Vanimad leitud nahkehistööd arvatakse olevat pärit aastast 1050 e.Kr. Vanim säilinud nahkehistöö on pärit Egiptusest. Minu referaat annab väikese ülevaate mõningatest nahast rõiva- ja tarbeesemetest. Nahast rõivaesemed Muinasaeg Jahe kliima sundis inimesi endale loomanahku ümber siduma. Tänu sellele said nad hakata asustama ka alasid, kust seni külmaga eemale hoiti. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses,
Mitmed liigid tekitavad rütmilisele tiksumisele sarnanevaid helisid, koputades peaga vastu käigu seina. Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid tooneseppadeks vanarahvas arvas, et see heli ennustab kellegi surma majas. Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- (mänd ,kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask, tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan,) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ºC) kuivatatud puit, seda
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada? Koopast lahkumine sümboliseerib inimese valgustamist Ta mõistab asju, mis varem olid talle tundmatud. Oma endistesse kaasvangidesse suhtub ta kaastundlikult ja peab ennast tänu
1. Foucault "Diskursuse kord" 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Keeld väljendub eseme tabu, situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga nii vahend, mida inimesed enda kätte ihkavad kui ka selle sama protsessi vahendaja. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või lihtsalt ühiskondlikult sobimatu. Väljajäetud diskursus võib olla kuuldav ja olemas, aga sellele omistatakse müra tähendus või tõlgendataks...
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
vastase opositsiooni kõrvaldamine partei juhtkonnas. HIINA suleti kesk- ja kõrgkoolid ning sunniti nende õpilasi osalema kultuurirevolutsiooni teostamisel. Vangistati või hukati massiliselt partei-, haridus- ja kultuuritegelasi (nt Liu Shaoqi suri 1969 vangistuses, Deng Xiaoping saadeti karistuseks provintsi traktoritehasesse tööle). Loodi spetsiaalsed kasvatustöölaagrid (nn 7.mai laagrid), mille asukad pidid töö tegemise kõrvalt pähe õppima „Punast raamatut” (Mao Zedongi tsitaatide kogumik). Laialdaselt hakkas vohama Mao isikukultus. HIINA Hävitati traditsioonilist hiina kultuuripärandit- põletati maha templeid ning kloostreid, hävitati raamatuid ja kunstiteoseid. Selle kõrval kritiseeriti ka lääne mõtte- ja elulaadi. Kultuurirevolutsiooni teostamiseks loodi Rahvavabastusarmee kontrolli all
vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Eriti suur nõudlus Eesti rukki järele. Tänu sellele muutusid meie maa ja selle asukad jõukamaks, teisalt aga tõi see kaasa vasallide elamaasumise maale, oma mõisatesse. Keskaja lõpuks kujunes välja eestlaste teoorjus (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas) Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus) Mõisatöö korraldamisel, talupoegade tööle sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus – mõisniku politseiõigus, sh. õigus talupojale ihunuhtlust anda.
vastuolude kaotamine" tõeliseks eesmärgiks oli aga Mao poliitiliste vastaste kõrvaldamine võimult (loosungiks "tuld staapide pihta") ja oma isikuvõimu suurendamine · Kultuurirevolutsiooni aastatel: suleti kesk- ja kõrgkoolid ning sunniti nende õpilasi osalema kultuurirevolutsiooni teostamisel vangistati või hukati massiliselt partei-, haridus- ja kultuuritegelasi loodi spetsiaalsed kasvatustöölaagrid, mille asukad töö kõrvalt pidid pähe õppima Mao "Punast raamatut" vohas MAO Zedongi isikukultus hävitati traditsioonilist hiina kultuuripärandit (põletati maha templid, hävitati raamatuid ja kunstiteoseid jne.) kritiseeriti lääne mõtte- ja elulaadi kultuurirevolutsiooni teostamiseks loodi spetsiaalsed hungveipingide (punavalvurite) salgad 1967.a. saadeti hungveipingid omakorda kasvatustöölaagritesse ja sõjavägi
