23 Kasutatud kirjandus Lingid: www.geographic.org/ www.theodora.com/maps/ www.census.gov/ipc/ www.citypopulation.de/cities/ www.opec.org/ www.google.com/ www.wikipedia.ee/ www.aktiva.ee/ www.hot.ee/läänemeremaad/ www.world-tourism.org/ www.wttc.org/ Raamatud: Maailma riigid autor:Varrak Maailma atlas autor: Jana Seta,Eesti Entsüklopeediakirjastus Suur Maailma Atlas autor: Eesti Entsüklopeediakirjastus Atlas autor:Matti Palosaari,Jukka Vahtola,Pirkki Kenno 24
Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed. Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaa...
Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 1 Riigi üldandmed ...................................................................................... 2 Riigi geograafiline asend ............................................................................ 3 Ülevaade looduslikest tingimustest ................................................................ 4 Ülevaade rahvastikust ................................................................................ 5 Ülevaade majandusest ............................................................................... 6 Riigi iseärasused ...................................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ...........
Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ül...
JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus: Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000. Farmaatsiatööstus: On teisel kohal oma kasvutempo osas, kuid tänase seisuga annab kõigest 6% ekspordist. Domineerivad AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer'i osa). Enam kui 90% toodangust eksporditakse. Sektor on äärmiselt teadusmahukas ja seal viiakse läbi uuendusi ja internatsionaliseerimist. 2002
• 2005-2008 aastal importis Holland 13-15% oma elektrist. • Suur osa Hollandi elektrienergiast tuleb maagaasi töötlemisel. • Hollandis on 2 tuumaelektrijaama Dodewaard’i ja Borssele tuuma elektrijaam • 1997ndal aastal peatati Dodewaard’i tuumaelektrijaamas tegevus. • Borssele jaam toimib tänaseni. Kasutatud kirjandus • ENE 3, Tallinn kirjastus “Valgus” 1988, lk 457- 458 • ENE 3 Tallinn kirjastus “Valgus” 1988, lk 458- 459 • Pere atlas Varrak 2008, lk 42-43 • http://en.wikipedia.org/wiki/Dodewaard_nuclear_power_plant • http://www.environmental-expert.com/companies/keyword-rainwater-tanks-3497/location- netherlands-antilles/industry-served-forestry-wood • http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Nikitoooooo/Hollandi_rahvastik • http://fish.mongabay.com/data/Netherlands.htm • http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/international/index_et.htm • http://faostat.fao.org/site/666/default.aspx • http://ec.europa
Hellenism (4.-1. saj eKr, 338-30 eKr) 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-325 eKr), vt atlas lk. 33 vallutas Päsia ja jõudis Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu alla 1) tähtsus · Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid
2) Parnassius mnemosyne mustlaik-apollo 3) Aglais urticae väike-koerliblikas 4) Inachis io päevapaabusilm 155. Maailma suurim päevaliblikas Ornithoptera alexandrae kuninganna aleksandra (linnutiib) elab ainult Uus-Guineas 156. Maailma suurim ööliblikas Attacus atlas atlas paabusilm elab Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Taiwanil, Indoneesias 157. Eesti suurim mardikas on Lucanus cervus põderpõrnikas pikkus 7,5 cm 158. Maailma suurim mardikas on Dynastes hercules hiidpõrnikas pikkus 17,5 cm 159. Ritsikaliste kuulmiselund asub eesjalgades 160. Okastest kuhilpesi ehitavad laanekuklased 161. Millisteks erineva ülesandega isenditeks jaguneb mesilaspere? ema, töölised(emased), lesed (isased)
KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.europa.eu http://karavanserai.bluemoon.ee http://www.census.gov www.geographic.org www.theodora.com/maps www.census.gov/ipc www.citypopulation.de/cities www.opec.org www.google.com www.wikipedia.ee www.aktiva.ee www.hot.ee/läänemeremaad www.world-tourism.org www.wttc.org http://www.estemb.se/est http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.htm Raamatud: Maailma riigid autor: Varrak Maailma atlas autor: Jana Seta,Eesti Entsüklopeediakirjastus Suur Maailma Atlas autor: Eesti Entsüklopeediakirjastus
