Moritz Hermann Jacobi, evolutsiooniteooria ja kaasaegse embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia rajaja soolaefektide avastaja Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. (Tartu ülikooli lugu) 1816.a. Eestimaal Talurahvaseadus 1816.aastal kinnitas keiser Aleksander I seaduse, mis vabastas Eestimaa talupojad pärisorjusest. Seadus kohustas asutama iga 1000 elaniku kohta ühe eestikeelse vallakooli. 1830. a. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine Ilmub keisri käskkiri, mis sulgeb Tallinna vene õppekeelega kreiskooli ja avab selle baasil 1831.a. kaks elementaarkooli. 1837.a. Tartus avatakse eesti elementaarkool poeglastele. Kool jätkab järgmisel aastal segakoolina. Koolihariduse algus Kärdlas. Vabrikutööliste lastele hakatakse õpetama emakeelt, rehkendamist, usuõpetust ja saksakeelt
6 ülevaatuseks ja seejärel Riiga, kust lahkus 15. juulil Peterburi, sest 5. juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan VI põgenemiskatse ja tema tapmine. 1765. aastal anti välja kindralkuberner G. Browne koolipatent, mille järgi võisid vanemad, kes oskasid lugeda ja tundsid katekismust, oma lapsi kodus õpetada. Vähemalt viie adramaa suurused mõisad pidid asutama asutama kihelkonnas õppimist võimaldava kooli. Õppetöö kestuseks ette nähtud aeg mardipäevast lihavõtteni. 1775. aastal nimetati Riias resideeruv senine Liivimaa kindralkuberner George Browne ka Eestimaa kindralkuberneriks. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Läänemerekubermangude senine Venemaast erinev maksusüsteem
Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid igasugused ühistud, jõuti töölisparteide asutamiseni, asuti piirama tööpäeva ja -nädala pikkust, naiste ja laste tööd, ületunnitööd, reguleerima puhkuse saamist. Ametisse seati tööinspektorid ja tööandjaid sunniti hüvitama tööõnnetustes tekkinud kahjusid ning haigusrahasid. II maailmasõja järel jõuti arenenud riikides vanaduspensionini, kuid kolmekümnendatel aastatel oli pension tagatud ainult pensionikassa liikmetele.
riiki. Põhja-Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme. Korea sõda 1950-1953: Esimene suurim sõjaline kokkupõrge külma sõjal Korea ps. 1950. a juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO-lt Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Ühendriikidel õnnestus oma ettepanek läbi suruda. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. ÜRO vägede juhataja kindral
Aasta püsis see võim ja siis tulid sakslased Eestisse. 1944 hakati taastama korda, mis 1940aastatel Eestisse oli toodud. Koolid muudeti riiklikeks ja ilmalikeks ning lahutati kirikutest. Kui selgus et väga vähesed kooli lõpetanuist lähevad tööle õpitud erialal loobuti 1966kohustuslikust tootmisõpetusest. 1959 aastal loodi Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut 1977 aga võeti IX- XI klasside õppekavadesse süvendatud tööõpetus, mille andmiseks hakati asutama koolide vahelisi õppetootmiskombinaate. 1984 avaldas NLKP Keskkomitee oma teesid üldharidus ja kutsekooli reformi kohta, mille alusel asuti põhjalikult uuendama keskhariduse sisu ja korraldust. Kvalitsifeeritud tööliste ettevalmistuseks töötasid 1960 aastate alguses eraldi maa.ja linnakutsekoolid. 1968 hakati neid kujundama kutsekeskkoolideks mis 8 klassi hariduse baasil andsid 3 aastalist kutseharidust mõnel konkreetsel erialal koos üldise keskharidusega.
V. Meder. 13. Millises Tallinna gümnaasiumis tegutses 17. Sajandil muusikahariduse edendajana kantor J. V. Meder? GAGis 14. Kes korraldasid esimese laulupeo Eestimaal? Baltisakslased 15. Kes koostas eesti koorilaulude kogumikud „Wanemuise kandle healed“ I ja II? Aleksander Kunileid 16. Kuidas on Janis Cimze seotud eesti muusikaga? Eestlased said Cimze seminaris õppida muusikat 17. Kus hakati eestimaal 19. Sajandil asutama koore? Kirikute ja koolide juurde 18. Kus õppisid esimesed eesti koorimuusika loojad? Nad olid asjaarmastajad, õppisid ise (?) 19. Mille asutas J. V. Jannsen 1865. Aastal tartus? Vanemuise seltsi 20. Kes osalesid algselt Vanemuise lauluseltsis (üldiselt) Mehed 21. Millele pühendati esimene üldlaulupidu? Pärisorjuse kaotamise 50.le aastapäevale 22. Kes olid esimese üldlaulupeo korraldajad?
Reformatsioon- kirjakeele kujunemisest Kirjakeelest võib kirjutada laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjakeel kui kirja- sõna, mis võib olla nii kirjutatud kui ka suuliselt edasi antud sõna. Aga kitsamas tähenduses kirjeldaksin kirjakeelt, kui sõnakunsti, mis kujutab tegelikkust kujundlikult ja võib mõjutada lugejat esteetlikult. Vanim eesti kirjakeelt sisaldanud raamat ei ole küll säilinud, kuid on kaudseid teateid vaadist, mis oli täidetud raamatutega ja teel Riiga, kuid kästi põletada. Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu al...
