A rge n t i i n a Sisukord Sissejuhatus Eelkoloniaalperiood Hispaania vallutus Vabadusvõitlus ja iseseisvumine Iseseisev riik ja tänapäev Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid ...
Tundra Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kiduradpuud ja põõsad.Tundras peavad taimed taluma karmi talve,tugevaid tuuli, lühikest kasvuperioodi, õhukest pinnast ja liigniiskust. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tndâr , mis tähendab kõrget metsatut ala. Rahvastik Ligi pooled Alaska asukad elavad Anchorage'i linnastus. 2009. aastal oli Alaska USA kõige hõredamini asustatud osariik.2008. aasta 1. juuli seisuga oli Alaskas Ühendriikide rahvastikuameti hinnangul 686 293 elanikku.2000. aasta andmeil oli enamus elanikonnast valged.Afroameeriklasi oli 3,5% elanikest. Suurim vähemus oli Ameerika indiaanlased ja Alaska põliselanikud 15,6 %-ga. Aasia päritolu ameeriklasi oli Alaska's elanikkonnast 4,0%, Vaikse ookeani saarerahvaste seast pärines 0,5% ja muudest rassidest 1,6%.
PILET 2 1) Eesti rahva kujunemise teooriad Keeleuurijad pakkusid 19. sajandil välja hüpoteesi, et soome-ugri alghõimud kujunesid kiviajal välja Uurali mägede lähistel. Arvestades seda hüpoteesi, pakuti välja teooria, milles olid olulisel kohal kolm suuremat rahvastikurännet. o Kunda kultuuri elanikud ei olnud soomeugrilased ja tulid siia lõuna poolt jää taandumisel. o Kammkeraamika kultuuri asukad olevad ida poolt sisse rännanud. Veidi mongoliidse välimusega. Segunesid Kunda kultuuri rahvaga. o Nöörkeraamika kultuuri asukad olevad lõuna poolt sisse rännanud. Nad olid europiidse välimusega ja segunesid ka. 20. sajandi lõpul tekkis uus seisukoht. Kiviajal toimus üks suur rahvastikuränne. o Pärast viimase jääaja lõppu asutasid soome-ugri alghõimud (k.a Kunda kultuuri
Ferdinand von Wrangell Ferdinand von Wrangell sündis 9. jaanuaril 1797. aastal Pihkvas. Isa oli suurtükiväekapten Peter Ludwig von Wrangell. Esmase hariduse sai ta Võrus tädi Barbara von Wrangelli tütarlaste II astme erainstituudis, kus ta õppis koos tädipoegade George ning Wilhelmiga. Wrangelli edasine haridustee jätkus koduõpetajate käe all. Pärast vanemate surma 1807. aastal otsustasid sugulased, et noorWrangell asub õppima mainekas mereväe kadetikorpuses Peterburis, ainult aadlikele mõeldud õppeasutuses. Küllap avaldas Wrangelli elukutsevalikule suurt mõju tema tutvus esimesel Vene ümbermaailmareisil (180306) osalenud kaptenleitnant Friedrich von Romber...
