valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA loomise käigus oluline on! Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud
Alamklass: lihttöölised ja meremehed -- Inglased kuulutasid 13 kolooniat vabadeks riikideks, kuid vabadus tuli neil kätte võidelda. Inglise armee oli küll suurem ning paremini relvastatud kui Ameeriklased suutsid neid alistada. -- Erinevalt inglaste palgasõduritest võitlesid ameeriklased enda maa ja vabaduse eest. Inglased sõdisid pikas tihedas rivis, kuid ameeriklased peitsid end kivide taha või puu otsa. -- Ameeriklased alistasid inglased ning Versailles rahuga kuulutati asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 1787 aastal anti välja põhiseadus mis kehtib tänaseni. Ameerikas oli föderatsioonvõim (tugev keskvõim). Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. TEEMA NR. 5 -- 14. juuli 1789 - 9. november 1799 -- Tolleaegne ühiskond oli väga ebavõrdne, ainult talupojad pidi makse maksa ja nad ei tohtinud kuuluda riigiametitesse. Nad nõudsid uut valimiskorda, kuid valitsus polnud
Koloniaalimpeeriumite lagunemine II maailmasõja järel hakkasid senised impeeriumid lagunema ning kumbki külma sõja osapooltest üritas kas säilitada oma mõju või laiendada sinna oma mõjusfääri. Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka Kolmanda Maailma riigid. a) Suurbritannia: 1947 jäädi ilma Indiast 1948 Tseilon ja Birma iseseisvusid. Loobuti mandaadist Palestiinale. Kuni 60ndateni iseseisvusid peaaegu kõik Suurbritannia asumaad, kuid jäid valdavalt Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks. b) Prantsusmaa: 1949 koloniaalsõda Indo-Hiinas lõppes prantslaste lüüasaamisega Alzeeria iseseisvus 1962 vabadusvõitluse järel 1956 iseseisvusid Tuneesia ja Maroko Paljud enised kolooniate elanikud asusid ümber Inglismaale Euroopa integratsioon a) ECSC Euroopa Söe- ja Teraseühendus riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952-1957
riigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Pelgiale ja Taanile, Danzig (dansk) kuulutati poola tollipiirkonda kuuluvaks vabalinnaks. Memel (klaipeda) läks Leedule liitlaste käsutusse läks maavarade poolest, 15a möödudes võis kohalik rahvas selle maa saatuse otsustada rehverendumlil. Saksa riik kaotas 8ndiku oma territooriumist ning mitu miljonit Sakslast jäi elama välja poole saksamaad. Võitjate kätte läksid ka Saksa endise keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasyydlaseks kes pidi sõja tekitatud kahju hyvitama. Ka sõjalises mõttes pidi kaotaja karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja ega alveelaevu keelatud olid ka tankid ja mud sellised jamad... relvajõud võisid koosneda vaid 100k´st elukutselisest sõdurist, osa Saksamaa territooriumist jäi 15neks aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See ala hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50km laiust vööndit jõe paremal kaldal nimetatud piirkond
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...
jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud
hakati boikoteerima inglise kaupu ning ei makstud makse. · 4 juuli 1776 iseseisvusdeklaratsioon õigus luua oma valitsus ja määrata oma saatus. · Iseseisvussõda inglise väed olid paremini ettevalmistatud aga ameeriklastel oli sidemeid teistega ning koostöö. Samuti kasutasid ameeriklased teist lahkrivi ründetehnikat. Liitlaseks sai ka Prantsusmaa, kes tõi oma väed abiks. Hiljem kuulutas holland inglismaale sõja. Rahu kuulutati Versailles' rahuga ning asumaad said iseseisvateks ja vabadeks. · Uues valitsuseks sai föderaal. Osariigid otsustasid: majandus, õiguskord, haridus. Föderaalvõimud: rahandus, kaitse, välispoliitika, maailmakaubandus. · USA I president: George Washington. 9. Prantsuse revolutsioon · Riik oli võlgades ning oli vaja muuta makse, kutsuti kokku generaalstaadid. Seal aga üksmeelt ei leitud, kolmas seisus lahkus koosolekult ning kuulutas end rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, kes töötab välja põhiseaduse
o Eesmärk: tagada kõigile inimestele võrded võimalused ning kiindlustada nende elu mitmesuguste sotsiaalsete tagatiste ja riiklike abiprogrammide toestusel o Algust tegi Rootsi enne sõda (töötukindlustus, peretoetused, puhketasud, 8-tunnine tööpäev), pärast sõda eksportis oma toodangut teistesse Põhjamaadesse, rikastus SBl polnud jõudu oma koloniaalimpeeriumi koos hoidmiseks -> iseseisvusid Briti asumaad Aasias ja Aafrikas o Lagunemine kulges suhteliselt valutult, SB säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitlise mõju SBs säilis kaheparteisüsteem (koservatiivid ja leiboristid) – mõlemad parteid vahetusid pidevalt, mõlemad aga ajasid küllaltki vasakpoolset poliitikat o Oluline mõju oli tugevatel ametiühingutel: iga järsema reformikatse puhul ähvardati streikima hakata PMl andsid tooni tugevad pahempoolsed meeleolud, hääli said kommunistid
Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4.juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Ameerika iseseisvussõda toimus ameeriklaste ja inglaste vahel 1775-1783 aastal. Pärast vahelduva eduga toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. Aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7.PRANTSUSE REVOLUTSIOON Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda-tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni
Lauka Põhikool 8.klass Angelina Silk Hispaania Uurimustöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................2 1. PEATÜKK ÜKS..............................................................4 1.1 Peatükk üks kaks.......................................................4 1.2 Peatükk kaks üks..........................................................4 2. PEATÜKK KAKS................................................................5 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................7 2 SISSEJUHATUS Hispaania on üks Vahemere riike. Ta ...
INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki. INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia,UusMeremaa, kes olid dominioonid. Nad olid iseseisvad liikmesriigid, kel oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner. PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega
Endise Saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Belgiale ja Taanile. Danzig (Gdansk) kuulutati Poola tollipiirkonda kuuluvaks vabariigiks. Memel (Klaipeda) läks Leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist ning mitu miljonit sakslast jäi elama välja poole Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise Saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjas tekitatud kahju hüvitama., välja maksma suuri reparatsioone. Saksamaa pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Tal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid lahingulennukid, tankid ning raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000st elukutselisest sõdurist. Osa Saksamaa territooriumist jäi 15ks aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See hõlmas Reini jõe vasakut
tulemusena tekkis nn. Poola koridor. 4. Klaipeda anti esialgu võitnud riikide ühisvaldusesse, kuid Leedu hõivas selle 1923a. 5. Sudeedimaa ühendati Tsehhoslovakkiaga 6. Maavarade poolest rikas Saarimaa anti Prantsusmaale tekitatud kahjude kompensatsiooniks viieteistkümneks aastaks kasutada. Pärast seda tuli korraldada Saarimaal referendum Prantsuse või Saksa kasuks. 7. Saksamaa asumaad anti võitjariikidele mitmesuguste tähtaegadega 8. Saksamaa pidi loobuma Presti rahuga saadud aladest (nt. Baltiriigid) (Võrreldes sõjaeelse 1914 aastaga vähenes Saksa territoorium kaheksandiku võrra. Eraldatud alade elanikest 53% olid sakslased) 9. Saksamaal keelati omada suuri sõja- ja allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ja raskesuurtükke. 10. Sisekorra kaitseks ja kommunismiohu vastu võis Saksamaa omada 100 000 kutselist sõjaväelast. 11