Andrea Ainjärv Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal Sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Kuni pärisorjusest vabastamiseni ei olnud eestlastel perekonnanimesid. Inimesi kutsuti talu nime järgi. Kuid nüüd vabad talupojad vajasid perekonnanimesid. Nimed vormistati mõisas. Kes ise nime ei öelnud, sellele pani mõisnik nime. Sellest tuli osale eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimed lisasid eestlastele eneseväärikust. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvus...
ilmutab. MERKANTILISTLIK MAJANDUSPOLIITIKA Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean- Baptiste Colbert [kol'ber]. Juba väliselt jättis Colbert range mulje. Ta riietus alati musta, keegi ei näinud teda kunagi naeratamas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kodanlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välismaised kaubad kalliks ning sundisid prantslasi enam tarbima kodumaist toodangut. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa lääneranni- kuga. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine
oli aegunud ja uues kaubandusolukorras kohatu. Ainult Narva kujunes 17. sajandi lõpu poole oluliseks Vene transiidisadamaks. Eesti ala viljaeksport kasvas 1640. aastate ja eriti 1680. aastate II poolel. Käsitöö püsis tsunftisunduse raames, tsunftid võitlesid tsunftiväliste käsitööliste ja maakäsitööliste vastu. Eestlaste pääsemist gildidesse püüti tõkestada, kuid Tallinna Kanuti gildi ja Oleviste gildi ühendamine 1698 raskendas seda. 17. sajandil hakati ka Eestis asutama manufaktuure. 18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuste vööndiga. 17. ja 18. sajandil varustati naaberriike viljaga. Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, sest ekspordihinnad olid siseturuhindadest enamasti märksa kõrgemad. Merekaubandus oli Rootsi ja Vene ajal tulus, kuid samas ka riskantne ettevõte.18. sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele
Mahtra sõja lahinguväljale jäi hukkunuid mõlemalt poolt. Ülestõusnud talupojad said karistuseks ihunuhtlust, kadalippu, lisaks kehalisele karistusele järgnes pikk sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. 23) Kes olid kadakasakslased? - End sakslastena näitavad paremale elujärjele tõusnud eestlasi hakati kutsuma kadakasakslasteks. 24) Millal,miks ja kuidas taasavati Tartu ülikool? - Hakati asutama uusi ülikoole Venemaale, ning seeläbi taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. 25) Nimeta professorid ja nende intutsioonid - Õpetaja antud paljunduste peal 26) Kirjelda haridusolusid Vene Tsaaririigis - Sätestati neljaastmelise ühtluskooli põhimõtted: · kihelkonnakool ja kreiskool maakondades · gümnaasium kubermangulinnades · ülikool · elementaarkoolid- õpetati lugemist,kirjutamist,arvutamist. 1880
Inimeste ärakasutamine , vastutustundetus töös, ebaaus sahkerdamine on kasu saamine teiste arvelt. Vargus on ka ühise omandi riisumine ning rikkumine. Vargus on karistatav. Karistus sõltub vargusest ning kahju suurusest. Kui on väike kahju lähtutakse rahalisest trahvist. Kui aga on suur kahju, võib selle eest panna isegi vangi. Ühiskonnas on tänapäeval väga palju varastamist. Vargateks on ka tihti sattunud noored. * Sa ei tohi anda valetunnistust See käsk kutsub meil üles asutama üksteist, mille juurde kuulub ligimese maine ja au kaitsmine. Oma ligimesest peaksime rääkima samal viisil, nagu me sooviksime, et tema meist räägiks. Inimesel ei ole õigus avalikustada lgimese eksimusi ilma kindla teadmise ja põhjuseta. § 22. " Kedagi e tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustund süüdimõistev kohtuotsus. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu
Paide, Rakvere, Narva ja Valga • Tallinna tähtsus kasvas(kaubavedu Rootsi-vili). Tartu roll vähenes kaubanduslinnana, Narva tähtsus kasvas soodsa asukoha tõttu. • Kaugkaubandus- aadlikele oli ülemere kaubandus keelatud. Tuli juurde kohv. • Sisekaubandus- konkurentsi leevendamiseks kehtestati kauplejate ülempiir väikelinnades, kuid sellele vaatamata tegeleti kaubandusega edasi. Reglementatsioon jäi püsima(seadustik) • Käsitöö- Hakati asutama manufaktuure(käsitööettevõte), kus töötas palju inimesi. Tööjaotus. ➔ Vaimuelu-luteri kirik: • Olukord Liivi sõja järel; 1)kirikuhooned purustatud, rüüstatud. 2) Paljud kirikuõpetajad hukkusid 3) Levima olid hakanud muinasusu kombed. • Luteri kiriku ülesanne: Aidata kaasa kiirele rootsistamisele selleks: 1) suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale kuterlikust õpetusest.
esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. 19. sajandil asustati väga palju mitmehäälseid koore. Georg Julius Schuls-Betram oli baltisaksa ajaloolane, kes töötas Peterburis tsensorina, oli eesti kultuurist väga vaimustatud ja huvitatud. 1857 toimus Tallinnas I Baltisaksa Laulupidu. Asutama hakati pillikoore, tormas oli selle eestvedajaks Adam Jakobson. Otto David Wirkhaus õpetas sisuliselt pool Eestit pilli puhuma. Levis liedertaffellik koorilaul (lihtne, sentimentaalne, isamaaline). Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti
pidurdamiseks ja pidi eestlasi üldhariduslikest koolidest eemale tõmbama. Sakslaste Inge Org ekspansioon olevat eestlastele toonud kultuuri, ristiusu ja laulu. Jumal ise olevat eesti rahva orjusest vabastanud, seepärast olevat talle säärane pidutsemine meelepärane, pealegi kui seda teevad erinevad rahvakihid üheskoos. Laulupidu olevat ühtlasi eesti kooli juubelipäev ja kohustavat asutama põllutöökooli, et maamees ikka maameheks jääks. Nii kõneles peo avasõnas Willigerode. Ta manitses lauluseltse kirikule truuks jääma, mitte ilmalikule teele kalduma. Ent eestlaste peomeeleolu oli teistsugune, nemad tundsid millegi juba saavutatu ja millegi uue eesolevat, tundsid ühise rahvustunde tekkimist ja jõudu. Eestlaste mõtteid väljendas kokkuvõtvalt J.Hurt, kes esimest korda astus avalikkuse ette just laulupeo kõnepuldis
Lapsi kasvatas ema, ning tüdrukud jäid ema hoole alla kuni mehele minekuni. Poiste eest hoolitses hiljem isa. Rikkamates peredes õpetas lastele kirjaoskust sageli mõni õpetatud ori, kuid kirjaoskusest rohkemgi pöörati tähelepanu sõjakunsti ja vapruse arendamisele. Täiskasvanuks said lapsed 16-aastaselt. Noormehed said siis täiskasvanu riided ja hakkasid osalema sõjaväeteenistustes. Hiljem õpetati kreeklaste eeskujul ka asutama koole, kus õpetati lugema, kirjutama ja arvutama, tegeleti spordiga ning harrastati veidi ka laulu ja tantsu. Patroon ja klient, ning Rooma rikkad ja vaesed Roomas oli muistne komme, et vaesed inimesed andsid end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Rikast, kes vaese oma kaitse alla võttis nimetati patrooniks, vaeseid, kes aga kaitset palusid, nimetati klientideks. Patroonil ja kliendil olid aga vastastikku kindlad õigused ja kohustused
Lk 4 tombstone väärtpaberite teadaanne, väärtpaberite nimistu cried out hüüdma procrastination edasilükkamine, homsele lükkamine mistrust usaldamatus, mitte usaldama superstition ebausk hasten kiirendama occurrence juhtum, juhuslik sündmus, esinemus prove costly väärtusliku tõestamine inheritor meespärija distribute jaotama, turustama, levitama valid kehtiv, jõusolev establish asutama, rajama appoint ametisse määrama, kokku leppima supervise järele vaatama, kontrollima, valvama suitable nõudele vastav, sobiv, kõlblik regarding mis puudutab branch haruettevõte, harukontor sketch visand, kavand depth võlg subsequent järgnev evaluate hindama, hinda määrama, hinnangut andma sound püsiv, terve, veatu, kahjustamata blended segatud, tembitud Lk 5
Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. Linnavalitsustes tähendas see seda, et linnu valitsevad sakslased läksid üle teisele keelele, vallavalitsuses aga seda ,et 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu oma kohalt lahkuma. Maale saadeti erilised talurahvakomissarid, kelle üheks tähtsamaks tööks sai valdade ühendamine, mille tagajärjel nende arv langes 1000-lt 400-le
Augusto Pinochet - Tsiili diktaator, tegi Tsiilis turumajanduslikke ümberkorraldusi. 6. Mõisted Mauism kommunistliku õpetuse suund Hiinas Suur hüpe Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti Kultuurirevolutsioon Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust
Sündimus oli 1982 a 13,4%o, üldsuremus 7,4%o, laste suremus 11,5%o ning keskmine eluiga meestel 70, 7 ja naistel 76,2 a., aasta 2000 seisuga on aga mehe keskmine eluiga tõusnud 75.32 vanusele ja naise oma 82.49 a. Peamisteks surmapõhjusteks olid: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ja peaaju veresoonte kahjustused. Kuurorte on üle 130, enamik loode- ja kaguosas (Caldas de Reyes, Lanjarón, Carratraca, Santa Cruz de Tenerife). Haridus. 17. sajandil hakati asutama kolleegiume.1857 kehtestatud esimest kooliseadust ellu ei rakendatud. Pärast Hispaania kuulutamist vabariigiks (1931) lisandus ligi 7000 algkooli, 1936-1939 õpetati kirjaoskust kampaania korras. 1980 oli kirjaoskamatuid täiskasvanute hulgas u 10%. Praegune koolikorraldus näeb ette, et 4-5 aastased lapsed saavad käia lasteaias ja 6 aastaselt tuleb kooli minna. Kohustuslik on 8 kl põhikool: 4 9
· Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud Sisekaubandus: · Jäid püsima reglementatsiooni ja kauplemispõhimõtted · Kaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte · Sõbrakaubanduse põhimõte Igal talupojal oli kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Uuendused käsitöö alal: · Töönduse raskuspunkt kaldus maale.( Mõisate juures rajato telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. · Hakati asutama manufaktuure. (paberimanufaktuur) · Woldemar von Lauw Põltsamaa mõisnik , kes alustas klaasi valmistamisega ja jõudis peagi peeglite ja portselani valmistamiseni · Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents · Kaotati kauplemispiirangud Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide mõju Eestis: · 1583. a. asutati Jesuiitide gümnaasium, mille kõrvale asutati tõlkide seminar,
Üldkokkuvõttes ei täitnud Riigiduuma eestlaste ootusi ja nende illusioonid parlamendi suhtes hajusid. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Eesti majandusliku ühistegevuse isa on J. Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juhina. Kiiresti levisid laenu-, hoiu-, piima- ja tarbijaühistud. Hakati asutama ka masina-, karjakontrolli-, pulli-, vee-. kartuli- jm. ühistuid. Ühistegevus massiliseks. Kasu sellest just talumajandus. Spordiliikumine. Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses. Eestist maailmakuulsad elukutselised sportlased Al. Aberg, Georg Lurich. Külaelu muutus. Ühistud majanduselus ja kultuuriseltsid – soodus pind kodanikuavalikkusele ja politiseeritusele. Seltsid aitasid kaasa rahvuslikule iseolemisele.