a Stephen Austin San Antonio jõe äärde.Indiaanlastest elasid Suur-Texases atakapad,tonkawa´d,Pecose indiaanlased ja mitmesugused hõimud,kes kõik moodustasid omavahed liidu.Kuni 19.sajandini tundsid Ameerika Ühendriigid Texase vastu vähe huvi.Pärast Prantsusmaalt Louisiana ostmist hakati huvituma ka Hispaania valduses olevatest territooriumitest New Mexicost,Arizonast,Californiast,Texasest.Pärast Mehhiko iseseisvumist läksid need alad mehhiklaste kätte,see juhtus 1821 aastal.Texase asukad eesotsas endise Kongressi liikme ja Tennessee kuberneri Sam Houstoni,ekstsentrilise Davy Crocketti,vendade James ja Rezin Bowie´ ning tulevaste lõunaosariiklaste väejuhi Albert Sidney Johnstoniga otsustati Mehhiko lahku lüüa.Teisel märtsil 1836. aastal kuulutas moodustatud konvent Texase iseseisvaks vabariigiks ja masti tõmmati üksiku valge tähega lipp.Sellega ei olnud nõus Mehhiko president ja läks neid suure armeega karistama.Sealt on tulnud kuulus ,,Alamo kaitsemine``
edasikaebamisõiguse karmi karistuse korral (jus provocationis) ning lepingute (jus comercii) ja abielu sõlmimise õiguse (jus conubii). Kodanikuõigus võeti ära orjaks muudetud ja pagendatud isikuilt ning neilt, kelle kohta tegi sellekohase otsuse rahvakoosolek. Ebaseaduslik kodanikuõiguse omastamine oli karistatav. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 258-259. 2 Latiinid olid Latiumi asukad, itaalikute põhirühmi; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualal. Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse järve ääres, 493 sõlmisid nad latiinidega liidulepingu
Läheb vaja mõningaid aeglaselt kasvavaid taimi, näiteks erinevaid sorte mägisibulaid, väikesi kive ja head maitset. See sobib hästi väikeaeda, terrassile või rõdule, kuhu ei ole teatud põhjusel võimalik suuremat alpiaeda rajada. Vee alpinaarium Väga populaarsed on aedades igasugused veekogud, alates väikestest veesilmadest lõpetades kõikvõimalike tehisojade ja koskedega. Kui otseselt vette istutada spetsiaalseid veetaimi, siis veidi kõrgemale sobivad alpi asukad. 6 Kokkuvõte Kivid ja taimed sobivad omavahel ja on koos kaunid. Kui aias nokitsemine pigem rõõm kui kohustus on, võiks endale ühe sellise valmis teha küll. Pean tunnistama, et ise olen oma lillepeenrasse mõningad kivid asetanud ja ka peenra ääriseid maa kividest teinud, kuid taimede valik on väga laialdane. Ei saa öelda, et mul oleks korralik kiviktaimla või alpiaed
Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni. 2–3 nädala pärast nukust väljunud mardikas närib puitu ümmarguse 1–5 mm väljalennuava. Vastsed elavad puidu sees ning nende areng kestab tavaliselt 2–4 aastat. Kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud. Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites, põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- kui ka lehtpuude puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. 5 Majasikk Täiskasvanud putukas on 1-2,5 cm pikkune, musta või pruuni värvi kehaga, mis on kaetud hallikate karvadega
0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) o Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o Värvus: Hõbedane Avastamine o Ehe plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. o Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. o 1750
Umbes 3000 eKr–2500 eKr jõudis Eestisse lõuna poolt uus kultuur, mis kasutas venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, mistõttu on seda kultuuri nimetatud venekirveste või ka sõjakirveste kultuuriks. 12. Mis olid Asva kultuuri tunnusteks? Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal. Kultuur on nime saanud Saaremaa endisaegse keskuse Asva nimest. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. 13. Mis ühiskondlik muutus inimeste elus tuli peale raua kasutuselevõttu? Raua laialdase kasutamisega kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse eden emine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 14. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed Maa-alused kalmistud
aktiivsed tänapäevani. Vulkaanidest tuntuim on Mount Pelé vulkaan Marinique'i saarel, mis ,,ärkas ellu" 1902. aastal ning põletas maha Saint Pierre'i linna. Mitmeid saari hävitab tänasel päeval turistide vool. Paljusid neist võib kahtlemata nimetada ,,maapealseks paradiisiks", mistõttu tahaks loota, et nende ilu suudetakse säilitada ka järeltulevate põlvkondade tarvis. KUIDAS TAIMED JA LOOMAD SAARTELE JÕUDSID Esimesed Kariibi mere saarte asukad olid väikses putukad ja ämblikulaadsed, kelle tuuled saartele kandsid. Hiljem ilmusid linnud, lindude järel aga pisiimetajad, limused ja kahepaiksed, kes transporditi sinna puutükikestel või taimede ja mulla seguga. Linnud mängisid väga tähtsat rolli taimede toomises saartele. Nad tõid oma maos saartele ärasöödud taimeseemneid, mille vahel kuni sadade kilomeetrite kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad seemneid, mis nende sulgede
inimasustuse kohta. Sealne Joldiamere (Läänemere nõos umbes 10200-9300 aastat tagasi asunud jahe riimveeline veekogu) rand asustati preboreaalse kliimastaadiumi keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja kattus 2-3 meetri paksuse settega. 1969-76. aasta kaevamistel leitud tulekivi- ja luuesemete järgi otsustades kuulusid sealsed asukad lõuna poolt tulnud hõimude hulka, kes panid aluse Kunda kultuurile. Sarnaseid leide on saadud üksikult veel piki jõge alla Reiuni ja ülesvoolu Lepakose ürgasulani. Kirikud: Püha Maarja kabel oli esimene tori kirik, mis hävis 1580. aastal. Asus Levi küla talu põllul. Jõe pool oli vanem ja talu pool uuem kalmistu. Poola kirik asus Oore külas, Tõõtsa ja Rooma mägede lähedal. Kirikut kasutati matusepaigana.
