Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel
Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erladasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Elamine Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest, kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks
käsitöökojad. Uhkemalt oli välja ehitatud ainult agoraa ümbrus. Pärast seda, kui 6.sajandil lõpul eKr oli linn ümbritsetud ringmüüriga, kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse. Riigimees Periklese eestvedamisel viidi akropolil läbi suurejoonelised ehitustööd ning sinna rajati rida templeid ning muid ühiskondlikke hooneid: propüleed (kr k eesvärav), võidujumalanna Nike tempel, linna kaitsejumalanna Athena tempel- Parthenon (kr k neitsitempel), kus asus skulptor Pheidiase loodud jumalanna kulla ja elavandiluuga kaetud hiigelkuju ning kus hoiti riigi väärisesemeid, Athena pronkskuju jne. Vältimaks linna ümberpiiramist ühendati Periklese ajal Ateena kaitseehitised ,,pikkade müüridega" mere ääres asuva sadamalinna Pireusega. 2.4. Vana-Kreeka haridus: Laiapõhjalise hariduse alustalaks oli 8.saj eKr loodud lihtne tähestikkiri- alfabeet
-naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema hakkasid kolm jumalannat: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu-ja armastusejumalanna aphrodite. Vahekohtunikuks määrati Trooja kuningapoeg Paris. Jumalannad pakkusid Parisele altkäemaksu, Helena pakkus võimu, athena pakkus kangelase kuulsust,Aphrudite maailma ilusaimat naist. Paris valis maailma ilusaima naise Helena. Helena oli Sparte kuninga Menelaose naine seega oli vaja ta räävida ja see ka õnnestus Aphrotite abil. See oligi põhjus kreeklaste sõjakäiguks troojate vastu. Trooja piiramine kestis
käsitöökojad. Uhkemalt oli välja ehitatud ainult agoraa ümbrus. Pärast seda, kui 6.sajandil lõpul eKr oli linn ümbritsetud ringmüüriga, kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse. Riigimees Periklese eestvedamisel viidi akropolil läbi suurejoonelised ehitustööd ning sinna rajati rida templeid ning muid ühiskondlikke hooneid: propüleed (kr k eesvärav), võidujumalanna Nike tempel, linna kaitsejumalanna Athena tempel- Parthenon (kr k neitsitempel), kus asus skulptor Pheidiase loodud jumalanna kulla ja elavandiluuga kaetud hiigelkuju ning kus hoiti riigi väärisesemeid, Athena pronkskuju jne. Vältimaks linna ümberpiiramist ühendati Periklese ajal Ateena kaitseehitised ,,pikkade müüridega" mere ääres asuva sadamalinna Pireusega. 2.4. Vana-Kreeka haridus: Laiapõhjalise hariduse alustalaks oli 8.saj eKr loodud lihtne tähestikkiri- alfabeet
Rikkamates peredes �petati lapsi kodus pedagoogi k�e all. Hariduse alla kuulus ka g�mnastika. 18.-20. eluaastani veetsid poisid riiklikus piiriteenistuses. P�rast teenistust loeti nad kodanikeks. Igalepoole mujale saadi aga kolmek�mneaastaselt. *********************************************************************************** JUMALAD, RITUAALID JNE Kreeka jumalad oli antropomorfsed. T�htsamad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos. Kreeka p�hamu keskpunkt oli altar, millel toodi jumalatele ohvreid. T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused.
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri. Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse kultuurikeele abil. Suhtlemiskeel: kunst...
noole läbi. Trooja vallutati alles pärast Odysseuse sõjakavalust, vallutades linna puuhobusesse (,,Trooja hobune") peidetud sõdalaste abil. b) Kangelaseepos ,,Odüsseia" kõneleb Trooja sõja kangelase Odüsseuse kümneaastasest tagasiteest kodusele Ithaka saarele. Olles oma käitumisega vihastanud Poseidonit, saatis merejumal rändurite teele igasuguseid takistusi. Jõudnud koju, tappis Odüsseus jumalanna Athena abiga tema truud naist naida soovivad ja omavolitsevad kosilased. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 4. ISESEISEV TÖÖ: KREETA JA MÜKEENE KULTUURIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED. Ülesanne: Täida konspekti või õpiku abiga tabel. SARNASUSED ERINEVUSED LOSSID VALITSEJAD RELIGIOON KIRI KUNST NAISE POSITSIOON
Seejärel saatis veel 20000, aga need põgenesid. Lahing lõppes kreeklaste väejuhi Leonidase pea maharaiumisega ja Pärisa võiduga. Salamise lahing 480 eKr Pärslaste merejõud olid ülekaalus, kuid looduslikud olud olid kreeklastele kasuks. Pärslased ei osanud ujuda, seega võitsid kreeklased. Plataia lahing 480 eKr kreelased tänu oma raskemalt relvastusele võitsid. Peale seda lahingut pärslased taandusid ja ei naasnud enam. Parthenon Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. Ristkülikukujulise põhiplaaniga, dooria stiilis, marmorist. Valmis ~450 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Ateena akropol Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. UNESCO kaitse all. Jumalanna Athenale. Dooria stiilis. Lord Elgin Delfi seal asub Apolloni altar
lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 4. Homerose teoste analüüs Homerose teoste analüüs on üks vanimaid harusid, ulatudes kuni antiikaja alguseni. Homerose teoste analüüsi põhimõtted on viimase millenniumi jooksul muutunud.