o Tsiviilseadustiku üldosa seadus o Äriseadustik o Võlaõigusseadus o Väärtpaberituru seadus o Börsi reglement o Pankrotiseadus Euroopa Liit püüded ühtlustamisele o OECD ühingute valitsemise printsiibid o Eestis Hea ühingujuhtimise tava o Euroopa aktsiaselts (SE) selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter. Võib tegutseda teises EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Äriühingute valitsemise teooriad: Agenditeooria (agency theory) (Alchian& Demsetz, 1972; Eisenhardt, 1985, 1989; Jensen & Meckling, 1976). Käsundajateooria (stewardship theory) (Davis, Schoorman, & Donaldson (1997). Sidusgruppide teooria (stakeholder theory) (Freeman, 1984). Käsutusõiguste teooria (property rights theory) (Demsetz, 1967). Sotsiaalvõrgustike teooria (social network theory) (Granovetter, 1973).
· laadapäevad olid ka linnades · talurahval oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke teravilja vastu käsitöö ja tööndus · säilis tsunftikord · eestlasi tõrjuti jätkuvalt käsitööst kõrvale · tegutsesid nurgakäistöölised e tsunftijänesed · mõisatesse ehitati veskeid, viinapõletuskatlaid, lubjaahje, telliselöövleid · mõisates hakati tootma seepi, puudrit, tärklist, küünlaid, äädikat · 17.saj hakati eestis asutama manufaktuure - Tallinnas paberimanufaktuur, Narvas sae-ja vaseveski, Hiiumaal klaasimanufaktuur, Põltsamaa portselanimanufaktuur · palgaline tööjõud · suur osa tööst tehti käsitsi VAIMUELU 18.SAJANDIL Poola ajal : · taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon · vastureformatsioon - jesuiideid tegutsesid Eesti aladel. 1583.a. rajati Tartusse Jesuiitide Gümnaasium parema hariduse andmiseks, jesuiidid asutasid tõlkide seminari, et ette
· Edaspidi jätkab ettevõte tegutsemist peakontoriga Eestis ning filiaalidega Lätis ja Leedus. · Riigikogu seadustas Euroopa äriühingud kahe aasta eest. Olemuselt on Euroopa äriühing võrreldav aktsiaseltsiga. Tema märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot ning SE juhtimine võib olla ühe- või kahetasandiline. · SEd on lihtne kolida ühest liidu riigist teise, sest selleks ei pea enam ettevõtet ühes riigis lõpetama ja teises uut asutama. 8 Euroopa Majandushuviühing · Kohaldatakse TÜ sätestatut, ei tohi ees- märgiks olla kasumi saamine. · Ühingu ärinimi peab sisaldama täiendit Euroopa majandushuviühing või lühendit EMHÜ. · EÜ määrus 2137/85 on kõikides EL liikmesriikides otsekohalduv, siiski peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid mää- ruse rakendamise üksikasju. Euroopa Ühistu (SCE)
bürokraatlikult korraldatud protsess. Illich vaidlustab kooli ja õppimise vahelise seose. Kool on Illichile laste elu manipuleeriv institutsioon. Illich kritiseerib koolisüsteemi ka ühiskondlikust vaatenurgast. Illichile on kohustuslik kool tarbimiseühiskonna ja kommertslikkuse teenistusse alistatud intitutsioon. Ta astub teravalt koolikohustuse vastu ja tahab lammutada kogu kohustusliku kooli. Kohustusliku kooli asemele peaks ühiskond asutama paindliku õppimiskogemusi pakkuva võrgu. Mainitud teooria pakkus küll uusi seisukohti ja vahendeid koolisüsteemi kritiseerimiseks, kuid ei pakkunud mingit rakendavat strateegiat nende realiseerimiseks. Dearden sõnastab koolikohustuse ja kohustusliku kooli kaitseks neli argumenti. 1)Kohustuslikul koolil on lapse hilisemate huviobjektide seisukohalt nii tähtsat pakkuda. 2) Kohustuslik kool suudab anda lastele mingis mõttes võrdsed võimalused ühiskonnas toimetulekuks