Rheal õnnestus päästa üks poeg, andes poja asemel Kronosele kivi. Poja viis ta aga Kreeta saarele. Selleks pojaks oli Zeus. Kui ta suureks sai, sundis ta oma isa viit allaneelatud venda ja õde ja ka kivi välja oksendama. Järgnes sõda Kronose ja titaanide ning Zeusi ja teiste jumalate vahel. Sõda ähvardas maa hävitada, kuid Zeus võitis tänu sajakäelistele koletistele ja titaan Prometheusile, kes asus Zeusi poole. Kõiki titaane karistati hirmsasti. Kõige suurema karistuse sai Atlas, Prometheuse vend, kes pidi turjal kandma taevavõlvi. Maa sünnitas viimase koletise, tuldpurskava Thyponi. Zeus võitis, sest ta valitses kõue ja välku. Viimane sõda oli giganide mäss, kuid jumalad olid tugevad ja ka Herakles oli jumalatel abiks. Inimesi veel ei olnud. Esimene lugu pajatab, et loomisülesanne jäi titaanidele Prometheusile, ettemõtlemisele, ja Epimetheusile, tagntjärele mõtlemisele. Viimane andis loomadele kõik head omadused, nii, et inimestele ei jäänud midagi
endaga maadlema. Kui ta ise võitluses alla jääma kippus, sai ta emakeselt maalt (Gaialt) iga kord uut jõudu. Herakles tõstis aga Antaiose õhku ja kägistas ta surnuks. Ka seda stseeni kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo. Sama kunstnik tegutses ka pisiplastika alal. Bargello Muuseumis Firenzes on temalt sama stseeni kujutav pronksfiguur. NB! Suurenda pilte! a) Antonio del Pollaiolo. Herakles kägistamas Antaiost. Uffici Galerii, Firenze. b) Atlas ja Prometheus vanakreeka vaasimaalil. Lõpuks jõudis sangar Kaukasuse mäeni, mille küljes piinles aheldatud titaan PROMETHEUS. Iga päev lendas kohale kotkas ja nokkis vangistatud titaani maksa, mis öösel uuesti kasvas. Herakles ootas ära, mil kotkas kohale lendas, ja läbistas noolega linnu. See heategu sai ka väärilise vastutasu. Prometheus teadis teed hesperiidide aeda, kuid ta soovitas Heraklesel sinna
Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, mis tõrjus välja pronksi väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, kus kujunes Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43) Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände 3. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (u. 800 – 500 eKr) tsivilisatsiooni tunnused (õpik lk. 11, otsi õpikust lk. 101-102, kuidas need ilmnesid Kreekas) Põhitunnused: varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, vaimne tegevus üldiseks sai paikne eluviis, põlluharijad ja karjakasvatajad
Hiina Rahvavabariik Riigi üldandmed Riik: Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo). Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006) Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paik...
Alguses peab kontrollil käima sageli, see jääb aga järk-järgult harvemaks. Arvatavasti jätkub kontrollil käimine vähemalt viie aasta jooksul. Mari Sarv 6 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kasutatud kirjandus ja interneti allikad: 1. Vigue, J., Martin Orte, E. 2007. Inimkeha atlas, Trak Pen 2. Niensteldt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.E., WSOY, 2005. Inimese Füsioloogia ja anatoomia, Medicina, Tallinn 3. Abrahams, P., 2005. Pere terviseentsüklopeedia, Tea Kirjastus, Tallinn http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/ http://www.rinnavahk.ee/enesekontroll/ http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/516125?itemId=671797&nav=yes http://www.rinnavahk.ee/ehitus/ http://www.rinnavahk.ee/ravi/ http://www.kliinikum.ee/index.php
Õhutransport on erastatud (Air Nigeria) ja selle tähtsus on kokku tõmbunud . Suurim lennuväli on Lagos Murtala Muhammed, mida läbib igal aastal 2 050 000 reisijat. Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley (1998) Maailma teatmeatlas II trükk, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 717 lk. Eesti Entsüklopeedia 6 (1995) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 703 lk Axis Geograafia Entsüklopeedia (2000) Tallinn, Odamees OÜ, 460 lk Jna Sta (2004) Maailma Atlas, IV trükk, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 119 lk www.ecowas.info/nigeria.htm www.tkb.org/images/pyramids/originals/ni-pp.png www.bbc.co.uk/scotland/education/geog/population/images/data/pop-growth-nigeria.gif
· Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu. · Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad niisutustavad, näiteks soolarikka niisutusvee kasutamine ja/või ebapiisav drenaaz. Fotol: Liigsest naatriumist põhjustatud mullastruktuuri kahjustus (Allikas: Soil Atlas of Europe) Mulla sooldumine · Sooldumine on tihti seotud niisutatavate aladega, kus sademeid on vähe ja aurumine on suur või kus mulla lõimise omadused takistavad soolade mullast väljauhtumist, mille tagajärjel kuhjuvad need pindmistes kihtides. · Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis- protsesse Maal. · Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. Põhjamaades
SINU SEKSUAALSUS Reproduktiivtervise loengu läbiviijad Juta Fjodorova Kristina Mai naine mees Naine & Mees · Siin on esindatud mõlemad sood; · Soo määrab spermatosoid, mis viljastab munaraku; ning naiselikkust ja mehilikkust mõjutavad hormoonid · Hormoon organismi toodetud aine, mis ringleb kehavedelikes (näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägag...
Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Riigi rahvastiku paiknemine ja tihedus Hispaania on suurriik, kus 2011 aasta juuli seisuga elab 46 754 784 inimest. (WF, 2011) Rahvastiku keskmine tihedus on 78.43 inimest/km2. Maailma arvestuses on Hispaania rahva tiheduselt 117. kohal. Temast koht ettepoole jääb Samoa, kus rahvastiku keskmine tihedus on 80.69 inimest/km2. 118. kohal, peale Hispaaniat asub Bulgaaria, millel on rahvastiku tihedus 74.13 in/km 2. (PH, 2000) Kaardi põhjal võib öelda, et Rahvastiku paiknemine Hispaanias on suhteliselt ,,killustunud". Enamus rahvast on koondunud linnadesse, kuna seal on ilmselt paremad võimalused elamiseks ning õppimiseks....
Edwin Powell Hubble Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktika-välise astronoomia rajaja. 1920ndatel aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused, mis muutsid astronoomide arusaamu Universumist ja meie kohast sellest igaveseks. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee rohkem kui 200 miljardist tähest koosnev galaktika, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja kuhu kuulub ka Maa koos Päikesesüsteemiga moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Mount Wilsoni observatooriumis tehtud vaatlused näitasid, et kauged ja kahvatud valguspilved Universumi sügavustes on tegelikult terved galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galak...
seisis suurte Vana- Ida tsivilisatsioonide mõjuväljas, loetakse seda kultuuri Euroopa tsivilisatsiooni alguseks. Vana-Kreeka ehk Hellas Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100 800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda. Algas väljaränne Väike- Aasia läänerannikule, kus kujunes välja Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka ehk Hellase sisemereks. (vt. atlas kaart nr 43 lk. 30). Arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus (u 800- 500 eKr) Üldiseks sai paikne eluviis. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Mäekülgedel karjatati lambaid. Kaubeldi veini ja oliiviõliga. Ülesanne: Tuleta meelde tsivilisatsiooni tunnused ja otsi õpikust, kuidas need ilmnesid Kreekas Olulisemad nähtused sellel ajajärgul: Kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kui tumedal ajajärgul põhjustas
osaliselt või täielikult sulas olekus ja vulkaaniliselt aktiivne. 4. Kuu tagakülg 1959 aastal õnnestus NSV Liidul esmakordselt pildistada Kuu tagakülge. Luna 3 aparaadi fotodelt võis välja lugeda, et Kuu tagakülg on võrdlemisi mägine võrreldes Maa poolse küljega, mis on enamjaolt kaetud Kuu"meredega". Kokku õnnestus Luna 3 Maale saata 17 uduse kvaliteediga fotot. Selle tulemusena valmis 1960 aastal esimene Kuu tagakülje atlas. 5. Kuu looded(tõus ja mõõn) Üks suurimaid nähtusi kuidas Kuu Maakera mõjutab on maailmamerede veetaseme tõus ja mõõn ehk looded. Enamasti on looded märgatavad rannikualadel, avameredel pole tõus ja mõõn märgatavad. Peamiselt tekitavad loodeid Kuu ja Päikse gravitatsiooniline külgetõmme, Kuu osatähtsus on kusjuures 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuigi on Päikse gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes 180 suurem kui Kuul.