○ Hera = Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ○ Poseidon = Zeusi vend, merejumal ○ Hades = Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ○ Demeter = Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja ○ Ares = Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal ○ Hephaistos = Hera ja Zeusi poeg, tulejumal, jumalate sepp ○ Athena = Zeusi tütar, sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ○ Apollon = luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ○ Artemis = Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja ○ Hermes = teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailmas ○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna ○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal
Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti. · Athena valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole). Ta ei saanud kunagi flööti mängida, sest see teeks ta näo koledaks, seega ta viskas selle minema. Selle leidis Marseyas. · Marseyas kutsus Apolloni või(s)tlustele früügia saatür. · Paan paaniflööt (eripikkusega flööt), karjaste(pool)jumal. · Hermes valmistas lüüra (, kitara Apollonile) · Ktesibios vesiorel · Jaguneb 7 helilaadiks
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
aga lõhnava kannikese varieteete parma kannikest ja viktooria kannikest mitte õite vaid lehtede pärast. Nendest pressitakse õli, mille lõhn erineb täiesti õite omast[7]. Seda õil kasutati näiteks Roger & Gallet 1892. aastal loodud kuulsas parfüümis Vera Violetta. Legendid Lõhnavat kannikest on kultuurtaimena kasvatatud juba Vana-Kreekas. Kannike on ka jumalanna Aphrodite ja tema poja, aedade jumala, Priapose sümboltaimeks. Kreeklased austasid kannikesi väga, kuna need olid ka Athena lilled[4]. Kannike oli ka Ateena linna sümboliks ning kannikese õitega kaunistati sageli jumalate kujusid[8]. Viited 1.Taimede välimääraja, Valgus, Tallinn, 1975 2.Lõhnav kannike Viola odorata http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=14 3.Lõhnav kannike http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=1500 4.McVicar. Jekka, Suuri yrttikirja, WSO, 2004 5.History in your garden: Sweet violet (Viola odorata) http://www.dailymail.co.uk/home/gardening/article-1144603/History-garden-
,,Iliase'' – lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Jutustab eelkõige Achilleuse raevust ja selle karmist tagajärjest. ,,Odüseia'' – keskendub ka ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjas koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad. 13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos. Õpik lk. 123 Herodotos tegi 5.saj eKr algust ajaloo uurimisega kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest tema teose pealkiri ,,Historia'' sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks hilisemad põleved andsid talle nime ajaloo isa 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Õpik lk. 120-121, vihik.