b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste ostmine või kauba müümine vahendajate kaudu on elanikele või üksiktootjatele kallis ja tihti ei vasta ka osutatava teenuse kvaliteet oodatule. Kodanikuühenduste liidud, aga ka vallad võivad jõuda tõdemuseni, et ühistegevuse kaudu on võimalik odavamini ja kvaliteetsemalt rahuldada oma liikmete vajadusi.Tootjate esindusorganisatsioonidvõivad ärgitada tootjaid asutama ühistulisi turundus- ja teenindusettevõtteid. c) Poliitiliste ühenduste initsiatiiv: poliitiliste ühenduste loomisel tõusevad esile need, kes soovivad oma poliitilisi eesmärke realiseerida ühistegevue toetamise kaudu. Need ühendused on kahtlematult ühed enim informeeritud kodanikuühendused. Eriti puudutab see riigi makromajanduslikku poliitikat. Kui mõni poliitiline ühendus saab aru, et ühistegevuse arendamise kaudu on võimalik oma poliitilisi eesmärke
Muusikaline haridus levis laiemale kihelkonnakoolide kaudu, kuna sealt tulid tavaliselt külakoolide õpetajad. Koolide kaudu tutvuti mitmehäälse laulmisega, õpiti ka nootide tundmist ning mõningate instrumentide kasutamist, milleks olid eeskätt kooliorelid ning harmooniumid, kuid ka viiulid. Instrumentaalmuusika jõudis Eesti maaühiskonda siis, kui hakkasid tekkima väikese põhikoosseisuga puhkpilliorkestrid. 1830. aastail hakati mitmel pool maal asutama ilmalikke laulukoore näiteks Laiusel, Simunas 1833, Väike- Maarias, Põltsamaal, Kanepis 1835, Saaremaal, Kaarmas jm. 1840. aastad tõid uusi koore Saaremaal Ansekülas, Põlvas 1845, Tormas 1844, Pilistveres 1847 ja järgneval kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm. Juhatajateks olid kooliõpetajad, mitmel pool ka pastorid. Laulukooride tekkimisele andis tuge maal tekkinud muusikaseltsid.Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail
165 employee's rights töötaja õigused 166 employer tööandja 167 employment agencies tööbürood 168 engage palkama, tööle võtma 169 enterprise suurettevõte 170 entrepreneur ettevõtja 171 eployee töötaja 172 equipment seadmed, varustus 173 equity omakapital 174 equity omakapital 175 establish asutama, rajama 176 establish the product toodet looma 177 European commission Euroopa komisjon 178 exchange rate valuutakurss 179 executive ettevõtte juhataja 180 expendables kulukaubad 181 expenditure kulud, väljaminek 182 expense kulu, tarbimine 183 exploit the market turgu ära kasutama 184 export finance ekspordi rahastamine 185 external demand välisnõudlus
juures.Anti vaimulikku haridust, piibliõpe. Haridus mõlemas koolis ladinakeelne. Ilmalikest teadmisest vähe, nii palju kui piibli juures vaja.Anti tulevastele munkadele mingigi haridus, kuna pidid olema lihtrahvast targem.Eesti talupoegade lapsed võisid eelkõige sattuda kloostrikoolidesse. Teatud aja vältel tekkis vajadus ilmaliku hariduse järele,seda eelkõige kaupmeestel.Kui kauplemine hoogustus oli vaja ilmalikku haridust-arvutamist,lugemist.Käsitöölised ka mingil määral. Hakati asutama linnakoole e ladina koole 15 saj.Õppisid eelkõige kaupmeeste lapsed. Ka seal oli usuõpetus tõsine, aga lisaks sellele matemaatika,lugemine,geograafia. Linna kool allus otse raele. Raad pidi leidma ruumid, õpetaja ja talle ka palka maksma, milleks ei olnud raha, vaid rohkem tarbekaup(vili,küünlad jne). 15 saj lõpus tekkisid isegi eesti päritolu linnalastele ainult Tallinnas mittesaksa kool. Pühavaimu kiriku juures
3. Resonate- resoleerima, kaasa võnkuma, vastu helisema 4. Idiosyncratic- idiosünkraatiline, isikuomane 5. Mesh- võrgusilm, nõelasilm, võrk, püünis 6. Fictional- väljamõeldud, luulrtatud, ilukirjanduslik 7. Saturate- küllastama, küllastumuseni täitma, läbi immutama 8. Hippy- hipi 9. Nutritious- toitev 10. Advantage- paremus, hüve, eelis, soodustus, kasu 11. Launch- heitma, viskama, käiku laskma, algust tegema 12. Establish- rajama, asutama, sisse seadma 13. Complicity- kaassüü, süükaaslus 14. Engaged-kihlatud, hõivatud Lk 15 1. Provider- ettenägija, hoolitseja, varustaja, hankija 2. Satisfaction- rahuldus, rahuldatus, rahuldustunne 3. Remarkable- märkimisväärne, tähelepanuväärne 4. Benefit- kasu, tulu, soosing, toetus, abiraha 5. Embellish- ilustama, kaunistama 6. As long as- nii kaua kui 7. Depending on- olenema, sõltuma Lk 16 1. Authentic- autentne, ustav, usutav, ehtne, tõeline 2
