Välised võimalused: VVälised ohud: võVõimalik linna/riigi toetus ja tunnustus. mMajandusolukord, loodus katastroofid, hinna tõusud, seadusandluse muudatused, ettevõtte maksustamine, klientide eelistuste muutumine. Tabel 1 (swot) 3.1 Marketing Ettevõtte tugevateks külgedeks on see, et Pärnus ei ole palju noortekeskusi, ega noote vaba ajaga seotud asutusi. Ettevõtte pakutav teenus on uudne ja võimaluste rohke. Ettevõtte üheks miinuseks võib olla alguses selle vähene tuntus. Ettevõtte pakutavad teenused ja tooted on heas ja taskukohases hinnaklassis, mis meelitab kliente ka konkurentidelt. Ettevõttel on piisavalt arenguruumi, et areneda suuremaks ja võimekamaks ja tegeleda suurema hulga klientidega. 3.1.2 Teenuse arendamine Tulevikus on plaan ehitada oma hoone. Uus hoone oleks kindlasti suurem, mis võimaldaks tegeleda
eelarvelisi vahendeid kasutanud. Alates tegevuse alustamisest 1977. aastal on Euroopa Kontrollikoda püüdnud kaasa aidata ELi finantsjuhtimise parandamisele, koostades kvaliteetseid väljaandeid, mis kajastavad ELi arengusuundi ja selle sidusrühmade muutuvaid vajadusi. Selle aja vältel on EL vastu võtnud uusi liikmesriike, laiendanud oma pädevusvaldkondi, suurendanud eelarvet ning asutanud Euroopa tasemel uusi asutusi. Kõik see kajastub ka kontrollikoja töös ja tema väljundites. Igaaastased raportid oma tegevusest avaldab Kontrollikoda oma ametlikul veebilehel ja need on kõigile huvilistele kättesaadavad. Lisaks omab Euroopa Kontrollikoda omanimelist ametlikku kanalit veebisaidil Youtube ja profiili sotsiaalvõrgustikus Facebook. Mõlemal eelmainitud kanalil jagab Kontrollikoda oma tegevusega seonduvaid päevakajalisi uudiseid. 7
piirkonda. Mis koosneb 19 vallast ja 22 osavallast. Osavaldadeks on kõik vallad, lisaks neile Brüsseli linnaosad Haren, Laken (Laeken) ja Neder-Over-Heembeek, mis liideti Brüsseliga 1921. aastal.Ringkonna kuberneri nimetab ametisse piirkonna valitsus, keskvalitsuse ministrite nõukogu nõusolekul. 2.4 Euroopa Liidu peakontor Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi. Otsus ühenduse pealinna kohta tuli nagu Euroopa Liidus sageli raske kompromissina. Juba Euroopa Ühenduse asutamisel 1952. aastal jagunesid liikmete arvamused neljaks: Prantsusmaa eelistas ühenduse residentsina tollal Prantsusmaale kuulunud Saarbrückenit, Luksemburg pakkus enda pealinna, Holland Haagi ja Belgia Liége'i. 1958. aastal nõustusid liikmesriigid Belgia peaministri Paul-Henri Spaaki ettepanekuga viia ühenduse poliitilised institutsioonid Brüsselisse.
Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju välja anda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi.
Vana põhiseaduse kohaselet, koosneb Kenya 8 maakonnast iga eesotsas maakonna volinik. Maakonnad on jagatud piirkondadeks. Linnaosades on omakorda jagatud 497 osaks. Nairobi linn naudib eraldi maakond ning riigi peallinn olemist. Valitsus kontrollib linnaosade ja maakondade jagunemist. Maakondadeks on : 9 kesk- rannik ida- Nairobi Põhja-Ida- Nyanza Rift Valley Lääne Praeguse Kenya põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse asutusi ei kajastata. Kuid vana põhiseaduse kohaselt, Kenyas olid kohalikud omavalitsused. Paljud linnakeskustes munitsipaal või linnavolikogud. Kohalikud omavalitsused maapiirkondades on tuntud maavolikogude poolest. Kohalike volikogudesse valisid kodanikud koos, see toimus koos üldvalimistega. Vanaseaduse kohaselt oli nii Kenya 8saks maakonnaks jaotatud. Kokkuvõte Kenya on riik mis asub Aafrika idaosas. Ta piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga.
