* Põhjasõda (1700-1721) * Venemaa valitsus(NL) - 24.02.1918 (taasiseseisvumine) Vana-Kreeka Põhja-Kreeka, Peloponnesose ps, Kesk-Kreeka Vana-Kreeka linnriigid * Polis-akropol ja agoraa * aristokraatia - võimul on kõrgkiht * demokraatia - rahvavõim * türannia - aristokraatidelt varastanud võimu üksikisik Sparta riik * Kaks maakonda - Lakoonika ja Messeenia. * Neli suurt kindlustamata küla * heloodid - Messeenia elanikud * perioigid - Lakoonika elanikud Ateena * Atika maakond * 594 eKr Soloni seadused - kärbib aristokraatia võimu * Ateena mereliit 478/477 eKr * Perikles ja demokraatia Hellenistlik linnriik Makedoonia valitsejad *Philippos teine (valitses Kreeka ala) *tema poeg Aleksander Suur (vallutas Pärsia alad) moodustub hellenistlik suurriik. *Hellenismi-periood - mil kreeklased vaitsesid idamaade üle (algas Aleksander Suure vallutustega ja lõppes Rooma võimu kehtestamiseni.
keskus ATEENA. Oli otsene demokraatia rahvas kogunes ja otsustas asju. SPARTA Teine nimetus LAKEDAIMON. Hõlmas LAKOONIKA ja MESSEENIA maakonna. Keskuseks oli 4 kindlustatud küla, mille elanikud vaid vabad kodanikud. Ühiskonnakorraldus põhines LYKURGOSE SEADUSTEL, mis on tuntud oma karmuse poolest. ÜHISKONNAKIHID: Aristokraatideks nimetati SPARTIAATE ainus kodanikkond, 5% PERIOIGID vabad inimesed, ilma kodanikuõigusteta HELOODID orjad ATEENA Hõlmas ATIKA maakonna (Peloponnesose ps keskus). ~5 saj eKr hakkas arenema demokraatlik korraldus SOLONI REFORMIDE tõttu (594 eKr). Ta keelas ära võlaorjuse, jagas elanikkonna varanduslikesse gruppidesse õigused ja kohustused sõltusid varanduslikust seisukorrast. KLEISTHENES (507) teeb reformid, mis täiendavad Soloni omi, Kreeka saab veel demokraatlikumaks. Territoriaalse jaotuse sissetoomine riigiametnikke igast piirkonnast võrdne arv. Lõplikult kinnistub demokraatia Kreekas 5
elevandiluu tehnika). Parem käsi toetus postamendile, käes oli võidujumalanna Nike kuju, vasakus hoidis kilpi, kus oli Medusa pea (kivistas inimesi). Pheidias on teinud ka Parthenoni metuubid, kus kujutati Trooja sõja sündmusi, gigantide võitlust jumalatega jne... Kujutatud on ka Panatenaiade rongkäiku (kõige suuremad pidustused üldse). Ühel viilul idas kujutati jumalanna Ateena sündimist (Zeusi peast täiskasvanuna kargas välja) ja lääneviilul jumalanna võitlust Poseidoniga Atika (Ateena linna) omamise pärast. Pheidiast hakati süüdistama kulla omastamises. Olümpias telliti temalt Zeusi templi jaoks Zeusi 13m kõrgune krüselefantiin tehnikas istuv kultuur ehk ainus, mis asub Euroopas, aga pole säilinud. Paremas käes hoidis tiivulist Nike’t, vasakus skeptrit (valitsuskepp). Kuju ette lasi ta teha marmor basseini, mida täideti ääre tasa õliga. Kaks mõtet: õlid säilitasid+ tumeda õli taustal oli kulla effekt väga nice.