SUGULISEL TEEL Sugulisel teel levivad nakkused Bakterinakkused: LEVIVAD NAKKUSED Gonorröa Klamüdioos Süüfilis Mükoplasmoos Viirusnakkused: Herpesnakkus Inimese papilloomiviiruse nakkus HIV, AIDS B- ja C-hepatiit Seennakkused: Õpik lk 70-73 ...
2015. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Human_Development_Index, (10.03.2015) NSTDA = National Science and Technology Capability. 2015. http://www.nstda.or.th/eng/index.php/research/foods-and-agriculture, (10.03.2015) OEC = The Observatory of Economic Complexity. 2015. Export and import in Thailand http://atlas.media.mit.edu/explore/tree_map/hs/export/tha/all/show/2010/, (10.03.2015) Raudsepp, T.; Vessin, U. 2010. Uus maailma atlas. Eomap kirjastus. Thailand – Agriculture. 2015. http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and- Oceania/Thailand-AGRICULTURE.html, (10.03.2015) Thailand Exports. 2015. http://www.tradingeconomics.com/thailand/exports, (10.03.2015) Thailand Urbanization. 2015, http://www.indexmundi.com/thailand/urbanization.html, (10.03.2015) Thailand. 2015. http://www.trademap
Hea oleks ka seilata pisikese purjepaadiga Väinamere laidude vahel ja istuda mõnedki päevad Vilsandi kaljudel varjetelgis, et vahtida linde. Ei teeks halba pisut sisse hingata Peraküla luitemännikute õhku ja jääda mõnes Laeva kandi sookaasikus kevadise vihmahoo kätte. Katkend Fred Jüssi esseest raamatus „Mister Fred” Eestis on paiku, kuhu kunagi ei ole ulatunud võim. Neisse paikadesse ei juhata ükski kaart, ka kõige uuem maanteede atlas mitte. Niisuguseid paiku on võimalik ära tunda üksnes usu varal, püsivaks eluks nad paraku ei sobi. Ent kord leitud ja hoolega saladuses hoitud, aitavad need salapaigad korrastada ning tasakaalus hoida riiki meis endis, sündigu siis Eesti piiril või parlamendis mis tahes. Nii on, kui usud. Katkend Urmas Oti intervjuust Fred Jüssiga: U. O: Aga kavatsen kindlasti teilt küsida midagi niisugust... harilikku, midagi päris tavalisi asju
662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit. Laevatatavad veekogud Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. 7 Kasutatud kirjandus Maailma Atlas Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 www.google.ee Ameerika Ühendriikide veestik http://www.nationalgeographic.com/resources/ngo/maps/view/images/usa m.jpg http://et.wikipedia.org 8
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. nimi Maateaduse alused. Referaat. Juhendaja: nimi Tartu 2009 Sisukord. 1. Esimene seminaritöö...........................................................................3lk 2. Teine seminaritöö.............................................................................. 3lk 3. Uus-Guinea....................................................................................4-5lk 4. Kasutatud kirjandus............................................................................6lk 2 1. Esimene seminaritöö. Leia UV indeksi tänane (27.10.2008) max ja min Leia 2008 aasta UV indeksi max väärtus. Mis päevadel oli 2008 aastal UV indeks üle ohtliku piiri? Mis kuul on UV ...
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele....