muutusi tõotasid. Asutav Kogu tuli Petrogradis kokku, kuid vähemusse jäänud enamlased saatsid selle kohe laiali. Sammud iseseisvuse poole : Eestis koondusid kõik erakonnad enamlaste vastu ning viimased olid Eesti iseseisvuse vastu. Lenini valitsus oli alustamas rahukõnelusi Saksamaaga ning sõda Idarindel soikus oli loota iseseisvuse tunnustamist Antanti riikide poolt. Eesti enamlased polnud nõus mõisamaid talupoegadele jagama, vaid tahtsid kommuune asutama hakata. Tuska tekitas ka suhtumine religiooni (Oleviste kirik muudeti punaseks rahvamajaks). 15(28?).nov. 1917 kogunes Maapäev Toompea lossis koosolekule ja kuulutas end kõrgemaks võimuks (volitused vanematekogule). Enamlased saatsid Maapäeva aga laiali ning J.Tõnisson kui deklaratsiooni juht saadeti maalt välja (hakkas tegema välisdelegatsiooni juhina selgitustööd iseseisvuse saavutamiseks). Jaanuari 1918 valimistel Asutavasse Kogusse said enamlased 37% häältest
Tartu ja Narva elanike arv ei ületanud 3000-4000. tänu soodsale asendile Vene piiri ääres edenes 17. sajandil Narva kaubandus. Sisemaadele jäävate linnade juurde taheti taastada veeteed (Tartust Pihkvasse) (Nende töödeni ei jõutud). Rootsi aja lõpul kõrgkonjunktuuri ajal veeti Tallinnast aastast välja kuni 40 000 tonni vilja.18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuse vööndiga Käsitöö alal säilis tsunftikord. 17. sajandil hakati asutama ka Eestis manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase-ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. 1736. aastal alustas tööd
Teatud osa rüütelkonna vastuseisust hoolimata andis kindralkuberner 12. Aprillil 1765. a. välja “Awwaliku Kulutamise” ja 18. Aprillil koolipatendi. (Andressen 2003, lk. 77) 9 Koolipatendi järgi võisid vanemad, kes oskasid lugeda ja tundsid katekismust, oma lapsi kodus õpetada. Nende laste jaoks, kel puudusid õppimisvõimalused kodus, pidid vähemalt viie adramaa suurused mõisad asutama kooli. Et kodu ja mõis ei kaotaks liigselt laste tööjõudu, oli õppetöö kestusteks ette nähtud aeg mardipäevast lihavõtteni. Seaduses soovitati talupoegadest koolmeistrid vabastada mõnest mõisakohustusest. Mõisnikud, kes ei asutanud koole, pidid kirikukassasse maksma kümme taalrit. Igalt kihelkonnalt nõuti kihelkonnakooli asutamist. Patendi lõpuosas märgiti, et suureks takistuseks on kooliraamatute vähesus. Kubermanguvalitsus lubas tulevikus hoolt kanda õpperaamatute
võtta, oma seadusi võis ta igal ajal muuta või tühistada. Seadis ametisse intendandid kuninga korralduste täitmiseks, võis anda käsu vangistamiseks vajamata selleks otsust. Kuningate Louis XIII ja Louis XIV valitsemisaega võis nimetada absolutistlikuks, kuna and tegutsesid oma tahtmist mööda. Louis XIV ajal suurendati sissetulekuid merkantilistliku majanduspoliitikaga. Kutsus Prantsusmaale välismaa poliitikuid ja õhutas neid asutama manufaktuure ning jagas neile soodsaid laene nii muutus see juhtivaks luksus ja moekaupu tootvaks riigiks, kehtestas suured tollimaksud, mis sundisid inimesi kodumaiseid kaupu ostma, ehitati palju kanaleid ja maanteid. Linnusel on ümber kaitsevall, et sinna sõjaajal inimesed varju läheksid. Lossides aga on kuninglikud pereliikmed ja nende nõuandjad ja igasugused kaunistused. "Riik see olen mina!" tähendab, et ilma temata poleks ei riiki ega ka riigis elavaid elanikke.
Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi peegelsaalis 1871. aasta 18. jaanuaril välja Saksa keisririik. Saksa Teine Reich (1871-1918) Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa. Alates 1884. aastast hakati asutama ka mõningaid kolooniaid väljaspool Euroopat. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Wilhelm I nimelt ta lõi liite, alliansse, näiteks piiras Prantusmaa diplomaatiliste meetmetega, vältis sõdu. Siiski, Saksamaa hakkas tänu oma ühendamisele teistesse pisut üleolevalt suhtuma ning see muidugi tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikest vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja
noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik. Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis koondas juute, taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena. Esimene maailmasõda Põhjused: 1) Ohu alahindamine. Ei usutud sõja puhkemisvõimalusse. 2) Sõja romantiseerimine. 3) Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
MUUSIKAELUEESTIS19.SAJANDIL RAHVUSLIK ARKAMINE JA LAULUPEOD Lisaks laulukooridele hakati asutama nn pillikoore. Vennastekogudustes oli esimesikatsetusilaulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi l6pus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flo<;did ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. Kuid pil- MITMEHAAI
eestvõtmisel eesti keeles. Eesti teatri loomise ajendid ja põhjused Rahvusliku teatri teket tuleks kindlasti vaadelda laiemas sotsiaalses kontekstis, sest siis märkame teatri loomise põhjuseid ning talle seotud ülesandeid. Traditsiooniliselt käsitletakse eesti teatrikultuuri teket rahvusliku liikumise ühe osana, seostades seda seltsiliikumise, laulupidude ja kõnekoosolekutega. Kohalike saksa seltside eeskujul hakati 1860-1870. aastail asutama ka eesti seltse. Esimesed olid Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas (mõlemad asutati aastal 1865). Vanemuise seltsi esimees Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) tahtis eestlastele seltskondlike kooskäimiste ja hariva meelelahutuse jaoks luua ühe eestimeelse seltsi. Alguses kuulus Vanemuisesse 25 liiget, peamiselt käsitöölised, töölised, ametnikud ja maainimesed, aegamisi lisandus ka haritlasi. Pärast 1869. aastal toimunud laulupidu, mis õhutas rahvuslikku meelsust, ulatus
32. riigivastane süütegu offence against the state 33. rahatrahv fine 34. vangistus imprisonment 35. juriidilised kohustused legal obligations 36. vaidlusi lahendama (kohtus) settle disputes in a court of law 37. kinnisvara võõrandama transfer real estate 38. testamenti tegema make a will 39. äriühingut asutama set up/ establish/ found/ form/ start a company 40. riskeerima tehingute tegemisega risk making transactions 41. õigusnõustamist taotlema seek legal advice 42. tavalised inimesed ordinary people 43. juriidilisi vahendeid kasutama use legal means 44. tarbekaubad commodities 45. põgenikud, pagulased refugees 46. kollisiooniõigus conflict of laws 47
1945(21punkti):tööhõive, miinimumpalga tõus, surem töötu abiraha, eluasemetoetus,tervise-kindlustus jms1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel rasked ajad-Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Teravnes rassiküsimus nii siseriiklikult kui k a välispoliitiliselt.Rassiline diskrimineerimine kodumaal ei võimaldanud USA-l sõpru leida nn Kolmandas maailmas 1946.a lintsimisjuhud lõunaosariikides sundisid asutama kodanike õiguste komiteesid 1948 määrus , mis keelas diskrimineerimise föderaalametites, võrdset kohtlemist armees(piirangud armees kadusid Korea sõja ajal) Lõunaosariikides aga viidi vastukaaluks Jim Crow' seadusega sisse rassieraldus bussides, rongides, hotellides, restoranides, haiglates, puhkeasutustes ja tööhõives.KULTUUR JA ELUOLU: *Sõjajärgne beebibuum(1946-1964). Paljud linlased elama nn Päikesevööndi linnadesse või linnakeskustest eeslinnadesse
Kuigi sõjast räsitud riikidel polnud majanduslikult kerge oma võistlejaid mängudele saata, saabus olümpialinna siiski 29 maalt kokku 2669 sportlast. ROK keelas aga osalemise sõjasüüdlaseks peetaval Saksamaal ning tema liitlastel Ungaril, Austrial, Bulgaarial ja Türgil. Eesti polnud 1920. aastal veel ametlikult ROK-i liige, kuid läbirääkimised olümpiajuhtidega kulgesid edukalt ning 21. aprillil sai Eesti ametliku kutse osaleda Antverpeni spordipidustustel. Ühtlasi kohustati Eestit asutama sporditegevust juhtivat keskorganisatsiooni. 14 Eesti sportlast võtsid ette reisi Tallinnast Helsingisse, kust jätkati teekonda Belgiasse koos Soome koondisega. Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine, tõstmine ja poks, kokku 152 alal.
peale ta tahtele ning järgnevad talle tihedamagi kuulirahe alla. Vapruse eest lahingutes austerlaste vastu autasustatakse Kuperjanovit seitsmel korral aumärkidega. Talle antakse Anna ordu II, III ja IV, Stanislavi ordu II ja III ja Vladimiri ordu IV järgu autäht, ning Georgi IV järgu rist. 19. juulil 1917. a. saab Kuperjanov ühe luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja ta evakueeritakse Moskvasse. Samal ajal hakatkse Eestis asutama rahvuslikke polke ja Kuperjanov tekkib kange soov sinna pääseda. Haavade paranemine kestab aga pikki kuid ja alles detsembri alguses avaneb tal võimalus asuda teenistusse Tartu Eesti tagavarapataljoni. Pataljonis on võimu võtmas enamlaste meeleolud ja Kuperjanovil, kui pataljoniülema abil, tuleb maksma panna kogu oma energia, et need maha suruda. Ta saavutab pataljoni sõdurite hulgas suure populaarsuse ja teda kuulatakse meelsamini, kui kommunistlikke
Absoluutne monarhia-riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas valitseb koos parlamendiga Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise po...