1920 pääsesid Riigikogusse 10 erakonna esindajad, 1923 juba 14 seda oli liiga palju. Valimisseadus nägi ette nimekirjavalimised, kuid ei sätestanud valimiskünnist. Omariikluse esimese aastakümne valitsused olid ebastabiilsed, koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei suutnud lubadusi täita. 1919-1933 oli Eestis 21 valitsust elueaga alla 9 kuu. 1925 lubati kõigile Eestis elavatele 3000liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia (õigus kutsuda ellu autonoomseid asutusi, asutada seltse ja koole). 1919 alustatud maareformi eesmärgiks oli suurmaavalduste ümberjagamine. Endistele omanikele maksti kompensatsiooni ning nad said endale jätta keskmise talu suuruse osa mõisast. 1924 1.dets. riigipöördekatse : 1919 loodi Venemaal Komitern ülesandeks ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni(1923-24 soodsad olud selle alustamiseks). PA valmistus uueks marsiks läände, Venemaa ei loobunud mõttest liita taas Eesti jt. Vene impeeriumile kuulunud alad
-Ei pea alati koosnema inimestest võib sisaldada ka koera.(otsingutoimkond, jälitustoimkond, patrulltoimkond, piirikontrollitoimkonnas) 20. Milliste ametkondadega teeb piirivalve tihedat koostööd? Tooge näiteid. Koostöö muude isikute ja asutustega 1.Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks. 2. Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta. 21. Milliseid reisidokumente väljastab Siseministeerium? KODANIKULE: -Pass -Meremehe teenistusraamat -ID kaart MITTEKODANIKULE: -Välismaalase Pass -Elamisluba -Meresõidu tunnistus -Ajutine reisidokument
internetipanganduse teenuseid ning loeb ja saadab e-kirju Gmaili kaudu. Emale meeldib ka aja kokkuhoiu mõttes veebis ostelda ning seetõttu külastab tihti virtuaalseid ostukeskuseid ja veebikaubamaju nagu Aliexpress või Amazon, kus on mugav niisama ringi vaadata ja sobivusel ka oste sooritada. Ta kasutab vahel ka oma nutitelefoni uudiste lugemiseks ja Facebooki sirvimiseks, kuid mugavamaks peab siiski teisi meediakanaleid ja kodust laua- arvutit. Kuna igapäevaelus on aina rohkem ja rohkem asutusi, kaubapakkujaid ja teenuseosutajaid kolinud oma teenusepakkumistega ka veebikeskkonda ja teinud seeläbi teenuste kättesaadavuse märksa lihtsamaks ning mugavamaks, on enamus eelmise põlvkonna inimesi avastanud enda jaoks hulga uusi erinevaid "äppe", mida lihtne alla laadida ja vajadusel kasutada. On ju aeg see kõige suurem väärtus ja sellised "äpid" on mugavad ning kokkuvõttes ka odavamad viisid teenuste tarbimiseks, alates mobiilsest parkimisest kuni
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jä...
metsloomadel või gladiaatoritel metsloomadega. Võitlused toimusid ringikujulistes amfiteatrites. Kuulsam neist Colosseum Roomas. Samuti .Mahutas kuna 50 000 pealtvaatajat. Termid ehk saunad Seal võisid käia kõik, ka vaesed. Sisse pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt. Peale mitmesuguste pesemis-, massaaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid seal saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Mõndades termides oli ka muid asutusi: raamatukogu, võimla, kõrts jne. Naised käisid termides hommikupoolikul (pidid kandma supelriietust), mehed õhtupoolikul. Hipodroom. Seal toimusid hobukaarikute võidusõidud. Võistlusmaa pikk oli 12 ringi. Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile, vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt
6. annab audiovisuaalsete dokumentide osas arvamuse järelevalvealuste riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamiskordade kohta enne nende kehtestamist, muutmist ja täiendamist; 7. annab audiovisuaalsete dokumentide osas arvamuse järelevalvealuste asutuste dokumentide loetelude ja säilitustähtaegade kohta enne nende kehtestamist; 8. juhendab järelevalvealuseid asutusi ja isikuid asjaajamise ja arhiivinduse valdkonnas ning Arhiiviseaduse ja Arhiivieeskirja rakendamisel. Näiteks nende kodulehel on väga hea rubriik ,,Nõuanded" antakse näiteks soovitusi fotokoguga tegelemisel, kuidas ja milliste formaatidega fotosid ning heli- ja videofaile säilitada jms; 9. väljastab arhiiviteatisi, koopiaid ja väljavõtteid; 10. korraldab arhivaalide kasutamist, sealhulgas arhivaalide ja nendes sisalduva informatsiooni
Kindlustusseltsiks on äriühing, mille põhiliseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel selle juhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine. 7 Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlustusseltsid elu- ja kahjukindlustusseltsideks. Kindlustusmaakleriteks nimetatakse ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid. Kõiki finantsturuga seotud asutusi nimetatakse väärtpaberivahendajateks. Need firmad aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. 4.EURO Aastal 2002 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha, milleks oli euro. Kuigi tegelikkuses sai teha juba 3 aastat enne seda, 1999. aastast alates, pangaülekandeid eurodes, tuli paberil ja müntides euro välja alles hiljem. Üheksa aastat peale euro käibeletulekut
