Futurism Futurism, "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestveda...
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tii...
Kolonialismivastane vabadusliikumine - Neokolonialism=Endised asumaad on jäänud endiste emamaade kaudsesse sõltuvusse = majanduslik, poliitiline, tehniline, kultuuriline. - Briti endised asumaad moodustavad Briti Rahvasteühenduse -> teevad koostööd SBRiga ja nimetavad oma riigipeaks SBR kuningannat - Mitteühinemisliikumine Tekkis 50-60 aastail -> Asutajariigid on Jugoslaavi, Egiptus, India
aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, nagu näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Ameerikasse asumise taga peitusid sageli ka majanduslikud põhjused. Koloonia anti loomisel vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud siiski viimaste õigust asumaale, kõrgeim võim kuulus seal ikkagi Inglise kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal. Mida enam asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas Briti tolli-ja maksupoliitika ning inglise kuninga poolt määratud kuberneri õigus panna veto koloonia seadusandliku kogu otsustele. Septembris 1774 kogunes esimest korda Ameerika asumaade kontinentaalkongress, mis katkestats kaubavahetuse Suurbritanniaga
..) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud:
ja . aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid pärast reguleeriva lepingu Venemaaga (). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku . Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane (), ja põhjuseks olid ka . Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, ja asumaad ning vallutada , ja . tahtis endale ja . Türgi tahtis endale . Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada . Prantsusmaa tahtis tagasi saada -'i ja vallutada . Venemaa tahtis omada ja kontrollida ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa alasid. TULEMUSED Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu, 27
V: Aafrika: 1)ebaloomulikud piirid ei kattunud üldjuhul aafriklaste esmatähtsate hõimupiiridega. 2)Püsiv vaesus. 3) Relvakonfliktid. 4) määratu korruptsioon. 5) onupojapoliitika-läänelikud väärtused ja põhimõtted ei osutunud sobivaks. Ladina- Ameerika: 1)Kuuba elas peamiselt suhkru; Kolumbia kohvi ; Tsiili vase ja Venetsueela nafta müügist. 2) sõjaväeliste riigipöörete laine. 3) demokraatlike vabaduste piiramine. 12. Kelle asumaad olid India ja Indoneesia? (+kuulsad riigijuhid). V: India: Inglismaa asumaa, Indoneesia: Hollandlaste asumaa,
Euroopas. Kolonistide hulgas olid sagedased epideemiad ja haigused ning tihti tuli kannatada nälga ja puudust- umbes 2/3 Ameerikasse asunuist suri. Paljudel riikidel oli 17. sajandi algul Põhja-Ameerikas kolooniaid. Omavahelistes sõdades jäid sajandi lõpuks peale inglased ja prantslased. 18. sajandil jätkusid võitlused ülemvõimu pärast Põhja-Ameerika kolooniates inglaste ja prantslaste vahel. Prantsuse asumaad osutusid siiski vähem elujõulisemaks. Prantsusmaa asumaadesse voolas palju sellist rahvast, kes polnud harjunud püsiva tööga. Seetõttu kannatasid Prantsuse kolooniad elanike vähesuse all. Kolooniate valitsemisel lokkas korruptsioon. Kõik see kergendas asumaade vallutamist inglaste poolt. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Esimesed Ameerikasse jõudnud eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks-
kolonistid, kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad peale Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Põhja-Ameerika idarannikult oli tekkinud 13 erinevat kolooniat. Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlikus. Farmer hankis ise endale kõik eluks vajaliku. Lõunapoolsetes kolooniates olid hiigelsuured istandused, mille tõttu hakati tooma Aafrikast neegerorje. Inimeste varanduslik kihistumine oli märksa väiksem kui Euroopas. London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate arengut, sest kolonistide kasvav
28. Juuni.1914-Sarajevo atentaat. 28. juuli 1914- I MS algus, AU sõjakuulutus Serbiale. 1. aug 1914 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. 3. aug 1914-Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. 4. aug 1914- Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marne i lahing algab. 11. nov 1918-lõppes 1 MS. Riikide eesmärgis 1MS-s.- Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.
lotringi ja elsassi hõivamine, sissetung saksamaale; ingl- iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis pr toetama; vene- plaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, ida-preisimaa ning austria-ungari vahel; austria-ungari- pidid võitlema mitmel rindel, lõunas serbia ning idas venemaa vastu Miks saksamaa sai lüüa- kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. I ms tulemused- rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Ungari lagunes, Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma.
Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina · Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat · Türgi soovis endale Taga-Kaukaasiat · Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia · Prantsusmaa tahtis vallutada Saarimaa, saada tagasi Alsace-Lorraine · Venemaa tahtis Galiitsiat, Musta mere väine, Konstantinoopolit ning oma võimu Balkanil (soovides minema ajada Austria-Ungarit) · Jaapan soovis vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid Enne sõda ja 1914
16.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE Inglise asumaad: Walter Raleigh esimene inglane, kes üritas luua tugipunkti Põhja-Ameerikasse Esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chasapeake'i lahes maabunud kolonistid Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi -jamestowniks Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York)
Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa Venemaa: tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere väinasid ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit Jaapan: vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid
trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905
Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sõja põhjuseksoli 1871. Aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaSuurbritannia võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast. Sõja ajendiks sai Austria-ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. 1.Sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivateriikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailmarahvastikust).
seadusi,karistas,andis armu,parlamendis uued aktid.Louis XVI ajal olid rahaasjad korrast ära,alustati reformidega ja absolutism jõudis kriisi. Ameerika Ühendriikide tekkimine: Euroopast väljarändamine: kullaotsing; seikluskirg; usulis- poliitilised(tagakiusamine), majanduslikud(vaesemad üritasid leida tööd ja leiba) põhjused. Alates 1690ndast hakati Ameerikasse sisse vedama neeger-orje. Esialgu sidus 13 asumaad vaid Kontinentaalkongress. Võimude lahusus: Kuningas võis kolooniad anda kompaniile või üksikomanikule, kuid kõrgem võim kuulus siiski Inglise kuningale. Koloonia kuberneri võis määrata kohalik kuningas. Inimestele kehtisid Inglismaa õigused/vabadused. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas see, et kuningavõim oli ookeani taga. Väljaastumise aluseks oli argument, et Briti parlamendil pole õigust neid maksustada, sest nad pole parlamendis esindatud
omavalitsusi. 1636. aastal tuli kokku Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustati kõigis kolmeteitkümnes koloonias seadusandlikud kogud. Kolooniad muutusid aina iseteadlikumateks. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Arvati, et parlamendil pole õigust neid maksustada, kuna kolonistid pole esindatud. 1765.aasatl tehti väljaastumine tempelmaksuseaduse vastu. Asumaad nõustusid, et Suurbritannia kuningas on ühtlasi ka nende kuningas, kuid väitsid, et Briti parlamendil on sama vähe õigust kolooniatele seadusi anda kui mõnel koloonia seadusandlikul kogul suurbritanniale. Indiaanlastega sõdimised: Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult ja pakkusid neile inimlikku abi, aga suur osa valgetest suhtus indiaanlastesse üleolevalt ning ei pidanud neid isegi inimesteks
las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta väitis, et indiaanlasi ristida on võimalik ka rahumeelselt. 16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele. Hiljem kujunes välja Atlandi kaubandus. Euroopasse toodi hõbe, maisi, kartulit, tubakat jne, samuti ka haigusi. Haiguste pärast tööjõud kaotati, selle taastamiseks hakati orje sisse tooma. Tekkisid kolooniad ehk asumaad. Kolooniaid valitsesid keskvõimu poolt ametisse nimetatud ulatuslike volitustega asevalitsejad ehk kubernerid. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Cortes.j pg/200px-Cortes.jpg
*Briti võimud hakkasid nõudma makse *suhkruseaduse uuendamine 1764-asumaadel keelati suhkrut tuua Prantsusmaa kolooniatest, kohustus tuua Briti kolooniatest *kasvas kolonistide rahulolematus Inglismaa ülemvõimuga *templimaksuseadus 1765-eraldi maks ametlikele dokumentidele ja ametnikele *Bostoni teejoomine-tee loopimine merre laevalt, mis saabus Inglismaa Indiast Tulemused? *uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid e USA *esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu - Kontinentaalkongress. *1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni - riikide liidu. *1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust. Selle koostamise käigus käis võitlus kahe suuna vahel: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida hakati nimetama föderaalvõimuks ja teised nõudsid demokraatiat. *USA esimeseks presidendiks sai George Washington, kelle järgi on saanud nime ka USA pealinn Washington.