rahva hulki, nagu defensiivne rahvuslik ideoloogia C. R. Jakobsoni ajal. Või nagu marksistlik ideoloogia on haaranud tööliskonda linnades. Kas saab aga väikerahvast kanda muu ideoloogia kui just laiemaid kihte innustav ideoloogia! Ideoloogia aluseid lähemalt vaadeldes märgime esiteks väikerahva hüvesid ja pahesid. Suurrahvaste haiguste suhtes — militarismi, imperialismi, messianismi —, mis neid tõukavad vägivallale teiste vastu (vallutamised, asumaad, vähe- musrahvuste tagakiusamine), kõigi nende järeldustega, — oleme meie immuunsed. See-eest on aga meie rahvuslik kandepind igas mõttes liiga kitsas. See sunnibki meid eriti arvestama rahva sotsiaalset struktuuri, ning need ülesanded rahvusliku kultuuri ja ideoloogia alal, mis suurrahvastel on jäänud teatud kitsamate eliit-kihtide (nagu aadel) kanda, veeretama laiematele „madalamatele“ sotsiaalkihtidele. Teiste sõnadega — see määrab meid
jaoks väga rasked. Selle lepingu järgi sai prantsusmaa taas elsass-lotringi oma valdusse. Endise saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud poola riigile ja tsehhoslovakkiale. Ning belgiale ja taanile. Danzig kuulutati vabalinnaks. Memen(plaipüla) läks leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest tsaarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma aladest ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole riigipiire. Võitjate kätte läksid ka endise saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi sõjaga tekitatud kahju hüvitama. Reparatsionide suurust rahuleping siiski ei määranud. Kaotaja pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid ka lahingulennukid,tangid ja raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid sajast tuhandest elukutselisest sõdurist. Osa saksamaa territooriumist jäi 15-daks aastaks liitlaste oupatsiooni alla
st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas) · 1931 Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu). Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris · mõned asumaad saavutasid iseseisvuse (Egiptus 1922, Jeemen, Saudi Araabia 1932, Iraak 1921/1930) 1. Iirimaa iseseisvumine 1919. 1921 anti Iirimaale dominiooni staatus, 1937 aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia koosseisu ja riigi ametlikuks nimeks sai Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Põhja-Iirimaal säilivad inglaste ja iirlaste vastuolud). 2. Koos Pr-ga on Ing 1920´aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike (Valgete
tulud Prantsusmaal suunati õukonna ülalpidamisse, Inglismaal aga moodustasid need järgnevate retkede kapitali. Kaubakompaniidele lubati sageli piirkondlikke monopole (Prantsusmaal, Inglismaal ja Hollandis Lääne- ja Ida-India kaubakompaniid) või ainuõigusi teatud tootega kauplemiseks (näiteks Stockholmi tõrvakompanii). Koloniaalsüsteemide rajamine - Asumaade hankimine oli väga olulisel kohal merkantilistlikus riigimajanduses. Asumaad olid emamaade tööstustoodangule turuks ja odava tooraine allikaks. Mõningaid toor- ja toiduaineid oli lihtsam saada mere tagant kui Euroopast. Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland rajasid 17.sajandil oma koloniaalsüsteemi. Emamaa tööstusega võistlevate tegevusalade arengut kolooniates pidurdati. - võitlus turgude pärast. 16. sajandil valitsesid maailmameredel Hollandi kaubalaevad.
Prantsusmaale. Kui piraatlusest lõpuks pikkamisi jagu saadi, hakkasid mõned Prantsuse seiklejad istandikuomanikeks. Saare Prantusmaale kuuluvast osast, mida nimetati Saint- Domingue'iks, sai "Antillide pärl", 18. sajandi Prantsuse impeeriumi üks rikkamaid asumaid. Saint-Domingue tootis umbes 40% kogu kohvist, mida Euroopas 1780. aastateks tarbiti. See väike, umbes poole Eesti suurune koloonia tootis rohkem suhkrut ja kohvi kui Briti Lääne- India asumaad kokku. Sel ajal toodi istandustesse tööle arvatavalt 790 000 Aafrika päritolu orja (17831791 tuli Haiti arvele kolmandik kogu transatlantilisest orjakaubandusest). Et aga orje ei suudetud alal hoida, oli selle perioodi lõpul rahvaarvuks umbes 434 000, kellest valgeid oli umbes 31 000. Saint-Domingue'is oli ka suurim ja rikkaim vabadest värvilistest elanikkond Kariibi mere saartel. 1789. aasta kuningliku rahvaloenduse järgi oli seal umbes 25 000 värvilist. Need olid
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms)....