5) Aadress 6) Kuupäev 7) Viit 8) Seosviit 9) Pealkiri 10) Tekst 11) Allkiri 12) Allkirjastaja 13) Lisamärge 14) Lisaadressaat 15) Koostaja 16) Kontaktandmed 9. E-kirjade haldamine, hõlmamine – millal on oluline. Mujal maailmas välja töötatud e-posti haldamise juhised erinevad nii oma rõhuasetuse (kasutamine või haldamine), käsitluse detailsuse kui ka sihtrühma (strateegia/juhendi väljatöötajad, rühm asutusi või ühe konkreetse asutuse töötajad) poolest. Valdav osa neist juhendeist on suunatud valitsus- ja avaliku sektori asutustele. Dokumendi väärtusega e-kirjade haldamise korraldamisega on tegeldud kõige rohkem Austraalias ja Kanadas. Ameerika Ühendriikides tähtsustatakse e-posti haldamist pigem turvalisuse ja privaatsuse aspektist lähtuvalt. Seadusandlikest jms erinevustest tulenevalt ei ole neist juhendeist ükski täies mahus
kohta 13. Politsei Peavalitsuse poolt väljatöötatud seaduste ja 72 määruste nimestik 1920 ja 1921 aastal 14. Siseministeeriumi maja plaan 75 SISSEJUHATUS 4 Inimkooslused on alati tundnud vajadust oma liikmete kaitse järele. Eesti muistne iseseisvusaeg ei tunne aga sõnu politsei või miilits ega ka vastavaid asutusi. Politseivõimu ja asutusi esindas kogukonna- või külavanem, kes hoolitses oma territooriumi korra ja julgeoleku eest ning kellele allused ja kellelt lootsid kaitset kõik tema alluvad. Politsei võimu ja esindajate puudumine on seletatav ka sellega, et raskemate kuritegude ärahoidmisele avaldasid tuntavat mõju usk ning valjud kõlblusnormid ja tavad. Politseiasutused koos vastavate ametnikega loodi meie maal võõraste vallutajate poolt
täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel – politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 30. Eelarve koostamise meetodid. Nende eelised ja puudused. Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostataks eeelmise põhjal Puudused: • eelarved kasvavad; • võimaldab mittevajalikke tegevusi; • muutuvad üha vähem ülevaatlikuks; • valitsused kulutavad üha enam raha
Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 9 10 46. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused Statistiline meetod iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal. Puudused: eelarved kasvavad, võimaldab mittevajalikke tegevusi, muutuvad üha vähem ülevaatlikuks,
avalikus sektoris 165400 inimest ja erasektoris 459000 in. perioodil 2006-2012 on erasektori töötajate arv vähenenud 5,1%, avaliku sektori töötajate arv suurenenud 1,7%. ( Jne Riigimasina leht moodles) Valitsusasutused Eestis (allikas Riigimasin moodles): Valitsusasutuste hulka kuuluvad ministeeriumid ja Riigikantselei, ametid ja inspektsioonid, aga ka maavalitsused, Kaitsevägi, Rahvusarhiiv, Prokuratuur, vanglad, Häirekeskus. Kõige enam on endiselt hallatavaid asutusi , kuigi nende arv on aastatega vähenenud. Kõige arvukama grupi moodustavad koolid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ning muuseumid Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Omanäolise grupi moodustavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, millest igaühe tegevus on reguleeritud omaette seadusega. Enamasti on need loodud valdkondades, kus peetakse oluliseks teatud sõltumatust, isetegutsemist või erilist regulatsiooni. 1) kutseliidud 2) ülikoolid, ERR
Tal on siseauditi osakond. Ta tegeleb personali töö analüüsimise ja juhtimisega. Ta teostab riikliku järelevalvet õppe- ja kasvatusasutuste üle ning samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 11 allasutust (nt. Keeleinspektsioon), lisaks riigiõppeasutused ja teadus- ja arendusasutused. Ministeerium ei juhi haldusala asutusi mitte vahetult, vaid strateegiliselt – töötab välja nende arengusuunad, määratleb eesmärgid ja analüüsib tulemusi, tagab eelarve, teeb järelevalvet jms. Inspekteerib seega ka erakoole nt. Audentese erakool. o Avalik valitsemine- Erinevad sidusrühmad annavad poliitikate kujundamiseks sisendit. Nt. Eesti Üliõpilaste Liit kõrgharidus reformiga seoses jne. Samuti nt
Kõrgemas Kunstikoolis. Veel tegutsesid Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool. Teadus Tartu Ülikool kujunes oluliseks teaduskeskuseks, kus töötas teaduslikke allasutusi, nagu Botaanikaaed, Zooloogia Muuseum, Tähetorn, arstiteaduskonna kliinikud. Äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks loodi veel samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanneteks oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste.
Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas
lõpuaastatel. Teise maailmasõja kestel ja lõpus toimus teine suurem emigratsioon. Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) põgenes umbes 5000 noort Eesti meest Soome, et vältida Saksa sõjaväkke minemist. Umbes 70 000 75 000 eestlast lahkus kodumaalt aastatel 1939-1945 ning asusid elama Rootsi ja Saksamaale. 1950. aastate alguses liikusid paljud eestlased edasi Suurbritanniasse, Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Austraaliasse, kus nad oma elu otsast peale alustasid, rajades uusi asutusi ja koole. Lisaks säilitati Nõukogude ajal välismaal ka erinaveid üliõpilasorganisatsioone, nagu Rotalia, ning kirikuid. Rotalia näiteks funktsioneeris Soomes, Rootsis, USA-s, Kanadas, Saksamaal ja teistes riikides, kui Eestis oli nende tegevus keelatud. Mis puutus kirikutesse, siis Apostlik-Õigeusu Kirik tegutses eksiilis alates 1945. aastast kuni Eesti iseseisvumiseni, kuid Eesti Evangeelne Luteri Kirik tegutseb ka praegu erinevates riikide, nagu Kanada, Venemaa, Läti, Leedu ja Soome.
Pärnu Metsakombinaadi inseneri Vladimir Dombrovski üleskutse (mida on nimetatud isegi deklaratsiooniks, manifestiks, programmiks) EKP Keskkomiteele ja Eesti NSV töötajatele, et tema taga on organisatsioon: "Internatsionaalse ühtsuse ja kõikide rahvaste vendluse kaitse keskus". Mõni nädal varem oli see Keskus saatnud oma deklaratsiooni laiali paljudele ajalehtedele, sh ka väljaspool Eestit. Üleskutse sai kõikjal negatiivset vastukaja, kuid oli ka venekeelseid asutusi, kes neid ideid oma tegevusjuhendiks võtsid. (T. Made raamat lk. 163) Internatsionaalne Rinne ehk Interrinne (rahvas ja eestikeelne press võttis kohe kasutusele mõiste "internatsid" - uus liikumine, mis kutsus 12. juunil 1988 Tallinna Poliitharidusmaja (nüüd Sakala Keskus) juurde EKP keskkomitee hoone (nüüd Välisministeerium) lähedusse kokku töötajate miitingu (ürituse eestvedajaks oli üleliidulise alluvusega Dvigateli sõjatehas).
– delegeerimine; – kontroll ja järelevalve; – klienditeeninduse erinevad aspektid (avalik esinemine); – reklaamimine (reklaamikeelu korral); – kommunikatsioon töötajatega; – töötajate motiveerimine – töötajate tasustamine. Lõpetuseks teeksin ettepaneku korraldada jätku-uuring, kasutades 360 kraadi tagasiside mudelit, kus peale notarite küsitletaks ka Notarite Koda, notarite alluvaid, äri- ja erakliente ning teisi notaritega kokku puu- tuvaid asutusi. Uuringul oleks praktiline väärtus eelkõige notaritele, sest nende pakutavate teenuste muu- datused nõuavad notaritelt üha enam häid teadmisi juhtimisest ja eestvedamisest, et juhtida jätkusuutlikke notaribüroosid. Sooviksin tänada Notarite Koda ning kõiki notareid, kes leidsid aega anda oma panus käesoleva uuri- mistöö valmimisse. Autorist: Kristina Piilik on lõpetanud Tartu Ülikooli Õigusinstituudi ning Estonian Business School’i.