Kuna toitu on sügavikes vähe, on saagipüüdjad toiduotsingul sunnitud olema efektiivsed. Paljud kalad ujuvad päraniaetud lõugadega ning neelavad kõike vastutulevat. Neil on veniv magu, mis on võimeline vastu võtma suurel hulgal toitu. Nad on võimelised oma lõuad isegi nii pärani ajama, et söövad ära endast suurematemõõtmetega saagi. Tahapoole suunatud hambad hoiavad ära kinnipüütud saagi põgenemise. Mõned süvamere asukad toodavad biokeemiline reaktsiooni abil valgust. Osa kasutab valgust röövloomade eemalepeletamiseks, üritades valguse abil hirmuäratavam välja näha. Aga meresarvik meelitab helendava peibutise, niinimetatud õnge abil hoopis saagi ligi. Omapäraselt on see kala lahendanud oma partneri leidmise probleemi. Oluliselt emasest väiksem isane kasvab pärast paarilise leidmist emase külge. Nad arenevad üheaegselt, olles ühendatud ühise vereringe ja nahaga
8.Regioon (pilt) Madakasgar jaguneb 6 provintsiks mis on omakorda jaotatud 22 regiooniks. 1. Antananarivo provints 2. Antsiranana provints 3. Fianarantsoa provints 4. Mahajanga provints 5. Toamasina provints 6. Toliara provints 9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt) Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid purjekatega mis seilasid üle India ookeani. Nad tõid endaga kaasa traditsioonina riisi kasvatamise astangulistel põldudel, Kadu-Aasia toidud ja keelejuured mis viitavad poolsaartele. Asustamine kiirenes 9. sajandil, kui võimas Hindu-Sumatra impeerium Srivijaya omas palju võimu merekaubanduse üle India ookeanis. Eurooplaste saabumine ja kolonoseerimine (pilt) Portugali meremehed nimetasid saare Ilha de Sao Lourenço, kuid nagu hilisemad Britid,
suurriigiks. Järgnevatel sajanditel jäi Hispaania oma arengus mitmestest teistest Euroopa riikidest maha. Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel Kaasaja inimese eellased, kromanjoonlased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35 000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, Kantaabrias, Altamira koobastes. Need loodi ilmselt 15 000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist keltibeerid. Kaisa Suumann 6 IFI6001 Arvuti töövahendina Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos (enne 1100 eKr). Umbes perioodil 500 eKr300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul
pigem armastajad kui sõbrannad Toit *eelistatud oli magus ja sellest tekkinud hambavalu oli enamikule haareminaistest tuttav *enne kui toit lauale kanti proovit, kas see mitte mürgitatud pole *enne hõbedast lauanõude ilmumist söödi näppudega, muide väitsid nad,et esimese mulje toidu maitsest saavad nad nimelt sõrmeotste kaudu *maitsmismeele orkamine, mis oli haaremielule nii omane, tegi selle asukad peagi paksuks *lõuna- ja õhtusöök olid päeva tähtsamad ja alati pidulikud söömaajad: serveeriti lambaliha, pirukaid, pilaffi. *kohvikeetmisel oli erakordselt tähtis koht iga noore naise elus, kuna tema väärtus hinnati kõigepealt ja ka hiljem just selle järgi, kuidas tema valmistatud kohv maitses *alkoholi haareminaised ei tarvitanud *erinevalt teistest söögikordadest oli hommikueine lihtne ja tagasihoidlik *hommikul kohvi ei joodud
tema kultuurile palju kahju teinud. Kommunistlikust ideoloogiast juhitud propaganda tõi kaasa näljahäda, tagakiusamise ja paljude tiibetlaste põgenemise oma kodumaalt. Kõige selle tõttu palus seni isolatsiooni eelistanud Tiibeti poliitiline eliit maailma üldsuse abi. Eelkõige loodeti Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peale. Vaatamata aga ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse Tiibetit toetavatele põhimõtetele jäi abi saamata. Tiibeti ajalugu Arvatakse , et Tiibeti esimesed asukad saabusid Tiibetisse rohkem kui 2000 aastat e.m.a. ida poolt. Pärimused räägivad, et sõjakad karjakasvatajad ühendas omavahel 410 e.m.a. Indiast saabunud Nyatritsenpo, kes pani alguse 41 kuninga dünastiale. Tiibeti paremini tuntud ajalugu on 1500 aastat vana. Maa arenes juba 600 aastal eri hõimude poolt valitsetud konföderatsioonist keskse juhtimisega budistlikuks kuningriigiks. Tiibeti riiklik ajalugu algas Yarlungi vürstist ja kuningas Strongtengampon valitsusajast (629-650)
Järgnevatel sajanditel jäi Hispaania oma arengus mitmestest teistest Euroopa riikidest maha. [redigeeri] Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel Kaasaja inimese eellased, kromanjoonlased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35 000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, Kantaabrias, Altamira koobastes. Need loodi ilmselt 15 000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos (enne 1100 eKr). Umbes perioodil 500 eKr300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid.