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
juures tegutses riiginõukogu, milles oli 89 inimest, ning kolm ministrit, kellest koosnes valitsus. Inglise kuberner sekkus Buganda igapäevastesse tegvustesse suhteliselt vähe ning analoogne olikord oli ka Uganda teistes kuningriikides. Kogu võiutäius asumaades koondati ikkagi kuberneri kätte. Otsene valitsemine Saksamaa, Belgia ja Hispaania olid peamised otsese valitsemise rakendajad, aga nende asumaad olid ka enne vallutust kõige vähemarenenud. Põliselanikud said enda kätte ainult maksuse kogumise. See ei tähendanud, et pärismaised institutsioonid oli likvideeritud, aga need olid väga tseremoniaalsed. Suuresti kasutati otsest valitsemist nt Sahara aladel, mida oli pikka aega raske enda kontrollile allutada. Saksamaa puhul võib öelda, et see kasutas enda kolooniates ka üpris palju kaudset valitsemist ning on pakutud, et kui riik poleks Esimese
Operatsioon "Seelöwe" lükkus pidevalt edasi ja jäeti lõpuks üldse ära, kuna Hitler ei pidanud inglasi oma peamisteks vaenlasteks, samuti ei saavutatud nn. lahingus Inglismaa pärast (Battle of Britain) olulist edu. Ka inglise merevägi jäi Hitleri jaoks liiga tugevaks, mis tegi Inglismaa ründamise raskeks. Juunis 1940 kuulutas Suurbritanniale sõja ka Itaalia, sõjategevus kandus nüüd ka Põhja- Aafrikasse, kus mõlemal riigil olid asumaad. 1941. aasta alguses saadeti sakslaste poolt Itaaliale Liibüasse appi väeüksus, mida juhatas kindral Erwin Rommel. Rommelist, kes juunis 1942 sai Generalfeldmarschalli aukraadi ja pälvis hüüdnime "Kõrberebane", kujunes II maailmasõja kõige legendaarsem väejuht. 27.09.1940 sõlmisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan Berlinis nn. Kolmikpakti, mille eesmärk oli tugevdada liidusuhteid ja hoida USA sõjast eemal. Selle pakti kohaselt pidid osapooled
kehtestati tootmispiirangud. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Inglismaa: Suurbritannia loovutas oma juhtpositsiooni ja vaevles pikalt hääbuvast söetööstusest tingitud probleemide käes. 1923 moodustati esimest korda pahempoolne valitsus. Majanduskriisist väljus inglismaa kiiremini, võimaldades oma positsioone veidi tugevdada. 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks. Suuremat iseseisvus hakkasid taotlema ka teised asumaad. 1931 võttis parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välisasjades täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933) Põhjused: Ületootmine põllumajanduses. Tehnika kiire areng vähendas tööjõu vajadust, mis suurendas töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil ("must neljapäev" ja "must teisipäev" 1929.a. oktoobris). Majanduskriis
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esi...
ühtne, siis võttis reformi rakendumine palju aega. Katoliiklikest valitsejatest võtsid uue reformi kohe üle vaid vähesed: oktoobris läksid uuele kalendrile üle Hispaania , Portugal ja enamik Itaalia r iike. Esimese kahe asumaad võtsid selle üle ajapikku, sedamööda, kuidas uudised kalendrireformist neisse levisid. 1582. aasta detsembris läksid gregoriuse kalendrile üle Prantsusmaa ning Zeeland ja Holland . 1700a Germaani alad , 1752a Inglismaa, 1753a. Soome ja Rootsi.
Nad väidavad, et mõned organisatsioonid sekkuvad liiga jõuliselt riikide siseasjadesse. Näiteks kirjutab Rahvusvaheline Valuutafond ette, millistel poliitilistel tingimustel ta laenu või välisabi annab. Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon OPEC kehtestab toornafta tootmise kvoote, mis mõjutab kõigi riikide majandust. OPEC-i tegevus on viinud maailmamajanduse korduvalt kriisini. Arengumaade jaoks seostub suveräänsuse küsimus peamiselt neokolonialismiga. Kuigi endised asumaad on tänaseks saavutanud juriidilise iseseisvuse, on paljud neist edasi majanduslikus või finantsilises sõltuvuses rikastest lääneriikidest. Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Näiteks endiste Prantsuse kolooniate Kameruni, Tšaadi, Elevandiluurannikut ja Senegali majandus sõltub täielikult Prantsusmaast.