– delegeerimine; – kontroll ja järelevalve; – klienditeeninduse erinevad aspektid (avalik esinemine); – reklaamimine (reklaamikeelu korral); – kommunikatsioon töötajatega; – töötajate motiveerimine – töötajate tasustamine. Lõpetuseks teeksin ettepaneku korraldada jätku-uuring, kasutades 360 kraadi tagasiside mudelit, kus peale notarite küsitletaks ka Notarite Koda, notarite alluvaid, äri- ja erakliente ning teisi notaritega kokku puu- tuvaid asutusi. Uuringul oleks praktiline väärtus eelkõige notaritele, sest nende pakutavate teenuste muu- datused nõuavad notaritelt üha enam häid teadmisi juhtimisest ja eestvedamisest, et juhtida jätkusuutlikke notaribüroosid. Sooviksin tänada Notarite Koda ning kõiki notareid, kes leidsid aega anda oma panus käesoleva uuri- mistöö valmimisse. Autorist: Kristina Piilik on lõpetanud Tartu Ülikooli Õigusinstituudi ning Estonian Business School’i.
samuti aspekt, millest seda objekti vaadeldakse. Liigituse problemaatilisus. Kasvatusteaduse valdkond on väga lai ning selle teaduse objektiks olevad nähtused kuuluvad ühtlasi ka teiste teaduste uurimisalasse. Teaduste integratsioon Diferentsiatsioon. Teaduste eristamine ehk diferentseerumine on toimunud pika ajaloo vältel nii sisuliselt kui ka institutsionaalselt Koos uurimisvaldkondade eristumisega on tekkinud ka vastavaid asutusi ülikoole ja uurimisasutusi. Kasvatusteaduse kui teadusala staatust saab proovile panna, uurides, kui meelsasti võtavad teised teadusalad kuulda selle sõnumit. Integratsioon. Uued uurimisvaldkonnad. On hakanud tekkima ka nähtus, millest räägitakse kui teaduste integreerumisest, ühinemisest. Selleni on viinud maailma vaevavad rasked probleemid, mille lahendamiseks ei piisa enam üksikute, omaette tegutsevate teadusvaldkondade jõuvarudest ja oskustest.
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
veel vähe õpilastele garanteeritud. Mitte, et keegi ei tahaks panna noori tervislikumalt oma ellu suhtuma, kuid meie koolidel on veel väga palju vaja areneda ning selles suunas vaeva näha, et õpilastele saaks pakkuda parimat võimalikku keskkonda kehaliseks kasvatuseks. Trenni tegemine on ülimalt tähtis, seda eriti kasvavale ja arenevale kehale, seetõttu peaksidgi koolid kasvõi toetama ja propageerima füüsilist aktiivset tegevust võimaldavaid asutusi, kui koolis endas pole selleks võimalust. Koolidele peaks õpilaste kehalineaktiivsus vägagi korda minema, just sellel põhjusel, et mida aktiivsem on noor seda tervem ta on ja seeläbi ka palju õpihimulisem ning vastutustundlikum. Kehalise kasvatuse ideoloogilise eesmärgi õpilasteni viimiseks ei ole tegelikkuses vaja teha ülimaid jõupingutusi, piisab vaid hoolimisest ja asjasse pühendumisest. Ning just seda, võib väita, enamasti
Question 17 (1 point) Milles seisneb raha ajadimensioon? a. raha on valmistatud väga tugevast materjalist ja peab ajahambale vastu b. ajaloolased saavad vanade müntide uurimise teel palju informatsiooni c. * raha on seoseks majandustegevuse erinevate ajahetkede vahel d. vananenud ja käibelt kõrvaldatud raha ei saa enam hiljem pankades vahetada Question 18 (1 point) Avalik sektor a. hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud b. hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume c. hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente d. * hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure Question 19 (1 point) Viiteaeg monetaarpoliitikas tähendab: a. puhkuseperioodi enne reformidega alustamist b. töö juures raisatud aega c. * majandusanalüüsiks kulunud aega d. kavandatavast monetaarpoliitilistest muudatustest üldsuse informeerimiseks kulunud aega
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjas...