Kohtuniku määruse alusel on avalik patulunastus Noter-Dame`ees ja poomine Place de Greve`l. Keskaja seaduste järgi oli Noter-Mame varjupaigaks seaduse eest ja Quasimodo, kes oli vaadanud kogu all toimuvat regevust sidus nööri kiriku välisfassaadil oleva kuju külge, hüppas alla, haaras Esmeralda õlale ning naases katedraali. Quasimodo teadis, et niikaua kui Esmeralda on katedraalis ei juhtu talle midagi. Quasimodo ja Esmeralda vahel tekkis omapärane sõprus. Kui Imede Aia asukad tulid päästma Esmeradat oletas Quasimodo, et naist tahetakse ikka veel tappa ja kindlustas katedraali. Quasimodo ja Esmeralda ei tea midagi kuningas Luis XI ja poeet Gringorei vahelisest leppest. Kui kohale tuleb Phoebus oma vägedega arvab Quasimodo, et nad tulevad Esmeraldat päästma.Lahkudes katedraalist jookseb esmeralda kokku poeedi ja tundmatuga, kes lubavad ta päästa. Kui selgub, et tundmatu on Frollo, kes anub veelkord Esmeralda
aastaselt, rikkamates võõramaalased. Orjanduslik ühiskond. peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid Sparta polis: Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid pojad kooli, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning kolmeks: 1) spartiaadid(tavakodanikkond) 2) perioidid luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas (Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3) heloodid ainult poisse. Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes (spartiaatide maaorjad.) käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. Valitsemine: 2 kuningat (sõjaväepealikud) neile allus sõjavägi, 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted: 1) Thales Maailm kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusiasse (30 liiget, on tekkinud veest ja ujub vee peal
Eestis. Pole ka võimatu, et eesti keele kujunemine sai alguse juba Kunda kultuuri ajal.[4] Eesti keeles on mõningaid sõnu, mis ei ole omased ei soome-ugri ega indoeuroopa keeltele. Paul Ariste arvamuse kohaselt pärinevad sõnad "meri", "mägi", "haug", "eile", "sugu", "must" ja paljud teised pärinevad tundmatut keelt kõnelnud nn protoeurooplastelt, kelle hulka kuulusid tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad. Samuti arvas ta tollest ajast pärinevat mõningad kohanimed, nagu näiteks Peipsi. Uuemal ajal on tekkinud teooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap), mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad[5.]. Tööriistadest on leitud palju tahumatuid luust ja sarvedest tehtud esemeid (oda- ja nooleotsi, kirveid ja naaskleid ahinguotsi), veel on leitud kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate
on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. AJALUGU Esimesed asukad (protoaustraallased) tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on avastatud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu
Vana hea Rootsi aeg – müüt või ajalooline tõde? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestuse üle on kaua vaieldud. Selle alguseks võib pidada Liivi sõja lõppu, kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, kui vallutatud oli Paide, alistus kogu Põhja- Eesti. 1583. aastal Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi sõlmitud Pljussa vaherahu lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Venemaa vahel Liivi sõjas. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile ning viimaks Brömsebro rahuga sai Rootsi enda valdusesse ka Saaremaa. Rootsi aeg kestis Uusikaupungi rahu sõlmimiseni 1721. aastal, millega lõppes Põhjasõda. Altmargi vaherahuga kaasnes rahulik aeg, mil rahvastik sai sõja purustustest ja kahjudest taastuda, kuid inimesi oli tohutult vähe. Rahvaarv oli arvatavasti alla 100 000 inime...