mobilisatsioonikäsu tühistamist, mida ei juhtunud 1. august 1914 SM kuulutas sõja kõigepealt VMle, seejärel PMle, tungis kallale ka Belgiale Belgia neutraliteedi rikkumisest sai ettekäände sõtta astuda IM Sõtta astunud riikides vallandus ulatuslik sõjavaimustus, mis haaras kaasa ka seni vastutanud vasakpoolsed poliitikud Sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest väljapoole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes Sõdivaid riike oli kokku 34 Esialgu jäi kõrvale Itaalia, 23. august 1914 astus Antanti poolel sõtta Jaapan, kes vallutas SMle kuulunud saared Vaikses ookeanis ja tugipunktid Hiinas Türgi astus sõtta SM ja A-U poolele 1914 novembris Avati uued rinded: IMl tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses, VMl tekkis rinne Kaukaasias Välja olid töötatud põhjalikud strateegilised plaanid:
ühtne, siis võttis reformi rakendumine palju aega. Katoliiklikest valitsejatest võtsid uue reformi kohe üle vaid vähesed: oktoobris läksid uuele kalendrile üle Hispaania , Portugal ja enamik Itaalia r iike. Esimese kahe asumaad võtsid selle üle ajapikku, sedamööda, kuidas uudised kalendrireformist neisse levisid. 1582. aasta detsembris läksid gregoriuse kalendrile üle Prantsusmaa ning Zeeland ja Holland . 1700a Germaani alad , 1752a Inglismaa, 1753a. Soome ja Rootsi. Venemaa võttis juliuse kalendri täies mahus kasutusele alles
Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte Presidendid: theodore roosevelt, willian taft, woodrow wilson Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest Ülemiinek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga, Panama kanal) Venemaa 20. Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele
Neid riike nimetatakse ka lõunaks, sest asuvad palavvöötmes ja lõunapoolsemates piirkondades. Oluline osa rahvastikust elab veel mitmesuguste traditsiooniliste tootmis viiside abil. Majanduse struktuur on lünklik ja vanamoeline. Maailma kõige rikkam riik - Sveits. Maailma kõige vaesem riik - Sierra Leone. VAESUSE PÕHJUSED JA SUHTUMINE. Arengumaade vaesus on tekkinud arenenudmaade rikkuse arvelt. Rikkad riigid on muudetud avastutavaks vaeste eest. Kolonialismi periood tõstis asumaad elatus taset. Rikkust/vaesust põhjustavad: 1. Looduslikud tingimused. 2. Geograafiline asend. 3. Kultuurilised ja usulised eripärad. Usulisi erinevusi majanduse arengu seisukohalt uuris esmakordselt Max Weber. Vaesust soodustab poliitiline ebastabiilsus, "ajude äravool." ARENGUPOLIITIKA · Kes peaks alaarengu teooria seisukohalt olema peamine vaesusprobleemi lahendaja? - Maha jäänud arenguga riigid peaksid ise oma olukorrast välja rabelema
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
võrra. Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. Saarimaa läks viieteiskümmneks aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid Prantsusmaa kasutusse. Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Rahulepingu jõustumine: Rahulepingule kirjutasid alla 26