nõudnud meremehed olid kurnatud ja nende laevad rängalt räsitud. Õige toidu puudumise tõttu märatses nende hulgas skorbuut. Rio dos Bons Signaese madal ja niiske ümbrus kahjustasid portugallaste tervist veelgi. Pärismaalastelt saadi värskeid puuvilju, mis aitasid meresõitjate tervist kosutada. · Esimene kohtumine India ookeani äärsete moslemitega leidis aset 2.märtsil Mocambique lahes. Mocambique oli moslemite valdus ning sealsed asukad arvasid, et heldama nahaga portugallased on türklased ja seega kaasmoslemid.Vasco da Gama kasutas külalislahkust ja usaldust, et koguda informatsiooni edasiste maade, sh legendaarse Presbüter Johannes oletatava vägeva kristliku impeeriumi kohta. · Peagi avastas kohalik sultan, et Vasco da Gama & ta mehed olid petnud ning on hoopis kristlased, mitte moslemid. Sõbralikud suhted halvenesid kiiresti. Portugallaste arvates põhjustas moslemite vaenulikkuse
LEPAMAIM. (külgjoon katkendlik, külgedel tumedaid vööte ja triipe, soomus väike) MUDAMAIM. (suur soomus) Mudamaim on meie kalafauna üks väiksemaid esindajaid. Tema kehapikkus on 3...6 cm ning kaal paar grammi. 8 cm pikkust isendit peetakse omasuguste seas juba hiiglaseks. Mudamaim on kollakas-rohehalli selja ja hõbedaste külgedega, iseloomulikuks tunnuseks on silma vikerkesta erkkollane värvus. Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate jõgede, luhaveekogude, järvede ja karjääride asukad, kuid mõnikord võivad sattuda ka kiirevoolulistesse ojadesse. Et mudamaim on pisike kala, siis pole ka ta eluiga pikk - see ulatub 4 a. LINASK. (keha paks, uimed ümardunud, sabauim nõgus) Linask on paks ja ümar kala, kelle keha katab tugev ja läbipaistev limane marrasknahk. Värvus sõltub rohkem elupaigast, kuid tavaliselt on ta selg tõmmu-oliivroheline ja metalse läikega, küljed aga kollakasrohelised. RÜNT.( keha rulljas, väike kala)
2008 Rakvere SISUKORD VESI...........................................................................................................................................................1 VESI (H2O )..............................................................................................................................................1 VESI LOODUSES.....................................................................................................................................2 HÜDROSFÄÄRI VESI.............................................................................................................................2 VESI INIMORGANISMIS........................................................................................................................2 Meile omane veebilanss...............
EESTI MUINASAEG 1. KIVIAEG Eesti esimesed asukad *Esimesed inimsasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused. *Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS
Kolkja (400), Linte (290), Varnja (260) ja Köstrimäe (170) külad. Väga omapäraseks haldusüksuseks on ka Piirissaare vald, mille rahvaarv on rahvastikuregistri järgi umbes 100 inimese ringis. Allpool annan lühikese ülevaate erilisematest asulatest. Kallaste linn Alale, kus praegune linn paikneb toimus 13.-14. sajandil venelaste ja vadjalste väljaranne. On teada, et antud ala nimetati 16.-17. sajandil Parmurannaks. Sisserännanud asukad eestistusid, kuid hilisema (18. sajandil) venelaste rändega piirkonda, muutus ala slaavilikuks ja elukorraldust juhtisid vanausuliste traditsioonid. Tänaseni on säilinud vanausuliste 1802. aastal rajatud puidust palvemaja. Aleviku staatuse sai Kallaste 1921. aastal ja juba 1938. aastal linnaõiguse. Traditsiooniliselt on asula peamisteks majandustegevuseks olnud kalapüük ja sibulakasvatus. Ka tänapäeval on linn suutnud säilitada oma eripärase arhitektuuri ja säilinud on ka väike
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
jõudu ei andnud. Mitu korda tekkisid tülid, kuid lõpuks rahunesid kõik ikka maha, sest arvati, et ees ootavad vürtsid ja suured rikkused. Nende mõtetega sõidetigi edasi. 12.oktoobril nägid mehed lõpuks maad. Kolumbus ja ohvitserid võtsid paadi ja sõitsid sellega maale. Selle maa põlisasukad võtsid külalisi hästi vastu. Christoph arvas, et ta avastas lõpuks India ja nimetas neid inimesi indiaanlasteks. India asukad nimetasid end ja oma maad aga Guanahaniks. Indiaanlased olid pikka kasvu, nad kõik olid kuni 30 aastat vanad. Neil olid pikad juuksed- umbes vöökohani või seljani. Näod olid vaskpunased ja suurte silmade ümber oli nahk värvitud kollaseks või punaseks. Indiaanlased käisid ringi täiesti alasti ja nende keha oli ülevärvitud. Asukate keel meenutas lapse vadinat. Kõik inimesed olid väga sõbralikud ja tänulikud. Kolumbus tegi neile kingitusi