pikkune ja asub Antarktikas (Parker 1997, Lk 46) Polaaraladel elavad loomad sõltuvad merest ja seal olevast planktonist. Seal tunnevad end hästi vaalad, hülged, paljud linnud ja kalad. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Burnie, D. 2005. Looduse entsüklopeedia. Tallinn. Kirjastus Varrak. 2.Colvin, L., Speare, E. 1996. Laste looduse entsüklopeedia. Kirjastus Koolibri. 3.Feltvell, J. 1996. Loomad ja nende elupaigad. Tallinn. Kirjastus Varrak. 4.Kala, S. 1998. Laste atlas. Kirjastus Avita. 5.Lepasaar, K. Lumiste, K. 2006. Väike loodusgeograafia sõnastik. Kirjastus Avita. 6.Lodjak, T. 2008. Pereatlas, Tallinn. Kirjastus Varrak. 7.Parker, S. 1997. Maakera seest ja väljast. Tallinn. Kirjastus Varrak. 8.Randla, T. 1990. Elus Arktika. Tallinn. Kirjastus Valgus. 9.Reitviir,A. 2001. AXIS -Looduse entsüklopeedia. OÜ Odamees. 10.Varley, C., Miles, L. 1995. Kirjastus Koolibri. 11.Weber, B. 2005. Õpilase atlas
Liivimaa, originaal ei ole säilinud, kuid alles on koopiaid. Allikad Liivimaa osas pole teada (1439 või 1457). 1477 trükiti Bolognas Ptolemaiose kaart. 1529 esimene teadaolev Liivimaa kaart. Alexander Sculteti 1539 Olaus Magnuse Põhjamaade kaart 1554 ilmus Duisburgis flaami kartograafi Gerhard Mercatori Euroopa kaart, mille aluseks oli Baltimaade osas Olaus Magnuse kaart. Mercator võttis kasutusele uue projektsiooni, mis kannab tema nime. Atlas 1595 1555 Kaspar Hennenbergeri esimene Liivimaa trükikaart 1582 Renneri kroonika sisaldab 4 kaarti Lm eri osade kohta 1589 - Strubuczi Leedu, Liivimaa ja Venemaa kaart 1573 Johannes Portantiuse Liivimaa kaart, kõige suurem saavutus, teadaolevalt vanim säilinud. Ilmus Antverpenis Abraham Orteliuse atlases "Theatrum Orbis terrarum Anders Bure (Bureus) Gustav II Adolfi ajal - Rootsi riigi kaart kuuel lehel, 1680. aastail viidi läbi mõisate reduktsioon, sellega seoses suured maamõõdutööd.
VANAKREEKA KUNST. Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse, kus nümf Amaltheia2, kus teda toitis kitsepiimaga. Täiskasvanuna tõukas Zeus isa troonilt ja sundis teda allaneelatud õdesid ja vendi välja oksendama. Ta pagendas Kronose süngesse allmaailma - Tartarosesse3. Mõne aja möödudes kutsus Kronos appi oma vennad titaanid ja peagi algas sõda - titanomahhia4, mis kestis kümme aastat. Võidetud titaanid lasi Zeus aheldada Tartarosesse. Titaan Atlas pidi aga karistuseks selle eest, et ta sõjas valel poolel osales, maailma lääneserval oma õlgadel taevavõlvi kandma. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS, sõjajumal ARES jt.
Referaat Ameerika Ühendriigid Arlis Kopli 11a klass Vinni-Pajusti Gümnaasium Juhendaja: Siiri Seljama Sisukord Inimarengu indeksi komponendid............................................................................................ 3 USA arengutase................................................................................................................. 3 Majanduslikud näitajad................................
Antiikkirjandus. ''antiquus'' ladina keeles tähendab - vana, muistne. Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõ...
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
24h teenindus: (+372) 56 636 204 Suur-Jõe 62, 80041 Pärnu telefon: (+372) 4459560 faks: (+372) 4459561 24h teenindus: (+372) 56636205 Gerassimovi 16A, 20105 Narva telefon: (+372) 3569300 faks: (+372) 3569303 24h teenindus: (+372) 56636208 Kauba 3A, 44311 Rakvere telefon: (+372) 3258490 faks: (+372) 3258495 24h teenindus: (+372) 56636233 Firma juht: Indrek Orro Tegevus: Tööstustarvikute müük - SKF tööstuslaagrid, REXNORD ketid - müük ja tellimine - SEW EURODRIVE mootorreduktorid, ATLAS COPCO kompressorid - müük, tellimine - kompressorite hooldus ja varuosade tellimine - VEM elektrimootorid - REXNORD tihendid, sidurid - ESAB keevitusaparaadid ja keevitustarvikud - keevitusaparaatide hooldus - LOCTITE tööstuslikud liimid - tööstuslikud kiil- ja hammasrihmad Felandia OÜ Jannseni 7, 87701 Vändra alev, Pärnumaa e-post: [email protected] GSM: (+372) 5117844 Firma juht: Teemar Saar Tegevus: Elektrimootorite müük ja remont Fortum Termest AS Kassi 1, 12618 Tallinn
NARVA EESTI GÜMNAASIUM ESSEE VANAKREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE AINE: USUNDIÕPETUS NARVA 2008 VANAKREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE Usk oli kreeklaste igapäevaelu osa. Inimesed uskusid, et kui nad annavad jumalatele lubadusi, ohverdavad kitsi, lambaid, hobuseid, veiseid jms ning peavad jumalate auks uhkeid pidustusi, siis toovad nood neile tervist, õnne ja ehk isegi jõukust. Muidugi eespool toodud nn jumalate soosingu ärateenimise toimingud ei garanteerinud midagi, sest kõrgkujud võisid meelt muuta. Tõenäoliselt sarnanesid jumalad inimestega nii välimuselt kui olemuselt. Miski inimlik polnud neile võõras: nad võisid olla leebed, andestavad või kättemaksuhimulised, edevad, kadedad, liiderlikud. Võib öelda, et antiikjumalad on loodud inimese n...