Julia". * Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. * Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. * Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" 3.Kapitalismi kujunemise põhjused, olemus ja uued ühiskonnakihid. Algkapital tuli kaubandusest Idamaadega ja kulus ettevõtlusele või pandi panka. Eesmärgiks kasumi teenimine. Esimesed pangad Itaalias juutide poolt. Tekib 2 uut ühiskonnakihti:
Seda kultuuri nimetati Hellenistlikuks kultuuriks. Aleksander koondas Aleksandriasse erinevaid kultuuriväärtusi- 1 raamatukogu. Rohkem kopeeriti, kui loodi. A. Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, aga Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. 6) Kreeka- Rooma periood 1saj eKR- 1saj. peale KR. Seotud Rooma linnaga. Linna esimesed asukad Etruskid, Apenniini ps. asukad. Vallutati vahemere äärsed maad. Impeeriumi loojaks Augustus. Esineb pinge keskklassi ja aristokraatia vahel läbi Rooma ajaloo. Kehtestatakse poliitiline- administratiivne kontroll võim, seda kõike toetas sõjavägi. Rooma võimu sümbol- väga suured arhitektuurilised objektid nn. võidukaar mõnele võimu tegelasele. Arhitektuur ja võim on Euroopa kultuuris tihedalt seotud. Kreeka arhitektuuri põhielemendiks on sammas, Roomas võlvid. Arhitektuur
(Kanada) 19791981 Avatud Hariduse Keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja (New Jersey, USA) 19741979 Columbia Ülikooli psühholoogia osakonna assistentuurija (USA) http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves Rein Taagepera "Millisena näen ma rahvussuhteid tuleviku Eestis?Arvan, et 30 aasta pärast on olukord küllaltki praeguse soome moodi.Sinimustvalge on saanud kõkidele lipuks.Kõik asukad esinevad välismaal eestlasena ja nad on selle üle uhked." "Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera, Tallinn 199 Elulugu Rein Taagepera on eesti päritolu ameerika politoloog ja Eesti poliitik Ta sündis 28. veebruaril 1933 Tartus Ema Friida oli pärit Tallinast ja töötas Noorte Naiste Kristliku Ühingu(YWCA) asjurina Isa Karl oli loomaanstinduse professor Tartu Ülikoolis
aastat tagasi), mesoliitikumiks (ehk keskmiseks kiviajaks, u 12 000-7000 eKr) ja neoliitikumiks (ehk nooremaks kiviajaks, u 7000-5000 eKr). Kõige pikema osa ajaloost (kuni noorema kiviajani) olid inimese põhitegevusteks korilus, küttimine ja kalapüük. Kiviaja inimesed elasid koobastes või okstest ja lehtedest onnides ning olid rändava eluviisiga. Nad olid loodusega väga tihedalt seotud ning tundsid hästi oma kodupaiga loomi ja taimi. Samas kogesid kiviaja asukad maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Seetõttu tekkis usk üleloomulikesse jõududesse ja looduse hingestatusesse. Et pälvida hinge teatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ning neile pandi hauda kaasa esemeid, mida võis teispoolsuses vaja minna: tööriistu, tarbeesemeid, ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a
erinevateks tegevusteks. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. · Loomade evolutsioon Esimesed elukandjad ilmusid maale 3,5-4 miljardit aastat tagasi. Maa esimesed asukad oli lihtsa ehitusega, ilma tuumata, organismid. Elu hakkas arenema ürgookeanis. Üherakuliste organismide elu eksisteeris maal paar miljardit aastat. Järgmine ja elu edasise arengu seisukohalt üks kõige olulisem evolutsiooni muutus leidis aset umbes 1,7-1,4 miljardit aastat tagasi: arenesid päristuumsed organismid. Peale tuuma eristus nende üherakulistel tsütoplasmas veel mitmed membraansed organellid: mitokonder, plastiidid, Golgi kompleks jt.
karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral
Praeguseks on sellest kujunenud omamoodi hipster-kultuuri keskus Tallinnas. Tutvustaksin, kuidas on elu Kalamajas käinud kunagi ning annaksin ülevaate tähtsamatest paikadest ja ehitistest. 3 1. Kalamaja kui osa Tallinnast Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka suurimaid eeslinnu. Kirjalikes allikates mainitakse Kalamaja esimest korda 1421. aastal. Selle piirkonna peamised asukad olid eestlased, rootslased ja soomlased. Ameti poolest oli nende seas mündrikke - suuremate paatide juhte käsitöölisi, kalureid ja veovoorimehi. (Arro, 2014) Arvatakse, et linnaosa sai nime ühe kohaliku naise järgi. Kala-Mai olnud teistest veidi jõukam ning andnud kitsikuses kaaslinlastele kala. Teise legendi järgi tekkinud Kalamaja nimi sellest, et kõige vanemad sealsed elanikud kandnud perekonnanimesid Tursk, Räim ja Haug.