balsameeriti, hauda pandi kaasa mitmesuguseid esemeid: relvi, ehteid; on viiteid sellele, e t surnu auks korraldati mõnikord matusetuleriit. Vase- ja pronksiaega üleminekut võib jälgida Itaalia mitmesugustes piirkondades. Apuulias toimus see protsess Sitsiilia mõju all. Varajase pronksikultuuri jälgi on leitud samuti Kalaabrias ja Türreni mere kallastel. Pronksiaja uurimiseks on eriti huvitav Põhja Itaalia, kuhu umbes 1800. aasta paiku ilmusid uued asukad. Nad püstitasid oma ehitused vaiadele ja elutsesid algul Page 4 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM ainult jõgedel ja järvedel, hiljem aga püstitati vaiehitusi ka kuival maal. Nende asulate jäänuseid nimetavad tänapäeva itaallased terramaareks, millest pärineb - ka kogu kultuurinimetus. Terramaare elanikud põletasid laibad ja matsid surnute tuha eriliste nõude sees maha
korallide lopsakates rägastikes. Sügavuse suurenedes väheneb meritähtede liigililne mitmekesisus tugevasti. Kui ka ookeaninõo põhjal, kus elutingimused on püsivalt väga ühetaolised (täielik valgusepuudumine, madal temperatuur ja hiigelsuur rõhk), on meritähed kõikjal levinud. (1) Elupaik Meritähed elutsevad madalas merevees kivide vahel. (3) Meritähed on normaalse soolsusega (umbes 35.) ookeanides ja meredes tüüpilised asukad. Normaalse soolsusega meredes võib mitmesuguseid meritähti näha ka otse ranna juures. Ükski meritähtede klassi liik ei ole suutnund kohastuda eluga magevetes. Tugevasti magestatud veega meredes meritähed kas puuduvad (näiteks Aasovi ja Kaspia meri) või tungivad neisse vaid üksikud liigid, suutmata seal normaalselt sigida. Nii tungivad vereva meritähe täiskasvanud isendid Läänemere lääneossa kuni 8 soolsusega aladeni. Kuid nähtavasti pole liik vee sellise tugeva
põimuvad pornovideotega, valitseb kultuuriline segadus, milles on suur osa kultuuritusel ja moraalitusel. Tuge otsitakse skautlusest, astroloogiast, transtsendentaalsest meditatsioonist, kirikust. (Vahtre 1992). 3 4 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT 1940. aastail hävis suur osa Eesti kodudest, mille asukad kas küüditati või olid sunnitud põgenema. Traditsioonilise ja sõjaeelseil kümnendeil oli järk-järgult moderniseerunud elukeskkonna lõhkusid kolhoosikorra kehtestamine, sundmigratsioon ja sõjatraumad. Kodu mõiste ahenes- maal varasemast talust maja ja väikese õueni, linnas tihti vaid omaette tao või osakeseni ühiskorterist. Nõukogulik arusaam võrdsusest ja õiglusest tähendas kogu elumiljöö teadlikku ümberkujunemist ühtlustamise eesmärgil
Ainestik on tavaliselt õpilaste armuafääridest töölisklassi naistega. Fado majad Alfama ja Bairro Alta kvartalites olevates Lisboni fado majades toimuvad esinemised igal õhtul. Kahjuks on paljud neist kohtadest muutunud üleni turiste täis olevateks ning fado on kaotanud osa oma hingest. Kuid vahel võib hea õnne korral leida väikse restorani, kus amatööridest fadistad laulavad nende endi lõbuks. Piirkonnaelu ja rahvatants Minho ja Douro rannik Asukad, tagasitõmbunud kuid väga sõbralikud, tulevad viljalõikuse ajaks ja viinamarja korjamiseks kokku, ja laulavad, et endid ergutada sel ajal, kui nad töötavad. Seda sama lustakust leidub ka nende tantsudes, mis on kuulsad läbi terve Portugali. Virastel, ringitüüp, mis kuulub traditsiooniliste laulude garnituuri, on tugev rütm. Gota või vira galego on veel rohkem energiline. Malhão ja perim toovad esile ilusate kohalike
tõenäosusega. Kobraste eluspüük. Antud meetod on kasutusel esmajoones loomade püügil nende ümberasustamiseks. See püügiviis on kõige komplitseeritum ja töömahukam, aga ka kõige huvitavam. Eeldab see väga head looma bioloogia ja eluviiside tundmist. Eluspüügi meetod võimaldab ka selektsiooni- valikulist püüki. Püügil on lubatud kasutada ka urukoeri. Püügiks kasutatakse kas kahva, sondi või eluspüügi mõrda. (5) Mina arvan, et kraavil oleva pesa asukad tuleks paigutada elama mõnele ojale kus nad ei segaks inimesi ja saaks rahus elada või tuleks nad kõik maha lasta. Isiklikult eelistan esimest varianti ja loodan, et kui nende ellu sekkub inimene õigesti ei tule sellest veresauna. KOKKUVÕTE. 1) Kobrast tuntakse juba varajasest ajaloolisest ajast . Eestist kadus ta XVIII saj lõpul. 1957.aastal toodi Jägala jõgikonda 10 uut kobrast, loodusega koos on kobraste arv Eestis kasvanud ligikaudu 7000 isendini.