katmisel tasudes makse. · Uuendati suhkruseadust (1746): asumaadel keelati tuua suhkrut Hispaania ja Prantsusmaa Lääne-Indiast; kohustati ostma Inglismaa valdustest.Keelu täitmist hakati rangelt kontrollima. Vastupanu koondus Bostonisse Massachusettsis. Kolooniad leidsid, et pole õigust maksustada, sest neil pole parlamendis esindust. 2 · 1765.a kehtestati templimaks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele. Vastusammuna asumaad boikoteerisid Inglismaa tooteid. Seadus tühistati, kuid Inglismaa rõhutas oma õigust välja anda asumaid puudutavaid seadusi ja tõi Bostonisse oma väeüksused. · Inglismaa tõstis tolle nt teele. 1773.a pingestus olukord veelgi: Ida-India kompanii sai ainuõiguse müüa suur partii teed asumaades tollivabalt. Järgnes nn Bostoni teejoomine. Inglismaa tõlgendas seda mässuna
seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja Inglismaa suhted. Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida pärast sõja lõppu ära ei viidudki. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. Samal ajal hakkas London sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut.
põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertse- goviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria- Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit
1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966. aastal lahkus NATO'st, tagasi 1996 Ei ühinenud tuumarelva katsetuste osalise keelustamise lepinguga 19461954 sõda IndoHiinas 1956 Suessi kriis Euroopa Söe ja Teraseühendus 1954 Alzeerlaste vabadusvõitlus Prantsusmaa vastu 1960. aastal 60 asumaad Aafrikas iseseisvad De Gaulle'i juhtimisel loobuti koloniaalpoliitikast Majandus Pärast II MS majanduslik areng kiirenes. De Gaulle rõhutas Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatust USAst V Vabariigi valitsus sekkus palju majandusse natsionaliseerimispoliitika 1960 oma tuumarelv Suureks probleemiks tööpuudus ~2.59 mln tööta TÄNAN KUULAMAST!
Aafrika XX saj II poolel Musta Aafrika iseseisvumine 1954 27.aug saavutavad Tuneesia ja Maroko omavalituse 1955 18.24. aprill Aasia ja Aafrika riikide Bandungi konverents 1957 Ghana esimene iseseisvunud riik 1960 Aafrika aasta, iseseisvus 17 asumaad 1963 asutati Aafrika Ühtsuse Organisatsioon Piiriprobleemid Tribalism 1965 11.nov LõunaRodeesia iseseisvumine 1979 21.apr Rodeesia valimised LõunaAafrika Apartheit e inimeste eraldamine sõltuvalt nende nahavärvist 1960 keelati mustanahaliste parteid 1980. aastate keskpaigas nõustus valitsus lubama parlamenti värvilisi, mitte aga mustanahalisi. LõunaAafrika Vabariigi president oli esimene valgenahaline riigijuht, kes pooldas reforme.
tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomulikku rada pidi, riik ise tahab b) SÕLTUVUSINDUSTRIAALNE - Uus tootmisviis surutakse peale teise riigi poolt Dominioon Suur-Britannia endised asumaad, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem Milleks vajati kolooniad ... .. varaindustriaalsel ajal? · Vajati eksootilisi põllumajandussaadusi · Vajati uusi maid väljarändajatele .. hilisindustriaalsel ajal? · Oma loodusvarade ammendumine, kuid tööstusele vajalik tooraine · Vajati põllumajandustooteid, sest põllumajandus arenes tööstusest aeglasemalt KOLOONIATE TÜÜBID
Lääne-Euroopa riigid tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmiti Lääneriik (UK, Pr, Bel, Hol, Lux), mille soli aga liiga vähe liikmeid. USA vs NSV Liit 11.02. USA NSV Liit (1949-tuumapomm) Lääne-Euroopa. Ida-Euroopa Poola, Rumeenia, Sb + asumaad. Bulgaaria, Ungari. Ladina-Ameerika. Saksa Demokraatlik Vabariik. Pr + asumaad. Hiina (1949 kommunistlik riik). Jaapan. Saksamaa Liit Vabariik. Majanduslikud. Trumani doktriin: · 1947 USA toetab vabu rahvaid Nõukogude Liidu ohu eest. · Marshalli plaan aidata sõjas kannatanud Euroopa riike. Antakse 13 miljardit. 1948-1952
Inglismaa 19. sajandi I poolel Koloniaalvallutused Sõda revolutsioonilise Prantsusmaa vastu kasutasid inglased ära Prantsusmaa asumaade vallutamiseks. Suurbritannia võimu alla langesid Prantsuse asumaad Lääne-Indias. Edasi langesid inglaste koloniaalvallutuste objektiks Hollandi asumaad. 1788. aastal oli Inglismaa kuulutanud nende territooriumiks kogu Austraalia mandri. Tööstuslik areng Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused.