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamisek...
Mereloomad Merihobu Merihobud on soojade merede lummavad asukad. Tänu seljauimele liiguvad nad vees ringi püstiasendis. Eksisteerib 35 liiki merihobusid: alates pisikestest, 2,5 cm pikkustest kuni 25 cm pikkuse. Neid võib vaadelda madalates, soojades vetes, taimedega läbikasvanud merepõhjas.Tihemini kohtab merihobukesi hoovuste läheduses, mis garanteerivad neile piisava koguse põhitoitu, milleks on plankton. Et vool neid ära ei viiks, mähivad nad oma pikad, spetsiaalselt haaramiseks kohastunud sabad taimede ümber
2) talupojad, käsitöölised 3) orjad. Rahvakoosolekul(Ekleesia) võisid osaleda kõik. Iga aasta määrati ametisse 6000 kohtunikku(Heliaia). Riigi elu korraldasid 500- liikmeline nõukogu(Bulee) ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas olid tähtsamad 10 strateegi(väejuhti).Kodanike hulka ei kuulunud 1) naised 2)orjad 3)võõramaalased. 5. Iseloomusta Sparta polist. V:Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid kolmeks 1)spartiaadid(tava kodanikkond) 2) perioidid(Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3)heloodid(spartiaatide maaorjad.) Valitsemine: 2 kuningat(sõjaväe pealikud) neile allus sõjavägi, kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusia.(otsustasid tähtsaimad asjad). Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Rahvakoosolek valis Geruusia. Poiste kasvatamine: 7.a. sõjakooli(treening) 20.a. Täielikud sõdurid ja 30.a. Võisid luua perekonda ja osaleda poliitikas. 6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks?
kunagi varem ka Antillidel. See hõimurühm elatus maaviljelusest ja karjakasvatusest, kuid olid ka tuntud kui sõjakad inimsööjad. Koloniseerimisajal hävitasid hispaanlased Antillide karaiibid peaaegu täiesti. Kariibi keeled on indiaani keeled, mida kõneleb umbes 25 000 inimest Lõuna Ameerika põhjaosas ja Kesk Brasiilias. Sellelt suurelt indiaanihõimult on meri oma nime saanudki, sest nemad olid saarte esimesed asukad. SAARTEVAHELINE MERI Kariibi meri on Atlandi ookeani osa, mis piirneb lõunas Lõuna - Ameerika ja läänes Kesk - Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Kariibi meri on saartevaheline meri. Kariibi merd lahutab ookeanist Antillide saarte ahelik. Mehhiko lahega ühendab teda Yucatani väin. Atlandi ookeaniga ühendab teda Mona ja Tuulepea väin. Vaikse ookeaniga ühendab teda Panama riigi pool kaevatud Panama kanal
1497. aasta mais jõudsid rahutused kõrgpunkti. 100 kolonisaatorit lõi La Isabelast lahku, röövis selle loomadest ja relvadest tühjaks ning asutas saarel omaenda väikese asunduse. Aasta hiljem loobuti La Isabelast täielikult, eelistades lõunarannikul asuvat uut Hispaania linna Santo Domingot.1498. aasta augustis pöördus Kolumbus pärast Venezuela ranniku uurimist oma kolmandal reisil Hispaniolale tagasi. Ta lootis südamlikku vastuvõttu, kuid pidi pettuma. Asukad mässasid ja süüdistasid Kolumbust kullalubadustega petmises. Harjumuspäraselt reageeris Kolumbus vägivallaga ning 340 kaasmaalast riputati võllapuudele.1500. aastal teatas kuningakoja poolt Hispaniolale olukorda uurima saadetud ametnik, et Kolumbus käitub kui türann ja on ebakompetentne kuberner. Endine rahvuskangelane vabastati kuberneriametist ja pandi ahelatesse. 1500. aasta oktoobris täpselt kaheksa aastat pärast Ameerikasse saabumist