8)Diomedese märad Kaheksanda ülesandena käskis Eurystheus Heraklesel Mükeenesse tuua Diomedese inimsööjatest märad. Diomedes oli Arese poeg ning Bistonese linna valitseja Traakias. Diomedese neli mära (Podargos, Lampon, Xanthus ja Demos) olid päranduseks saadud isalt. Et hoida märad verejanuliselt lahinguvalmitena toitis Diomedes neid inimlihaga. Herakles suutis märad pronksist köidikutest vabastada ja oli juba lahkumas Mükeene poole, kui teda ründasid Diomedes ja tema linna asukad. Lahingu ajaks andis Herakles märad Hermese poja, Abderuse hoida, kuid vihased märad rebisid ta puruks. Herakles suutis suure vaevaga Bistonese linna elanikud seljatada ja lõi surnuks Diomedesegi (kelle ta nüüd karistuseks ta oma märadele toitis) ning rajas sinna Abderuse auks linna, millele ta pani nimeks Abderas. Toonud märad Eurystheusele, ohverdas viimane need Hera auks. 9)Hippolyte vöö
abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal – nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi. Enamik Eestis kasvavatest õistaimedest on kaheidulehelised. Ka meie rahvuslill – rukkilill – kuulub
20 000 a tagasi elasid inimesed tänapäeva ranniku piirkonnas ja kõrbe servas. 10 000 a tagasi olid nad asustanud kõik peamised alad. Selleks ajaks oli Tasmaania saar eraldunud. Asustuse leviku kohta mandril on vaid oletused. Mõned arvavad, et see oli kiire protsess, mis leidis aset suurte saakloomade jälitamise käigus. Oletatakse ka rahvastiku kiiret juurdekasvu, mis võis selle põhjustada. Mõned arvavad, et esimesed asukad elasid rannikul, kust nad hiljem sisemaale siirdusid. Ilmselt oli sisemaa siiski asustatud enam- vähem samal ajal kui rannik. Teised arvavad, et asustuse levik üle kogu mandri võttis aega tuhandeid aastaid ning protsess oli väga aeglane. Peamised takistused kiireks asustuse kiire laienemise teel on kohastumus, sest inimesed peavad õppima kasutama eri piirkondade poolt pakutavaid võimalusi. Perioodi 25 00010 000 a tagasi jäävaid muistiseid on leitud kogu Austraaliast. Põhja-
See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida-Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku SALVIINIAt. Tema sporofüüt kujutab endast kuni 15cm pikkust veepinnal ujuvat harunenud võsu. Varre kesksilindri keskel asetseb kontsentriline juhtkimp. Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena. Igas männases on kolm lehte, kaks neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks
Suured välisinvesteerigud kõikides majandussektorites Maailma edukaim kvaliteetse alumiiniumi tootja Majanduse nõrgad küljed: Hiigelsuur ja kohmakas riiklik sektor Hoolimata naftabuumiaegsest jõukusest on ühiskondlik teenindus madalal tasemel ja selle haldamine kohmakas Infrastruktuuri põhilülide uuendamine on lootusetult hiljaks jäänud Üldine maksudest kõrvalehoidmine Maksureformiks vajaliku poliitilise tahte puudumine Ajalugu: Esimesed asukad tulid sinna vähemalt 15 000 aastat tagasi 1522 koloniseeriti see Hispaanlaste poolt 5.juuli 1811 saavutati I iseseisvus, mis kestis aasta 7.august 1813 saavutati II iseseisvus, mis kestis mitu kuud enne kui see jällegi kukutati Maracaibo järve lahingu võit kinnitas Venezuelale iseseisvuse 24. juulil 1823, kuid ta jäi Vana Golumbia osaks kuni 1830 aastani, mil peale Paez´i juhitud mässu kuulutati välja Venezuela Vabariik, Paez sai ka esimeseks presidendiks
osata. Mesoliitilise Kunda kultuuri baasil tekkis Eestis ja naaberaladel IV aastatuhandel e.Kr. varaneoliitiline kultuur, mis on oma nime saanud Narva leiukoha järgi . Narvast ja mujalt Ida-Eestist saadud varaneoliitilisel keraamikal on erinevalt Narva kultuuri lõunapoolsena levikuala savinõudest täheldatud teatavaid idapoolseid mõjutusi. Seetõttu on peetud võimalikuks, et juba mesoliitikumis toimus Eestisse rahvastikusiirdeid ida poolt. Kui nii, siis olid need idast tulnud asukad esimesed Eestisse jõudnud soomeugrilaste esivanemad, kes oma antropoloogiliselt tüübilt kuulusid protolaponiidide hulka. On võimalik, et Kirde-Eestis kõneldi soome-ugri keelt juba enam kui 6000 aastat tagasi. Lõplikult jäi soome-ugri keel Eestis peale nn. tüüpilise kammkeraamika perioodil, mis algas meil nähatavasti IV aastatuhande lõpul või III aastatuhande algul e.Kr. Sel ajal tuli Eestisse ida poolt uusi elanikke. Europiidse Kunda kultuuri rahvastiku ning