3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt Kultuurkapital 1925.a. Kultuurkapitali seadus – see oli kunsti- ja kultuuriüritusi toetav fond. Arvele kindel protsent viinamüügitulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk – luua, ülal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri, toetada sellealaseid ettevõtmisi ja rahaliselt aidata loovisikuid. Summasid jagati 2x aastas. Kult. kapital jagunes 6 sihtkapitaliks – kirjandus, helikunst, kujutav kunst, näitekunst, kehakultuur, ajakirjandus. Juhtis Kultuurkapitali Nõukogu – valitsuse ja Riigikogu esindajad + valitsuse poolt määratud kultuuritegelased. 1930 II poolel suunati pool laekuvatest summadest valitsuse, hiljem presidendi käsutusse. Sel
Iga laps on ainukordne ja eriline, teda tuleb tundma õppida, selleks et teda mõista. Iga laps on sünnipäraselt hea. Lapsega suhtlemisel on oluline mõista tema maailma, tema arusaamu ja mõtteseoseid. Lapsed on oma loomult uudishimulikud, innukad. Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine EELKOOLIPEDAGOOGIKA KUJUNEMISLUGU Naiste tööhõive pideva suurenemise mõjul(naised said õigusi juurde) hakati 18.sajandil rajama laste päevaseks hoidmiseks mõeldud asutusi. Esimene vastav rajatis Hollandis 1770.aastal. F.Fröbel rajas esimene lasteaia 28.juuni 1840 aastal Saksamaal Blankenburgis. Montessoripedagoogika põhinel arusaamal lapsest, rõhutakse, et lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik. Õpetaja ülesanne on last abistada tegevuse organiseerimisel,. „Aita mind, et saaksin seda ise teha.“ Oluline roll on keskkonnal- peab olema paindlik, kohanemine lapse vajadustega
*Sihtasutused(SA-d)-on eraõiguslikud juriidilised isikud, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. *Seltsingud-mitteformaalsed ühendused -kodanikuorganisatsioonide hulka kuuluvad: *seltsid(laulu-,spordiseltsid) *ametiühingud *usuühingud *keskkonnakaitse organisatsioonid SIIRDEÜHISKOND-ühiskond, kus alles toimub üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele Õpik lk 29-37 1) Nimeta kodukoha ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, mis kuulusid I,II ja III ühiskonnasektorisse 2) Millega tegeleb Civicus?Miks võiks Eesti inimene sellest huvitatud olla? 1) I sektor- Rapla Ühisgümnaasium, Rapla vallavalitsus II sektor- III sektor- 2)Civicus Ktsse tuleb ühiskonna uurimine, kihistumine, sotsiaalne mobiilsus, ühiskonna mudelid, heaoluühiskond, siirderiik, DEMOKRAATIA-RAHVA VÕIM Kujunes välja Kreekas Ateenas. Koosneb kahest sõnast Demosrahvas ja Kratos-võim
Väga harva olulised. Rahvus, usutunnistus vms tuleb esitada siis, kui see on asjassepuutuv ja seda peaks näitama loos. • Inimesega seotud sündmused. Võib identifitseerida sellega, mida on korda saadetud või millistes sündmustes osalenud. Tavaliselt tõstab see autoriteeti. • Vanemad, perekond, suguvõsa. Võib identifitseerida sugulaste kaudu, kui need on tuntud. See peaks olema aga vajalik. Mitteinimeste identifitseerimine Tuleb identifitseerida ka asutusi, ehitusi, kohti jne. siin tuleb silmas pidada kolme põhimõtet: • Üldtuntud firmad jne saab esitada ainult nimega. • Vähemtuntud firmad tuleb esitada nende tegevusalaga, toodete kaudu. • Ehitused, mis pole üldtuntud, tuleks identifitseerida asukohaga või kasutusega. Identifitseerimise põhimõtted Allika suhted sündmusega võivad olla erinevad. Üks suhe oli see, kui lähedal sündmusele oldi. Teine suhe on selline, kuidas allikad on sündmuse-reporteriga seotud
mis pole kunagi olnud saavutamatud. Praktikaaruande kirjutamiseks ja miniuuringu koostamiseks, läbiviimiseks pidin läbima väga palju etappe, mis hõlmas koostööd kaheksa asutusega Viru vangla, Justiitsministeerium ja Ida-Virumaa kuue KOV-ga (Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Avinurme). 3 1. VANGLATEENISTUS Vanglateenistust haldab Justiitsministeerium. Vanglateenistuse asutusi on kokku üheksa: Vanglate osakond, Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viru vangla, SKA justiitskolledz, Vanglakomisjonid, SA Vanglateenistujate Toetusfondid, AS Eesti Vanglatööstus. Neist kinnipidamisasutusi neli: Harku ja Murru, Tallinna, Tartu ning Viru vangla. Vanglateenistuse käsuliini saab vaadelda joonisel 1. Joonis 1. Vanglateenistuse käsuliin1 Harku ja Murru vangla asub Harku vallas ja on kinnine ühiselamu- ja kambervangla