Osmussaare looniitudel võib näha tõelist õitemerd. Uudistajatel on võimalus saare hästi säilinud looduse silmitsemise kõrval tutvuda 250 aasta vanuse rannarootslaste kabelivaremetega või erinevate nõukogude armee rajatistega. August Augustis algab juba lindude tagasiränne. Esimesteks läbirändajateks on madalas rannikuvees toiduotsinguid tegevad kurvitsalised. Tüllid, tildrid, rislad, koovitajad ja vigled kõik pisut omamoodi asukad. Ka telefonitraatidele kogunenud pääsukeste ja kuldnokkade parved annavad märku läheneva sügise algusest. Põldudel algab viljakoristus kombainidega eks inimestelgi ole aeg end sügise ja talve tulekuks omamoodi valmis seada. September Septembris on lindude tagasiränne juba täies hoos. Merelahtedele naasevad oma põhjapoolsetelt pesitsusaladelt mitmed haned ning laulu-ja väikeluiged. Põldudel võib vaadelda aga toituvaid sookureseltsinguid
Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar,
Selliselt on ta pakase ja veekao vastu veel paremini kaitstud. LOOMASTIK Click icon to add picture Click icon to add picture LOOMASTIK Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade taimtoidulised loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Metsas elab erineva suurusega röövloomi, alates karihiirtest ja lõpetades ilvestega. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maaalade veereziimi. Talviti on röövloomadel raske saaki leida, sest taimtoidulised loomad elavad siis üksi või väikestes rühmades. LOOMASTIK
Iseloomusta Rooma geograafilisi tingimusi, võrdle Kreekaga . Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidus seal rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem, kui kreeklased. Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad? I aastatuhandel eKr elas seal päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Poolsaare kesk- ja lõunaosa asustasid peamiselt itaalikud- arvatavasti põhjapoolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Eeskätt nendest pärisneski hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Mida on teada etruskide päritolust
7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, aga ka Kreekast 600 000, Itaaliast 600 000 ja Poolast 200 000, kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. [1] 6. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel. V-III aastatuhandeni e.m.a. arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel e.m.a.
· SKT elaniku kohta 38 341 USD Territoorium · Jaapan koosneb 4 suuremast saarest ja paljudest väiksematest. · Suurim on Honsh, kus asub ka Tky. · Minevikus iseloomustati igat saart erinevallt : Põhja- poolsed elanikke peeti vastupidavateks ja kannatlikeks, Kesk- Jaapani asukaist usuti, et nad väärtustavad enam au ja väärikust kui raha, ning lõunast arvati pärinevat kõige parimad sõdalasi. Riigi kujunemine · 30 000 eKr saabuvad esimesed asukad Mandri Aasiast. · Umbes 400 pKr jõuab Hiina kirjaviis Jaapanisse. Rahvastik · ¾ jaapanlastest on linnlased. Üle 30 miljoni inimese elab Kanto linnastus, kus asub ka Tky. · Jaapanlased moodustavad 99,4 %, korealased 40 % elanikkonnas, vähemusrühmas on hiinlased ja vientnamlased. · Hokkaid saare põhja osas elavad ainud, umbes 20 000 ringis. ainud Erinevad jaapanlastest heleda naha ja omanäoliste kommete poolest. Mehed habemega, naised tatoveerituna.