a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine 3 territoriaalsega oli revolutsiooniline samm. Riigielu seisukohalt polnud enam tähtis, kes on kelle sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget
- Keelati inimeste müümine võlgade katteks. - Seadus, millega kehtestati vaba pärandamisõigus. (See seadus sanktsioneeris eraomanduse, lubades tükeldada sugukonna maad. Varem ei tohtinud maa minna väljapoole sugukonda. ) - Reformide tulemusena ilmus Atikas sugukondliku maaomandusega seotud talurahva asemele vabade väike- ja keskmaaomanike kiht. - Reformide soodustaval mõjul muutus Atika teraviljakasvatuse piirkonnast maaks, kus põllumajanduses oli peamisel kohal suurt kaubatoodangut andvad aiakultuurid. Soloni reformide tähtsus seisnes selles, et need vabastasid tee orjanduslike suhete arengule ja panid aluse Ateena demokraatiale. 5. Vana--Rooma majanduse olukord kuningate perioodil · majanduslikuks aluseks põllumajandus. · suur osa maast oli kasutatav kollektiivselt moodustas ühiskondliku põllu
tõmbab ta Ateenale lähenedes masti valge purje. Kui aga peaks juhtuma, et ta Kreetal hukkub, käsib ta kaptenil laevale musta purje üles tõmmata. Ateenale lähenedes oli aga Theseuse rõõmujoovastus nii suur, et ta unustas purjed vahetamata. Juhtuski nii, et vana Aigeus, näinud ülevalt Ateena akropolilt musta purjega laeva randumas, viskus ahastuses Akropoli kaljult alla. Sellest ajast peale kannabki Egeuse meri Theseuse isa Aigeuse nime. Theseusest endast sai aga Ateena ja kogu Atika kuningas. Kord läks Theseus oma sõbra lapiidide1 kuninga Peirithoose pulma. Pulmapeole olid kutsutud ka kentaurid - hobuse kere ja inimese ülakehaga olendid. Söönud teist ja paremat ning joonud rohkem kui sobinuks, muutusid kentaurid ülemeelikuks ja kippusid naispulmalistele liiga tegema. Üks kentaur üritas röövida isegi pruuti. Sellist asja ei saanud rahulikult pealt vaadata ei lapiidid ega nende sõber Theseus. Ägedas võitluses, mida nimetatakse
Meleagrosest. Naised austasid moirasid rohkem. Pruudid ohverdasid neile Ateenas lokke ning naised vandusid nende nimel. Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks roomlased nimetasid saatusejumalannasid parkadeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima. Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused: Thallo õitsemis-, Auxo kasvu- ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid
ta kindlusi. Ta rikastas inimeste elu leiutistega, õpetas paiksetele inimestele laevade ehitamist, naistele kudumist ja ketramist. Tema leiutiste hulka kuulub ka flööt, kuid viskas pilli minema, kui avastas, et selle puhumisel tekivad punnpõsed, mis talle üldse ei sobi. Athena püha lind on öökull, keda peetakse iseäranis targaks ning kes seetõttu sobib tarkusejumalannaga hästi kokku. Ateena linn sai oma nime Athena järgi, kes võitluses Poseidoniga tagas endale Atika maakonna. Poseidon lõi akropolile allika, samal ajal kui Athena torkas oma oda maasse ning sealt kasvas välja õlipuu ja kaksteist jumalat, kes mõistsid jumalate võitluse üle kohut, tunnistades Athena võitjaks. Athenale oli tema oma linnas pühendatud tähtsaim tempel akropolil- Parthenon. Templis asus kaheteistkümne meetri kõrgune kullast ja elevandiluust jumalanna kuju, templi idaviilul kujutati tema võitlust Poseidoniga. Templi ees kõrgus pronksi valatud kolossaalne skulptuur
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennas...
Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu. 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul, Kreeka kolooniates. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas, Atika ümbruses. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kasutatakse kõige rohkem akantuslehega kaunistusi. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi (peripteeri) väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil)
Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: · Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. · Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. · Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. · Varem või hiljem kukutati võimult. 4. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- · Spartaadid (5%) vabad · Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 · Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. · Metoigid vabad kodaniku- · Heloodid orjastatud õigusteta võõramaalased (80
Polised: Sparta ainus Kreeka polis, mis hõlmas kahte maakonda ning mille eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat. Otsuste langetamisel ütles põhisõna kõigi spartiaatide(elukutselised sõjaväelased) koosolek, kuigi nad moodustasid kogu rahva hulgas tühise vähemuse. Teised olid perioigid(vabad, kuid õigusteta) ja heloodid(spartiaatide maaorjad). Ateena otsese demokraatlik polis, kogu võimutäitus kuulus rahvakoosolekule. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased. Demokraatia nõudis suuri kulutusi, raha saadi maksudega. Homeros - vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: ''Illias'' ja ''Odüsseia'' Herodotos Kreeka ajaloolane, hakkas esimeseda uurima ja üles tähendama lähima ajaloo sündmusi -> ''ajaloo isa'', kirjutas üksikasjaliselt Kreeka-Pärsia sõjad üles, kuigi ta ise ei osalenud nendes
stiilide omavoliline segamine on tavaline nähtus rooma ehituskunstis. Igal juhul aga püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljates stiilipuhtuse ja konstruktiivse loogika. Rooma arhitektuuri iseärasusist ja veidrusist võiks näiteks esile tõsta, et roomlased kandsid kreeka templi lameda lae kassetid üle mitmesugustele võlvpindadele: lihtne kaar varustati samasuguse profileeringuga, nagu see oli arhitraavil; peakorruse peale asetati atika ehk poolkorrus, nagu seda näeme eriti triumfikaartel (vt. Lisa 2). Eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast; seda motiivi nimetatakse võnksiirdeks (Vaga 1999: 108-109). Kõigele vaatamata tähendab rooma arhitektuur siiski teatavat edusammu. Ta laiendas tublisti arhitektoonilise loomingu võimaluste ala; uute konstruktiivsete võtete abil lahendas ta rea täiesti uusi ülesandeid
Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid, kus domineerisid aristokraadid (kr. k parimate võim), nimetati aristokraatlikuteks. Võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann. Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle.
ning ülekaalu on saavutanud sisseränne. Mujal maailmas elab palju kreeklasi: 2,6- 5,6 miljonit, enim on uueks kodumaaks USA, Austraalia, Saksamaa,Küpros,Kanada,Venemaa ja Türgi. Kreeklased on elanud Kreeka alal u. 4000 aastat. 15 Haldusjaotus Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13. Tessaalia Usk 16 Vana-Kreeka mütoloogia on kindlasti üks huvitavamaid terves maailmas ja ka ainulaadsemaid. Olümpia, Kreeka kõrgema mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkus...
......................................................................................................................................... Linnriigid Ateena ja Sparta näitel: valitsemine, kodanikkond, eluolu 9 1. Võrdlev tabel Ateena ja Sparta linnriikide kohta Ateena Sparta Kesk-Kreeka Lõuna-Kreeka, Peloponnesose ps Atika maakond Lakoonika maakond, 8. sajandil eKr alistati naabermaakond Messeenia ,,keskus" Ateena ,,keskus" neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid Pikad müürid Kogu arhailisel ja klassikalisel ajajärgul jäid müüridega ümbritsemata
Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kreeka ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kreeka näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. Euripides keeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma
Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli
(1945. aastast Viljandimaal, 1950. aastast Abja rajoonis, 1962. aastast Viljandi rajoonis, 1990. aastast Viljandi maakonnas). Abja külanõukogu moodustati 1945 aastal Abja valla koosseisus. Aastal 1956 liideti Abja külanõukoguga Paluja külanõukogu ja Penuja külanõukogu (Kaart 7) (Abja vald). 5 1967. aasta seisuga olid külanõukogus järgmised asulad: Abjak u, Atika, Jaanushansu, Kariste, Maru, Määraste, Penuja, Põlde-Mulgi, Päigiste, Rängle, Saapa, Saate, Sooküla, Tümpsi, Veskimäe ning asula Abja toorlinavabriku juures (Kuningas, 2012). Aastal 1967 oli külanõukogu pindala 161 km² ja elanike arv 2199. Külanõukogu keskus oli Abja- Paluoja alev. Külanõukogu piiresse jäid Abja sovhoos (keskus Abja-Paluojas), Kariste kolhoos (Saapa külas), kolhoos Olev (Tümpsis) ning Abja toorlinavabrik (3 km Abja-Paluojast lääne pool). Abja-
Ateenas oli mitmeid templeid jumalatele ja uhkeim neist oli Parthenoni tempel akropolol. Elumajad olid ühekorruselised ja nad olid valmistatud põletamata tellisest. Majadel polnud aknaid tänava poole vaid olid siseõue poole. Suurem osa ateenlasi olid käsitöölised. Kuulsaimad nende seast olid pottsepad kelle valmistatud vaase ostetu igas Kreeka polsies. Suur osa ateenlastest elas ka linnast väljas külades. Nad tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid oliive ja viinamarju. Neist saadi õli ja veini. Ateena veinid sai Kreekas ja mujal maailmaski väga tuntuks. Parthenoni tempel. Vana Kreeka kaart. Peloponnesose sõda. V sajandil eKr olid tugevaimad linnriigid Kreekas Ateena ja Sparta. Pärast Kreeka Pärsia sõdu muutusid jad üksteise suhtes vaenulikuks. Terve Kreeka jagunes kaheks osaks. Üks osa oli Ateena mereliiduga ja teine osa Sparta Peloponnesose liiduga. Kuna nad olid vaenulikud üksteise suhtes
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset, vaid hoopis kaunistav osa. Omapärane ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. See oli atika. Keisriaegses Roomas jäi üheperekonnaelamu ainult äärelinnas või väikelinnades elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevtud Pompejis ja Herculaneumis, mis jäid 79. aastal Vesuuvi tuha alla. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Rooma tuntumad ehitised Trajanuse foorum, mille keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutusel olnud Basilica Ulpia.
