Henry Durrie Thomas Cole Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia VI, Tallinn “Valgus” 1992 Peatükke kunstiajaloost, Tallinn “Valgus”, 1989 Viirand, Tiiu, Kunstiraamat noortele, Tallinn “Kunst” 1984 http://www.theguardian.com/artanddesign/gallery/2012/oct/ 23/monet-constable-paintings-autumn-pictures Täname kuulamast!
m 542-1000milj Ton Mesoproterozoi Sten kum Ectas 1000-1600milj Calymn 542- Paleoproterozoi Stather 2500 kum Orosir milj 1600-2500milj Rhyac Sider Arhaik Neoarhaikum põhiliselt um 2500-2800milj polnudgi,sest maa atmosfäär koosnest surmavatest gaasidest Mesoarhaikum 2800-3200milj Paleoarhaikum Ei eristata 3200-3600milj ajastuid 2500- Eoarhaikum 4600mi 3600-4600milj lj
Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd) Sotsiokultuurilised Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad suitsetamise vastu) Sülitamine ( Liigse süleerituse korral sülitatakse sülg maha või ühekordsesse paber rätikusse. Maha sülitatud sülg aga kuivab ja mikroorganismid satuvad koos tolmuga õhku, mis võib sisse hingatuna tekitada haigusi.) Keskkondlikud Atmosfäär (sissehingatavad mikroorganismid võivad olla patogeensed- gripp) Tööstused ja transpordi vahendid (õhku eralduvad erinevad hingamist kahjustavad aineosakesed) Kehv ventilatsioon (mikroorganismide kiire paljunemine) Kehtestatakse erinevaid seadusi ja reegleid, et vähendada saastet. Näiteks tänavapuhastusmasinad niisutavad ennem selle koristamist tolmu. Ka tööstusettevõtted puhastavad suitsu ennem atmosfääri paiskamist
Tuhavoog nr 7 3,1 1,48 0,429 Tuhavoog nr 8 0,6 2,31 0,523 Tuhavoog nr 9 0,1 4,79 0,403 Tuhavoog nr 10 1,5 4 0,421 Kogu tuhk 100 Atmosfäär Lendtuhk Tuhaväljad Cd, kg 302,19 31,32 1209,29 Hg, gkg 26,21 3,30 167,69 Aastane Cd ja Hg sisaldus tuhas tuhakogus, t Cd, kg Hg, gkg 205146 697,50 31,39 16182 55,67 2,56 24534 22,08 11,75 168084 336,17 86,06
3. imetajad põlvnevad a. roomajad 4. Maa tekkis e. 4,5 miljardit aastat tagasi 5. inimene ilmus Maale d. 2 miljonit aastat tagasi 6. esimesed maismaaloomad f. Lülijalgsed 8. Kirjelda Maal valitsenud tingimusi keemilise evolutsiooni ajal. Mille poolest tolleaegsed tingimused erinesid tänapäevastest? 3 p. Esiteks, keemilise evolutsiooni aeg puudus osoonkiht, seetõttu sai maa intensiivset ultraviolettkiirgust. Teiseks, puudus vaba hapnik. Kolmandaks, vaane atmosfäär kujunes vulkaanilistest ja kosmilistest gaasidest. 9. Miks ei ole elu tekkimine tänapäeval enam võimalik? 2p. Sest tänapäeval puuduvad vajalikud tingimused keemiliseks evolutsiooniks: Hapnik "põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad organismid kasutaksid toiduks "isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 10. Kuidas on omavahel seotud taime- ja loomariigi evolutsioon? 2p.
Pärast iga aine lõpetamist kirjutab tudeng lõputööd ja eksami kus on näha kui palju tudeng sai teada ja aru saada. Indiviid. Tudeng, kes tahab huvijuhiks saada peab arendama endas neid oskusi nagu: lahkus, avameelsus, loovus, lapsedesse hea suhtumine ning töövõime. Selle jaoks sobivad väga hästi igasugused mängud ja koostööd, parem et lapsed lasteaiast või koolist osaleksid ka. Kollektiiv. Et töö läks hästi peab kollektiivis hea atmosfäär olema. Õppejõud on lahke, abivalmis ja huvi pakkuv, nii et tudengitel oleks stiimul edasi minna ja tudeng ei kardaks küsida ja täpsustada midagi, mis ei ole veel arusaadav tema jaoks. Kollektiiv on alati valmis koostööks ja kõik tudengid aitavad üksteist. Keskkond. Keskkond pakku uut informatsiooni saada, uued võimalused kus iganes osaleda, oma teadmisi rakendada ja proovida end väljendada mitte ainult ülikoolis vaid välisühiskonnas ka. See annab head praktikumi.