Ülejäänud rahvastest ähvardab mitmeid oht assimileeruda oma koduriigi domineeriva kultuuri ja keele hulka. Neli uurali rahvast liivlased, vadjalased, isurid ja eenetsid (Jenissei samojeedid) aga ongi iseseisva rahvana juba praktiliselt kadunud ja nende puhul ei saagi enam rääkida assimileerumise ohust. Neist on alles ainult üksikud, peamiselt vanemaealised esindajad. Rahvused: Soome-ugri keeli kõnelevad rahvad, Ida-Euroopa metsavööndi vanimad teada olevad asukad, elavad põhiliselt ( peale ungarlaste ) Läänemerest Obi jõgikonnani. Ugri rahvad on: · handed · mansid · ungarlased Läänemere-soome rahvad on: · liivlased · vadjalased · isurid · vepslased · karjalased · soomlased · eestlased Usund: Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas
Nüüd algabki Kreekas Sparta ülemvõimu periood, mis kestab aastani 371 eKr. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat.. Neile allus sõjavägi ja nad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades Juhtis riiki Geruusia, st. 30-liikmeline vanemate nõukogu. ja igal aastal kodanike hulgast valitud riigiametnikud- 5 efoori. Kodanike arv oli muu elanikega võrreldes tühiseks. ülejäänud elanikkonna moodustasid perioigid, st Lakoonika asukad olid isiklikult küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning sariaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud ja heloodid, kes olid spartiaatide maaorjad. Spartalaste riik oli range sisemise korraldusega, kus kõige tähtsamaks peeti riigi huve, mitte kodanike õigusi. Sparta oli küll tugev ja hästi korraldatud riik, kuid tema osa Kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine. Antud ajajärku Pärsia sõdadest kuni Makedoonia Aleksandri valitsusajani nimetatakse klassikaliseks ajajärguks
Matused on mõistetavalt tõsisemad, olgugi et üldiselt ilmalikus võtmes. Sugulased ja sõbrad suunduvad Lahkumiskeskusesse, kus kadunuke ära saadetakse muusika saatel. Pärast kogunevad kõik eesruumi tassile kohvile ja ühele tordilõigule. Sünnipäevad Täiesti andeksandmatu patt Hollandis on kellegi sünnipäeva unustamine. Igas majapidamises ripub tualettruumi ukse küljes, seespool, sünnipäevade kalender. Nii võivad maja asukad kindlad olla, et ei lähe päevagi mööda, ilma, et neile meenutataks sõprade ja sugulaste suurpäevi. Sünnipäev on inimese isiklikus kalendri ülima tähtsusega päev ja selle tähistamise rituaal on alati üks. Lähemad sõbrad ja pereliikmed astuvad läbi, et juua tass kohvi. Tuuakse lilli ja teinekord mingi väikese kingituse. Külalised teavad, et neid ootab ees ringis istumine ja viisakas vestlus, nad joovad oma kohvi ja söövad torti. Pea kohal ripuvad väikesed paberkeed ja lipud
Kus kasvavad õistaimed? Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja
Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Hait...
Võib-olla kujutasid sammaste otsa asetatud skulptuurid kunagiste valitsejate vaime ja kuulusid esivanemakultuse juurde. Kujude suur hulk näitab, et neil võis olla usutseremooniates keskne roll. 16. sajandi aluseks oli Suur-Zimbabwe maha jäetud. Taas oskavad ajaloolased vaid oletada, miks see nii läks. Ümbritseva savanni vaene pinnas ilmselt ei talunud sellise koormusega põluharimist, nagu linna elanikkonna toitmiseks vaja oleks läinud. Seega võisid toiduvarud ammenduda ja asukad olid sunnitud mujale rändama. Teiseks teguriks olid kahtlemata põhjapoolsete aladega peetavas kaubavahetuses toimunud muutused ning naaberriikide Torwa ja Mutapa esilekerkimine. Millised Suur-Zimbabwe allakäigu põhjused ka polnud, igal juhul kuulub see maailma põnevaimate kadunud tsivilisatsioonide hulka. Need suurejoonelised varemed annavad tunnistust tõsiasjast, et vastupidiselt eurooplaste kauaaegsele seisukohale ei olnud Aafrika
KUJUNEMISELE Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. 19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks: 1. Peloponnesose poolsaar 2. Kesk-Kreeka 3. Põhja-Kreeka Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres. Parim ühendustee oli meri. TROOJA SÕDA Leidis aset Kreeta-Mükeene lõppjärgus. On tuntuks saanud eeposte „Iljas“ ja „Odüsseia“ järgi