Jalgratta Sõitjate Selts "Taara" 1899 Asutati Krüüdneri Jalgratta Sõitjate Selts "Kiirus" 1900 Asutati St. Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts "Kalev" 1901 Võeti kasutusele Tallinna tänava kruusaauk spordiplatsina, praegune Tartu Ülikooli staadion. Asutati Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev". G.Lurich ja G.Hackenschmidt tulid esimest korda elukutseliste maadluse maailmameistriks. Asutati Tartu Spordiring, mis sai 1907 nimeks "Aberg" ja 1919 "Kalev" 1903 Euroopas hakati asutama Lurichi nime kandvaid spordiseltse 1904 Haapsalus toimusid esimesed võistlused jääpurjetamises 1905 "Kalev" avas liuvälja Gonsiori aias Tallinnas 1907 Tartu Ülikoolis moodustati esimene üliõpilaste spordiring "Sport", mis järgmisel aastal sai ülikooli valitsuselt tegutsemisloa 1908 Eestis hakkasid levima jalgpall, kergejõustik, tennis, uisutamine. Anton Õunapuu juhtimisel peeti "Kalevi" seltsi poolt Gonsiori aias pallimängude kursused. Peeti esimesed
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
tugev mõjujõud, teda kuulati meelsasti ning talle eneselegi meeldis esineda, seepärast pidas ta tolleaegsetes seltsides palju kõnesid.( Aava 2003: 36) Teine väga oluline ärkamisaegne kõnemees oli kirikuõpetaja Jakob Hurt .1869. aastal toimunud 1üldlaulupeol pidas Hurt programmilise kõne, kus esitas rahvusliku liikumise põhisuunad järgnevaks kümnendiks.. Ta kutsus üles jääma truuks oma rahvusele ning selle heaks töötama ,õhutas asutama seltse, raamatukogusid ,aga erilist tähelepanu pööras ta Aleksandrikooli loomisele. ( Aava 2003: 36) Hoolega ettevalmistatud kõnest sai Hurt ette kanda küll ainult kolmandiku, kõne põhiteesid. Sest tugeva vihmasaju tõttu oli ta sunnitud kõne katkesta. Hoolimata sellest oli kõne mõju kuulajatele väga tugev. ( Aava 2003: 36) Carl Robert Jakobsoni ideearendus kolmes isamaa kõnes kaldus subjektiivsusesse- ta hindas üle oma rahva võimeid ja alavääristas vastaseid
sündmus. Nende algustega seostub Vahemeremaades 9. sajandil eKr täheldatav uusi algusi toonud sündmuste kuhjumine. Sellel sajandil jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri (esmalt Jooniasse) ja saabus rauast relvade üldise leviku tõttu lõpp ka Kreeka tumedale ajajärgule (on ka hilisem määratlus). Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toskaanasse, Foiniikia hakkas metallide otsingul Vahemere piirkonnas läänekolooniad asutama (Kartaago eellased). Samal sajandil Rooma asula laienes, seal algas rauaaeg ja ilmusid rikaste hauad; keldid jõudsid Galliasse). Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajaloos olulist osa etendanud Pärsia riik. (Juudid ja nende omariiklus oli selle aja künnisel jõudnud 926 eKr. aastal kaheks lõhenemisega oma ajaloos uude ajajärku.) Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes idagootide
turu asemel ja siseturu mitmekesiste nõudmiste rahuldamisele. Aastatel 1920- 1924 otsustas ülevenemaalisest turust eraldatus eelkõige olulisel määral evakueeritud laevatehaste ,,Dvigateli" ja ,,Volta" saatuse, mis jäid seisma või töötasid osalise võimsusega. Seisis peaaegu täielikult evakueeritud Bekkeri tehas. Idaturu kaotus andis end teravalt tunda Mayeri keemiatehases ning Lutheri vineeri- ja mööblivabrikus. Samal ajal hakati asutama uusi ettevõtteid mille toodang läks siseturule. Kõrged sisseveotollid aitasid tööstusettevõtteile kindlustada siseturgu ja lõid head tegevustingimused uutele ettevõtetele. 1918- 1924 olid põlevkivitööstuse arengu algaastad. 1921. aastal hakati kasutama kodumaiseid fosforiite. 1924. aastal pandi alus kummitööstusele. Vaatamata mõningate tehaste osalisele töötamisele ning teiste sulgemisele, kasvas suurtööstuse brutotoodang 1922
Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi peegelsaalis 1871. aasta 18. jaanuaril välja Saksa keisririik. Saksa Teine Reich (1871-1918) Pikemalt artiklis Saksa Keisririik Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa. Alates 1884. aastast hakati asutama ka mõningaid kolooniaid väljaspool Euroopat. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Wilhelm I nimelt ta lõi liite, alliansse, näiteks piiras Prantusmaa diplomaatiliste meetmetega, vältis sõdu. Siiski, Saksamaa hakkas tänu oma ühendamisele teistesse pisut üleolevalt suhtuma ning see muidugi tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikest vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
