Ka ametnikud olid rikkad ja suursugused. Riiki, kus domineeri see ühiskonnakiht nim. aristokraatlikuks (,,parimate valitsus") Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud oli raskerelvastuse jalavägi. Tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. 4. Ateena ja Sparta võrdlus Ateena hõlmas Atika maakonda. Sparta Lakoonika ja Messeenia maakonda Demokraatlik riigikorraldus. Keskuseks kujunes 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldused olid karmid. Ühiskonnakihid Kodanikud vabad Ühiskonnakihid Spartiaadid vabad meessoost täisealised põliselanikud, poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% vanemad kui 20 (u. 40 000) + nende naised elanikkonnast, moodustasid Spata
Roomlaste põhiplaan oli luua max. sirgeid teid, takistused eemaldati või ületati. (sõltuvalt kliimast rajati maanteekraave) Akveduktid olid samal ajal sillad ja veejuhtmete kandjad takistuste kohal. Tegemist oli kaarlega?, poolteised või kahekordsed. Säilinud on lõuna-Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias. Kuulsaim on Port du Gard Triumfikaared-Ebapraktilised, algselt väejuhi võitude jaoks, hiljem keisrite jaoks. Ühe kuni kolme kaarega, tavaliselt kaare kohal poolkorrus e. atika. Nt.Kons tantinusele. Termid: Vabaajaveetmise kohad, kus tähtsaim oli saunakompleks. Kõigepealt oli jaheda veega ruum e prigidarium siis sooja veega ruum e tepidarium. Lõunaosas kuuma veega ruum e caldarium. Kuulsaimad: keiser Carakalla termid mahutasid u 10 000 inimest Foorumid: Avarad platsid, mis on ümbritsetud tähtsamate ühiskondlike hoonetega. Igas linnas oli oma foorum, toimusid rahvakoosolekud jne Roomas oli mitu foorumit. Kuulsaim foorum Romanum, foorum Trajanus Partheon:
tähtsamad Iga kodaniku huvid 30-liikmeline vanemate nõukogu 500 liikmeline geruusia(60 aastat) nõukogu, 10 väejuhti, senat 5 efoori kontrollisid Linnriik 4 kindlustamata küla Atika maakonnas Lakoonia maakonnas Mitmekesine haridus Range kasvatuse/sõjalise Kõik kodanikud on hariduse süsteem võrdsed Kõik ei ole võrdsed Iga kodanik sai olla riigiametnik Aristokraadid olid riigiametnikud
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega,
o Iseloomustas · Koturnid (jala kõrgendused) · Polstrid · Häälekõvendus 8 · Maskid · Meesnäitlejad · Üks näitleja mitmes rollis · Kolme ühtsuse reegel: Aeg 24 h Koht 1 Tegevus 1 liin o Thespis · Teatri looja · Oli esimene inimene, kes kehastas jumalat Atika komöödia o Komöödia · naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi, paljastab elu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust o aristophanes · kirjutas poliitilisi, sotsiaalseid ja kirjanduslikke komöödiaid homeros o kes oli? · Vana-Kreeka eeposte kirjutaja o Küsimusi · Kus ta tegelikult sündis Smürna · Autorlus eeposed on nii erinevat stiili
efoori. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem, kus seitsmendast eluaastas elasid poisid kodust eemal rühmades, tegelesid sõjaliste harjutustega. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, seda tegid heloodid. · Ateena Algselt oli aristokraatlik, kuid Solon kärpis eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad õigused. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Periklese võimul oleku ajal kujunes Ateenast kindlalt demokraatlik kord. Kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Orjastamine oli seadusega keelatud. Rahvakoosolek tuli kokku iga 10 päeva tagant, vahepeal ajas riigi asju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kodanikud ei olnud naised, orjad, võõramaalased. Demokraatia, oligarhia ja türannia võrdlus · Demokraatia rahvavõim, see tähendab, et kokku tuleb rahvakoosolek ja siis seal otsustatakse tähtsamaid riigiasju.