Kontrolltöö teemal hüdrosfäär 1. Vaadake üle kaardi mõõtkava, selle eriliigid, liigitamine, koostamine Kaardi mõõtkava näitab mitu korda on kaardile kantud objektide mõõtmeid vähendatud võrreldes tegelikusega. Olenevalt mõõtkava suurusest jaotatakse kaardid kolme rühma. Mida suurem on kaardil kujutatud ala, seda väiksem on kaardi mõõtkava. Mõõtkava vähenemisega kahaneb detailsus ja kaardil tehtavate mõõtmiste täpsus. Väikese - (mõõtkava üle 1: 1 000 000), keskmise (mõõtkava 1: 200 000 kuni 1: 1 000 000) ja suuremõõtkavalised (mõõtkava 1: 200 000 või suurem) kaardid. 2. Veeringe. Veeringe tähtsus. Tähtsus: *Tagab elu maal: vesi mida elustik vajab eluks *elupaik kaladele ja paljudele taimedel SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE...
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb ...
aga need olid väga omapärased. Kunstnik on inspiratsiooni saanud erinevatest ajahetkedest, olulistest kohtumistest, mõtest, mälestustest ja rännakutest, seda ütleb ka näituse pealkiri ,,Aja hetked". Kunstniku jaoks on oluline aja, mälu, olemise ja juurte tajumine ning mõtestamine, millega ta on ka oma loomingus varem tegelenud. Näitust vaadates tekksis tunne, et ma olen ühes suures toas, kus avaneb uks minevikku, olevikku ning tulevikku. Rae galerii atmosfäär lisas veel juurde sellele tundele. Galerii ruum oli suur, valge ning avar. Igat pilti vaadates tekkisid mul omad isiklikud mälestused esile, näiteks kui ma esimesse klassi läksin või hoopis käisime endise klassiga metsas matkamas. Minu lemmiktöö kogu näituse peale oli ,,Kui ma olin viiene 2.". Seal kunstnik oli kasutanud akvarell, foto ning kolaazi kooslust. See tehnika eristus teistest ning torkas mulle enim silma.
Füüsika Kontrolltöö küsimused 1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on : Asteroid? Komeet? Meteoor? Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale. Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu läheb Päikese ja Maa vahele, varjates p...
selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Teised kuud: Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Nereid, Proteus, Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad
finantstegevus, haridus ja uurimistöö, meditsiin ja tervishoid, riigivalitsemine ja organisatsioonide juhtimine) Majandusharu tegevusala majanduses, mis ühendab sarnaseid hüvesid valmistavaid tegevusi Eksport kaupade ja teenuste müük välismaale Import kaupade ja teenuste ostmine välismaalt Transiitveosed kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi KESKKOND JA INIMENE Kasvuhooneefekti süvenemine nähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist (soojus-) kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb ; kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu, mõjutades nii kliimat Osoonikihi hõrenemine maapinnast 10-50 km kõrgusel asuv osoonist (O 3) koosnev kith, mis neelab päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel elu Maal, selle hõrenemine on üks laiemalt tuntud keskkonnaprobleeme
Kauguse määramine aitab kindlaks teha, kas planeet on sobilik eluks. 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. Struktuur Tuum 200,000 km; T=15 000 000 K Kiirgustsoon 300,000 km; T=7 000 000 K Konvektsioonitsoon 200,000 km; T=2 000 000 K Fotosfäär - tekib nähtav kiirgus; < 500 km; T=5750 K - 5780 K Kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht; 1500 2500 km Kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid
Kallimad hinnad Eelnev tuntus Ei pöörata nii suurt tähelepanu Paremad reklaami võimalused kvaliteedile Välja kujunenud kindel klientuur Firma analüüs SWOT analüüs Tugevad küljed: Nõrgad küljed: Väike, sõbralik kollektiiv Kogemuste vähesus Rõhk kvaliteetsel teenindusel Vähene tuntus Mõnus atmosfäär Madalad hinnad Võimalused: Ohud: Klientuuri suurenemine Tugevad konkurendid Sponsorlus Klientide kaebused Kohviku suurendamine Turundus Tooted · Kuumad joogid (kohv, tee, kakao) · Külmad joogid (morss, mahlad, vesi) · Pirukad · Koogid · Salatid Hinnakujundus · Sisseostu hind · Transpordikulud · Teenindus · Tooraine maksumus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