1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visan...
Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Saturni läbimõõt on 120 600 km. Ta mass 5.6846×10x26 kg.Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist". Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius on raadius: 24500 km ja mass 8, 6 * 1022 tonni. Tal on teada 5 kaaslast. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil. Temperatuurid planeedil on väga madalad, kuna ta asub Päikesest nii kaugel. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest
Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Mandrite ...
Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Sudaan Referaat Fred Ehand Juhendaja: R. Raam 10d klass 2010/2011 SISUKORD 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Geograafilised andmed 4.1 Asukoht 4.2 Kliima 4.3 Loodus 4.4 Maavarad 5 Kõrbestumine 5 Riigist üldiselt 5.1 Rahvastik 6 Majandus 6.1 Energiamajandus 6.2 Põllumajandus 7 Metsandus 8 Poliitiline olukord 8.1 Sisepoliitika 8.2 Välissuhted 9 Drfri konflikt 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaan on pi...
(Tallinn, TEA Kirjastus) [3] Tsingis-khaani saladus Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia - http://www.nyingma- buddhism.com/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=1040&Itemid=2 01.05.2011 [4] Tsingis-khaan - Vikipeedia - :http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ingis-khaan 01.05.2011 8-8 [5] Jan, V. 1954. Batu-khaan. (Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus) [6]1227. aastal surnud Vikipeedia- http://et.wikipedia.org/wiki/1227 01.05.2011 [7] Levy, Joel. 2008. Kadunud Aarete atlas. (2009, Varrak) [8] Jan, V. 1956. Tsingis-khaan. (Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus) [9] Jänkid leidsid Tsingis-khaani haua BNS - http://forte.delfi.ee/news/teadus/jankid-leidsid- tsingis-khaani-haua.d?id=1925282 01.05.2011 [10] Teadlased leidsid Tsingis-khaani haua? - www.delfi.ee - http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/teadlased-leidsid-tsingis-khaani-haua.d? id=8761981 01.05.2011
Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. Vabadussõjas langenud saarlaste monument - Vabadussõjas 1918 - 1920 langenute mälestuseks. VIIDATUD ALLIKAD 1. Eesti Atlas. (2011). Avita Kirjastus. 2. SAAREMAA: loodus, aeg, inimene. I köide. (2002). Tln: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 3. Saaremaa [WWW] http://www.saaremaa.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=92&Itemid=510&lang=et
Karol Pakkas Eesti Vabariik REFERAAT Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Mehaanikateaduskond Õpperühm:TI 11/21 Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Tallinn 2012 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, T...