�leoleku �le. Kasvatuss�steem oli riigi range kontrolli all ja selle peamine siht oli arendada s�jameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal ja tegelesid f��silise treeninguga. Kahek�mneselt loeti spartiaate t�isv��rtuslikeks s�jameesteks ja kolmek�mneselt kodanikeks. Peloponnesose liit Spartalastel oli s�jaline �leolek. Kujunes Peloponnesose liit, mis �hendas enamiku L�una-Kreeka riikidest. Ateena Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algul valitses seal aristokraatia. Soloni reformid panid aluse demokraatiale. M�neks ajaks haarasid v�imu t�rannid. P�rsia s�dade ajal ehitasid ateenlased tugeva merev�e. Kujunes esimene Ateena mereliit. Kui Perikles oli v�imul, kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kodanikkonna moodustasid k�ik vabad meessoost p�liselanikud. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga 10 p�eva tagant
Vana-Kreeka akropol. UNESCO kaitse all. Jumalanna Athenale. Dooria stiilis. Lord Elgin Delfi seal asub Apolloni altar. Ja Delfi oraakel - Inimesed käisid saamas Apollonilt vastuseid oma hinge vaevavatele küsimustele. Olümpia olümpiamängude toimumispaik. Olümpos - mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Väga tark. Perikles Ateena riigimees. Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Alistas oma võimule polised. Aleksander Suur - Makedoonia kuningas 336323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim
○ Isiklikult vabad ○ Spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud ● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat ● Geruusia = vanemate nõukogu ● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll ● Kõigi spartiaatide koosolekud ● Kasvatussüsteem Ateena ● Atika maakonnas ● Kodanikkond = kõik vabad meessoost põliselanikud ● Demokraatia ○ Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekutele ○ Kõik kodanikud seaduse ees võrdsed ○ Aristokraatial polnud eesõigusi ● Esimene Ateena mereliit ● Poisid saadeti 7-aastaselt kooli ○ Lugemine, kirjutamine, muusika, luuleteosed ○ Rikkamad kasutasid pedagooge https://docs.google
Ei olnud halb mõiste. Tundmatu bürokraatia riigiasju arutati avalikult, puudusid palgalised ametnikud. · Kunst. Vaasimaalid. Geomeetriline stiil inimfiguurid. Hiljem ka loomafiguurid. Tumedal ajajärgul. Mustafiguurline stiil figuurid tumedad, taust punane. 6. saj eKr Ateenas. Punasefiguuriline stiil figuurid punased, taust must. 5. saj eKr. Ateena vs Sparta: Ateena Sparta Piirkond Kesk-Kreeka, Atika maakond Lõuna-Kreeka, Lakoonika maakond Elanikud Joonlased Doorlased Kodanikkond Ateenlased. Spartiaadid. Metoigid-võõramaalased. Perioigid-überringi elavad. Põhiosa talupojad. Heloodid maad harivad orjad. Kodanikud maksudest vabastatud. Põhiosa. Hopliidid raskerelvastuses
k-pilastrid) Termid e saunad · suur ühiskondlin tähtsus · CARACHALLA - termid Via Appia ääres Templid · Maison Carree Nime's. Arhit. Apollodoros Damaskusest Pantheon keiser Hadrianuse ajal: Suurim ja ulatuslikeim kuppelehitis; kõikidele jumalatele pühendatud. · Vesta tempel Tiberi ääres Roomas Triumfikaared - ühe või kolme kõrge kaarvaga massivne kivisein. · Seina ülaosa eraldatud karniisiga - See poolkorrus on Atika. · Näited: Tituse tk Roomas, Traianusetk Tingadis, Constatinuse tk Roomas-harmoonilised proportsioonid, kompositsioon rahulik ja selge. 9. Vana - Rooma skulptuur ja maalikunst Portreekunst · Tähelepanuväärseim roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. · Kesier Augustinuse aegses portr.k-s idealiseeriv käsitluslaad nt: Kesiri Marmorfiguur · Hiljem idealiseeritud kujutamine taandub · Domineerivaks saab kreeka klassikalisele stiilile omane elegantsus
· nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega · esineb peamiselt dooria polistes · sageli leitud haudade juurest · tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust · Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga · käed kõrval või rinna ees · tavaliselt lokkisjuukselise soenguga · näol nn "salapärane arhailine naeratus" · esineb peamiselt joonia ja atika kunstis · arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine) Nad olid marmorist, üleelusuurused. Varasemad kurosed jäävad neljakandilise kivitahuka raamidesse. Hilisemad kurosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav.Liikumist väljendavad skulptuurid: ülakeha otsevaates, jalad profiilis. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene
oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise. · Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. Spartat peeti parima riigikorraldusega linnriigiks aritokraatliku korra pooldajate arvates. Demokraatlik Ateena. · Ateena oli riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas. · Kodanikkonna moodustasid kõik meessoost põliselanikud. · Soloni reformid panid aluse demokraatliku riigikorra arengule. · Ehitasid endale võimsa laevastiku ja sellega tõusis vaeste kodanike tähtsus ühiskonnas veelgi, kuna nemad olid sõudjad ja madrused. · 5 sajandi keskpaigaks kujunes demokraatlik riik eesotsas Periklesega. · Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule ja kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed
Rooma ja etruski mõisted aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, ...
etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta kaks obooli -- vaestele andis raha riik etenduste fondist Suurte dionüüsiate jaoks näidendeid kirjutanud tragöödiakirjanike hulgas oli esimene ja ehk ka parim Aischylos. Ta sündis u 525 a eKr. Teda arvatakse olevat kirjutanud 80- 90 näidendit, millest tänapäevani on säilinud 7 täielikku teksti ja hulgaliselt katkendeid. Tuntumad tema loomingust on "Oresteia", "Aheldatud Prometheus" ja "Pärslased". Ta andis atika tragöödiale selle klassikalise kuju. Ehtsa dialoogi loomiseks tõi näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda näitleja. Ta võttis kasutusele ka lavatehnilisi uuendusi. 5 Vana-Rooma teater Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga
mujal Kreetas kasutati veel arusaamatut ,,minoa" kirja ja keelt. Sama ,,kreeka mükeene" keel (minoa mallile rajatud kirjas ) esineb ka Pylose ja Mükeene paleearhviides Peloponnosel ja Teebas põhja pool Ateenat, tõestades, et helladi ajastu lõpul kui paleed hävisid doorlaste sissetungist, valitses Lõuna- ja Kesk-Kreekas ühtlane kirjaoskus. Doorlaste sissetung kattis kogu Lääne-Kreeka ja Peloponnose, jõudis Atika piirini ja vallutas paljud lõunapoolsed saared (Kreeta) terve mere ulatuses Rhodoseni ja Väike-Aasia edelarannikuni. Ida-kreeklased, joonlased Atikast ja eoollased Boiootiast ja Tessaaliast, aeti suures ulatuses üle mere Küklaadidele ja Väike-Aasia lähistele saartele (Samos, Khios, Lesbos). Pärast mõnesajandilist tumedat ajajärku sai see Joonia klassikalise kreeka kultuuri hälliks, koosnedes linnriikidest nagu Mileeto, Efesos ja Smürna, kust omakorda
- Perioigid vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud) - heloodid spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud) · Valitsemiskorraldus: *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid) *vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia *5.sajandil juht Perikles, kujunes dem riik. *Ühiskonnakihid: - kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud (20.a) (ateenlaste orjastamine keelatud, naised polnud kodanikud) - metoigid Ateenasse elama asnunud vabad muulased - orjad · Valitsemiskorraldus: *rahvakoosolek (10 päeva tagant, kõik kodanikud) *500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud *6000 kohtuniku
hakkas Themistokeles (üks kahest Ateena valitud juhist) ette valmistama laevastikku tulevaste Pärsia rünnakute vastu. 481. eKr toimus kongress Korintose maakitsusel, kuhu kutsuti kõikide vabade linnriikide esindajad. Seal lepitati Ateena ja Aigina ning räägiti valitsevast Pärsia ohust, pärslased olevat ehitanud sillad üle Dardanellide väina. Sõlmiti liidulepingud peamiselt Peloponnesose poolsaare, Atika ja Euboia saare linnriikide vahel. Pärslaste teine invasioon (480479 eKr) Pärast Dareios I surma alustas tema järglane Xerxes I ettevalmistusi uueks invasiooniks. Nelja aastaga kogus ta kokku hiigelsuure armee, mille kooseisus olid 46 erinevat rahvast. Selle suurus ulatus väidetavalt kuni 1 000 000 sõdalaseni. 480 a eKr alustas Xerxes oma teed üle Dardanellide ja kohtamata vähematki vastupanu, jõudis ta välja Termopüülide kitsasteeni,
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse. Teeba kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tema abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta
Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti. · Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka sambad, mis värviti punasteks, mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte. · Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelis...