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919
) · Tehnika vananenud, sõe kasutamine kallis. · Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt. India, Kanada, Austraalia, mis oli dominioonid ehk iseseisvad liikmesriigid. Prantsusmaa · 1920. arenes majandus paremini kui Suurbritannial. · Suure võla tegid tasa, uued asumaad ja reparatsioonimaksud. · Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. · Palju kalureid. Turustati välismaal. · Alates 1870 a. Vabariik. · Valitsuse eluiga väga lühike. · Krahh levis 1930 a. Ka Prantsusmaale, kuigi algul seda ei usutud. · Meeleavaldused, taheti diktatuuri. · 1936 a. Võttis parlament rohkem kui 100 seadust vastu, heaolu heaks. · 1930 a. Välisoht Hitleri Saksamaa. USA
138–136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711. aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139. aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Portugali eskuudo. ● ● Töötus on 10,7% (2010. aasta seisuga). ● SKP jaotumine ● sektoritesse
Raudne eesriie-Ida, ja lääneriikide vahel olev piir,mis takistas idariikidel suhtlust lääneriikidega.külm sõda-sõda lääne ja idariikide vahel.trumani doktriin-vabade rahvaste toetamine sise-ja välissurve eest.marshalli plaan-isesisvunud riikide aitamine majanduslikult.berliini blokaad-nsvl lõikas ära lääne-berliini muust maailmast,et see annaks alla ja liituks nsvl-da.võidurelvvastumine-uute relvaliikide väljatöötamine ja katsetamine,usa ja nsvl vahel,usa sai esimesena tuumapommi.nato-1949,et vastu seista nsvl kasvavale agressiivsusele(usa,lux,holland,belgia,prants,suurbrit)euroopa söe-ja teraseühendus-1952 euroopa riikide omavaheline majanduse aitamine.vlo-nsvl jaa kesk ja ida-euroopa riigid 1955,nsvl diktatuuri ellu viimiseks.hiina kodusõa-1946- 1.okt.1949.kommunistid tahtsid võimu haarata.1949 kuulutati välja hiina rahvavabariik Mao Zedongi poolt.demokraatia laienemine-Itaalia ja kreeka said demokraatlikuks,alandati valijate vanuse a...
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 28.juuli 1914 ja lõppes 11.november 1918. See kestis kokku 4 aastat 3 kuud ning 14 päeva. PÕHJUSED: Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. 1) Seni oli olnud Suurbritannia kõige tugevama sõjalaendusega riik. Toimus võitlus liidrirolli pärast maailmas, sest Saksamaa soovis ümber jaotada kolooniaid. 2) Prantsusmaa soovis heastada kaotuse Saksamaa sõjas. Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass Lotringi maad. 3) Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai AustriaUngari troonipärija hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. AustriaUngaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Venemaa asus toe...
Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHolland asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbia jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned:
1) Eelduseks teaduse areng 2) Hinnangute peamine kriteerium inimmõistmine 3) Ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 4) Eeskujuks loodus 5) Valgustusideoloogile oli omane uus humanism Ameerika Ühendriikide sünd Euroopa suhted Ameerikaga algasid pärast Columbuse avastusretke. Esiteks kaubaduslikud suhted ning seejärel hakati Ameerikat koloniseerima ususõdade ajajärgul 16- 17saj. Kuigi Ameerika asustati erinevate Euroopa riikide poolt, olid kõik asumaad 18saj. alguseks Inglismaa ülemvõimu all Ameerikas tekkinud rahvuse seisukohtade iseloomustus 1) Avalik väärtustas haridust 2) Idee oma riigi loomisest 3) Kristlik maailmavaade 4) Ameeriklaste ühtekuuluvustunde väärtustamine 1776a. kuulutasid Ameerika kolooniad ennast iseseisvaks riigiks. 4. Juulil võttis Ameerika kongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni USA tekkimise kohta sündmuste kava 1) Euroopa asenduste loomine USA-s 16saj.