Nende rajatiste varemeid on säilinud tänaseni, andes meile arheloogilist tõendusmaterjali. Samuti on säilinud kirjalikke andmeid nii näidendite kui ehitiste kohta, kusjuures mõlemate mõju võib näidendite kui ehitiste kohta,kusjuures mõlemate mõju võib Euroopa ja Ameerika teatris jälgida kuni tänapäevani. Kaasaegse teatri alget võib leida ditürambis (ehk unisoonses hümnis), mida viljakus- ja veinijumal Dionysose altari ümber laulis 50- meheline koor, viis meest igast Atika kümnest hõimust. Kreekasse levis Dionysose kultus Lähis- Idast. Lihtsa jumalakummardamise arenemine täismõõtmeliseks kreeka tragöödiaks, nagu seda tunneme antiiksest Ateenast,pidi olema aeglane ja erinevaid etappe pole võimalik täpselt fikseerida. 3 Antiikteater Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood
Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kr ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kr näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kr näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. Euripides kr tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline, sofistikast
Perioigid-olid küll vabad, kuid andami-ja sõjaväekohustuslikud;heloodid-spartiaatide maaorjad. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Tööd tegid heloodid. Sõjakas ühiskond, suletud ühisk., tänap. totalitarismi eelkäija. Demokraatlik Ateena-5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik. Eesotsas Perikles-iga kujunes kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodust. kõik Atika täiskasv. meessoost põliselanikud. Kõigil kodanikel õigus osal. rahvakoosolekul. Riigi elu korral. 500- liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas 10 täht. strateegi (väejuhti). Iga aasta ametis 6000 kohtunikku. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia-rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Orje ja võõramaalasi oli Ateenas palju, pidid riigile regul. makse maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Viskas kivi nende sekka. Need läksid kaklema. 5 jäid ellu ja nendest said Teeba ülikute esiisad. Karistuseks lohe tapmise eest pidi Kadmos 8 aastat Arest teenima. Seejärel tegi Athena temast Teeba kuninga h. Oidipus, - Teeba kun. Laiose ja Iokaste tütar. Delfi oraakel: O. Tapab isa, kosib ema. Jalad torgati läbi. Karjased leidsid -> Korintose kuningale. Vabastas Teeba Sfinksist -> kuningaks. Kosis ema -> sai teada, torkas omal silmad välja i. Kekrops ja tema tütred, - Atika vanim kuningas, jalgadeks maod. Poseidoni ja Athena tüli Kekrops otsustab Athena kasuks j. Erichthonios, k. Erechteus, - maast võrsunud Ateena kuningas. Athena andis ta Kekropsi tütarde hoole alla. Sai kuningaks, kehtestas Ateenas Athena kultuse. Ohverdas Delfis ühe oma tütardest Eleusise vastases sõjas. l. Theseus, m. Phaidra, - Kreeta kun. Minose ja Pasiphae tütar. Abiellus Theseusega. Armus Hippolytosse, oma võõraspoega ning tappis seetõttu enese n
· Linnustele viitab ehitise masside jaotus- ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. · Palazzode mõjul pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Louvre`i lossi Pariisis ehitati mitme sajandi jooksul. Pierre Lescot kavandas lossi läänetiiva hoovipoolne fassaad (17. pilt). Kahele korrusele lisaks atika korrus. Kasutas ainult itaalia renessansist pärinevaid detaile ja tema ehitistel pole enam kindluslikku iseloomu. Fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud- alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Üksikosad ja tervik on tasakaalus, paljususes säilib ühtsus. 5
Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse. SOPHOKLES "Kuningas Oidipus" Populaarseim Sophoklese draama on "Kuningas Oidipus", traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatu eeskuju; seda enam hämmastab meid teade, et võistlusel ta sai ainult teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi.