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana. *Pindaros - kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks, kreeka rahvuslike pidustuste puhuks. On säilinud 4raamatut olümpia-, püütia-, Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione. *Aischylos - kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Ta lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas näitlejate dialoogi osakaalu kooriosade arvelt, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Kirjutas 80 näidendit, säilinud näit. "Aheldatud Prometheus" *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone","
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
juhatusel. Tempel oli 70 m pikkune ja 31 m laiune dooria peripteer, mida ümbritses 8x17 peaaegu 10 m kõrgust sammast. 1803-12 laskis lord Elgin enamuse kujusid Inglismaale viia ja müüs need Briti Muuseumile. Parthenoni on kasutatud kirikuna, türgi mošeena, 17. saj. sai hoone tugevasti kannatada, sest seal asus püssirohuladu). Parthenoni läänepoolse tümpanoni reljeefkaunistuste rekonstruktsioon (Võitlus Athena ja Poseidoni vahel Atika pärast). Rekonstruktsioon idapoolsest tümpanonist, millel kujutatakse Athena sündi Zeusi peast (all vasakul Dionysos?, Demeter ja Kore, paremal kolm saatusejumalannat). Parthenoni lõunap. friisi metoopide reljeefid: kentauride ja lapiidide võitlus (lapiidid on kr. müt-s hiiglaste hõim, kes võitsid oma kuninga pulmas kentaure; all olevad reljeefid asuvad Briti Muuseumis). Parthenoni idafriis: istuvad jumalad Poseidon, Apollo ja
Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel kolmeks perioodiks: 1. kirjanduseelne periood ("Homerose-eelne") 2. vanimaid kirjanduslikke mälestisi (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3. antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (Kleis 1965:12-13) 1.2 Kirjanduseelne periood Veel 19. saj
Spartat. Sõdades võisid spartalased kindlalt loota ka liitlaste vägede toele. Nii saavutasid spartalased IV sajandi esimesel poolel hegemoonia terves Kreekas. Ühtlasi hakkasid nad senisest enam segama end teiste riikide siseasjadesse. See aga tõi kaasa süveneva rahulolematuse teiste riikide kodanike seas ja viis lõpuks Sparta hegemoonia kukutamisele. Ateena demokraatia kujunemine Arhailisel perioodil oli Kesk-Kreekas Atika maakonnas paiknev Ateena riik korraldatud aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos.
Spartat. Sõdades võisid spartalased kindlalt loota ka liitlaste vägede toele. Nii saavutasid spartalased IV sajandi esimesel poolel hegemoonia terves Kreekas. Ühtlasi hakkasid nad senisest enam segama end teiste riikide siseasjadesse. See aga tõi kaasa süveneva rahulolematuse teiste riikide kodanike seas ja viis lõpuks Sparta hegemoonia kukutamisele. Ateena demokraatia kujunemine Arhailisel perioodil oli Kesk-Kreekas Atika maakonnas paiknev Ateena riik korraldatud aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos.