Inglased toetasid prantslasi, sest reparatsioonide arvelt lubati inglaste eluolu parandada. Versailles rahu järgi: * Prantsusmaa sai endale Elsass-Lotringi * Saksa alasid jagati Poolale, Tsehhoslovakkiale, Belgiale ja Taanile * Danzig kuulutati Poola-Tolli piirkonda kuuluvaks Vabariigiks. * Nenek anti esialgu liitlasriikide valdusse, kuid 1923 hõivas selle Leedu * Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa 15ks aastaks * Võitjate kätte läksid saksa asumaad * Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks ja ta pidi hüvitama tsiviilelanikele tekitatud kahju * Saksamaal oli keelatud suured sõja ja allveelaevad * Saksa relvajõud võisid koosneda sajast tuhandest elukutselisest sõjaväelasest Osa Saksa territooriumist jäi 15 aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See oli Reini demilitariseeritud tsoon, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ja kindlustusi. Sakslased pidasid Versailles' lepingut ebaõiglaseks ja selle tühistamist oma esmaseks
Sõja ajal sõltus Suurbritannia Ameerikast, kes aitas teda sellest välja tuua. Inglism oli tänulik, kuid talle ei meeldinud , et Am oli vaba ja rikas. Võrgutati Inglise naisi Georg Orwell inglise kirjanik (1903 1950) ,,INGLISE MÕRVA ALLAKÄIK" tõestisünd lugu, kus Am sõdur võrgutab Inglise naist. Nad läksid koos tapma inimesi uus mõrvatüüp avatud ruumis. Kriminaalsus saabus Ameerikast. Riigid oli poliitiliselt eri suunaga. Inglism kaotas oma asumaad ja Am suurenes sõja tõttu. Ta mängib sangarit ja turvameest maailmale. Kogu Suurb kult oli suletud BBC kuni 1954, telekas igasse koju, siis lõdvenes. Popmuusikat ei lastud. Orwell külastas baari Inglism, mis oli läikiv ja voolujooneline, liigne dekoratsioon, puudus hea toit. Pubi oli tööstusklassi koht. Voolujoon - konflikti võtmesõna, tähendas disaini ,,streamlined" sisutus. Kasut ka lennunduses, et vähendada õhutakistust ja autotööstuses general motors(Am)
See ei töötanud eriti hästi. Peale külma sõda on majanduslik ja sotsiaalne diferentseerumine läinud suuremaks Põhja ja Lõuna vahel. "Whose Trade Organization" raamat WTO teemal. WTO õigus on väga tehniline ja spetsiifiline. Praegu on Doha läbirääkimisvoor et ka põllumajandustoodetele jne võetakse ette liberaliseerumisprotsess, lääs ei ole sellest huvitatud. Nt EL eelistab teatud maid mis on Euroopa asumaad kunagi. EL toetab ka Prnts põllumajandust tohutult, kuigi teistel riikidel on ju eelis tootmises, aga nendel on see iidne traditsioon. Diplomaatiline ja konsulaarõigus Tegemist ühe vanema rahvusvahelise õigusharuga. Diplomaatiline immuniteet on diplomaadi eriõigus, eriti karistusõiguslik ja maksuõiguslik dimensioon. Kolm Viini konventsiooni 1961 (Diplomaatiliste suhete konventsioon), 1963 (konsulaarõiguse konventsioon), 1969 (Lepingute konventsioon)
( praegune Guinea Bissau) ja lisaks mõned saared. Belgial oli Aafrikas üksainus koloonia - Belgia Kongo. Itaalia valitses Põhja-Aaafrikas alates 1912. a. Liibüat, Aafrika Sarve piirkonnas kontrollis Eritread ja suuremat osa Somaalimaast. Hispaania käes olid mõned saared, Rio de Oro (praegune Lääne-Sahara) ja 1912. a. alates osa Marokost. Esimese maailmasõja järel jaotati võitjate vahel senised Saksamaa asumaad. Inglismaa sai mandaadi Tanganjikale (praegune Tansaania) ning osale Togost ja Kamerunist. Lõuna- Aafrika Unioon sai mandaadi Namiibiale, Belgia Ruanda-Burundile. Sõja-aastail oli hakanud kiirenema maade majanduslik areng. Üle miljoni aafriklase oli viibinud Euroopa ja Aafrika rinnetel, saades uusi teadmisi ja kogemusi, laiendades nii oma silmaringi. Kõik see avaldas mõju võitlusele Aafrika rahvaste vabanemise eest Euroopa riikide ülemvõimu alt.