Lapsevanem peab leidma aega, et oma laps ära kuulata ja tundma huvi tema tegemiste ja tutvuste vastu. Kui vanemal on väärkohtlemise kahtlus, siis ta peab kindlasti sellest teadma andma omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajale. Vanem võib ka helistada üleriigilisele usaldustelefonile, et saada infot kuidas edasi tegutseda. Laps ise võib ka pöörduda tugikeskuse poole või helistada usaldustelefonile, et abi saada. Oluline roll on ka naabritel, sugulastel, kes peaksid ka vastavaid asutusi teavitama, kui neil tekib kahtlus, et last on väärkoheldud.22 Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on väärkoheldud lapsele ja vajadusel ta pereliikmetele abi andmine või selle korraldamine. Selle instituudi eeskõnelejaks on sotsiaal- või lastekaitsetöötaja, kelle eestvedamisel luuakse võrgustik erinevatest spetsialistidest, kes saaksid väärkoheldud last aidata. Oluline on nende spetsialistide omavaheline koostöö, et tagada kõige efektiivsem tegutsemine ja ravi
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010] 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
Kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõikjal tekkis metsavendade salku. Juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või aktiivsed kohalikud mehed. Juhtimiskeskus puudus, salgad tegutsesid omaette või tegid koostööd lähemate naabritega. Relvastus piirdus kergete käsirelvadega ja neidki oli vähe. Juuli alguspäevil ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi. Võeti üle mitukümmend vallamaja, ametisse seati iseseisvusaegsed omavalitsused. Metsavendadel ei olnud aga piisavalt jõudu võimu säilitamiseks. Saksa vägede saabumine viibis, vastased kogusid jõudu. Mitmel pool vallandusid lahingud, mis lõppesid metsavendade taandumisega. Suurimat edu saavutasid metsavennad Tartus, 10. juulil puhkes rahvuslik ülestõus. Linna lõunaosa läks metsavendade kätte, sest Punaarmee oli taandunud põhjaossa. Kuni Saksa vägede saabumiseni hoiti võimu enda
? Kus ? ,, NB ! Kohanimi, mis lõpeb 9 ! Jäta meelde! 1. sees: , 1. peal: , , , , , 2. riike: , 2. saari: , , , 3. linnad, külad: 3.ettevõtteid: , , , , , , , , , , 4. asutusi: . 4.üritusi: , , , , , , , , , 5. , , , , , , , , , NB ! Erandid : , , , (nurgas) (põrandal), ( sillal) 31. . Vali õige eessõna. Vaata tabelit. 1. ......... 2. ......... 3. ......... 4. ......... 5. ........... 6. ........... 7. ......... 2
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning ...
laste huvidele ja õigustele. Väikelapsed peavad avalikes lastehoiu asutustes olema haritud ja hooldatud, kus kvalifitseeritud spetsialistid organiseerivad stimuleerivaid tegevusi ning kus lastele antakse võimalus oma sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Päevahoiust sai kaasaegse lapsepõlve keskne aspekt (Karila 2012). Täna on insititutsionaliseeritud lapsepõlve mõiste osa Põhjamaade kultuuri veendumuste süsteemist, kus paljud vanemad peavad enesestmõistetavaks, et avalik- õiguslike asutusi on vaja selleks, et saada väikelastele asjakohane haridus (Karila 2012). Soomes anti õigus päevahoiu kohale kõigile alla kolmeaastastele lastele 1990ndal aastal. 1996 aastal laienes see garantii kõikidele eelkooliealistele lastele. Soome oli esimene riik maailmas, kes rakendas selliseid subjektiivseid õiguseid, sellele järgnes peatselt ka Rootsi. Rootsi on alles hiljuti uuendanud oma õigusakte, mis nüüd
c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus ( keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). d) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. a) Sveitsi põllumajanduses on kasutusel 26% territooriumist, põllumaad on 7%. Põllumaad on 36,90%; metsi, puid on 30,80%; ebaproduktiivset maad on 25,50% ja asutusi, linnaalasid on 6,80%. b) Põllumajandust seal hea arendada ei ole, sest seal on väga mägine, kuid leidub ka põllumajanduseks sobivat maad, näiteks Sveitsi platoo, kus on pehme kliima ja viljakad mullad. c) Sveits asub parasvöötmes, aasta keskmine temperatuur on 0-10 kraadi, aastane sademetehulk on 500-2000 mm. d) Sveitsis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega igal pool, sest suur osa on Alpide ja metsade all. 2
Müüakse ka jalatseid, seega on sortiment tõesti lai. Kauplusel on oma kliendikaart ja müügiandmeid analüüsides selgus, et 80% ostudest teevad just kaardiomanikud seega on klientuur suhteliselt püsiv. Kaupluse omanikud on otsustanud paluda abi Teilt kui turundusespetsialistilt. Analüüsige antud situatsiooni ja : 1) otsustage, millist infot oleks juurde vaja; Juurde oleks vaja infot konkurentide kohta, palju on piirkonnas sarnaseid kaupu müüvaid asutusi? Millised on nende eelised? Milline on nende klientuur? Millised on tarbija ootused (teenindus, lahtiolek, müügikoht jne)? Milliseid tootegruppe, tooteid, kaubamärke eelistatakse? Millised on muutused rahvastiku koosseisus? Muutused tarbija sissetulekutes? 2) kirjeldage selle kaupluse probleemi Kaupade sortiment on liiga lai. Inimesed võivad eelistada ostmist suurtest kaubanduskeskustest, kus poed on suunatud väiksemale sortimendile, kuid