sünnipäeva puhul. Kuuendal Jaanuaril , 1759. a. Abiellus Washington lesest Martha Dandridge Custis'iga . Äsjaabiellunud paar kolisid Mount Vernon'i elama. Philadelphias tuli 1774. a. kokku I kontinentaalkongress ja 1775. a. aprillis algas PõhjaAmeerika Iseseisvussõda. Teine kontinentaalkongress võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1776. a. Pariisis sõlmitud rahulepingu järgi tunnustas SuurBritannia kolooniate iseseisvust. Briti monarhiast eraldununa muutusid tema varasemad asumaad PõhjaAmeerikas iseseisvaks vabariigiks. Ühendriikide esimeseks presidendiks valiti sõjaväelane George Washington, kes oli teatavasti Põhja Ameerika ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhataja. Temast sai moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitilises kui ka laiemas, rahvuslik-
*suur maksukoorem *vastuseis inkvisitsioonile *Põhja-Ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Iseseisvus sõda algas 1810 19. aprillil. 1815. aastani kestis sõja esimene periood, mil saavutati silmapaistvaid võite põhjas. 1816. aastal algas teine etapp, ehk Lõuna-Ameerika vabadusliikumine, iseseisvumisprotsessi oli võimatu peatada. Iseseissõja tulemused Pea-ageu kõik Ladina-Ameerika riigid olid nüüdseks sõltumatud, v.a. Kuuba ja Puerto Rico, kus püsisid veel Hispaania asumaad. Kõiigis riikides, peale Brasiilia, kehtestati parlamentaalne riigikord, kaotati orjus, tühistati muid seadusi, piirati kiriku õigusi ja muud. Rahvastik 19. sajandil 19. sajandil jäid pooled riigid siiski veel indiaanlaste maaks. Latiinod tõid sisse väga palju mustanahalist tööjõudu, sisse veeti ka inimesi Aasiast. Argentiina, Uruguay ja Tsiili saavutasid hariduse vallas suuri edusamme. Majandus ja sisepoliitika 19. sajandil
Konservatiivid valitsesid põhiliselt 1924.a. 1929-1931.a. Konservatiivid II maailmasõja lõpuni Briti impeerium, hiljem Briti Rahvaste Ühendus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tekkeperiood 16.saj lõpp ja 17.saj algus. Tähtsamad osariigid ja asumaad India Kanada Austraalia Uus-Meremaa Suured alad Aafrikas Palju Vaikse ookeani saari Dominioonid Briti Rahvaste Ühenduse liikmesriigid. Oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipeaks Inglise kuningas. Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa. Probleem Iirimaa ja India iseseisvuslased. Iirimaa sai alguses dominiooniks. 1937. kuulutati suurem osa Iirimaast vabariigiks. India saavutas iseseisvuse pärast II maailmasõda. 3
oluline? Kristi Heinaste 12C 17.Sajand 17.sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas paljudel riikidel kolooniad; sellega kaasnes omavaheline konkurents, peale jäid inglased ja prantslased 1626.a rajasid hollandlased Põhja-Ameerika suurima linna New Yorgi, kuid ka see vallutati hiljem inglaste poolt 1763.aastal kaotasid prantslased oma viimased asumaad Seitsmeaastase sõja (1756- 1763) tagajärjel 18.sajand 18.sajandi keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat, igal esinduskogu ja omavalitsus Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus, kus farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas jne Lõunapoolsete asumaade majanduse aluseks olid hiigelsuured puuvilla-ja tubakaistandused 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa
Esimene maailmasõda (1914-1918) Ühel pool Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia ja teisel pool Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa- Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.
Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad esimesed imperialistlikud sõjad: USA-Hispaania (1898) Inglise-Buurid (1899-1902) Vene-Jaapan (1904-1905) Itaalia-Türgi (1911-1912) 5
1796- ilmus Merkeli raamat " Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul" 1783- kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. 1775- aastaks elas Põhja-Ameerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. 1776 -kontinentaalkongress võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. 1781 -ameeriklased piirasid inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma 1783- kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks 1787- hakati välja töötama põhiseadust Rene Descartes-prantsuse filosoof, kes väljendas kujukalt uusaja teaduse sihte, juhtmõte ,,ma mõtlen, järelikult olen olemas" Francois Marie Voltaire-kõige kuulsam prantsuse valgustaja, juhtmõte ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" valitsus määras tema ,,filosoofilised kirjad " avalikule põletamisele
sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga 27. sept 1919 Bulgaariaga 4. juuni 1920 Ungariga 10. august 1920 Türgiga • Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. • Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari • Saksamaa kaotas osa territooriumi, kaotas osa asumaad, kaotas suurriigiseisundi • USAst hakkasid sõja tagajärjel Euroopa riigid majanduslikult sõltuma. Tehnika areng • Mürkgaaside kasutamine • Tankide kasutamine • Autode levik • Lennunduse areng- algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine. • Allveesõda- eriti Saksamaa poolt, uputati ka kauba- ja
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I maailmasõda.