Pindmine kiht Musculus pectoralis major o: clavicula (pars clavicularis) + sternum ja roidekõhred (pars sternocostalis) + vagina musculi recti abdominis (pars abdominalis) i: crista tuberkuli majoris f: õlaliigese anteflexio-adductio-pronatio -> tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse + langetab jõuga ülestõstetud kätt + tähtis abihingamislihas KAELA LIHASED AUTOHOONSED Prevertebraalne rühm Musculus rectus capitis anterior o: atlas (massa lateralis) i: os occipitale (pars basilaris) f: kaela ettepainutus Musculus longus colli o: T1 – T3 + C2-C7 i: atlas f: kaela ettepainutus osad: pars obliqua superior et inferior, verticalis Musculus longus capitis o: C3 – C6 i: os occipitale f: kaela ettepainutus Külgmine rühm Musculus intertransversarii anteriores o ja i: kaelalülide processus transversuste vahel Musculus rectus capitis lateralis
Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Peale selle, et Saturni ümber tiirleb tohutu hulk rõngaid, on tal ka veel üks suur, kuus keskmist ja üksteist väikest kuud. /2, lk 252-253/ Saturni kuud: Phoebe, Iapetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. /2, lk 202 Uraan Seitsmenda planeedi kaugus Päikesest on 2,9 miljardit kilomeetrit. Tema läbimõõt on 51 000 km. Uraanil kulub ühe ringi tegemiseks ümber Päikese 84 Maa aastat. Uraani avastas hilisem Inglise kuninglik astronoom sir William Herschel 1781. aastal. Uraan pöörleb kiiresti üks pööre 17 tunniga. Kuna Uraan on Maaga võrreldes hiiglane, on ka pöörlemiskiirus tema pilvede kõrgusel palju suurem Maa
Kuressaare Gümnaasium UNGARI Uurimustöö Xf klass Juhendaja: Kaarin Peet Kuressaare 2007 1 SISUKORD 1.Riigist üldiselt......................................................................................................................4 1.1 Rahvastik.....................................................................................................................5 1.1.1 Rahvastiku võrdlus naaberriikidega.....................................................................5 1.2 Haldusjaotus................................................................................................................6 2. Loodus................................................................................................................................6 2.1 Maavarad..............................................................................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Karin Oolup KÜÜNEHAIGUSED Referaat Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Tallinn 2011 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................4 1 KÜÜNE ARENGUHÄIRED JA VÄRVIMUUTUSED................................................5 1.1 LEUKONÜHHIA EHK VALGEKÜÜSLUS.............................................................................5 1.2 ONÜHHOLÜÜS EHK KÜÜNTE IRDUMINE.........................................................................5 1.3 DYSTROPHIA UNGUIS MEDIANA CANALIFORMIS............................................................. 6 ...
Selleks lõhustatakse glükoosi, lipiide ja rasvu. Aeroobsel energia saamise viisil on ühest glükoosi molekulist võimalik saada 38 ATP-d. Kui lihastes ei ole piisavalt energiat toimub anaeroobne hingamine ja tekib piimhape, mis tekitab lihastes krampe ja valu. Sel juhul tuleb 1 glükoosimolekulist 2ATP-d. Mille ümber käib pea pööramine? Dens axise ümber käib pea pööramine Näita joonisel ja nimeta luu osa, mille abil liigutame pead ette ja taha. Atlas Näita avaus ja nimeta mis veresoon läbi? Ristijätkemulgud Veenimulk Pea painutamine ette taha ja külgedele, millised on liigeseõõnsused? VT ülemine kuklaliiges Articulatio atlanta occipitalis ette-taha, ! ülemised liigseepinnad Näita joonisel ja nim. luu osa, mis osaleb ülemise kuklaliigese moodustamisel. Dens Näita joonisel ja nim. luu osa, mis osaleb alumise kuklaliigese moodustamisel Axis Näita joonisel sõõrvööde zona orbicularis ja millist luuosa ta ümbritseb
*Ehitusd- vaadata kuhu ehitada, mulla koorimine. *Muldade ebaõige kasut- huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu, väetamisel arvestada mulla neelamismahutavusega. *Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine. Mujal maailmas: muldade sooldumine, niisutatavatelt aladelt saak langend ¼ võrra, Kõrbekeskkond 1/3 maailmast, kõrbestumist ohustab 70% maakera kuivadest aladest, Vääveldioksiidid- elektrijaamadest õhkupaisatava CO2 kvoodid, CO2 lahustub vees, tekib H2CO3.
sajandil valitses ta kogu Läänemere piirkonda isegi mõningaid Saksamaa ja Venemaa alasid . Rootsi kaunis peallinn Stockholm asub neljateistkümnel saarel , mis on ühendatud enam kui neljakümne sillaga . 1988. aastal suri seostusest tingitud viirushaigusesse 65% Läänemere ja Põhjamere hüljestest 8. Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi www.miksike.ee ,, Maailma teatme atlas ,, Dorling Kindersley http://www.google.ee/search?hl=et&q=Rootsi&lr=&aq=f&oq =
Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Janno Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km)....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