tarberiistad kas kullast või hõbedast. Istukilolekut peeti loomulikumaks sünnitusasendiks kui lamamist ja selleks kasutati erilisi sünnitustoole. Tulevasele emale oli seltsiks hulk teisi naisi. Lapse võttis vastu ämmaemand ja andis kohe üle ammele. Mõnikord kutsuti väituste ajal naist lõbustama lauljad, tantsijad või eunuhhist kojanarr. Sündmust peeti pigem pidulikuks talituseks kui raskeks katsumuseks. Kogu haarem säras igat värvi tuledes, selle asukad askeldasid ringi, valmistudes nädal aega kestvaks sünnipäevapeoks. Eunuhhid Ajaloost on teada mitut eri tüüpi eunuhhe: on sünnipäraseid eunuhhe, on neid, keda on kastreerinud teised mehed, ja neid, kes on vabatahtlikult valinud kastreerimise, et säilitada kõlbeline puhtus. Juutide-kristlane arusaam kasinusest ja naistest kui suurimast takistusest selleni jõudmisel õhutas samuti kastreerimisele. Katoliku kirik kastreeris poisikesi veel renessansi
peatükkides käsitlen probleeme, mis tekivad karusnahafarmides, nahkade hankimisel ja töötlemisel. Selle referaadi eesmärgiks on teavitada lugejaid selle tööstuse ebapraktilisusest. 1.Karusnaha ajaloost Tänu loomanahkade kasutuselevõtule said inimesed hakata asustama alasid, kust teda varem oli eemale hoidnud külm. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rašidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle suurte kultuurikeskuste
Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt. Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased, põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31) Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990,
· Tekkis teoorjus: o Lääne-Euroopa maapiirkondadele muutus üle jõu käivaks aina kasvavate linnadevarustamine teraviljaga o Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti janiiskust ning säilis kaua. Vana-Liivimaa muutus tähtsaks teravilja eksportijaks. Eritinõutud kaup oli siinne rukkis. o Eesti piirkonna asukad muutusid jõukamaks ning vasallid asusid elama linnast maaleoma mõisa. o Mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma ka tööd mõisa põldudel(teoorjus), et suurendada viljamüügist saadavat tulu veelgi. o Mõisatöö korraldamisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus (mõisnike õigu oma talupoegi ilma kohtuotsuseta füüsiliselt karistada) ning tekkisid kupja ja kiltri elukutsed
Kuna dekoloniseerimise protsess on toimunud kipa aja vältel, puudutades väga paljusid rahvusi erinevates piirkondades, siis ei ole postkoloniaalset kogemust võimalik käsitleda millegi ühtsena. Kunagist Ameerika või Austraalia iseseisvumist polee võimalik võrreldaa nt mõne Aafrika riigi iseseisvumisjärgse olukorraga. Igal üksikul juhtumil on oma erijooned ja spetsiifika. Paljud kolooniad muutusid segaühiskondadeks, kus koloniaalperioodi kestel kreoolide ja mestiitsidena sündinud asukad domineerisid kohaliku töötava elanikkonna hulgas. Siit tuleneb ka hübriidsuse mõiste, millega tähistatakse sugunenud rahvuste keerulist sisemist hierarhiat ning keele ja kultuuri segunenud olemust. Oma kriitilises lähtealustes on ka postkolonialistlikud uuringud seotud prantsuse poststrukturalistide teadusliku programmiga. Kui poleks Derrida, lacani ja Foucault 1960. - 79.aastatel kasutusele toodud
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid.
kinnitatakse allkirjadega. Kõik laskuvad põlvili, annavad maapinnale suud ja peavad palve ning tänavad issandat tema armulikkuse eest. (Varsavski 1982:11- 12). Kolumbus nimetab avastatud maa San Salvadoriks, Püha Päästja saareks. Praegu nimetatakse seda Watlingi saareks. (Varsavski 1982:12). Ümberringi, natuke maad eemal seisid troppis saabunute kummalist tegevust jälgivad paljad, hea kehaehituse ja värvitud nägudega saare asukad. Meremeestesse suhtusid nad sõbralikult. "Ma andsin mõnele neist punase mütsi ja klaashelmeid, mida kaela riputatakse," kirjutab Kolumbus, "ja hulga teisi tühiseid esemeid. Kõik see valmistas neile suurt heameelt. Nad suhtusid meisse väga hästi." Saareelanikud ujusid hispaanlaste paatide juurde, kinkisid meremeestele papagoisid, puuvillakedruse puntraid ja palju muud ning võtsid heameelega vahetuseks kellukesi, kõristeid ja klaasasju. (Varsavski 1982:12).