Samas tähendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreek- lased pikemat aega leppida. Peamiselt teised aristokraadid püüdsid türanni kukutada. See sundis türanni rakendama karme abinõusid ja nii muutus tema võim lõpuks vastumeelseks ka lihtrahvale. Seetõttu ei kest- nud türannia tavaliselt üle ühe inimpõlve. Kreeka polistest olid tähtsamad Ateena ja Sparta. Ateena asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algselt kuulus võim seal aristokraatidele, 5. saj. eKr, kui Ateenat juhtis selle kuulsaim riigimees Perikles, muutus Ateena lõplikult demokraatlikuks poliseks kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, mis sai õiguse otsustada tähtsamaid riigiasju. Aristokraatia eesõigused riigi juhtimisel kaotati. Rahvakoosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas olid tähtsamad 10 strateegi (väepealikku)
Oli s esimene, kes laulis türanniast. uue luulevormi jambograafia rajajaks. Vana- Kreeka luuletaja, rändlaulik ja sõjamees. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna, pedagoog, sündis Lesbose saarel. kirjutas 12 000 värssi, maailma vanim säilinud luuletus"Palve Aphroditele". Rajas Mytilenes tütarlasteringi, kus õpetas tüdrukuile kombeid ja kodumajapidamist. Solon Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik ; 1 seitsmest targast. Soloni seadused vähendasid karistusmäärasid, likvideerisid võlaorjuse. Riik kohustus välismaale müüdud ateenlased tagasi ostma. Kel palju õigusi, neil ka suuremad kohustused ühiskonna ees. Soloni seadusandlusele, kehtestas Ateenas mõõduka riigikorra kuid ei lõpetanud poliitilisi vastuolusid. Thales Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid nee...
Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks. Eluaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrgema taseme. Nende faalanks püsis sajandeid võitmatuna. Lisaks tagas karm distsipliin pikaks ajaks riigi sisemise stabiilsuse. Türanne siin esile ei kerkinud. Demokraatlik Ateena A teena riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas oli nagu Spartagi polise kohta tavatult suur. Kuid erinevalt Spartast moodustasid siin kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. Soloni reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele
pilastrid poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad. Tempel oli asetatud kõrgele alusele, trepp oli ainult kitsamal küljel. Kasutati poolsambaid. Triumfikaar see oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Oli mõeldud monumendiks. Püstitati suurte sõjaliste võitude või tähtsamate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Seina friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga, see poolkorrus oli atika. Triumfikaare seintel olid reljeefid ja tekstid, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, kuid hiljem jäi villa ainult äärelinnas või väikelinnas elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Suur tähelepanu pöörati linnaplaneerimisele. Lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille
tempel umbes 550 eKr. Poseidoni tempel. Arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril ehitati Zeusi tempel Olümpias, 64m pikkune peripteer, mille skulptuuraalne kujundus oli eriti meisterlik. 6.saj eKr kujunes välja joonia stiil. Efesoses ehitati hiiglaslik jumalanna Artemise dipteer, 109m pikkuse ja 55m laiuse alusega ning 18m kõrguste sammastega tempel. Efesose templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. 5. saj eKr hakkas joonia stiil levima pärisKreekas Atika maakonnas ja omandas seal erijooni ehitised on väiksemad ning nende friisid on kaunistatud reljeefidega. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateena, 5.saj juhtivas linnriigis. Tähtsaim ehitis oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel. Kohe pärast Parthenoni valmimist 437.a eKr alustati Akropoli kõrgendiku läänetipus paraadliku väravaehitise Propüleede rajamist. 5.saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel Erechtheion
· Igal korrusel seisuste järgi · Keskel areen, gladiaatorid · Selle all 3 korrust, garderoob · päikesepurjed Templid: · Sügav sammastele toetuv eeskoda, poolsambad Triumfikaared: nt Constantinuse triumfikaar · 1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein, monument · Püstitati sõjaliste võitude auks · Seina liigendasid sambad, poolsambad · Seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga, poolkorrus atika · Seintel reljeefid, tekstid, mis seletasid püstitamise põhjust Ühepereelamud Pompejis ja Herculaneumis, betoonist, tellistest üürimajad Linnade planeerimine · Lähtekoht sõjaväelaager, selle keskel ristusid 2 sirget teed, teede ristumiskohast kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega · Fassaadidel sambad ja reljeefid, hooned sümmeetrilised Vana-Rooma tuntumad ehitised