Tänases Aafrikas on enam kui poolsada riiki. Suur osa Aasiast oli enne Teist maailmasõda USA ja Euroopa riikide asumaa. Aasia põhjaosal asus siis Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit - praegune Venemaa. Sellest lõuna pool asusid N. Liidu kaks sateliitriiki - Mongoolia Rahvavabariik ja Tannu-Tuva Rahvavabariik. Viimati nimetatud riiki täna enam ei eksisteeri. Tänased Bangladesh, Bhutan, India, Myanama [Birma], Nepaal, Pakistan ja Sri Lanka olid Briti asumaad ja kuulusid Briti-India koosseisu. Suur-Britanniale kuulusid ka Araabia poolsaarel asunud Hongkong, Kuveit, Küpros, Malaisia ja Palestiina [praegused Israel ja Palestiina]. Tänased Vietnam, Kampuchea ja Laos kuulusid Prantsusmaa asumaa Prantsuse Indo-Hiina koosseisu. Samuti oli Prantsusmaa alluvuses Süüria. Indoneesia kuulus enne Teist maailmasõda Hollandile ja kandis nimetust Hollandi Ida-India. Filipiinid kuulusid Ameerika Ühendriikidele. Tollane Hiina oli jaotatud
pommitamine lennukitelt. Milleks alustada sõda, kus võidab ainult vastane? Põhjusteks olid kujunenud imperialistlike suurriikide vastuolud võitluses turgudega, tooraineallikatega ja asumaade pärast. Sõja puhkemis soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, osaliselt oli põhjuseks ka Balkani sõjad. Saksamaa suureks eesmärgiks oli kujunenud kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ningi vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat. Ka vastaspooled tahtsid saada Saksamaa asumaid. Serbias 1914. aastal Sarajevos tapeti Franz Ferdinand. Austrias nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu, sellega algaski sõda, I maailmasõda. Sõja kulgedes, nagu Saksamaal oli plaanis vallutada Prantsusmaa, aga mis neil ei õnnestunud. <<< Pariisi rahukonverentsil (1919-1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919
Jeffersoni roll? Osapooled: Kolonistid + Prantsusmaa, Holland, Hispaania Inglismaa 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress, kus tuldi välja poliitilise iseseisvuse nõudmisega. Iseseisvusdeklaratsioon: Kuulutati välja 4. juulil 1776, Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Ameeriklased võitsid sest kasutasid lahkrivi, neil oli välis abi teistelt riikidelt, neil oli suur motivatsioon oma riigi eest võidelda. Sõja tulemus: Versailles’ kuulutati asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Endised kolooniad laienesid kuni Mississipi jõeni. George Washington – oli iseseisvussõjas väejuht Thomas Jefferson – koostas iseseisvusdeklaratsiooni 3. 1789. a põhiseadusega presidentalismi ja föderalismi kujunemine: Föderalism- osariigid eesotsas kuberneriga Demokraatlik partei Vabariiklik partei Rajati lõuna orjapidajate parteina Rajati Põhju töösturite, farmerite, haritlaste
Sõja kaotajad, põhjused Saksamaa kaotas, sest tal oli vähe liitlasi, sõdis kahel rindel, välksõja plaan kukkus läbi, majanduslikud raskused, suured kaotused rinnetel, võimukriis riigis. Võitjad, põhjused USA, Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia Muutused kaardil peale I MS Tekkisid Austria, Unglari. Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi, asumaad. USA mõju I MS Sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, sõja eel andis USA laenu peamiselt Antandi riikidele. Venemaa väljaastumine sõjast Venemaal toimus juba kodusõda ja ta ei suutnud rohkem kaotada. Polnud sellises seisus, et osaleda sõjas. Eesti rahvas I MS ajal 100 000 meest mobiliseeriti, hukkus ~10 000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