2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused 12 4.1 Metsad 12 4.2 Sood 13 4.3 Niidud 14 4.4 Meri ja rannikualad 14 5
tselluloos jt.) muudetakse mitmesuguste protsesside tulemusel, rasvhapeteks, alkoholideks, gaasilisteks ühenditeks (metaan, H2, NH3, CO2) jne. 6065% gaasilistest ühenditest moodustab metaan, mida võiks koguda ja kasutada kütteks. Kääritatud sadet võidakse ka kuivatada ja vedada põldudele väetiseks või briketeerida ja kasutada sel moel küttena. Lahtiste veekogude saastumine ja vete isepuhastus. Vesi ja tema asukad on tihedalt omavahel seotud. Puhastamata heitvete juhtimine lahtistesse veekogudesse muudab sealsete loomulike asukate elutingimusi. Paljud neist surevad välja ja muutub liikidevaheline suhe. Mineraal ja orgaaniliste ainete poolest rikaste heitvete sattumisel lahtistesse veekogudesse hakkavad aktiivselt arenema soprofüütsed mikroorganismid ja vees intensiivistuvad mitmesugused roiskumis ning käärimisprotsessid. Tugevasti saastunud tsoonis ulatub mikroobide üldarv miljonitesse 1 cm³ vees
·Haiglad "head" patsiendid ·Vanadekodud Eksperimendid: ·Kinnipeetud, kellel oli kasv õi mini maalne või malus kontrollida o ma ümbrust (ka mbris toolide ümber paigutamine; valgustuse, teleri sisse ja väljalülitamine ), tajusid väikse mat stressi, olid terve mad ja rikkusid vähe m rezii mi (Ruback et.al, 1987) ·Töötajatel, kellel on või malus iseseisvalt otsustada, on efektiivse mad ja pare ma m oraalse seisundiga (Miller & Monge, 1986) ·Varjupaikade asukad, kellel pole v õi malust valikuks millal süüa, magada ja või malust kontrollida o ma isiklikku elu väliste sekku miste osas, on passiivse mad elukoha ja töö otsingul (Burn, 1992) Eneseesituse hälve · O ma käitumise teiste o mast heatahtlikum hindamine p õhiliselt fundamentaalse o mistusvea tõttu · Positiivsete ja negatiivsete sünd muste seletamine Sportlaste hinnangud tulemustele (Grove et al., 1991) Autojuhtide seletuskirjad liiklusavariide puhul
viigripoegi "õnneks võtsid". Ka Kaspial olid poegivad kaspia hülged mullu kevadel surutud ranna äärde, kus ebatavalisi olusid olid ära kasutamas sajad kotkad, saakalite ja huntide karjad.3 3 Jüssi, Mart. 2010. Soojad talved on hüljestele saatuslikud - Eesti Loodus nr 3. 15 3. Kuidas ennemuistsel ajal hülgeid kütiti. Arheoloogilistel andmetel küttisid Eesti vanimad asukad muude loomade kõrval ka hülgeid. Tõsi küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased. Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Mõnedes tolle aja asulakohtades moodustavad hülgeluud valdava enamiku loomaluudest. Seda seletab kaubavahetuse elavnemine Läänemerel. Ilmselt olid hülgerasv ja nahad juba tol ajal hinnatud kaup. Hülgerasvaga võidi kaubitseda veelgi varem
(Saks 2005, 28) Nii roomlased kui Bütsantsi valitsejad suhtusid juutidesse alguses sallivalt, kuid ajapikku see muutus. Mõlema riigi koosseisus kiusati juute lõpuks nende uskumuste tõttu taga. 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium Raamatutes pole üheseid viiteid araabia hõimude päritolule. Piibli järgi on araablased Aabrahami ja tema liignaise Hagari poja Ishmaeli järeltulijad. Araabia poolsaare kohta ütlevad selle asukad Jazirat al-Arab, ,,Araablaste saar". Kuigi tegemist on poolsaarega, eraldab seda Iraagist ja Iraanist Nufudi kõrb, seega võiksime ka saarest rääkida. Araablasi ollakse harjunud seostama poolsaarel elanud rändava eluviisiga beduiinidega. (Harms 2008, 23.) Araabia ja heebrea keel on umbes sama kaugelt sugulased kui eesti ja soome keel, kuid teineteise mõistmist raskendab neil erinevate, u 10. saj eKr loodud heebrea ja u 3. saj pKr loodud araabia tähestiku kasutamine