on tänapäevaks säilinud 7): papüürus kõdunes Euroopa tingimustes, ühiskondlikud katastroofid(Aleksandria raamatukogu põleng), 4 saj pKr saavutas ristiusk võidu paganluse üle (hävitati mittemeelepärased teosed) · Vanakreeka kirjandusloo ajajärgud: o Arhailine ajajärk varane kreeka kirjandus (8 6 saj eKr) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" o Atika ajajärk klassikaline kreeka kirjandus (5 4 saj eKr), kultuurikeskuseks on Ateena; kirjanduse tähtsamaks probleemiks on inimene ja tema ülesanne ühiskonnas tragöödia, komöödia o Hellenismi ajajärk keskuseks Aleksandria (3 1 saj eKr) o Rooma ajajärk rooma keisririigi aegne kirjandus ( 1 saj lõpp eKr 6 saj pKr) Kreeka müüdid ja jumalad · Kreeka mütoloogia kujunes Mükeene ajajärgul (1600 1100 eKr)
SISSEJUHATUS Kreeklased ehitasid lihtsaid elamuid ja kultuurihooneid kandiliseks tahutud tellistest ja puidust. Linnriikide poliitilise ja majandusliku tugevnemisega kaasnes monumentaalhoonete, peamiselt templite ehitamine. Roomlased hakkasid esimestena laialdaselt kasutama sideainena lubjamörti ning ehitasid mördist ja põletatud telliskividest hiiglaslikke hooneid. Tänu sellele muutus ehitamine odavamaks ja kiiremaks. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli. Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks. Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti E...
Perikles- Ateena riigimees, teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga. Drakon- ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos- kreeka ajaloolane, luuletaja. Ajaloo ja etnoloogia isa ,,Historia". Kogus andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides- klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Aiscylos- kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse 3 näitleja, suurendas dialoogi osakaalu. Sophokles -kreeka näitekirjanik. Euripides kreeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alle peale tema surma. Pythagoros kreeka matemaatik, füüsik, astronoom. Asutas oma kooli. Maailma korraldus põhineb arvulistel suhetel. Eukleides- kreeka matemaatik. Geomeetria isa. Arcimedes kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Archimedese kruvi, nõguspeegel jm.
Perseus läheb sellest osa võtma. Kui kätte jõudis tema kord võttis ta kiviketta, kuid ta käsi vääratas ning see lendas publiku sekka. Akrisios , kes oli kuninga külaline sai pihta ning suri. See on järjekordselt tõestuseks, et Apolloni oraakli ennustused lähevad täide. Perseus ei leinanud eriti, sest ta teadis, et vanaisa tegi kõik et tema ja ta ema surma saata. "THESEUS" Thesusi vägitööd meenutavad palju Heraklese vägitöid. Theseus surmas Atika kõige julmema röövli Prokrustese("Prokrustese sängiks"). Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks. Iga 9a järel saadeti Minosele 7 neidu ja, kelle ta andis süüa Minotaurosele(inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis). Kuid Minose tütar Ariadne armus T-sse ja andis talle niidikera. Theseus sidus niidi sissekäigu juurde, tungis labürinti, surmas Minotaurose ja leidis seejärel niidi abil väljapääsu labürindist
· Loss oli majanduslik, poliitiline ja religioonne keskus · Valitsesid sõjapealik ja kuningas · Lineaarkiri B (osatakse lugeda) · Eelistati naisjumalannasid · Sõjaline kunst Sõjastseenid Ajalugu Page 10 Sparta ja ateena 28. september 2009. a. 14:32 Sparta Ateena Asukoht 2 maakonda: Messeenia ja Lakoonika Atika maakond Maaühiskond Linnaühiskond Kihid Spartiaadid - vabad kodanikud 5% Põlisasukad olid kodanikkond, Perioigid - kohustuslikud kuid muidu kodanikud ei olnud naised ega orjad. vabad 50% orjad Heloodid - Messeenia elanikud, orjad 15% kodanikud
480 vallutaid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk-Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes. Kohale jäänud 300 spartalast kuningas Leonidase juhtimisel langesid. Pärslased vallutasid Kesk-Kreeka (peale Delfi, mis imekombel pääses), kaasa arvatud Atika, mille elanikud evakueerusid Peloponnesosse ja Salamise saarele. 480 septembris purustas kreeka liidulaevastik, suuresti ateenlase Themistoklese juhtimisel, pärsia laevastiku Salamise lahingus. Xerxes lahkus Kreekast. Pärsia ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus Teebalastega ja kasutasid Teebat peamise tugipunktina.
ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul. Roomas olid levinud reljeefid. Nendega kaunsitati templeid, triumfikaari, altareid jne. Reljeefid olid üsna realistlikud ja tihti dokumentaalse tähtsusega. Hea näide on Trajanuse võidusamba reljeefid (püstitatud Daakia vallutamise auks), Constantinuse triumfikaare atika reljeefid, Rahu altari reljeefid.. 15. Varakristlik kunst Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti kogu Rooma riigis, kuna oli pigem "vaeste ja kannatajate" usk. Rooma oli üldiselt tolerantne erinevate usundite suhtes, kuna kombes oli alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p
segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Sokratese tsitaadid: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/sokrates Solon – sisetülide järel Ateenas vahekohtunikuks ja lepitajaks määratud suursugust päritolu riigimees, aastal 594 eKr viis ellu mitmed ümberkorraldused ning Ateena riigikord muutus senisest demokraatlikumaks. Solon oli Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta valiti ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud
Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus on olulisel määral mõjutanud hilisema euroopa kirjanduse kujunemist. Vanakreeka kirjanduse ja kunstiloome peamiseks esmaseks allikaks peetakse kreeka mütoloogiat. Peamisteks müütideks olid loomismüüdidid ja kangelasmüüdid. Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) arhailine ehk algus 2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr) Viiendast sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt uuskreeka kirjandusena. Rooma kultuur on saanud oma nime Rooma linna järgi. Linnas elasid peamiselt latiinid,
-) Aristokraatia - võim oli koondunud aristokraatide kätte ning ametnikud ja nõukogu valiti vaid nende hulgast. -) Demokraatlik võim oli kodanike käes ning nõukogu ja ametnikud valiti kõigi kodanike seast. -) Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi püsima suhteliselt lühikseseks ajaks. Tegemist oli ülemineku vormiga aristokraatialt demokraatiale, kus türannid kaitsesid lihtrahvast aristokraatide eest. * Asukoht: -) Athena Atika maakond, Kesk-Kreeka -) Sparta Leseenia ja Lakoonika maakonnas, Lõuna-Kreeka. * Kodanikud: (vanus) -) Athena mees, põliselanik, vaba, täisealine (20. eluaasta) -) Sparta mees, põliselanik, vaba, täisealine (30. eluaasta) * Valitsemisvorm: -) Athena aristokraatlik , türannlik , demokraatlik. -) Sparta aristokraatlik (2 kuningat) * Kuidas nimetati: a) rahvakoosolek, b) nõukogu, c) olulisemad ametid -) Athena a) ekleesia; b) 500 nõukogu/bulee; c) 10 strateegi
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
konjakitootjatele. Metaxa Aastast 1880 tuntud Kreeka versioon brändist Metaxa ehk Vahemere päike pudelis on õigupoolest pehme ja viimistletud maitsega kombinatsioon brändist ning veinist. Noore siidikaupmehe Spyros Metaxa katsetuste tulemusena sündinud joogi eripära seisneb viinamarjasortide valikus ja brändi maitsestamisel kasutatavates lisandites nagu muskaatvein, maarohud ning roosi kroonlehed. Vein, millest destilleeritakse Metaxa baaspiiritust, tehakse Atika viinamarjadest, sorte on kolm sabbatiano, soultanina ja black corinthian. Traditsiooniline laagerdumine Limousini päritolu tammevaatides kestab 330 aastani. Segamise käigus lisatakse brändile väike kogus suhkrukaramelli ning demineraliseeritud vett, pooleaastase järellaagerdamise eel ka intensiivse lõhnaga muskaatvein ja ülejäänud taimsed maitsestajad. Enne lõplikku villimist jahutatakse jook kuni 6 °C ning filtreeritakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