Lasteaias töötavad ainult ametialase väljaõppega õpetajad, kes tagavad lapsele enne kooli minekut piisava oskuste, käitumise ja suhtlemise pagasi, et laps oleks edukas edaspidi iseseisvalt. Lastehoidude kohta on aga tihtipeale levinud stereotüüp, et seal ainult vaadatakse lapse järele ning võimekusi arendavaid tegevusi seal üldiselt ei ole. Loomulikult on olemas ainult selle eesmärgiga lastehoidusid, kuid on ka lasteaedadesarnaseid asutusi olemas. Lasteaiakohtade nappuse tõttu on mõningad vanemad sunnitud enda lapsi panema lastehoidudesse sageli mõttega, et laps ei pruugi seal piisavalt õppida ja areneda, kuid teist varianti lihtsalt pole (ERR, 2013). Tallinna Nöpsiku lastehoiu juhataja Karin Visse nendib, et sageli tuuakse tema lastehoidu lapsi just seepärast, et lasteaedades pole kohti. Ta märgib, et mitmed lapsevanemad küsivad ikka ja jälle, kas neil pakutakse ka mingit lasteaialaadset algharidust lapsele (ERR, 2013)
maksuvaba (vt KMS § 16). 39. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi – majanduse koosseisu kuuluvad toidu ja rõivaste hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine. Majandus hõlmab ettevõtteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. 40. Majanduskasv - tootmisharu (toodangu) suurenemine ehk arvestatakse kõiki majanduses toodetud kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Täpsemini nimetatakse majanduskasvuks riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Sõltub: looduslikud tegurid (põllumajanduslik maa, energiakandjad), inimressursid (töö ja tegijate hulk ja
kond. Eraldusid veel kehakasvatuse instituut ja majandusteaduskond. Õppejõudude ja üliõpilaste arv kasvas: 1919. aastal oli üliõpilasi 347 ja õppejõude 74, siis 1938. aastal olid vastavad arvud 3227 ja 385. Kultuurkapital 1925. aastal loodi kunsti ja kultuuriüritusi toetav fond, kuhu laekus seaduse järgi kindel protsent viinamüügi tulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk oli luua, olal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri. Kokku jagat aastatel 1925-1940 Kultuurkapital kaudu välja üle 6 miljoni krooni. Kirjandus 1922. aastal loodi kutseühing Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas. Liidu esimeseks ülesandeks oli oma ajakirja asutamine, milleks õnnestus kaasata riigi raha nii, et see ei toonud kaasa ajakirja allutamist riigi kontrollile. 1923. aastal alustanud ajakirjast ,,Looming"
Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse.1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid.
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
laevaliikluse ohutus. Seda saab teha mõni üksik süsteem ainult mingis kindlas piirkonnas. Kuid kui on välja töötatud vastav poliitika, siis võivad VTS-süsteemid hõlmata ka suurema vee-ala. Selliseks näiteks on Madalmaad, kus vastavad süsteemid katavad kogu Hollandi ranniku. Samuti on Hollandil kahepoolsed lepingud Belgia ja Saksamaaga, et erinevate riikide süsteemid ei dubleeriks üksteist, vaid moodustaksid ühtse terviku. Kuna tavaliselt on laevade liikumisega seotud ka teisi asutusi (lootsid, puksiirid jne.), siis toimub ohutu laevaliikluse tagamine tihedas koostöös nende asutuste ja laevadega. 2. Tagada laevade teenindamise kiirus. Tihedama laevaliiklusega kohtades on oluline, et ei tekiks "ummikuid". Laevaliikluse juhtimise keskusel tuleb otsustada millises korras liigutakse. 3. Oluline osa on VTS süsteemidel ka keskkonna seisukohast lähtudes. Uuemad süsteemid suudavad avastada reostust meres ja selle liikumist tuule ja hoovuse mõjul, mis
.................................................................................................................................... 19 Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 20 3 Sissejuhatus Suurem osa Eestis tervishoiuteenust pakkuvaid asutusi kasutab oma töös toimivat infosüsteemi või infotehnoloogilisi lahendusi. Kuna neid süsteeme on mitmeid ning nende vahel puudub liidestatus, ei suuda tervishoiuteenuse osutajad omavahel informatsiooni vahetada. Selle probleemi lahendamiseks on loodud riiklik Tervise infosüsteem. Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervis- hoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