Viikingite tegevus Euroopas ja Kaukaasisas Ristisõjad Euroopa äärealadel Ameerika vallutamine Kolonialism Domineerimise, valitsemispraktika, kus üks rahvas allutab teise Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium. Euroopa kolonialism on olnud tihedalt seotud kirstliku misjoniga. Ausnduskolonialism Sissetung koos sissetungijate elamaasumisega Kohalike orjastamine ja tapmine Sõltlaskolonialism Asumaad - vasallriigid – korraldatakse okupeeriva riigi poolt ümber. Suhted kohalikega Koostöö: - Kohalik administraator kohapeal - Nii kohapeale saadetud emamaa esindajad kui kohalikud kollaborandid. - Viimased panevad koloniseeritud rahva maksma emamaale makse jms. Vastupanu: - Vägivallaga vastupanemine - Keeldumine koostööst - Poolrituaalsed enesetapud - Indias M.Gandhi ajal vägivallatu vastupanu
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
Prantsusmaa sai taas Elass-Lotringi oma valdusessse. Endise Saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehho-Slovakkiale ning Belgiale ja Taanile. Dansig (Gdansk) kuulutati vabalinnaks. Memel (Klaipeda) läks Leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist. Kaotas mitu miljonit sakslast ja väga paljud jäid elama väljaspool Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjaga tekitatud kahju hüvitama. Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsoone (kahjutasud). Kaotaja pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid lahingulennukid, tankid ja raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000 elukutselisest sõdurist. Osa Saksamaa teritooriumist jäi 15. aastaks liitlaste okupatsooni alla
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
3. sept 1791 oli päev, mil Asutav Kogu võttis vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni.Konst. määras kodanike vabaduste ja õiguste kõrval kindlaks ka riigi valitsemise korra, võimuorganite liigi jaülesanded. See oli Euroopa senise õigusliku arengu üks murdepunkte. Jumala tahte asemele astus inimestetahteakt.Selle järgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis võimaldasid ekspansiooni läände. Briti monarhiast eraldununa muutusid P-Am asumaad iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõjal oli ühtlasikodanliku rev-i iseloom: kaotati hulk kapitalismi arengut takistavaid feodalismi igandeid. Kaotati valgete orjus,kuid Lõunas säilis neegrite orjus ja orjapidajate istandused suurenesid.26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”. 17 punktist koosnevdeklaratsioon algas sõnadega: “Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks.” Järgmine artikkelgaranteeris põhilised
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
1774 tuli Philadelphias kokku I kontinentaalkongress. Emamaa vägede ja kohalike elanike vahel Concordi ja Lexingtoni juures 19.04.1775 toimunud lahingutega algas Iseseisvussõda P-Am-s. 4.07.1776 võttis II kontinentaalkongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. 2.1.1.Pariisi rahuleping 1783 Selle järgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis võimaldasid ekspansiooni läände. Briti monarhiast eraldununa muutusid P-Am asumaad iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõjal oli ühtlasi kodanliku rev-i iseloom: kaotati hulk kapitalismi arengut takistavaid feodalismi igandeid. Kaotati valgete orjus, kuid Lõunas säilis neegrite orjus ja orjapidajate istandused suurenesid. 2.2. 1776.a. Iseseisvusdeklaratsioon Esialgselt Thomas Jeffersoni koostatud, muudatused Benjamin Franklini ja John Adamsi poolt see versioon esitati 5-liikmelise komitee poolt Kongressile. Kongress tegi mõned muudatused, kuid
Petrogradi kogunes Jaani kiriku juurde 40 000 inimest, kaasas oli suur hulk orkestreid, kogu see mass liikus vägagi organiseeritult läbi kesklinna AV koosistumisasutuse juurde, andis AV üle rahva nõudmised. Ka Eestist saadet AV hulk telegramme sama nõudmisega. 30. märtsil kinnitas Av määrused Eestimaa Kubermangu Ajutise Valitsemise korralduseks. Nende määrustega ühendati eestlaste asumaad. Välja jäid uuest loodavast rahvuskubermangust Narva linn, Valga linn koos ümbruskonnaga ja Setumaa. Selle rahvusliku kubermangu juhtimine toimus kubermanguvalitsuse poolt, Poska võim laienes ka Lõuna-Eesti aladele. Poskale nimetati kaks abi - Jaakson ja Kaarel Parts. Määruse järgi ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine, mis tuli valida demokraatlike üldvalmisega, sellele anti õigus otsustada kõikid kohalikke halduslikke, kultuurilisi ja majanduslikke küsimusi
Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