Saj eKr Rooma Tuntud isikud: · Homeros ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · Sokrates Vana-Kreeka filosoof, teda peetakse lääne filosoofia rajajaks · Pythagoros - a² + b² = c², matemaatik · Hippokrates lääne meditsiini isa Peajumalad: · Zeus peajumal, äikesejumal · Poseidon merejumal · Hades allilmajumal · Dionysos veinijumal · Hera naiste- ja abielujumalanna · Apollon valguse-, päikese-, muusikajumal · Athena tarkuse- ja sõjajumalanna 3) Vana-Rooma · Kuningriigi aeg (753 510) · Vabariigi aeg (510 30 eKr) · Keisririigi aeg (30 eKr 395 pKr kaheks Roomaks jagamine) või (30 eKr-476 pKr L.- R. laguneb) Caesar 60 44 eKr; kodusõdade aeg enne ja pärast seda; hakkas vabariigi ajal liiga diktaatorlikult valitsema ning senat mõrvas ta; lasi riigi kaardistada; kalendrireform; taastas riigis korra ja rahu; NB! Mitte esimene keiser;
Vanakreeka skulptuur ARHAILINE SKULPTUUR · Kuros · Kore · Vasikakandja KLASSIKALINE SKULPTUUR · Loodi jumalakujusid · Kaunistati templid reljeefidega · Lisandusid olümpiavõitjate kujud Myron kettaheitja Laokoon trooja preester Polykleitos odakandja Poseidon merejumal Kontrapunkt tugijalg ja nõjajalg PHEIDIASE SKULPTUUR · Athena · Figuurid Parthenoni idaviilult · Ateenlaste pidulik rongkäik · Näod ei kajastanud tundeid PRAXITELES · Aphrodite · Hermes ja Dianysos · Apollon · Sile marmorpind · Marmorkujude pooside rikastamine Koturnid puukotad Skeene - näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum Vaasimaalid
lahendamisel. On leitud arvukalt alasti meesfiguure (kuros), mida on nimetatud Apolloniteks, põhimotiiv egiptusepärane, kuid üksikasjus on tunda püüdu vabaneda tardunud skeemist. Vasak jalg ettepoole asetatud, käed ripuvad alla ja on rusikasse surutud, näol kerge naeratus. Marmorplastikas tähtis teos on ,,Vasikakandja" - vasikas vabam ja loomutruum kui mees ise. Joonia meistrite poolt on loodud noorte naiste (kore) figuurid tõenäoliselt Athena teenistuses olevad naised. Kujutatud on nad aeglaselt sammuvatena, vasak jalg on ettepoole asetatud, näol naiivsevõitu naeratus, rõivastus on külluslik ja elegantne, ühe käega tõstavad üles selle hõlma. Figuuridest hoovab vastu rafineeritud sarmi; koketne loomulik poos, rikkaliku voldistiku käsitlus ja tore soeng. Figuurid rikkalikult ja maitsekalt värvitud. Atika stiil oli jõuline, lihtne ja mõõdukas. Peloponnesos:
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. Parthenoni tempel, peripteer 8x17 sambaga. Väravaehitis Propülee. Värav pidi ühendama all-linna akropoli pühapaikadega. Nii väravaehitise välimisel kui ka sisemisel küljel kandsid katust 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhja pool asuvad hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb väike, aga elegantne Athena Nike Võiduka Athena tempel. 5. saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel Erechteion. See ühendas mitu vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoha talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud, karüatiidid. Vana-Kreeka skulptuur klassikalisel ja arhailisel ajastul Kreekas kujutati meesfiguure (kouros) ja naisfiguure (kore). Meesfiguur oli alasti, naisfiguur riietatud
· Sambad eriti saledad ja kõrged Ateena akropol · Periklese algatusel 5. saj eKr · mälestusmärk võidule pärslaste üle. · ARHITEKT Phedias · Väravehitised ehk Propüleed (arhitekt Mineskles) - 2 eeskojaga hoone - DOORIA STIILIS - VÄIKE NIKE TEMPEL - Arh. Kallikrates · PARTHEON - Itkinos ja Kallikrates: Dooria ordenis peripteer - 1 rida sambaid ümbritseb hoonet sees on Phediase Athena Parthaenose kuju krüselefantiintehnikas(elevandiluu ja kullaga kaetud) · ERECHTEION: joonia stiilis, arh. Phikoles · EPIDAUROSE teater arh. Polykleitos noorem: Orkestra - teatri keskmine osa. Mõisted · Proskeenion eeslava, kus on näitlejad · Naos - templi siseruum · Pronaos templi eesruum · Opistodomos - 5. Vana - Kreeka Skulptuur Arhailine periood - 450 eKr
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:.......
kuldplekiga, katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka KONTRAPOST (s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud), mis andis skulptuurile enneolematu tõetruuduse. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit
1. Iseloomusta etruske. Etruskide päritolu pole teada, nende kultuurist leiab foiniikia kui ka kreeka jooni. Nad kujundasid kreeka tähestiku põhjal oma tähestiku. Kuigi on leitud etruskide raidkirju ei suuda seostada ükski teadlane seda keelt ühegi keelega, ja need tekstid on siiani arusaamatud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid. Nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Nad elasid Etuurias. 2. Milline on legend Rooma linna tekkest ja milline on teaduslik seisukoht? Legendi järgi järgi rajas Rooma linna 2 venda Romulus ja Remus, kuid kui nad hakkasi linna ehitama puhkes nende vahel tüli Romulus tappis Remuse ja sellest tulebki Rooma nimi. Teaduslikult oli linna kujunemine järk-järguline protsess. 10 sajandil kujunes Paltinuse künkale asula. Teised kõrgendikud asustati natuke hiljem ja terviklik linnakompleks kujunes 6 saj eKr....