kahte maakonda. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes olid kõrgemad preestrid. Muid otsuseid tegi 30liikmeline vanemate nõukogu geruusia (vähemalt 60a) ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud efoorid (5). Lõpliku sõna ütles kõigi spartiaatide koosolek. Viimased olid linna kodanikud, kuid olid suures vähemuses. Ülejäänud elanikud jagunesid kahte gruppi: peroigid Lakoonika asukad, kes olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud; heloodid alistatud messeenlased ja alistatud Lakoonika pärisrahvas olid spartiaatide maaorjad. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem 7. eluaastast saadeti poisid kodust eemale tegelema kehaliste ja sõjaliste harjutustega. 20 eluaastast peeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 eluaastaks täieõiguslikeks kodanikeks. Sellega seoses said nad
sobivate inimasukatega. Neil on sõrmed, varbad, jalad, käed, niuded, õlad, häbemed või meheliikmed, rind või rinnad, pea, juuksed ja karvad. Samas pole keegi neist tavaline, iga nende kehaosa või keha on erakorraline sündmus. Kord on need demiurglikud ,,sõrmed", mis ,,vormivad pilves laotuse hammasratastesüsteemiks". Mõnel teisel juhul ,,sõrmed lagunevad koost/ ja saavad kõik saledaiks sõrmituiks käteks". Luules on alatine liikumine, maailmad ja nende asukad tekivad, muutuvad ja hävivad. Mõnikord võivad sõrmed olla ka ,,lille sõrmed", millel on ,,natuke verd".(Ehin,1996) Laaban on oma teoreetilistes sõnavõttudes tavatsenud rõhutada teesi, mille kohaselt sürrealism tahab tühja maailma täita ja on seetõttu vastuolus müstikaga, mis tahab täis maailma tühjendada. Luuletaja täidab maailmu kas inimolevustega või inimtaoliste olevustega.(Ehin,1996) Sobivaks näiteks järgmine luulekatkend:
Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud kasvavad kõrgemaks ja on elujõulisemad. · Loomastik Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veereziimi. Olulisel kohal on rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad
teise enda asemele saab. Pühajärv, Emajõgi, Pühajõgi (Võhandu), Emujärv, Ahijärv, Ahja jõgi, Ahioja – nendes võib näkke kõige enam kohata. Kõige suurema tõenäosusega ilmutab ennast jaanipäeval. Tõrjemaagia - näkile kaku andmine, sülitatakse kivi peale ja visatakse vette. Mitmed sukad jalga. VEERAHVAS, MERERAHVAS – arvatakse et elu seal all on samasugune nagu meil. Neil on omad kirikud, talud jne. Rõhutatakse, et nende elu seal on uhkem. Asukad on inimesekujulised. Abielu mererahvaga on ebapüsiv, sest lõpuks tahavad nad vette tagasi minna. Haldjanaised käisid maal merelehmasid karjatamas (suured sinised lehmad) ja kui mees naist nägi, tundis naine talle kohutavalt ilus ning võttis ta kohe naiseks. Mererahva põhiülesanne oli kalasaagi kindlustamine. Kui nad ennast näitavad, võib tormi tulla. Meremehed viskasid kohe midagi merre ja hakkasid kaldale sõudma. Mere-ema nõuab austust enda vastu
linnades. Masaise traditsioonilise tegevuse küttimisega tegelevad vähesed. Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud. Liigse karjatamise tõttu on rohttaimestik hävinud la kõrb laieneb savannialadele. SERENGETI RAHVUSPARK Serengeti rahvuspark Tansaanias on üks suuremaid ja tuntumaid savannide kaitsealasid. Serengeti suurimaks väärtuseks on tema rikkalik loomastik. Rahvuspargi tähtsamad asukad on gnuu-antiloobid. 2. Hoovused maailmameres, nende liigitus ja mõju kliimale. HOOVUS on suur veehulk, mis liigub ookeanis piisavate tuulte mõjul kindlas suunas. Hoovuse laius on 100 km ja rohkemgi, pikkus tuhandeid kilomeetreid. Hoovuste teke: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest
Islandile sugulastele külla. Seal sai ta teada, et need on Erik Punasega Gröönimaale läinud. Bjarni otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Bjarni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis umbes aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudsid nad kivisele paljale rannikule, praegusele Baffini maale. Meremehed arvasid, et on jõudnud teise ilma, seepärast nimetasid nad avastatud maa Hellulandiks (Hel - germaani mütoloogias algselt surnute asupaik, hiljem surnute jumalanna).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