(5) 6 4. AJALUGU Õigupoolest meenutab kogu riik ühte suurt tegutsevat vabaõhumuuseumi. Läbi aastatuhandete on kontroll Malta üle tähendanud kontrolli kogu Vahemere regiooni üle. Siin on valitsenud ja oma kultuurist märke maha jätnud foiniiklased, kartaagolased, roomlased, araablased, normannid, Malta ordu, Napoleon ja inglased.(6) 1964. aastal kuulutati välja Malta Vabariik, viimane inglise sõdur lahkus 1979. aastal. Esimesed asukad tulid Maltale umbes 7000 aastat tagasi ilmselt Sitsiiliast. Pisut uuemast ajast (vanus ca 5500 aastat) on pärit vanimad megaliitehitised Xaghra Ggantija, Tarxieni ja Hagar Qimi templid, mis on vanemad kui Egiptuse püramiidid.(6) Kui pole kindlaid andmeid ega teadmisi, kuidas miski asi on tehtud, ning kui ehitiste võimsus ja kivide suurus (mõned neist kaaluvad kümneid tonne) on nii muljetavaldavad, hakkab inimloomus välja mõtlema legende. Ilusaim neist räägib naishiiglasest, kes
tavaliselt arenevad ka nende vastsed. Mitmed liigid tekitavad rütmilisele tiksumisele sarnanevaid helisid, koputades peaga vastu käigu seina. Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid tooneseppadeks vanarahvas arvas, et see heli ennustab kellegi surma majas. Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- (mänd ,kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask, tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan,) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ?C) kuivatatud puit, seda isegi siis,
· ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" - üksikule saarele sattunud merehädalise jutustus 9. Jonathan Swift inglise valgustuskirjanik · ,,Gulliveri reisid" 1. Osas läheb autor liliputlaste maale, kus ta tunneb ennast hiiglasena. 2. Osas läheb autor hiiglaste maale, kus ta tunneb ennast liliputina. 3. Osas läheb ta lendavale Laputa saarele. 4. Osas läheb autor hiihnhmide maale, mille asukad hobused iseloomustavad õilsust ja arukust. 10. Samuel Richardson inglise sentimentalistlik valgustuskirjanik · ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa" vastandavad voorust ning pahesid, kusjuures esile tõuseb peategelaste sisemaailm, lihtsa inimese tunded ja moraal. 11. Henry Fielding- inglise sentimentalistlik valgustuskirjanik · ,,Tom Jones, ühe leidliku lugu" peategelased leidlaps Tom Jones ja ta
Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" Mida uut võrreldes keskajaga? VB hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut, võis kritiseerida, keskajal oli pööratud tähelepanu ainult hingele ja et kõik materiaalne on patune.
meresõitja rahvas nad arenesid kiirelt millele aitas kaasa usin rahvusvaheline kauplemine. rida3 Miks rajati esimesi asulaid Eestis just Pärnu jõe suudmesse? Sest oli hea kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? Seda mõjutas mitmed geenid ning keskkonnategurid ,(kliima,päike) Mis olid Asva kultuuri tunnusteks Pronksiaja kindlustatud asula mis ümbritseti kividest ja puust kaitsetaraga. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati
meresõitja rahvas nad arenesid kiirelt millele aitas kaasa usin rahvusvaheline kauplemine. rida3 Miks rajati esimesi asulaid Eestis just Pärnu jõe suudmesse? Sest oli hea kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? Seda mõjutas mitmed geenid ning keskkonnategurid ,(kliima,päike) Mis olid Asva kultuuri tunnusteks Pronksiaja kindlustatud asula mis ümbritseti kividest ja puust kaitsetaraga. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati
2010 Käina Gümnaasium 2010 Jaapani kultuuri sissejuhatus Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt. Üks neist - rahvuslik - ulatub tagasi Jomoni kultuuri perioodi (u. 8000 - 300 eKr). Seda iseloomustab originaalne (ja teadaolevalt maailma vanim) nöörkeraamika. Jaapani saartel ,,maailma kõige karvasema rahva" ainude esivanemad, kelle päritolu on tänini vaieldav. Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr). Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapani rahvususundile shintole ja kujunesid jaapani kultuuri arengus oluliseks mõjuteguriks
Rikas ja mõjukas ülemkiht Kreeka ühiskonna struktuuris 4 Türann Võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindlat korda ja tihti ka teatud määral parandada vaesete elujärge. Spartiaat Sparta kodanikkond. Basileus Geruusia Spartas 30 liikmeline vanemate nõukogu. Apella Efoor Juht,kes otsustas silma või kõrva järgi. Perioig Lakoonika asukad, kes olid küll isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes sõjaväekohustuslikud. Heloot Spartiaatide maaorjad. Hopliit Raskerelvastuse jalaväeline,võitles kinnises faalnaksis,kandis suurt kilpi,kiivrit,turvistikku,säärekaitseid,relvadest peamiselt oda ja mõõka. Faalanks Lahingurivi, kus sõdalased rivistusid mitmesse viirgu ja liikusid vaenlasele vastu sõja ja võidulaulu paiaani saatel. Krüpteia Hippeid Piisavalt rikkad et hankida endale sõjaratsu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