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased
Achilleuse raevust ja troojalaste parime sõjamehe Hektori tapmisest. Odüsseia: Trooja sõja võitja Odüsseuse sõjast koju rändamise lugu. Demokraatia-suurim võim oli rahvakoosolekul. Aristokraatia-aristokraatide võim. Võimul rikkamad inimesed ja riigiametnikud. Türannia-riiki valitses üks ainuvalitseja-türann-mõni üksik abiline. Ateena valitsemiskorraldus-Demokraatlik, kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikud olid kõik vabad mehed sõltumata varanduslikust seisukorrast. Atika elanike orjastamine oli keelatud. Nõukogu liikmed, kohtunikud, riigiametnikud valiti liisu teel. Strateegid valiti kodanike seast. Sparta valitsemiskorraldus: Sparta riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki vanemate nõukogu ja riigiametnikud. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kreeka-Pärsia sõjad: 6
appi. See sai omakorda Kreekale ettekäändeks, miks Kreekat vallutada. 5 Dareios I saatis oma käsilased Kreeka polistesse makse nõudma ("vett ja mulda"), sellega oleks Kreeka polised sümboolselt alistatud. Spartalased olevat saadikud kaevu visanud ja ütlesid: "Joo ise." Ka Ateenas koheldi saadikuid karmilt. Hiljem läksid Kreeklased Dareioselt lepitust otsima, kuid tulutult. 490 eKr - Dareios tuli laevadega maratoni välja juurde atika poolsaarel. Neile läks vastu kreeklastest koosnev 10'000 meheline armee, mida juhtis Miltiades. Miltiades pani nõrgad sõdurid faalanksi keskele. Tänu sellele ka võideti. Peale lahingut jooksis üks Kreeka sõdur täis sõjavarustuses Ateenasse, et võidust teatada. Peale 42 km ja 195 meetri jooksmist jõudis ta kohale, teatas võidust ja suri. Ateenalased arvasid, et peale Maratoni lahingus lüüasaamist Dareios enam ei ründa. Kreeklased võtsid kasutusele uued hõbeda kaevandused.
· Kodanikkond ehk spartiaadid · Kes vaesustusid perioik · Elanikkond jagunes · Perioigid-lakoonika elanikud · Heloodid-messeenia elanikud,orjastaatuses · Varanduslikult killustunud · Rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust · range kasvatusega patriarhaalne süsteem · poisid alates 7.eluaastast iseseisvad · abielutus ei tulunud kõne alla Sparta valitsemine · riiki juhtisid 2 kuningat · geruusia-vanemate nõukogu(30 liget) Ateena · kesk-kreekas atika maakonna keskus · sadam pireuses · kuulsaim antiikaja linn Aleksandria ja babüloni kõrval · hariduse ja kultuuri keskus · egeuse mere valitseja · kuulsaim paik-keskus Akropol Ateena ühiskond ja valitsemine · kodanikud-täiskasvanud mehed, atika põliselanikud · mittekodanikud-kõik sisserändajad · suur tähelepanu haridusele · poisid 7-aastaselt koli.õpiti: · lugema.kirjutama · muusika-luuklet · gümnastika · homerose eeposi
Poseidon oli tuntud oma taltsutamatuse poolest Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks ja maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Tema ehitatud olevat ka Trooja müürid. Meresõitja rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. Poseidonil oli palju lapsi, mitte üksnes Amphitritega, vaid ka teiste naistega. Enamasti olid tema järeltulijad aga koletised ning tõid inimestele ainult häda. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust.. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark. Hades Hadese nimel on mitmesugune tähendus, erinevates kontekstides kujutatakse seda erinevalt. Nimelt on Hadese tähendusteks määratud surm, õrgu või haud. Hades ise oli allmaailma süngeks kuningaks. Ka tema oli Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooru...
Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine territoriaalsega oli revolutsiooniline samm. Riigielu seisukohalt polnud enam tähtis, kes on kelle sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline
Kehra Gümnaasium Vana Kreeka filosoofia Referaat Koostaja: Taago Köster 11. A klass Kehra 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 11 ......................................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 ...
spartiaate ühendava rahvakoosoleku voli riigiasju otsustada oli kaunis piiratud. Tegelikult juhtisid riiki kuningad, geruusia ja efoorid, kellest viimased valiti, tõsi küll, kõigi spartiaatide seast. Teiste Kreeka linnade aristokraatidele näis Sparta riigikord ideaalilähedane. Usuti, et spartalased on suutnud vältida muid riike pidevalt ähvardavaid sisetülisid ja türanniat. Lykurgose korraldus paistis paljudele stabiilsuse ja harmoonia tagatisena. Ateena. Atika maakond Kesk-Kreekas oli asustatud joonlastega ja moodustas ühtse Ateena linnriigi. Ateenlased uskusid, et põlvnevad maa esmaasukaist (nende müütiline esi-isa Kekrops olevat maast sündinud) ega ole kunagi kuskilt sisse rännanud. Ka doorlaste sissetungile olid nad pärimuse järgi edukalt vastu seisnud. Millal ja kuidas tervet maakonda hõlmav Ateena linnriik tegelikult tekkis, pole teada ateenlaste meelest eksisteeris see juba müütilisel kangelasajal.
kodukolde jumalanna. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, seal ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Poseidon (Neptunus) oli kreeka mere- jm. Veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks, maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Lamedonile ehitas ta Trooja müürid. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark. 8 Kokkuvõte
2) perioigid endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Ateena Sparta Kus asus ? Milliseid Kesk Kreekas. Atika Lõuna Kreekas, maakondi hõlmas ? maakonnas. Messeenia ja Lakoonika. Kes moodustasid Vabad meessoost Sparta keskuse ja kodanikkonna ? põliselanikud. lähisümbruse elanikud ehk spartiaadid. Kes oli riigi eesotsas ? Strateeg. Kaks kuningat. Milline oli kõrgeim Rahvakoosolek
tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. Lõpuks muutus kõigile vastumeelseks karmide meetodite tõttu. Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid; 4. orjad (olid väljastpoolt kreeka ühiskonda). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi. Punasefiguuriline stiil on kreeka vaasimaali tippsaavutus. Ka sel alal oli juhtiv Atika, kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast. Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud
aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Suurenes rahvakoosolekute tähtsus. Riigi sõjalise võimsuse tugevnemisega suurenes ka vaeste kodanike osatähtsus, kes teenisid sõudjate ja madrustena. Nii kujunes 5.sajandi keskel, Periklese ajal kindlalt demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused valitsemisel olid kaotaud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud mehed. Soloni ajast oli Atika elanike orjastamine keelatud. Rahvakoosolek kogunes iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelles seas 10 strateegi (väejuhti). Kõik allusid rahvakoosolekule. Iga aasta pandi ametisse 6000 kohtunikku, nende seast igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtukoosseis. Kohtunikud, nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti liisu teel. Orjandus
tugineb kaheastmelisele soklile. Teisteks on võimsad, kõrgel alusehitisel seisvad poolsambad, mis annavad pidulikkuse. Erinevad sambad on teineteisega kooskõlas, esimese simss sulab kokku nishide simsiga. Tituse triumfikaar: See ühekaareline ehitis on senini säilinud, olles püstitatud Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas, olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist. Teatrid Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. Colosseum: amfiteater, püstitatud tasasele pinnale keiser Tituse ajal. Väljast Colosseumi vaadates
peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7. eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal. 20 aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. *Abielutust loeti häbiväärseks. *Riigi huvisid peeti üksikisiku omadest olulisemaks. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, argust peeti ülimaks häbiks. ATEENA *Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta tavatult suur. *Erinevalt Moodustasid siin kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. *594. Kr. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Salon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. See pani aluse demokraatlikule arengule. *Mõneks ajaks haarasid võimu türannid. *Türannia kukutades kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