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks ro...
5.saj II pool – Sophoklese loomeperiood Kunst klassikalisel perioodil 480 – 323 eKr 8 Ateena akropoli väljaehitamine 5.saj eKr Halikarnassose mausoleum 4. saj eKr Väike-Aasias Skulptuur 9 Myron “Kettaheitja” - figuur dünaamiline, nägu staatiline Polykleitos “Odakandja” - keha proportsioonid, figuur toetamas ühele jalale Pheidias, kelle suurtööd olid Zeusi kuju Olümpias, Athena Parthenos Ateenas (koopia õpik lk 122), säilinud on Parthenoni reljeefid Briti Muuseumis kreeka skulptuur oli idealiseeriv, mitte individualiseeriv. Seetõttu areneski eelkõige figuurikäsitlus, mitte näo modelleerimine. 10 Rekonstruktsioon Pheidiase Zeusi kujust Olümpias 11
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
Kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. · Kreeka arhidektuuis vaimustab eelkõige kontsruktiivne loogika. · Dooria stiilis tempel püstitati Apollonile Korinthoses; Hera tempel Paestumis. Poseidoni tempel. · Joonia stiilis Artemise dipteer Efesoses. · Kreeklased pidasid kõige väärtulsikumaks nn krüselefantiinitehnikas skulptuure. Selles tehnikas on nt Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. · Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) · Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaagu valvelseisaus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi eespool. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. · Kreeklased olid esimesed, kes tegid vabalt , toeta seisvaid suuri inimfiguure. Kourosed
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujude...
sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. 4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras. 11) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise
Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased. Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik-Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. 4 Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid.
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Herakles ajas looma ühest kohast teise, kuni ta ära väsis, siis kihutas ta sea sügavasse lumme ja püüdis kinni. 5) Pidi Augeiase tallid ära puhastama ühe päevaga, aga seal oli tuhandeid loomi ja tallisid polnud mitmeid aastaid puhastataud. Herakles juhtis kaks jõge kokku pane vee voolama läbi tallide, peagi oli sõnnik minema kantud. 6) Stymphalose lindude tagaajamine. Need olid sealsele tahvale suureks nuhtluseks. Athena aitas kangelasel neid linde peidupaigast välja peletada ja kui õhus olid, siis lasi maha. 7) Pidi minema Kreetale ja ära tooma ilusa sõnni, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles sai ta kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. 8) Pidi kätte saama Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis kõigepealt Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. 9) Pidi ära tooma amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö
saunas, kus end pesti ning seda võisid lubada vaid rikkad. 7. Roomlastel võimaldas püstitada suuri kupleid ja akvedukte kasutades kive ja savi(plaate). 8. Pompeji ja Herculaneum on linnad, mis jäid tulemäe Vesuuvi purske alla. 9. Mosaiigid olid väikestest värvilistest kivikestest ja klaasist kokkupandud pildid. 10. Ateenas käiakse tänapäeval imetlemas Parthenoni ja Roomas Panteoni. Panteon on kõigi jumalate tempel ja Parthenon on neitsi Athena tempel. 11. Minu arust on tänapäeva Euroopa kunsti mõjutanud Kreeka, sest Rooma omastas need alad. Varakristlik ja varajase keskaja kunst 1. Jeesuse õpilastest levitas ristiusku Rooma linnas Peetrus ja tema sõber Paulus. 2. Pärimuse järgi oli esimene Rooma piiskop maetud Peetri kiriku alla ( Vatikanis maailma suurim kristlik pühamu). Esimene Rooma piiskop oli Peetrus. 3. Katakombid on maaalused matmispaigad. Neid rajati, sest ristiusk oli keelatud. 4
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
Ei välistata, et kreeka heeroste seas leidus reaalseid ajaloolisi isikuid. (Kleis 1965:18) Kreeka jumalad: Jumala nimi Jumala ülesanne Jumala seos Zeusiga Zeus peajumal Hera abielukaitsja Zeusi õde ja abikaasa Poseidon merede valitseja Zeusi vend Hades valitses allmaailma surnuteriiki Zeusi vend Athena sõjajumalanna Zeusi tütar Apollon valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal Zeusi poeg Artemis elava looduse ja loomade kaitsja Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna Zeusi tütar Hermes jumalate käskjalg Zeusi poeg
Korintose erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged. Arhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika. Tasakaalus on temli kandvad ja kantavad osad. * karüatiidid sambadi asendavad naistekujud Erechteioni tempel. Dooria - Appolloni tempel, Hera tempel, Poseidoni tempel, Zeusi tempel Olümpias Joonia Artemise tempel Efesoses, Athena Nike tempel Korintose Olümpienioni tempel Ateenas 7. Kreeka skulptuur. Marmor ja pronks. Väga vähe säilinud tervikteoseid. Enamikke teoseid tunneme koopiate pealt. Kõige väärtuslikumaks pidasid kreeklased KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT sega- tehnika; kujul oli puust südamik, paljast keha jäljendas elevandiluuplaadikesed, riietust ja relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka
Kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn. kükloopilised müürid. Kunstis esines sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat- valitseja ja sõjapealik. Olid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti relvajõud. Loss kujutas endast suurt majapidamise keskust. 1100 eKr hävis Kreeka doorlaste sissetungi tõttu. Mükeene per. pärineb lin.kirja B tahvlitel jumalannade ja jumalate nimesid, nt Zeus, Hera, Athena jne. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr:Kreeta-Mükeene kultuuri häving, doorlaste sissetung, rahvaarv vähenes. Kreekas algas rauaaeg. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Egeuse meri muutus Kreema sisemereks. Kultuuritase langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele, kiri ununes. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr, 800-500 eKr:taas hakkasid ilmnema tsiv. põh. tunnused. Uuteks keskusteks said linnad. Nüüd
Jumalatele tuuakse ohvreid. Tähtsaks saab inimene, kes on kõikide asjade mõõt. Kreeklased ehitavad nii, et harmoonilisus ja proportsioon on kõige olulisemad. Hästi oluline on siiski veel templite ehitamine. Kreeka arhitektuuri põhiline element on sammas, mille funktsioon on kanda. Ka kreeklased ei kasuta sideainet. Hooned/templid on ehitatud nagu legoklotsidest. Üheks selliseks näiteks on Neitsilikule Athenale pühendatud Athena Partheroni tempel, mis valmis 447-438 aastat eKr. Templi puhul tekitab imestust selle mõõdutunne ja ehituskunstiline arvestus. Kuigi mõõdud on tagasihoidlikud, siis eriliseks teeb selle see, et sirgejoonelisus, täisnurksus ja mehaaniline kordus on eemale lükatud elastsema terviktunnetuse nimel. Palju on kasutatud optilisust, et jätta huvitavaid muljeid. Samuti on muljetavaldav kullast tehtud Athena kuju. Templitele andis värvi kivi ning palju detaile on ka värvitud.
· tähtsaimad kaitsevaimud laarid kehastasid esivanemate hingi · maokujuline vaim geenius kaitses abielu ja edendas soojätkmaist Kreeka Rooma piiride ja lõpu ,alguse jumal Janus Zeus taeva-, pikse-, tormijumal Jupiter Hera taevajumalanna Juno Athena tarkusejumalanna Minetva Poseidon merejumal Neptunus Hephaistos tule-, sepatöö jumal Vulcanus Hermes sõnumitooja Mercurius Apollon jahijumalanna Apollo armastuse-, ilu-,
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
????? GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ REFERAAT Õppeaines: Teadusfilosoofia alused Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud ?????? Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................2 Elulugu.......................................................................................3 Filosoofiast...................................................................................5 Arutlus........................................................................................6 Lõppsõna.....................................................................................8 Kasutatud kirjandus ........................................................................9 Sissejuhatus Leibnizit võib...
kaasa padja. orkestra - koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel e. orkestral. kreeka teatrid olid nii hea akustikaga, et okestra keskel pillatu mündi kukkumist oli kuulda ka tagareas. tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. heli levis seal ringikujuliselt. proskeenion - krüselefantiintehnika - segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Kuju silmad värvilised kivikesed. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. peripteer - See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Välja arenes samuti inimese eramust, megaronist.
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
surm, võitluses kaotamine. 4. Kes on HOMEROS? Milliste säilinud eeposte autoriks teda peetakse? Homeroselt pärinevad Kreeka tuntuimad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teda peetakse pimedaks laulikuks. 5. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Ilias" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Eepose aluseks on Trooja sõja sündmused, mis algasid jumalate tülist. Tegelased: tülijumalanna Eris, Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite, Trooja kuningapoeg Paris, Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Trooja piiramine kestis 10 aastat, kuni Odysseus mõtlen plaani Trooja linna vallutamiseks suur puuhobune, kus sees kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linna viisid, tulid öösel sõdalased hobuse seest välja ja vallutasid linna. 6. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Odüsseia" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased).
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooru...
Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
